Suure tüdruku soeng
Suure tüdruku soeng Read More »
Tänase päeva esimene pool oli äärmiselt unine ja laisk – kuna kraadid kukkusid 14 pealt neljale, keeldusin isegi õue minemast 😛
Pool Plika uneajast molutasin ka arvutis maha. Siis mõtlesin natuke, kuidas ikka ilgelt nõme päev on, MITTE midagi ei viitsi. Kuna arvutis polnud ka miskit tarka teha, otsustasin jutukat lugeda, aga sundisin ennast kõigepealt natuke koristama, Plika mänguasju kokku korjama jms.
Tulemus? Ma peaks meeles pidama, et üsna tihti on koristamine selgelt kättevõtmise asi ning kuna ma olen loomult organiseerija ja korrafriik, siis on endale üpris kerge vastav tuju lihtsalt tekitada. Nii ma siis sättisingi, kuni elutuba sai täitsa korda – vot selline oleks pidanud juba sünnipäeval olema 🙂 Kes siin käisid, need vast mäletavad seinaäärsel laual ja riiulil kõrgunud kuhjasid 😛
Mul on endiselt suur kotitäis sorteerimist vajavaid pabereid ja kaosesahtel, aga kott on peidus ja sahtlist ju ka asjad välja ei paista, nii et näiliselt on kõik korras. Oi, ma olen rahul! Kõige rohkem käib pinda ju ikka see segadus, mis pidevalt silma all.
Kui tuba oli korras, kleepisin punase paberiga üle pappkasti, mis meil arvutilaual juhtmeid peidab – see oli kõige tavalisem pruun papp, lisaks kohviplekkidega. Kogu aeg vaatasin, et nii kole, nüüd on ilus 🙂 Siis heegeldasin veel paar ringi Iirise vannitoamatti, varsti saab valmis ka. Ning kuna koristamise ja organiseerimise tuhin ei olnud õhtuks veel kuskile kadunud, sättisin erilise hoolega nelja sorti värsket salatit kunstiliselt õhtusöögitaldrikutele, leidsin hiljem niigi korras köögis igasugu pisiasju, mida veel ära teha ning puhastasin Plika vannisoleku ajal ülipõhjalikult tema kummiparte – need lähevad seest pidevalt hallitama, väga ebameeldiv. Igatahes nii puhtad pole nad küll juba ammu olnud 🙂
Nüüd on siis vaja veel paberid ära sortida, sahtel ära koristada ja Plika riietest ülevaade teha. Neli vaba päeva on ees (siinmaal on lisaks suurele reedele ka esmaspäev vaba) – rahapuudusest ja eriti nirust ilmast tulenevalt pole meil mingeid plaane nagunii, vast jõuangi siis kõik tehtud. Esmaspäeval tuleb Kadri külla, siis on jälle põhjust kooki teha ja… 🙂
…seekord viimane, jällegi peamiselt vanaema rõõmuks. Kõik kolm sai tehtud pühapäeval, aga mõtlesin, et panen väikese vahega üles, on põnevam. Teate küll, milleks kõik kommid ühe õhtuga ära süüa, kui nendest saab mitu õhtut rõõmu tunda 😉
Alati on neid, kes väidavad, et Eestis on kõik nii p*rses, oleks viimane aeg minema kolida, mujal on ju palju parem. Või tänavad jumalat, et seda tegid (enne kui asi hullemaks läks). Masu süvenemisega selliste avalduste osakaal üha kasvab.
Ja kui kuskil eestlaste välismaale kolimine teemaks võetakse (näiteks siin), siis on alati küllaga kommentaarides ilkujaid: näe, kõrgharidusega eestlased teevad võõras riigis sibitööd, kulutavad enamik palgast mõttetu jagatud eluaseme üüri maksmisele ja on hullult rahul, sest välismaal on ju kõik parem.
Mina ei saa aru ei ühtedest ega teistest. Ma ei kolinud londonisse sellepärast, et Eestis oleks minu arvates nõme. Esimesel korral oli minu isiklikus elus lihtsalt seisak, tundus põnev natuke maailma avastada. Teisel korral sai ajendiks tööpakkumine, mis tol hetkel majanduslikult mõttekas ja ka muidu ahvatlev tundus.
Aga Eesti on ja jääb armsaks kodumaaks. Kodune võib olla ka mujal, aga see päris kodu, ühes pere ja sõprade ja rahvusliku arusaamise ning kaasmaalaste veidrustega… See on ikka ainult Eestis.
Ma olen ilmselt liiga harjunud vaatama kõiki asju eelkõige positiivsest küljest. Kui keegi küsib, miks ma kolisin Londonisse või tagasi Eestisse, siis loetlen esmajärjekorras ette ikka kõik need head asjad, mis ajendasid tagasi kolima. Jaa, kindlasti mainin lõpetuseks ka probleeme ja asjaolusid, mis tolle koha, kust parasjagu ära kolisin, vähem ahvatlevaks muutsid ning kolimisplaani üldse võimalikuks tegid… Enamasti jõuan ma aga selleni, et ehkki eelmises kohas oli äge, siis uues on veel ägedam. Lihtsalt – ajaga muutub kõik, meie soovid ja vajadused ja olukorrad ja…
Minu meelest on arusaamatu kuskil elada ja viriseda, kui halvasti kõik on. Kui ei meeldi, siis on kolm varianti. Kui võimalik, tee midagi asja parandamiseks. Kui mitte, siis lepi sellega – ela oma elu ja ära mõtle halvale, mille muutmine pole sinu võimuses. Kui enam tõesti ei kannata, siis koligi ära sinna, kus su meelest parem on. Aga lihtsalt paigal olla ja vinguda, kui halb kõik on? Midagi mõttetumat annab välja mõelda.
Ühesõnaga… Minu meelest on täiesti normaalne see, et inimesed (loe: eestlased) kolivad aeg-ajalt välismaale. Reisimine ja võõrsil elamine avardab nii tohutult maailmapilti ja annab kogemusi. On neid, kes tulevad hiljem tagasi, sest Eesti on ikkagi kodu. On ka neid, kes jäävadki võõrsile, sest neile tundub seal parem ja kodusem… Või on seal näiteks armastus 🙂 Ja mõlemat pidi on okei! Tänapäeval on see ju nii tavaline, elada välismaal. Ikka seal, kus endal kõige parem on.
Aa, aga mis mu jutu mõte on? Ega suurt polegi. Igaühe elu on tema enda valik – targad tegutsevad, rumalad ainult virisevad. Peaksin ilmselt lihtsalt vähem ajaleheartiklite kommentaare lugema 🙂
Tegelikult on sel jutul isiklikum perspektiiv ka, aga sellest mõni teine päev.
Kas mujal on parem? Read More »
…kus Plika teeb lihtsalt nägusid ja muid tükke ning on muidu armas. Ma ausõna ei eelda, et enamik teist peaks viitsima minutite kaupa võõraste tittede videosid vaadata (isegi mina tihti ei viitsi), aga vanaemale ja tädidele kindlasti meeldib 😉
Veel üks mänguväljakuvideo Read More »