Plikal ei ole nõus minu juuresolekul ise “raamatuid lugema”, st raamatu sisu ümber jutustama, sest reaalselt lugeda ta ju ei oska. Ütleb, et teeb seda ainult siis, kui mina ei kuula. Ma siis alati kinnitan, et mina teen ju arvutis hoopis omi asju, ei mina kuula midagi.
Praegu ta just luges Poisile raamatuid ette – kõigepealt oma lemmiklugu raamatust “Las laps loeb”, mille pealkiri on “Lõbus hommik”, autoriks Kivirähk. Jutt on sellest, kuidas lasteaialaps ärkab hommikul uniselt äratuskella peale ja läheb vannituppa pesema, seal on aga vannis rohelise mantliga isa, kes mängib krokodilli ja ehmatab teda. Siis läheb tüdruk ise ka pidžaamaga vanni isa juurde, et koos ema ehmatada. Ja tõsiselt, Plika oskab kogu seda juttu ise peast rääkida 😀 Nii lahe on kuulata.
Kusjuures teine tema lemmiklugu sealtsamast raamatust, mida ta vahel spetsiaalselt nõuab, on “Kirju koer”, kah Kivirähk. See on jutt koerast, kelle karvad sügisel värvi muutma hakkavad ja seejärel välja langevad ning kevadel rohelisena tagasi kasvavad, saba otsa tuleb aga pung. Koeraga käiakse murelikult loomaarsti juures uurimas, kas kõik on korras ja arst imestab, miks ei peaks, endal langevad tal ka kuivetunud kollased kõrvad küljest ära ja kevadel kasvavavad suured rohelised asemele 😀
Kratt kusjuures soovitas mulle ka Kivirähu raamatut, mis pidavat väga mõnus olema – “Kaka ja kevad”. Kui Plika täitsa iseseisvalt need kaks juttu ühelt autorilt oma lemmikuteks valis, siis ma mõtlen, et võiks ju tõepoolest veel Kivirähku koju osta. Ma ei teagi, kas tal on veel mingeid lastejutte…
(mis pagana teema mul nende lasteraamatutega nüüd järsku on, ah)
Aga algse teema ehk Plika jutustamise juurde tagasi pöördudes, siis järgmiseks “luges ette” Poisi valitud raamatut “Kui ma suureks saan, hakkan…”. No tõsiselt, ma pidin vägisi naeru tagasi hoidma. Ta küll jätab jutustades mõned laused vahele, aga üldiselt on sisu siiski üllatavalt täpselt meeles ja väga ilmekas hääletoon käib asja juurde. Kui saaks, teeks videot, aga minu kuuldes ei olda ju üldse nõus jutustamagi 🙂
Me ka kiidame ka kaka ja kevade raamatud, laste suur lemmik.
Aga hetkeline unejutu varamik on meil Heljo Mänd raamat jutud üheksast tärnheinast. Head lühikesed jutud ja samas sinu kogu aeg jätkub.
Kivirähul veel mitmeid lasteraamatuid ja need tõesti-tõesti lastele meeldivad. Kooliajal, kui lugemine muutus kohustuslikuks ja enam seega vabatahtlikult seda eriti teha ei tahetud, siis oli just Kivirähu “Sirli, Siim ja saladused” raamat, mis lapsi taas lugema pani.
Teine hea ja lastele meeldiv eesti autor ning meie laste suur lemmik on Heiki Vilep. Tal on kah sellised kiiksuga lahedad jutud ja väga toredad luuletused. Selle “Las laps loeb” raamatusse on ka tema just jutukesed valinud, kui ma õigesti mäletan, ja seal on temalt endalt ka mingid asjad.
No ja veel on laste lemmikuks Roald Dahl (eriti tütrele, tema on neid raamatuid kordades läbi lugenud).
Aga su lastel on veel aega küll ja küll raamatumaailma avastamiseks. Ongi ju tore, kui on teada, et veel põnevaid raamatuid ootamas.
Peate ikkagi asap norra keele ära õppima ja lähima raamatukoguga sõbraks saama 🙂
Kaka ja kevad on tõesti mõnus raamat, seal palju jutte sees. Meie vaieldamatu lemmik Kivirähult on aga hoopis Limpa ja mereröövlid, tõsiselt soovitan seda!
Kivirähk on lastele ühest Lotte-nimelisest koeratüdrukust ka kirjutanud mõned raamatud ja paar multifilmistsenaariumi ja siukest nipet-näpet… aga võibolla see ei ole nii populaarne tegelane, et oleks silma jäänud 😉
No Lotte muidugi jah, aga ma pidasin silmas pigem muid jaburamaid jutukesi. Sest no need krokodilli mängimise ja kirju koera ON jaburad. Lotte on lihtsalt armas… Ehkki ka vist jabur. Kusjuures sellele pole mõelnud, et võiks lastele Lotte raamatuid osta, ehkki ometi võiks ju, neile Lotte meeldib küll.
Seoses sellega meenub mulle üle kümne aasta tagune lugu, kui ma enda tüdrukule lugesin üht raamatut ja talle oli seda nii palju ette loetud, et tal oligi see peas. Muidugi võttis ta kord selle lasteaeda kaasa ja oli seal siis ennem lõunauinakut kõigile ette lugenud, Kui mina lapsele järgi läksin kuulsin kasvatajatädilt ainult ülivõrdes kiidusõnu, kui armastav ja tore ema ma olen, kuna olen 4 a. lugemise selgeks õpetanud. Ma muidugi seisin totatakas irve näos ja lasin endale seda kõike öelda,sest kellele ei meeldiks kui teda kiidetakse 🙂 Selle jätsin muidugi targu mainimata, et ärge talle võõrast teksti ette andke….
minu lastele meeldib õhtuti kuulata plaadilt Kivirähu raamatut “Kaelkirjak”- see on tegelikult ka üks minu lemmikuid 🙂