On nii palju head emotsiooni… Ja ma mõtlen, kuidas tahaks seda kõike kirja panna, teiega jagada. Enne, kui mul võimalus avaneb, lajatab aga negatiivne niiviisi pähe, et kogu hea on nullitud ja kirjutamistahe kadunud. Ja kui ma olen oma hüsteeriahoost lõpuks rahunenud, olen lihtsalt väsinud ja tuim. Söön ära suure kausitäie jäätist maasikatega, loen natuke foorumit ja lähen magama.
Nii palju siis sellest. Eks ma mainin seda head emotsiooni paari lausega ja igavalt kunagi hiljem, kui tuju on. Ja kes seda veel arvata oskaks, millal ma ükskord viitsin fotod arvutisse tõmmata… Pole seda juba mitu nädalat teinud.
Oeh. Sellisel puhul ei aita ka kõik nood eelmises postituses mainitud kuldsed reeglid. Ma suudan üle poole ajast neid järgida, aga… Seda on kaugelt liiga vähe.