Vastasin minagi Valijakompassi küsimustele. Raske oli, sest ma olen ju poliitikavõhik, uudiseid kah suuremat lugeda ei viitsi. Paljude küsimuste kohta lihtsalt puudus igasugune arvamus, üritasin ikka võimalikult ausalt vastata.
See ei üllata vist kedagi, et esimeseks jäid rohelised, keskkonnateemad on pea ainsad, mille suhtes mul arvamus on. Teiseks jäid sotsid, mis mind kah ei üllata. Väikeste lastega pere ju, see on minu jaoks teine kõige olulisem teema, otse loomulikult ma arvan, et lastetoetused peaks olema paremad ja kõigile.
Nojah, astmelise tulumaksu vastane olen muidugi ka 😛 Nipet-näpet oli veel, mille kohta pikemalt mõtlemata mingit arvamust omasin, enamik ülejäänust jättis aga külmaks või tegi suisa nõutuks.
Ma ei suuda isegi meenutada kõiki erakondi, kelle poolt ma minevikus hääletanud olen. Isamaliit ja rohelised kindlasti, aga on keegi veel? Valimisi on selja taga kindlasti rohkem kui kaks, samas ELi valimistel polnud erakondadega miskit pistmist, europarlamendi valimistel otsustasin üksikkandidaadi kasuks…
No igal juhul, milleni ma jõuda tahtsingi. Sattusin täna Blogtree kaudu lugema üht toredat arvamust, millest osa ma tahaks kohe siin tsiteerida:
Oht selle kompassiga on neil, kes võtavad tulemust kui lõplikku vastust, a la kui mu vaated selle erakonnaga kattuvad, ju ma siis peangi nende poolt hääletama. Ei pea ja ei tohikski sellisel moel toimida.
Üks asi on erakonna programm, teine asi reaalne elu; kas see erakond, selline programm ja suunad üldse elujõulised ja jätkusuutlikud on. Rahu ja õnne lubavad paljud, ent vaid vähesed suudavad seda ka reaalselt ellu viia. Oluliseks saab metoodika, juhid ning nende meeskonnad. Kui ikka juht on jobu, meeskond tainapea ja metoodika puhas populism, siis pole sealt midagi võtta.
Bold on minu poolt.
Nii ma kukalt kratsingi. Lubadused on ju kõigil ilusad, roheline maailmavaade on mul tugev. Aga rohelised on viimasel ajal kohutavalt vastumeelseks muutunud (ohPuu linkis FB-s just üht sellesse teemasse minevat postitust), üks suuri lemmikuid Isamaaliit pärast Res Publicaga liitumist enam nii suur lemmik ei ole, Reform kah ei meeldi, kristlikud ei saa mu häält juba sellepärast, et samasooliste abielude vastu on (arvaku nad siis muudest asjadest, mis tahavad), Rahvaliidust olen nagu ka viimasel ajal igast jama kuulnud, Keski ei ole vaja siin listis vist üldse mainidagi.
Lisaks tahaks, et mu häälest ka mingigi kasu oleks. Üksikkandidaadi valimisel läheks see lihtsalt musta auku.
Et siis… Seekord äkki sotsid?
Üldiselt on ikka kõikehõlmav tunne, et poliitika on p*rses ja valida pole kedagi. Aga valimata ju kah jääda ei saa. Ja isegi kui mitte mingit otsust ei suuda langetada, võib alati lähtuda ühest ja ainsast kuldreeglist, mis toimib alati ühtviisi efektiivselt: iga hääl, mille sa annad Keski VASTU, on juba kordaläinud hääl.
kui sa astmelise tulumaksu vastu oled, siis sotsid nagu ka ei sobi sulle…
Ma mõtlen üldse, et ei sobi selline maailmavaade, nagu mul on: maksud olgu madalad, aga riigi poolsed toetused kõrged 😛
Sotse valin seekord sellepärast, et kedagi paremat valida pole ja kõik teised erakonnad on oma tainapealisusega rohkem silma paistnud.
Ehk järgmiste valimiste ajal on parem!
sellest "maksud olgu madalad, aga toetused kõrged" seisukohast tahaks lausa lähemalt kuulda, ehk kirjutad veidi lahti? kõigile inimestele madalad maksud ja tasuta raha riigi poolt? või rikastele madalad maksud ja vaestele suured toetused? või…?
(päriselt ka tahaks kuulda, mis selle seisukoha taga täpsemalt peitub.)
Oot, aga maksude madalus ja astmelisus ei välista ju teineteist. On ju seesuguseid riike, kus tulumaksusüsteem on päris mitmeastmelineaga kõrgeim maksumäär on 15%… Kui sa lahti kirjutada viitsid oma mõtteid, siis mis on astmelisuse eriline probleem?
Ma olen alates 12nda klassi ühiskonnaõpetuse tundidest veendunud sotsiaaldemokraatia pooldaja. Mis siis, et Eesti omad ei suuda kõike seda head läbi viia, aga suund on õige. Las ma maksan natuke rohkem makse ja astmeline on ainult kasulik, sest olen vaene kultuuritöötaja, aga saaksin näiteks tasuta hambaarsti juures käia ja mitmed muud vajalikud instantsid oleksid kättesaadavamad. Muidugi on sellel n.ö põhjamaade heaolumudelil ka palju miinuseid, aga noh, mina olen alates valimisealiseks saamisest (ehk siis 7 aastat) sotse valinud ega kavatse ka ümber mõelda. Olgugi poliitikud enamasti ebameeldivad, aga ma häletan idee, mitte inimeste poolt. Või noh, niivõrd-kuivõrd 🙂
Pingback: Vastuseks Kittyle ja Oudekkile » Tikri Päevaraamat