Vaatasin, et mul on kogunenud erinevatel hetkedel üles pildistatud toite, panen need siis lõpuks blogisse ka, et oma fotomajandusega järjele saada.
Ükskord oli lastel eriti ilus ja värviline lõunasöök. Osa pidime küll lõpuks ise ära sööma, aga me vähemalt üritame järjepidevalt… Vahel läheb tiba veenmist või kauplemist vaja, aga üldiselt süüakse üsna kenasti 🙂
Ühe õhtu magustoit oli mul selline – lihtne, aga maitsev. Ja värviline 🙂
Leiva küpsetamisel olin hädas, et leib kippus pärast esialgset ümaraks kerkimist lohku vajuma. Googeldades sain teada, et see võib olla liiga pehmest taignast – mis, nagu keegi mõni aeg tagasi kommenteeris, võib olla ka nätskuse põhjuseks. Sellest ajast saati olen teinud leivataigna nii kõva kui vähegi võimalik (lisan jahu, kuni vispliga segamine raskeks läheb) ning leivad jäävad tõepoolest ümaramad ja mõnusamad. Abikaasa kommenteeris ka, et iga korraga läheb paremaks.
Mõni aeg tagasi tegin taas kaerahelbeküpsiseid. Panin taignasse 250 g/650 ml kaerahelbeid, 100 g rosinaid, 2 muna ja 100 g võid. Rosinad panin purustamiseks koos munaga blenderisse, või sulatasin, segasin kõik kokku. Küpsetasin pöördõhuga ahjus 150 kraadi juures (olen täheldanud, et selle ahjuga võin julgelt tavalisest 25 kraadi maha võtta) miski 10-15 minutit vast, vaatasin välimuse järgi. Tulemus sai täpselt see, mida ootasin – krõbe küpsis, mitte liiga magus, MINU maitsele. Abikaasa ütles, et eelistab banaaniküpsiseid, sest tal ajavad krõbedad küpsised igemed valutama vms ja no ta on vana banaanifänn ka. Nii et igaühel oma lemmik, teen mõlemaid edaspidigi.
Nüüd ootavad tegemist tatrajahuküpsised. Ema saatis mulle sünnipäevapakiga natuke Loodusvägi mahedaid mandli-rosinaküpsiseid, need olid lihtsalt imelised. Ingrid hiljuti tegi ja kiitis, tuli meelde, et olen ise ka kunagi teinud – vaatasin järele, see oli kaks aastat tagasi ja maitsesid väga. Nii et nüüd on mul ideid, kuidas katsetada – pean ainult tatrajahu ostma, mahepoest vast leiab, mandlid-rosinad on kodus olemas. Abikaasa sõnul olid need ka maailma parimad küpsised ja kaerahelbe omadest etemad. Ma muidugi tahaks ilma suhkruta hakkama saada… Purustatud rosinad, arvan ma, tulevad jällegi mängu. Mmm…