Alustuseks soovitan kõigil lugeda läbi ühe asjaliku artikli, kus on meelde tuletatud lihtsaid ja loogilisi tõdesid toitumise kohta. Tervist tõepoolest ei tasu jätta arstide hooleks, ikka ise oleme vastutavad. Kõik algab sellest, mis me suhu pistame. Mõned kohad on selles artiklis mu meelest tibake liiga mustvalgelt väljendatud, lihtsustatud või liialdatud (see võib aga vabalt olla tõlkimise/refereerimise tulemus), aga üldjoontes igati loogiline ja asjalik.
Ja nüüd asja juurde.
Ma olen korduvalt maininud, kuidas mulle meeldib flirtida veganluse ning toortoitluse mõttega. Olen ka alati öelnud, et üleöö mingeid suuri muutusi läbi viia üldiselt ei õnnestu ning mina olen valinud aeglase tee, katsudes tasapisi toidulauda järjest tervislikumaks muuta ning vaadata, kuhu see mind viib. Muutused viimase viie aasta jooksul, mil olen toitumisest teadlikumalt mõelnud, on olnud märgatavad.
Kui viimati toitumise teemat enda jaoks selgeks mõtlesin, jäin vist selle juurde, et toidud võiksid olla võimalikult terviklikest algainetest valmistatud ja puhtad (mahedad). Et palju taimset ja värsket tuleb väga kasuks, aga ma ei usu sellesse, et veidi puhtaid piimatooteid, õnnelike loomade liha või (täis)teraviljatooteid halba teeks.
Täna sattusin ma Telegrami vahendusel lugema üht blogipostitust, kust läksin edasi ülejäänud blogi lugema – alustuseks intervjuu mulle juba ammusest tuttava toortoituja Sille Poolaga, mis oli väga huvitav ja inspireeriv, siis lugesin läbi kogu ülejäänud blogi. Järgmiseks on plaanis Sille enda blogi läbi saada – olen tema üksikuid postitusi varemgi lugenud, aga terve blogiga läheks aega, Paradiisi Maitse sai just sellepärast esimesena ette võetud, et postitusi oli vähe ja sain korraga läbi.
Ütleme nii, et mõtteainet on jälle juures. Ma absoluutselt ei ütle, et nüüd teangi, mis on tõde või usun, et just toortoitumine/puuviljatoitumine on kõige õigem, aga üldiselt tundub uus info igati asjalik. Olin senini teadnud, et juurviljad peaks ikka ülekaalus olema, puuviljadega seevastu ei peaks üle pingutama, ikkagi lihtsüsivesikud :P Mitte et ma oleks ennast kunagi puuviljade osas piiranud, lihtsalt selline mulje oli seni leitud infost jäänud. Nüüd aga lugesin, et mõningate väidete põhjal olevat inimene vanasti hoopis puuviljatoiduline olnud (nojah, aedviljad ka) – siin on sellest kirjutatud ja toodud põhjusi.
Ühesõnaga – on mille üle mõelda. Jälle on maailmapilt natuke avaram. Ma arvan, et sel suvel pöörame toortoitumisele teadlikku tähelepanu. Kindlasti mitte 100%, vaid lihtsalt teadlikult rohkem värsket kraami, nüüd ei muretse ka enam niiväga puuviljade ja juurviljade osakaalu pärast. Olgem ausad, puuviljad ja marjad on alati rohkem maitsenud kui juurviljad ;) Ma küll jumaldan ka toorsalateid, nii et need saavad samamoodi menüüs olema. Ja üleüldse, mingeid piiranguid ei hakka siin praegu seadma, neisse ma ei usu. Lihtsalt teadlikumalt rohkem värsket kraami – just sellist, mille järele parasjagu isutab. Vaatame, kuidas läheb. Suvel on ju hea ja kerge.
Üldiselt ma olengi jõudnud selleni, et internet on küll hea infoallikas ja toitumisteooriaid on lõputult, aga lõppkokkuvõttes peaks olema tõsine teadlane, et kuulutada veendumisega, mis siis õigem on. Teadlane ma pole, küll aga on mul võimalus erinevaid toitumisstiile katsetada ja hoolikalt keha kuulata. Nii vaimne kui füüsiline enesetunne, tervis, samuti naha, juuste ja küünte seisund peaksid üsna hästi infot andma selle kohta, kas olen õigel teel või mitte.
Igatahes olen ma kindlalt seda meelt, et muutused peavad tulema loomulikult. Tasapisi ja sisemusest. Kui mul on vajadus edasi katsetada, ju siis ikka ei ole veel kõik selline, nagu võiks olla. Ja nagu olen siiamaani toiminud, lähen ka edasi – ei hakka mingit 100% dieeti pidama, lihtsalt vaatlen, kuidas mingid muutused mõjuvad.
Aasta alguses läbi viidud muudatuste kohta võin öelda, et rohke värske kraami lisamine sooja toidu kõrvale on saanud harjumuseks, ilma selleta on kohe midagi puudu. Samuti ei tabanud mind selle aasta alguses tavapärane väsimus ja energiapuudus – või kujutan seda endale ette? Viimasel ajal on küll mitu madalseisu olnud, aga need on rohkem vaimsed ja põhjused on mulle väga hästi teada :)
Teine suur muudatus oli piimajoomise oluline vähendamine ja mida aeg edasi, seda vähem sellest puudust tunnen. Olen üsnagi ära harjunud toidu kõrvale vett jooma. Ehk tuleb nüüd isegi soovituslik 1,5 liitrit päevas täis, ehkki mõõtnud ma kunagi pole.
Kolmandaks olen tähele pannud teatud reageeringut rafineeritud nisust toodetele (aga võib-olla kujutan ma seda ette). Näiteks kui ma sõin tühja kõhuga mitu võisaia (tavalist täitsa valget saia – me ei osta seda pea kunagi, aga kui saime paki imemaitsva singiga just sel päeval, mil leivatainas ununes õigel ajal hapnema panemata, siis ei kannatanud oodata ja tõime ühe saia koju) või tüki kooki (mille küpsetasin seekord ainult valgest jahust, sest täistera oli otsas), siis korraks oli hea, aga üsna kiirelt läks olemine seest kuidagi väga ebameeldivalt õõnsaks. Samas kui söön võileibu, siis sellist õõnsat tunnet ei tule. Samuti ei ole probleemi, kui söön tüki kooki või mõned küpsised (patustame siin vahel, kohalikus poes on head šokolaaditükkidega küpsikud viimasel ajal kogu aeg soodushinnaga) pärast korralikku soolast kõhutäit. Sellised tähelepanekud siis. Ma olen oma keha kuulamises alles üsna algaja ja osa võib vabalt olla ka soovmõtlemisest tulenev ettekujutlus… Aga ma katsun ennast võimalikult objektiivselt hinnata :D
Kõik need taimetoitlaste retseptid pole mulle kunagi eriti isuäratavad tundunud, seega ei ole nende proovimine siiani nii libedalt läinud. Ma kavatsen seda muidugi edaspidigi teha, aga noh, lihtsalt rohkelt puuviljade-marjade söömine tundub juurikate kokkamisest palju lihtsam :P
See on iseasi, et mina olen ikkagi mahetoidu usku ja värske mahekraami osakaal on Eestis paraku kesine. Tallinnas on muidugi asjalood etemad kui Pärnus. Lisaks kaugelt transportimine… Samas – olgu mahe või mitte, kaugelt tulnud või mitte – vähemalt elus toit, eks. Selle kõige üle võiks pikalt vaielda. Igal juhul on puhas/mahe toortoitumine suvel mõeldavam kui muul ajal :)
Kuna ma olen väga laisk söögitegija ja suur puuviljade fänn, saate isegi aru, miks minus tekitab elevust idee, et kogu aeg suuremas osas puuviljadest toitudes võib täitsa kenasti ära elada. Tuleb ise katsetada, eks siis näis, kas see sobib mulle :D
Oleks rohkem raha, võiks käia iga teatud aja tagant vereanalüüse tegemas, see oleks minu jaoks hirmus põnev – vaadata, kuidas mingite vitamiinide ja muu vajaliku kraami osakaal kehas muutub. Aga no perearstilt minu vanuses inimene midagi väga põhjalikku tihti just välja ei nuia. Pole ju mingeid vaevusi, see pigem selline enda lõbuks asi. Kunagi võiks mingeid analüüse teha küll, aga ega igakuiselt polegi vast mõtet. Paar korda aastas? Eks näis… Esialgu piisab enesetunde jälgimisest.
Lõpetuseks veel üks huvitav link. On’s oliiviõli siis nii kasulik, kui väidetakse? Jälle mõttekoht. Mitte et oleks kahjulik, seda ma küll ei usu. Aga jah, loogilised tunduvad needki argumendid. Samas mulle tunduvad väga palju asjad loogilised, mis seda tegelikult teps mitte ei pruugi olla.
Igal juhul on tohutult põnev aina uusi asju avastada. Tohutult põnev on see teekond tervislikuma elu suunas. Huvitav, kuhu ma lõpuks välja jõuan?
