September 2010

Täielik feil

/ öko, riidemähkmed, virin/urin / 2 Comments

Miski hetk sel kuul hakkasid mu postkasti sadama kirjad kodumaise Hipsiku riidemähkme kohta – täpsemalt kutsed esitlusele. Esimene meil tekitas viisakat huvi – kuna esitlus toimus otse loomulikult Tallinnas, millest mulle miskit tolku polnud, tundsin huvi peamiselt selle vastu, kuidas minu meiliaadress nendeni jõudis.

Nagu arvata oligi, siis oli see blogist üles korjatud (ma seda aadressi lihtsalt mujal ei kasuta) – mis seal ikka, on see ju avalik tõesti, riidemähkmetest olen ka korduvalt kirjutanud. Iseenesest ju meelitav, et keegi viitsib mind “meeles pidada”, mina kui ökosõber peaksin ometigi kodumaise riidemähkme peale rõõmust kõrvu liigutama. Ja no tõesti, eks kogu see ettevõtmine ole ülimalt kiiduväärt küll.

Ainult et kui ma selle kutse veel teist ja kolmandatki korda sain, siis hakkas juba veidike närvidele käima. Igal kutsel oli küll mõnevõrra erinev tekst, aga point jäi samaks – tule sel päeval sinna kohta. Ilmselt olid need saadetud mõttega, et kõigepealt teatame, siis tuletame meelde ja toimumise päeval tuletame veel üks kord meelde, et inimestel oleks ikka kindlasti meeles kohale tulla.

Kohale tulla ei saanud ma kolmest kutsest hoolimata, heameel meelespidamise pärast asendus aga ärritusega rohke spämmi üle.

Hea küll, viimase kutsega samal päeval tuli ka pressiteade. Lugesin selle isegi läbi ja korjasin üles infokillu, et Apteek1 tasuta beebipakis on nüüd muuhulgas Hipsiku mähe. Plika ajal ma seda pakki ei tellinud, sest sisu tundus olevat mõttetu, mul oli kõik vajalik olemas. Samal põhjusel olin selle nüüdki tellimata jätnud.

Aga võimalus saada tasuta proovida kodumaist riidemähet pani mind muidugi ümber mõtlema. Ostma poleks ilmselt hakanud, sest mul on igasugu erinevaid riidemähkmeid juba kodus piisavalt, aga uudishimu oli ju ikka, katsuda ja proovida oleks sellegipoolest tahtnud – et kas on siis sama hea, ehk isegi parem… Äkki isegi nii palju parem, et võiks mõne soetada… Ja vähemalt oskaks teistele riidemähkmetest huvitatutele soovitada, mult ikka aeg-ajalt küsitakse nõu.

Täitsin siis netist tellimuse ära. Kiristasin hambaid, sest sellega kaasnes vaikimisi nõusolek anda kõik oma kontaktid (meil, postiaadress, telefon) umbes kuuele erinevale firmale (SEB pangast igasuguste titekraami tootjateni). Lohutasin ennast sellega, et kui nad hakkavad mingit jama saatma, saan ennast alati noist listidest kustutada.

Tõin paki Kaubamajaka apteegist ära, tulin koju, tegin lahti… No ja mida polnud, oli muidugi Hipsik. Kusjuures ma olin paari värske ema käest kuulnud, et nad sealt Hipsikut ei saanud, aga no nemad said selle paki ka juba kuu aega tagasi. Mõtlesin, et vast nüüd ikka on, kui pressiteade lubab. Küsisin isegi apteegis töötaja käest – too ei teadnud, pakk oli kleeplindiga kinni ka.

Ühesõnaga jah. Tahtsin keskkonnasõbrana proovida kodumaist riidemähet, aga sain selle asemel mõttetult suure ja pooltühja pappkarbi, mis sisaldas:

  • hunniku läikpaberil reklaami
  • juuni ja juuli pere ja kodu (juuli ja augusti oma sain juba haiglast kaasa)
  • paar Pampersi mähet, mida esiteks oma lapsele alla panna ei taha ja teiseks on see suurus talle juba väike
  • paar kreemitotsikut, mille koostisosi ma küll lugenud pole, aga olen enam kui kindel, et pärast selle tegemist ei taha ka neid oma lapsele peale määrida (hea küll, Sudocremi isegi võiks, aga samasuguse totsiku sain juba haiglast ja panin väljaskäimise kotti, sest kodus kasutame Bepantheni, sedagi kulub vähe)
  • ühe plastikust titelusika, mis mul juba olemas on (Kessu andis, kui omal ajal Plika lisatoiduga alustasin ja avastasin, et Tartu linna hõbelusikas, mida algselt kasutada kavatsesin, nii pisikese suu jaoks veel kaugelt liiga suur on)
  • kaks ühekordset kilelina, mis ma, hea küll, ära kasutada võin, aga mida mul jällegi reaalselt vaja pole, sest mul on kolm pestavat olemas ja nendest üldjuhul täiesti piisab
  • kaks Pigeoni rinnapatja, aga nüüd, poolteist kuud hiljem, läheb mul rinnapatju vaja minimaalselt, varsti enam ilmselt üldse mitte – augustikuises pulmas, kus ma lekkimisega hädas olin, oleks küll ära kulunud, need pidavat kuulu järgi ühed parimad (ja kalleimad) olema…
  • mingi probiootikumi näidise, mida mul ka mingit vajadust proovida pole

Ehk siis terve kastitäis täiesti mõttetut kraami – räme ökofeil ühesõnaga.

Paki sain juba laupäeval – toona polnud aega kirjutada, hiljem unustasin ja kogu see asi olekski ilmselt sinnapaika jäänud. Aga Abikaasa õde, kes juuli lõpus sünnitas, tahtis ka ainult Hipsiku pärast seda pakki tellida – saime teda hoiatada, et pole mõtet…

Viisakas inimene, nagu ma olen, saatsin selle postituse lingi pressiteatele vastuseks – tagasisidet tuleb ju ikka anda…

Täielik feil Read More »

Ja tahaks jälle Londonisse

/ london/UK, virin/urin / 2 Comments

Lugesin ennist Kessu muljetusi nende viimasest Londoni-reisist (reisiblogi on neil kinnine, sestap pole mõtet linkida). Pole seni olnud aega üldse Londoni peale mõelda, aga nüüd tekkis igatsus küll.

Karm reaalsus on aga see, et igasugu Londoni-teema on endisest kõvasti keerulisem. Kahe lapsega sõprade one bedroomi elutoa diivanil just ei ööbi ja hotellid meie eelarvesse ei mahu – seda enam, et Plika on õige pea kahene, mis tähendab tema lennupileti puhul kas täishinda või paremal juhul 33% soodustust.

Ühesõnaga tuleb vist oodata, kuni Poiss ükskord nii vana on, et mõlemad lapsed reisi ajaks vanaema-vanaisa hoole alla jätta saaks. Aga see on ju alles ei tea millal! Ja Londonisse tahaks juba õige varsti. Näiteks jaanuaris, kui on suured allahindlused. Või aprillis-mais kevadet nautida. Või suviste allahindluste ajal.

Oeh.

Ja tahaks jälle Londonisse Read More »

Bioneeri tasuta e-õpe – kohustuslik kõigile, kes tahavad targemalt elada

/ öko / 2 Comments

Bioneer on säästliku eluviisi portaal, mille uudised mulle juba mitu head kuud readerisse jooksevad. Ega ma neid kõiki kaugeltki ei loe – ainult neid, mis huvitavad tunduvad 😛 Kui aega pole, siis neidki mitte… Ajapuudusest ja hajameelsusest tulenevalt magasin ilmselt maha ka varasemad uudised Bioneeri e-õppest, lugesin sellest esimest korda alles Mormelari blogist, kui asi oli juba käima läinud.

Nüüdseks on mul igatahes registreeritud, senised kaks õppetükki läbi loetud, testid tehtud ja kaasa mõeldud 🙂 Ja minu meelest on tegu täiesti suurepärase algatusega – igaüks võiks ja peaks selle õppe läbi tegema!

Nii et minge ja registreerige ka (ja kui see link miskipärast töötama ei peaks, siis esilehe üleval paremas nurgas on vajalik koht). Saate targemaks kogu selle ökuvärgi koha pealt ja kasulikke nõuandeid, kuidas elada nii, et ise rahul oleks ja ressursse veel tulevastele põlvedele kah jääks. Õpe kestab 38 nädalat, registreerida saab kuni lõpuni, kõik varasemad õppetükid ja testid on ka tagantjärele kättesaadavad.

Auhindu loositakse ka, kui keegi lisamotivatsiooni vajab 😉

Bioneeri tasuta e-õpe – kohustuslik kõigile, kes tahavad targemalt elada Read More »

Eile

/ blogimine, igapäevaelu, plika, rõõm, seltsielu / 1 Comment

…oli natukene vaheldusrikkam päev, võiks ju üle pika aja siia miskit kirja panna.

CIMG1593Hommikupoolikul helistas Abikaasa õde ja ütles, et temal on mulle kingitus. Et sõidab varsti meie kandist läbi, kas mul oleks võimalik korra alla tulla, et see kätte saada. Noo, muidugi oli 😛 Nüüd on mul edev poekott, mis käib kokku pisikeseks maasikaks 😀 Kusjuures – ma olen seda kuskil pildi peal varem näinud, arvatavasti oli see Geily, kes mulle osta.ee lingi saatis. Meeldis juba siis, aga tellima hakata ei viitsinud. No Eili oli seda kuskil ehituspoes näinud ja kohe mulle mõelnud… Nii nunnu! Plikale meeldib sellega ka väga mängida ning Poisski vaatleb innukalt. Rõõmu tervele perele!

Üksi kahe lapsega õues käimine on täitsa tore tegevus, kui jätta kõrvale trepist ronimised. Plika käib hea meelega ise, aga ainult siis, kui kõrval on keegi, kes temaga tegeleb, teda meelitab või tal käest kinni hoiab. Kui olen vaid mina üksi, titt süles, siis keeldub ta kaasa mängimast – hüppab või ronib käsipuu otsas või vales suunas ja lihtsalt irvitab mulle näkku, nii et hoolimata algsest kannatlikkusest läheb mul kiiresti närv mustaks. Eile kasutasin juhust ja sättisin oma väljamineku nii, et minnes aitas ema Poisi trepist alla tassida ning siis olime tunnikese õues, kuni ema mees poest tagasi jõudis ja Plika trepist üles meelitas. Meie lemmikmänguväljak naabermaja juures oli lintidega piiratud, sest maja renoveeritakse (just nimelt ainult renoveeritakse, ilma soojustamiseta – idioodid, tramaivõi) – seega pidime oma maja ees olema ja kiikuda ei saanud. Õnneks oli Plika liivakastis terve see aeg üsna rahul, lõpuks käis natuke ronimas kah. Suurte laste kiige vastu tundis kõigest nii palju huvi, et tahtis oma nukku sellele sättida ja teda kiigutada, ise ei kippunudki.

CIMG1582

CIMG1586

Õhtul helistas Marko – teatas, et on Pärnus ja võiks kokku saada. Mina olin muidugi rõõmuga nõus. Kuna meie elamine on nii pisike ja sassis, et külalisi eriti kutsuma ei kipu, sai kokkusaamise paigaks Selveri mängiväljak 😀  Lahkusin kodust veidi peale kuut ja jõudsin tagasi alles siis, kui pimedaks läks. Marko saatis mind koju, meelitas Plika trepist üles ja tuli veel natukeseks külla ka (mis sest segadusest lõpuks ikka, eks). Meie saime elust ja asjadest rääkida, Plika sai uue ja põneva kaaslasega mängida – alguses läks küll veidi aega, et onu Mäksiga jälle sõbraks saada (viimati kohtusime suvel, kui Marko muuhulgas minu palvel Plikale ostetud nukukäru pärnusse tõi), varsti olid aga taas suured sõbrad ja ära minnes tuldi jooksuga kallistama.

Avaldasin lootust, et järgmine kord, kui Markol pärnusse asja, saan teda juba OMA koju külla kutsuda. Sest lootust tõepoolest on.

Poiss on viimased kaks ööd seitse tundi järjest maganud, täiesti suurepärane – poole üheksast poole neljani ja üheksast neljani, umbes nii vist. Hommikuti on ka paremini magama hakanud – vanasti oli ikka poole seitsme-seitsme paiku üleval ja passis tunni-paar, nüüd õnnestub kägisemise peale tissi suhu toppides vahel kuni kaheksani põõnata. Lapsevanema rõõmud 😀

Meie Abikaasaga läheme enamik ajast Plikaga üheksa-kümne vahel magama, lihtsalt nii väsinud oleme. Mina jään vahel kauemaks üles, vahel harva Abikaasa ka. Need on siis eriti head õhtud.

Oo, ja täna lubas Abikaasa viieks koju tulla. ma tahaks kohe näha 😛 Ei mäletagi, millal selline ime viimati juhtus, ehkki tööpäeva lõpp on tal ametlikult pool viis.

Oo, ja tal on nädalavahetus vaba, sellist luksust ei mäleta ka teab mis ajast.

OOO, ja bloggeris saab lõpuks ometi palju fotosid korraga üles laadida – enne oli nii, et viiekaupa ja iga faili tuli veel eraldi klõpsida. Ometi kord jõudsid ka nemad kiviajast välja!

Kui nüüd tuleks veel võimalus üksikuid postitusi parooli alla panna, kommentaare redigeerida ning kommentaarivormis nimi ja (ainult blogi omanikule nähtav) meiliaadress kohustuslikuks tehtaks (et kõik saaks kommenteerida, aga täielik anonüümsus oleks välistatud), siis ma ei näeks enam küll ühtki põhjust Bloggerist ära kolida… Nad ikka vaikselt arenevad ja mitmeid eeliseid on siin kahtlemata ka.

Eile Read More »