Eelmise nädala keskel trippasime Abikaasaga kahekesi. Ööd veetsime Greete palkmotellis, mis jäi silma Cherry portaalis, aga kuna nende pakkumine oli noil päevil juba välja müüdud, võtsime toa, millel oli WC ja dušš koridoris kolme või nelja toa peale – maksis umbes sama palju, esimesel ööl olid kõik teised toad tühjad, teiseks ööks tuli veidi rahvast juurde. Väga numpsik koht oli, soovitan soojalt. Pilti ma selle reisi jooksul praktiliselt ei teinud, ainult mõned vaated hotelli terrassilt:
No ei olnud kavas kohe pärast kahekesi ära käimist jälle kuskile minna – seda enam, et Abikaasa oli enne just pool nädalat Lõuna-Eestis oma sõprade pool suvitanud. Aga kui ikka on folgi isu ja tekib võimalus sõita Viljandisse, siis ei jäta ju minemata :)
Nii et möödas on imeline ja väsitav nädalavahetus Viljandimaal, näpuotsaga sai folki ka nuusutatud, koju jõudes ootas ees kamp sõpru-sulelisi ehk öömajalisteks tulid Mrs G oma lastega ning Marko ja Marge, kelle aeda magama saatsin :D
Poole ööni sai jutustatud ja maailma asju paika pandud, hommik oli ka äärmiselt lõbus ja kärarikas, sest meie seltskonda lisandusid veel Abikaasa noorem õde ning Marge lapsed.
Siis läksime suurema osaga seltskonnast randa, kus läks kiirelt nii palavaks, et see väsitas mind hirmsat moodi ära – esialgu olin plaaninud pigem laste lõunaune vahele jätta ja külalistega terve päeva möllata, aga tulime selle asemel hoopis koju magama. Osa seltskonnast jäi randa, osa liikus linna.
Nüüd Poiss magab, Plika jäi ka unise näoga voodisse, mina näpistasin veidike arvutiaega ja lähen nüüd ka tukkuma – siis on õhtul jälle energiat, ootamas on grill ja chill kogu selle kirju seltskonnaga.
Homme peaks ideeliselt kuskile minema, sest saaksime päevaks ema auto enda kasutusse – Tallinnasse loomaaeda või ehk Haapsallu, kus suvitab MrsB oma poistega. Kuna ma pole aga selles kaoses seni mingeid kindlaid plaane teinud ja seega temaga midagi kokku leppinud, siis pigem kaldub kaalukauss Tallinna loomaaia või kodus magamise suunas. Eks homme vaatab, õunte pealt :)
Imeline elu. Ehk on mingi hetk mahti jälle rohkem kodu ja aiaga ka tegeleda. Suvised rõõmud.
Jõudsime täna reisilt tagasi ja veetsime õhtupooliku aias nokitsedes. Kui Abikaasa vaarikavõsa harvendas, leidis ta lehehunnikust välja piiluva siili :)
Kaalusime ennist päevakeseks perega folgile minekut, aga kuna bussiajad ei sobinud ja tuli meelde, et pärastlõunaks on külalised tulemas, tundus plaan ära jäävat. Siis aga küsis Kaidi, kes homme autoga Pärnust Viljandisse läheb, kas me külla ei taha tulla. Kinnitas, et öömaja saab ka. Ja külaliste käigu lükkasime edasi pühapäeva peale. Saame homme autoga Viljandisse ja saame ööseks jääda ja pühapäeval rahulikult tagasi sõita.
Nii et homme folkima, jee!
Lauda koristades jäi näppu kaabel, mis e-lugeriga kaasa tuli ning avastasin, et selle pisike ots sobib ka mu mobiilile. Mul on nimelt juba mitu aastat mobiilis ühed fotod ootamas, mis said tehtud ükskord Londonis, kui Plikaga mänguväljakul käisime. Panin need siis nüüd lõpuks, üle kolme aasta hiljem, toonasesse postitusse üles. Täiesti hämmastav, ma poleks uskunud, et kvaliteet nii normaalne jääb, mu mobla on ju igivana ja kaamera täielik saast… Aga väljas päikese käes ajas asja ära. Mul on hea meel, et sellest vahvast päevast mälestus jäi :)
Sellest ajast saati, kui jahedamaks ja tuuliseks läks, ei oska ma ennast üldse hoida. Ei saa ju kogu aeg toas passida ja õues ei saa kunagi aru, kui palju riideid peaks seljas olema. No ja tavaliselt on siis pigem vähem, sest päike ju ikka piilub ja näiteks aias möllates tuul vaid jahutab mõnusalt… Sellise mõnuga jahutab, et õhtuti on tihti palavik.
Vahepeal olin mitu päeva rivist väljas – mingit korralikku haigust polnud, aga miskit teha ka ei jõudnud, viimastel päevadel on kõik õnneks korras olnud. Kuni nüüd täna õhtul järsku tundsin, et jube külm on – no ja muidugi, 37.7. Tagantjärele mõeldes seletab see väga hästi, miks ma täna juba kella kuue paiku hirmus väsinuna tuppa jäin ning pärast õhtusööki koogi kõrvale tassi kohvi tegin, no külm oli ju… Siis muidugi arvasin, et lihtsalt külm, ma ju külmavares :)
Üks varasem õhtu oli näiteks isegi üle 38, aga kuna hommikuks on palavik enamjaolt läinud, siis mina lähen jälle õue tuule kätte. No ja ei oskagi miskit tarka teha… Elu tahab ju elamist.
Keha oli hommikul kange, pole ju ammu trenni teinud. Ega’s midagi, läksin aga jälle aeda ja rohima. Enne ja nüüd pildid on veel kehvemad kui eile, pole päris samast kohast tehtud… Aga no hea kujutlusvõime korral aimu saab :D
Siin pildil on vasakpoolne osa mõningal määral juba eilne töö:
Ja ma pole kindel, kas üldse aru saada on, et miskit muutunud :D
See pilt sai tehtud üldvaade:
Aga selleks, et näha, mis ma täna tegin, oli vaja tolle tagumise kuivanud puu juures lähivaade teha:
No ja kõige suurem erinevus on näha teises aianurgas…
…mille ma täna tühjaks kitkusin:
Seal vasakul on vaarikad, mis on täiesti õnnetult kaetud tolle jubeda ronitaimega, millel on valged õied – ma ei tea, mis selle nimi on. Kui homme ilma ja viitsimist on, lähen ehk lahti lõikama vms. No ja varjatud kohtades on rohimist kindlasti veel… Aga sellised kõikse suuremad kolded on nüüd likvideeritud. Algus seegi, ma arvan.
Homme võiks tegelikult sõstraid ka korjata, enamik neist on endiselt ootamas. Ja kui Abikaasa ükskord koju jõuab, võib ta kaevama hakata :P
Kõigepealt e-lugerist. Teatavasti ei suutnud ma valida, kas osta Kobo Glo (Rahva Raamatus €169) või Nook Simple Touch Glowlight (Krisostomuses €130) ning kas osta see Eestist või tellida eBayst. Surusin kärsituse maha ja panustasin kokkuhoiule – jälgisin nädal-paar kümneid oksjoneid, olemata lõpuni kindel, kumma ostan. Seadsin enda jaoks teatud piirid, pakkusin paaril oksjonil, pakuti üle… Kuni ühel ööl saingi Kobo Glo õnnelikuks omanikuks. Oli teine vist vähekasutatud, välja näeb igatahes nagu täiesti uus. Garantiid loomulikult pole, aga arvestades, et maksin selle eest €80.46, siis olen ülirahul. Mul oli muidugi mugav võimalus luger UK aadressile tellida, kust see mulle täitsa tasuta edasi saadeti (mul on salajased kontaktid, haa) – enamik müüjaid Eestisse üldse ei saatnudki ja kui ka oleks saatnud, oleks postikulu kindlasti päris suur tulnud.
Eriti tore oli see, et luger tuli koos kaantega, mis pole küll ideaalsed, ent siiski piisavalt kenad – ise oleks lasknud Tagel miskit veel värvilisemat õmmelda, aga oleks võinud ju ka näiteks üleni mustad saada, see oleks kohe eriti igav olnud. Nüüd on täitsa stiilne ja ma ise ei pidanud lillegi liigutama :)
Taustavalgus on hindamatult mõnus, kasutan pidevalt. Kui ma siin mõned päevad poolhaige olin, nii et tervet päeva magada ei jõudnud, aga midagi asjalikku teha ka mitte, siis oli ääretult peen ennast külili teki sisse keerata ning luger külili vastu Abikaasa patja toetada – nii sain pikali olla ja mõnusalt lugeda. Puutetundlik ekraan on ka väga mugav, just lehtede keeramise mõttes, kuna ekraan on matt, ei jää mingeid jubedaid sõrmejälgi kah. Ühesõnaga väga-väga rahul olen.
Jätkates rahuloluga seoses eBay ostudega, siis veidi üle kuu aja tagasi jahtisin oma läpakale uut akut. UK eBayst ei leidnud sobiva hinnaga, aga googeldades leidsin USA eBay lehelt sobiva pakkumise, kah otse Hiinast ja postikuluta üle kogu maailma. Eestis maksis sama aku kuskil netipoes üle €50, mina maksin €22.74 :P Hakkasin juba vahepeal kartma, et on postis kaduma läinud ja võtsin isegi müüjaga ühendust, aga ta ütles, et on teel ja palus veel nädalakese oodata – paar päeva hiljem tuligi sõnum, et pakk on kohal. Täna tõin ära ja olen absoluutselt ülirahul – see on suurema mahuga kui originaal, 4400 mAh, mis tähendab, et see on paksem, nii et mu läpaka tagumik on nüüd õhus, mis on omakorda suurepärane viis vältimaks üle kuumenemist. Abikaasa sai koos sugulase abiga lõpuks mu läpaka ka lahti ja tolmust ära puhastatud, nüüd on ta jälle vaikne ja aku peab pikalt. Kiri lubab seitse tundi, originaalakul lubas alguses vist ca neli ja pidas alla kolme, nii et ma arvan, viis tundi äkki peab see uus ikka reaalselt ka. Mul pole elu seeski nii kaua pidavat akut olnud :D Ja ma olen NII rahul, et mu arvuti nüüd õhku saab! Ma sellepärast just suurema aku tellisingi, et keegi USA Amazonis kiitis seda “lisafunktsiooni”. Ja kotti mahub läpakas ka paksema akuga ära, lukk läheb veel kenasti kinni.
Tehnika teemal rõõmustades tuli veel meelde, et Tallinnas käies jäi täitsa juhuslikult ette imenunnu fotokakott – kui ma kunagi fotoka ostsin, ei leidnud kena kotti, ostsin Prismast mingi suvalise, mis kunagi eriti ei meeldinud, lisaks lõikasin väljaspoolt ühe häiriva sildi ära, mille lõikamise äär jäi samamoodi häirima… Nüüd on mul imenunnu uus kott, täpselt minu lemmiklilla ja rukkilille sarnaste motiividega, maksis 8.60.
Nüüd ei oskagi enam midagi tahta, tehnika koha pealt on kõik superluks – nii sisu kui kest :)