November 2010 – Tikri Päevaraamat

Majaomaniku mõtisklused

Nov 302010

Kõlab uhkemalt, kui asi seda tegelikult on, eks :P Aga tööde olemuse põhjal peame ennast tõesti pigem maja- kui korteriomanikeks.

Meil on hetkel ühine postkast – on küll kavatsus endale teine panna, aga kogu aeg ununeb ja ega see pole ka mingi prioriteet, meile tuleb väga vähe posti. Ainult naaber peab seda vähest siis kogu aeg ära tooma. Täna tõi veelepingu, mis lõpuks saadeti – selle peale tuli meelde, et kuu lõpp on, peab ju näite teatama. Elektriga on harjumuspärane – alati on seda netist tehtud. Vee näite oleme seni aga vaid korteriühistu postkasti viinud, Tartus Tähtveres elades tegeles sellega ülemise korruse elanik, meie jätsime talle ainult raha. Nüüd peame ise helistama… Ja seda soovitati varem teha, kui kuu viimasel päeval, et kiiremini liinile pääseda. Nii palju siis sellest :P

Igasugu torujamad meil ei lõppe. Viimati mainisin vist seda, et Abikaasa vahetas kogu köögi kraanikausi all oleva kaadervärgi välja, aga vesi voolab hoolimata torusiili kasutamisest ikka liiga aeglaselt ära ja toru laseb kuskilt läbi kah. Noh, see ummistus läks kohe nii kapitaalseks, et midagi ei läinud enam alla. Pmst elasime siin peaaegu nädala nii, et köögi kraanikausist voolas vesi all olevasse ämbrisse ja kui see täis sai, kallasime vetsu. Kulus ära, sest loputuskasti süsteem on endiselt katki (pole jõudnud uurida, kas me saaks ka selle nii kergelt ja odavalt välja vahetada, kui Ülle ühes kommentaaris kirjutas) ja selle veega täitmine käib mäletatavasti hirmrasket veenuppu keerates, mida mina teha ei jõuagi, Abikaasa ainult.

Igatahes jah, ökoelu missugune – nõusid pesin VÄGA vähese veega ja kõik see vesi läks teist korda vetsus kasutusse, nagu kahefaasiline veesüsteem muiste, eks. Õnneks sai Abikaasa selle torumeeste julla, no see hirmus pikk traat või voolik, mida torru vändata, köögi saime nüüd korda, vesi läheb ilusti ära ja toru tänu sellele enam ka läbi ei lase.

Aga nüüd paistab vetsus mingi ummistus olevat – kui vett tõmmata, siis vahel jookseb pott seda alguses täiesti täis, siis läheb õnneks aeglaselt ära (siiani vähemalt on läinud). Midagi tuleb igatahes ette võtta ja võimalikult kiiresti. No ja loputuskasti parandada… Ja siis loota, et kogu see kaadervärk peab nii kaua vastu, kuni suuremat remonti tegema hakkame ja torud välja vahetame. Eeldusel, et meil selleks kõigeks ka raha jätkub :D

Hetkel harin ennast interneti abiga maja välisseinte värvimise ja soojustamise teemadel. Kui ehitajaga enne ostmist siin vaatamas käisime, ütles ta, et peaksime oma eelarvega välja tulema, aga esiteks polnud meil siis nii suuri plaane, teiseks käis jutt ainult ühe otsaseina soojustamisest, teised mõtlesime hilisemaks jätta. Ühel on lihtsalt niiskuskahjustus, ei kannata oodata. Igatahes jõudsime nüüd selleni, et siin on ikka üpris s*tt soojapidavus ja oleks mõttekas kõik korraga ette võtta. Mis omakorda lisaks veel kõigi akende vahetuse, sest meie uutes plaanides peaks seda nagunii tegema.

(Õigemini uute plaanide järgi peaks kolm akent välja vahetama ja üks-kaks juurde tegema, mõned võiks hädapärast hilisemaks jätta, aga esiteks ma eeldan, et äkki saaks terve korruse aknad tellides veidi soodsamalt, kui mitmes väiksemas jaos vahetades, teiseks kui nagunii kogu seina soojustamine ja renoveerimine käib, siis ikka peaks kõik aknad ka kohe välja vahetama, üks töö kõik).

Ühesõnaga kui tollele ühele seinale planeeritud kulu oli ca 10k, siis nüüd on meil 25 ruudu asemel mõttes 150 ruutu seina korraga ära soojustada, katta ja värvida… Ok, see viimane pindala on küll koos akendega, nende arvelt läheb natuke maha. Samas kui aknaid on praegu kaks suurt, kaks väiksemat, kaks imeväikest, aga uute plaanide kohaselt tahaks ühe imeväikese ja väikese asemel teha suure akna ja terrassiukse, lisaks lihtsalt juurde üks või kaks akent ja kahe suurema asemele tahaks vist veidi väiksemaid ja… Üks väike on juba praegu ära vahetatud plastiku vastu, aga me ülejäänud tahaks puidust panna ja…

Uhh, te nüüd kujutage ise ette, kuidas eelarve paisub. Ja sees on ka veel vaja ühte, teist ja kolmandat teha :D

Einoh, mul on lotopilet ostetud. Ja üleüldse – ma olen endiselt kindel, et kui midagi väga vaja on, siis küll leiab ka võimaluse. Ühel või teisel viisil peab kõik vajalik raha kuskilt tulema!

Ahsoo, seda ka veel muidugi, et TEGELIKULT oleks kahtlemata kõige loogilisem KOGU maja korraga ära soojustada ja värvida, seega ka teine korrus. naabritel ei saa seal kuidagi soojem olla kui meil siin all, eraldi nad ülevalt midagi rohkem teinud pole. Seda küll muidugi, et teisel korrusel on üldiselt alati soojem, soe õhk ju tõuseb üles. Igatahes on mul tunne, et nad ei arva midagi sellest, kui me teeme ettepaneku kevadel või suve alguses kogu maja ära soojustada ja värvida, ma ei usu, et neil tagataskust selline summa võtta on. Kaasomandi võlud. Aga ei, naabrid on muidu toredad, me pole seda plaani nendega isegi veel mitte arutanud ja kui nemad kuidagi ei taha, siis meie oma korruse saame ikkagi ära teha, tuleb lihtsalt võimalikult sarnane värv valida, siis pole vast väga hull vahe.

Ja kas keegi oskab kommenteerida väidet, et kollane värv on välisseinale halb valik, kuna läheb räpaseks, mistõttu tuleb iga paari aasta tagant üle värvida? Ma kuskilt mujalt jälle lugesin seda, et tumedad värvid pole kah head, sest tõmbavad liigselt päikest ligi, heledad ja pastelsed toonid oleks paremad. See kollane küll kuidagi pastelse mõõtu välja ei anna…

Oh, palju põnevaid küsimusi. Tegelikult, nagu ma aru saan, oleks enne renoveerimist mõttekas üldse soojusaudit teha. Aga kellel küll selleks raha olema peaks? :P

Hoolimata sellest, et siin tuleb tõenäoliselt tunduvalt rohkem tööd teha, kui esialgu arvestasime, on ikka hirmus hea tunne, et just siin elame. Nii mõnus koht on!

Mööbeldatud

kodumajandus No Responses »

Nov 302010

Täitsa lõpp, kus läks alles aega, et sobiv lahendus leida – ausõna, tundus, et seda polegi. Poisi “mähkimislaud” võtab ju kenakese ruumi ära, aga sellest loobuda ei taha veel kuidagi – põrandal on nii jahe, sinna ei taha teda üldse panna. Lõpuks sain endalegi üllatuseks kõik nii paika, et olen täitsa rahul, silma ei häiri. Muidugi on tuba nüüd mööblit suht täis tuubitud, aga vähemalt kõik kapiuksed käivad ikka lahti, Plika mänguloomadele ja majadele küll enam eriti ruumi ei jäänud…

Igatahes on meil nüüd viisaka välimusega diivan ja kaks tugitooli :) Ja nii kaua, kuniks remondi tehtud ja teise poole kasutusele võtta saame, võime niiviisi vabalt elada.

Emal, muide, oli täna sünnipäev. Vanust ma muidugi siia ei kirjuta, daamide puhul sellist asja ei avaldata :P Võite ise pakkuda, kui palju paistab!

Püha püss!

kodumajandus No Responses »

Nov 292010

Meie “uus” diivan ja tugitoolid toodi just ära – no ma olin neid ju enne paar korda Abikaasa vanaonu elutoas näinud, aga ega ei mäletanud küll, et NII suured on. Hetkel on kõik mööbel suvaliselt elutuppa kokku lükatud/kuhjatud, mina üksi siin küll midagi sättida ei saa. Loodan, et Abikaasa täna ületunde ei tee, muidu istun kes teab kui kaua selle hunniku otsas :D

Kui kunagi korda saan, siis teen pilti ka.

Appi!

kodumajandus 2 Responses »

Nov 282010

Miks mul on nii palju ASJU??? Ei saaks öelda, et need mind hetkel nii väga õnnelikuks teeksid, pigem vastupidi.

Ühesõnaga ma mõtlesin vaikset õhtut ära kasutada (kõik peale minu magavad) ja näomaski teha, milleks oli vaja peavõru, mille ma arvasin olevat kuskil Tartu asjade hulgas… Ja siis mul tuli isu nendes suvaliste asjade kastides natuke sobrada.

Seda peavõru, mida vaja, pole siiani leidnud (kolm teist leidsin… äkki too, mida otsin, läks hoopis katki ja mul polegi enam seda?), aga igasugu muud uskumatut träni küll. Sihuke tunne, et lükkaks kõik ühte suurde prügikotti, aga… Esiteks ma ei taha midagi ära VISATA, siis pigem juba anda, kõik need asjad on ju iseenesest korralikud. Teiseks läheb mul tõenäoliselt ühte, teist ja kolmandat lõpuks siiski vaja – igasugu armsaid nipsasjakesi, küünlaaluseid ja muud taolist. Tähendab, ega ju otseselt ei LÄHE VAJA, aga kui ma olen sisseseadmise lõpufaasis, tahaks ikka sihukest kraami, et olemine kodusemaks teha.

Praegu on aga hunnik karpe, mida võiks nimetada: suvaliste asjade karp nr 1, nr 2, … nr 10 :D Lisaks suuremas koguses igasugu kreeme ja värke, kui ma mäletasin. Appi!

Nagu Pandora laeka oleks avanud :P

Poodidest hoian ennast küll tükk aega eemale. Hea küll, toidu ja ehituskaupade poed on lubatud, aga muud jama mitte. Mul pole mitte mingeid riideid ka vaja, kuulete, jah? Isegi mitte pükse! Isegi pesu on mul nüüd piisavalt! Nii et kui ma tahan kuskile poodi minna, siis te teate, et ma ei tohi!

Okei, sooje talveriideid oleks siiski vaja, nii mulle (suusapüksid, korralik müts, see soe pikk aluspesu, mida Loodusperes müüakse, tõeliselt sooja ja mõnusat jopet tahaks tegelt ka) kui Plikale (talvekombe ja vbla midagi veel). Aga sellele ma ei taha isegi mitte mõelda, liiga kallis on.

EDIT: Huvitav avastus – mul on triikraud!!! Ma ei teadnudki! Tegelikult nüüd tuleb meelde küll, eelmine aasta Tartus Selverist laadapäevade ajal ostsin, 129 krooni maksis :P

Ja jõulutulesid on ka siiani kolm komplekti välja tulnud (kõik isegi töötasid). Need kuluvad küll marjaks ära, neid ma riputan hea meelega igale poole :)

EDIT 2: Ja ühest vanast rahakotist leidsin €11.36!!! Maast leitud raha :D Õigemini noh, kuskilt reisilt alles jäänud raha, aga sama teeb välja – varsti saab selle eest juba süüa osta :P

Urinal

edevuse laat, virin/urin 2 Responses »

Nov 262010

Taaskord Murphy – minu ainsad tõeliselt hästi istuvad ja kõigega sobivad mustad teksad (no teate – ei ole liiga kitsad ega liiga laiad, täpselt õige pikkusega, ei jäta poolt p*rset paljaks, lukk ei lähe lahti jne jne jne) on lihtsalt KADUNUD!

Olen 99% kindel, et need sai esimese asjadelaadungiga Londonist tagasi saadetud – tookord läksid need asjad, mida me suuremat ei kasutanud, mu kõht neisse enam sisse ei mahtunud. No aga nüüd ma olen ammu-ammu kõik Londoni kastid lahti pakkinud ja kõik muu üles leidnud (sh nende ideaalsete teksadega koos ostetud enam-vähem okeid tumesinised teksad, mis on siiski sutsu liiga ümber ja madala lõikega), aga lemmikteksasid pole.

KUHU TE KADUSITE??? Mul pole ju mitte midagi muud jalga panna. Peale nende mitte nii ideaalsete ja siis veel vähem ideaalsete variantide. Kodus ma võin oma pooletoobiste pükstega käia, aga kui vahel kuskile minek on, tahaks ometi hea välja näha. Einoh, ma näen üsna sama hea välja ka nonde tumesinistega, mis ma endale praegugi jalga venitasin, aga enesetunne oleks teistega hoopis parem… Nii füüsiliselt kui emotsionaalselt.

Eh, Murphy, mine kanni :P

Mis seal ikka, ilu nõuab ohvreid!

Emor käis külas

igapäevaelu, plika No Responses »

Nov 252010

Hehee, ma arvan, et nad ei satu just ülearu tihti inimeste otsa, kes hullult rõõmustavad, et saavad küsimustele vastata – kutsuvad kohe sisse ja uurivad murelikult, kas nad ikka valimisse sobivad. Ma ei tea, mis loogika täna oli, aga küsiti, kellel meie perest järgmisena sünnipäev on ja kuna minul oligi, siis ma sobisin :D

Mingi ELi teema, majanduskriis, tulevikuväljavaated jms. Mina, poliitikavõhik, muidugi PEAN alati sellised saama. Millal küll mõni lahe tarbijaküsitlus tuleb, ah?

Igatahes on äge, ma loodan, et Emor tuleb edaspidigi. Eelmine suvi käis Tartus ka keegi, nii et täna oli juba teine kord.

Õeke on Eestis, mul on igasugu tegemist ja muidu ka tavaline hullumaja (hehee, Plika õppis täna ütlema: ullumaja), ei jõua midagi tehtud, kogu aeg väsinud, õhtuti langen surnult magama, selle asemel, et pikemalt blogi kirjutada. Aga kunagi ikka!

Kus mu ilus prints küll jäi

igapäevaelu 3 Responses »

Nov 242010

SEE on igatahes päris kole. Ma ei tea, kas tohib sellise tähtsa isiku kohta nii arvata, aga minu meelest on ta kuidagi vanaks ja kergelt kiilaks jäänud.

Ja ma nii hästi mäletan noid aegu, kust ta veel väga pandav oli! Ma kohe limpsasin keelt, kui tast kuskil mõnd pilti nägin…

Ohohohoo, jajah, vanad ilusad ajad. Aga ma nüüd lähen vaatan, kuidas tuli on pliidi all jälle ära kustunud, ma olen ju kobakäpp süütaja :) Plika on vanaema-vanaisa juures, kui Poiss veel piisavalt kaua akna taga magab, siis saan ehk pikemalt ka kirjutada :P

EDIT: Ta põles! Juba teise korraga!

Nädala töö

igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss 14 Responses »

Nov 232010

Jõudsin täna kolimisjärgse segadusega mingi murdepunktini – esialgne läbu on likvideeritud. Esiteks tõstsime Abikaasaga elutoas veidi mööblit ümber, et oleks meie vajadustele sobivam. See on küll väga ajutine ja järgmine püsivam tõstmine tuleb siis, kui Abikaasa vanaonu käest diivani ja tugitoolid kätte saame, aga igatahes parem kui enne. Kõik on loogilisemalt ära paigutatud – meie arvutilaud, Poisi “mähkimislaud”, vaip on nüüd ka mööbli alt vaba ja seal, kus Plika ideeliselt kõige rohkem mängib. Ja Plika mänguasju oli rohkem ruumi laiali laotada.

Kõik ASJAD on muidugi suvaliselt sektsiooni kappidesse ja riiulitesse pandud, puudub igasugune kord ja organiseeritus. Poolte asjade puhul vist enam-vähem tean, kust neid otsida.

Magamistoast sain ka viimase kohvri põrandalt ära. Terve kastitäis riideid ootab endiselt pesemist. Enamik hetkel mitte kasutuses olevaid lasteriideid on täiesti suvaliselt kilekottidega riidekappi topitud. Kummutisahtlites on vaid need, mida praegu kasutame. Meie endi riided on ka kiiruga kappi topitud – paar vaba riiulit suutsin nende jaoks tekitada. Mingit süsteemi küll rohkem pole, kui et jällegi need riided, mida praeguse ilmaga kanname. Kõik liiga suvised on kuskil kilekotis, nendega on aega. Puhtaks pestud voodipesu ja rätikud on samuti sorteerimata kuhjades kapis. Aga vähemalt väljastpoolt oleks nagu korras. Mis siis, et kapiuste taga kaos valitseb, eks :P

Köök on kogu aeg suht korras olnud, aga sealgi on kapid üle kuhjatud, pole olnud aega organiseerida. Eeskojas on veel üks poolik köögiasjade kast, mida ma ei saa enne tühjendada, kui kappides mingi kord ja ruum on. Eeskojas on tegelikult mingeid asju veel, aga need pole mul ees, seal ruumi on :D Seega las olla, kuni sinnani jõuan.

Teisel pool on muidugi veel hunnik Tartu kaste. Nendega ei hakka vist enne tegelema, kui siin pool asjad organiseeritud, midagi karjuvalt vajalikku seal vist pole, seega las olla esialgu. Karjuvalt vajalikud asjad on veel Tartus, näiteks nugadest tunneme puudust, veekeetjast ja… Kartulikoorimisnoast :D Noh, vast saab paari nädala jooksul seal jälle ära käidud ja kõik siia, raamaturiiulit igatsen ka.

Otsustasin täna magamisega lõdvalt võtta ja ei üritanud Plikat suunata. Magas lõunaund neljast poole kaheksani ja jäi ööunne alles enne keskkööd. Vähemalt oli õhkkond rõõmus ja rahulik (või noh, päeva esimene pool tegelikult ei olnud, aga hiljem juba küll).

Otsustasin, et kuna suurem läbu on nüüd koristatud ja kotihunnikute otsas enam jalgu ei murra, olen edaspidi eriliselt laisk ja zen. Sätin tasapisi, ei sunni ennast takka, kui üldse ei viitsi, siis tegelengi ainult lastega. Üritan Plika unesid vaikselt õigemate kellaaegade poole suunata, aga pigem lasen tal kauem üleval olla, kui üritan teda “õigel” ajal magama panna, kui endal parasjagu nii s*tt tuju on, et seda kuidagi taltsutada ei suuda.

Terved närvid ja rahulik õhkond on olulisem, kui sorteeritud kapid ja kellapealt magamine… Küll jõuab kõike.

Tegelikult ei ole ju midagi halvasti – me kolisime siia päriselt sisse alles reedel, Abikaasa on kõik need kolm päeva kodus olnud (no täna tegelikult oli pool päeva tööl ka), et saaks võimalikult palju ära sätitud… Ja saigi ju! Homsest läheb ta aga tööle nagu tavaliselt ja mul on tegelikult üksi kergem rutiini harjutama hakata – sätin kõik tegemised ainult enda ja laste järgi, Abikaasaga pigem kipub kõik venima :P Ja Poisi puhul näiteks sain nende kolme päevaga teada, et kui ta 11-13 vahel välja magama panna, siis venib see uni rahulikult 4-5 tunniseks, mis annab mulle piisavalt aega Plikaga õues käia, talle hiljem süüa anda ning siis lõunaunne panna. Noh, teoreetiliselt peaks asjad selles järjekorras toimima, kunagi Londonis toimisid. Ema juures elades jätsin igasugused katsetused rutiinseteks söögikordadeks (ja ka unedeks, need on mingil määral ju seotud) üsna kiirelt sinnapaika, sest liiga palju inimesi elas üheskoos, pidi paindlik olema, et ära mahtuda. Nüüd aga on jälle oma elamine – oma tuba, oma luba.

Kusjuures üllatavalt kiirelt olen ära harjunud selle omaette olemisega :P

TEGELIKULT pole ju võrreldes aasta taguse ajaga suurt midagi muutunud – hea küll, hommikul pean paralleelselt Poisiga tegelema, aga hommikuti on ta suht heas tujus ja võib nii kaua oma lamamistoolis hängida, kuni ma näiteks Plikale putru keedan. 11 paiku lähen Plikaga välja, Poiss jääb kärus magama ja magab nii kaua, et saan kõik muud toimetused Plikaga segamatult ära tehtud. Ja siis ongi juba õhtupoolik, Abikaasa tuleb ka koju ja koos saame kõigega hakkama. Nii et rasket ei tohiks midagi olla! Sain ükskord Plika rutiiniga ära harjutatud, saan ka nüüd. Tänu Poisi pikkadele unedele saan sellele piisavalt tähelepanu pöörata.

Aga nüüd on kell juba üle mõistuse palju, hommikune tõusmine saab ilmselt vaevarikas olema. Kähku magama!

Hullumaja

plika, väikelapse uni, virin/urin 15 Responses »

Nov 212010

Ei tasu ikka ennatlikke järeldusi teha ega rõõmustada. Plika keeldus ka täna lõunaunne jäämast. Ja nagu sellest veel vähe poleks, keeldus ta ka õhtul magama minemast. Kaheksa paiku hakkasime üritama, alles pool üksteist jäi.

Minul on üldiselt kannatust küllaga, ma võiks vabalt Plika juures tund-kaks passida ja teda veenda, et nüüd on tuduaeg. Aga mina ei kõlba, papat nutetakse taga. Abikaasal paraku nii palju kannatust pole. Ja kui ta oli kolm korda Plika juurest ära tulnud, sest tal sai kopp ette, läksin mina ka närvi, sest Poiss ainult karjus ja ei jäänud rahule.

Ühesõnaga mina oleks olnud meelsamini Plikaga ja Abikaasa Poisiga, aga ega meie tahtmistest ju keegi ei hooli. Nii me siis hullusimegi – vahepeal suutis üks ennast rahulikuks sundida, vahepeal teine, vahepeal mõlemad lapsed kisasid ja meie lihtsalt ignoreerisime. Vahepeal oli häbi, et meie, täiskasvanud, ei suuda rahulikuks jääda, et aidata väikeseid inimesi, kellel on nii raske, aga kes ise ei oska veel rahuneda ega ennast väljendada. Ja järgmine hetk ei lugenud see kõik enam jälle mitte kui midagi, sest närvid olid nii püsti. Kordamööda põgenesime karjuvate laste eest teise tuppa.

Mina ei tea, mis teha. Ma ei tea, miks Plika ei maga. Ma saan aru, et tal on Eestisse kolimisest saati raske olnud ja nüüd, jälle uues kodus, samamoodi kohaneda vaja. Aga no kurat, MAGADA ju ikka võiks vahel. Väsita palju tahad, ei jää lõunaunne. Õhtul normaalsel ajal kah ei jää. Ainult kisa: ei taha tudu, ei taha tudu.

Lõpuks, kusjuures, läks ta täiesti ise oma voodisse ja jäi magama. Enne seda oli ta kümme minutit telefonis vanaemaga rääkinud, kuni mina Poissi tissitasin. Kui ma Poissi voodisse panema läksin, siis Plika juba magas oma voodis.

Sihuke tunne, et lööks käega. Et ei üritakski Plikat enam magama panna. Ärgu siis magagu lõuna ajal, ärgu siis magagu õhtul enne, kui ise soovib, oodaku kella kümne või üheteistkümneni.

Aga oma aega tahaks ju ka. Abikaasaga omavahel olemise aega. Sellisel kombel seda lihtsalt polekski. Ja no kõik targad ju räägivad: laps ei oska ise magama jääda, meie peame teda aitama. No aitaks küll, aga ei tea, kuidas. Õigemini mina ei sobi ja Abikaasa ei taha/oska ja… Surnud ring.

Täielik masendus.

Juba parem

igapäevaelu No Responses »

Nov 212010

Plika eile lõunaund ei maganudki – pärast seda, kui ta oli üle tunni voodis lalisenud, ei näinud enam sundimisel mõtet. Otsustasime ta selle asemel õhtul varem magama panna ja seekord asi tõesti ka toimis. Abikaasa tegi imehea söögi – keedetud kartul hapukoorega ja praetud räimed – Plika puukis ennast täis, peale seitset pesime tal hambad ära ja panime ööriided selga, siis läksid Abikaasaga voodisse raamatuid vaatama, kaheksast magas.

Öösel küll mitu korda nuttis (korra tahtis poti peale, hiljem juba teadmata põhjustel), nii et pidi rahustamas käima, aga pikemalt üleval kordagi polnud, hommikul ärkas oma voodis kell üheksa ja heas tujus – see on juba suur asi.

Poisi panin eile üheksast voodisse ja olin täiesti kindel, et see on ööuni – tutkit, enne kümmet olid silmad lahti ja passis üheteistkümneni rõõmsalt üleval. Need on need nelja-viietunnised päevauned… Aga ma ei raatsi viimastest ka loobuda. Näis, kuidas edaspidi kujuneb.

Koristada, jah, eile küll üldse ei jõudnud. Põhimõtteliselt ma tean küll, et ma ei PEA midagi tegema, aga mul endal on ju halb, kui kõik asjad nii sassis ja midagi üles ei leia. Ma andsin endale eile suurepäraselt aru, et peaks kõik muu sinnapaika jätma ja midagi sellist tegema, mis endale meeldib, aga ei mõelnudki miskit välja, mille tegemise tuju oleks. Pea sutsu valutas, lugeda ega arvutis istuda ei tahtnud, magada ka mitte. Nii see päev kuidagi mööda sai. Ainult kööki koristasin, söögitegemise ja söömise järel tekib ju ikka läbu.

Õhtul, kui Poiss lõpuks magama jäi, vaatasime uue House’i ära, see oli küll mõnus.

Täna käisime Abikaasa vanaema juures ja seal oli ka hirmus tore nagu alati. Ta elab meil nüüd kõrvaltänavas, väga mugav on käia. Abikaasa noorem õde oli oma poistega seal (üks on Plikast aasta vanem, teine Poisist paar nädalat vanem) ja vanema õe 9-aastane tütar ka. Nii et maja lapsi täis, tited muidugi magasid kogu aja rõdul.

Oh, kuis Plikal oli lõbus, jooksid muudkui ringi, kilkasid ja ajasid üksteist taga. Tundus, et väsitas ennast küll parajalt ära, oli nõus veidi peale kahte koju jõudes kohe voodisse minema ja välja sealt enam ei tulnud, aga siiani laliseb… Alguses oli nõus isegi üksi olema, siis hakkas papat hüüdma, Abikaasa seal nüüd ilmselt magab, Plika täna vast küll ka jääb. Sest no tõesti, selle ringi jooksmisega peaks ikka hea uni tulema.

Täna kohe TAHAKS hirmsasti sättida, aga nii kaua, kuni Plika ei maga, ju ikkagi ei saa. Otsin siis elutoast tegevust, ehkki tõesti, siinsed asjad on kõige ebaolulisemad. Aga ma ju rääkisin sedasama juttu juba eile :) Lõpetan parem ja lähen tegudele.

õhtul peab kuskile telekat vaatama minema – tantsudest ei taha küll ilma jääda. võib proovida muidugi digiboksi arvuti taha panna, see tegelt toimis küll kunagi, kui samal ajal teise arvutiga netis olla ei üritanud.

Older Entries