August 2013

Eilseks õhtuks sai “paljastatud” lastetoa must põrand:

Tänane päev jäi poolikuks, sest meie ehitajal oli Tartus asjaajamist ja Abikaasa läks tema autojuhiks. Päeva esimese poolega jõudis aga muuhulgas vundamendi soojustamiseks mööda maja ääri auku kaevata, peaaegu pool on tehtud.

Abikaasa suhtles telefonitsi mitmete ökoehituse asjatundjatega ja küsis nõu, mil viisil me siis ikkagi täpselt põrandat ja vundamenti soojustada võiks.

Ma ei tea, mis nad lõpuks täpselt välja mõtlevad, aga öeldi, et vundamenti väljast peale peno millegagi soojustada polegi ja see 10 cm põranda all ei tee kah miskit. Olevat võimalus vist mingisugune paber peale panna, mis kuidagi ei lase ülespoole hingata, miskine niiskustõke vms. 10 cm on praegu selle musta põranda nö sügavus, sealt allapoole ei saa midagi panna, muidu peaks hakkama tuulutusavasid suuremaks tegema – nii et käiku läheb vist hoopis põranda tõstmine, sest oleks paksemat soojustust vaja. Aga noh, ma jätan selle meeste hooleks, las nad otsustavad, mispidi kõige parem on.

Tuuletõkkeplaati kusjuures ei laidetud kah maha. Öeldi, et tuuletõke on enamasti välisseinas, aga samas ka seda, et võiks panna plaadi ja siis roomati. No ma ei ole ehitaja ega füüsik, aga nagu mulle ennist seletati, siis see tuuletõkkeplaat on lihtsalt puidust ja kuidagi nii töödeldud, et tuul tuppa ei tule. Aga sealt edasi on palk ja laudis, need hingavad nagunii… Et minu loogika kohaselt ei tohiks midagi väga hullu kah juhtuda… Ah, ma endiselt ei tea 😀

Akende koha pealt on ka kahtlused. Et äkki ikka ei vahetaks praegu üldse. Et äkki katsuks ikka järgmine suvi väljast soojustada ja siis ühtlasi terve ringi aknaid korraga ära vahetada. Kogu ringi tellimine tuleks ilmselt soodsam, kui tükikaupa, ühtlasi võiks siis ikkagi kaaluda algsete akende varianti – praegu tellides oleks olemasolevatega samas mõõdus võtnud, sest muidu oleks laudisega jama tekkinud, korraga väljast soojustades ja aknaid vahetades oleks hulka kergem. Muidugi jah, finantsi nõuab see kah kõvasti… Eks näis.

Kusjuures akende kohta tuli üks huvitav asi välja. Ülemistel naabritel on praegu kõige lihtsamad plastikud. Kui nüüd naabrinaisega meie remondist rääkisin ja mainisin, et hakkame ilmselt tänavapoolseid aknaid vahetama, sain teada, et 20 aastat tagasi siia kolides olid nemad ka tellinud puitaknad ja täpselt sellise välimusega, nagu need alguses olid. AGA need olid 7-8 aastaga konkreetselt ära mädanenud, mispeale nad lihtsalt võtsidki need odavad plastikud. Mõtlesid, et kui meretuul puidu nii kiirelt ära hävitab, siis pole mõtet… Praegu arvas naabrinaine, et ehk oli praakpuit. No 20 aastaga on tehnoloogiad muidugi edasi arenenud ja meie kavatseme ikka puitaknad panna, garantii peaks ju ka olema. Igatahes oli äärmiselt huvitav sellest seigast teada saada – polnudki asi selles, et neil oleks olnud suva või meeletu rahahäda, hoopis esimesed puitaknad läksid liiga kiirelt tuksi. Hästi kahju muidugi, sest need olid tõesti ilusad, maja plaanilt on ju näha.

Ahjaa, kõige alumine palk, mis vastu vundamenti on, on ära mädanenud ning tuleb välja vahetada – vundamendi ja palgi vahel on tõrvapapp vms ja ilmselt oli see niiskust läbi lasknud, vähemalt Abikaasa arvas nii. No tõepoolest, üha enam hindan ma võimalust ehitada nullist korralik maja, mitte üritada ei tea kuidas ei tea millest ehitatud vana maja korda teha. Aga noh, oma maja ehitamisest meil jõud üle ei käiks ja siin on meil ikkagi AED ja suurepärane asukoht, nii et 🙂

Eile oli suurejooneline lammutamise päev. Pärast ahju lammutamist nägi tuba välja selline:

No ja ega siis enam pidama ei saanud, läks sama soojaga osa seinast kah. Ma küll nentisin toda auku vaadates, et MINU meelest pidi uus ahi küll hoopis vasemale tulema, nii et sinna poleks pidanud üldse auku tegema, aga noh 😀 Poiste värk.

Siis veeti hunnik asju teisest toast õue…

Et saaks VEEL lõhkuda, sedakorda siis teise poole köögi soojamüüri, mis uuele ahjule ette jääb:

Vahepeal oli muidugi puhkehetk kah. Kiire grill ja Abikaasa ema tehtud kartulisalat:

Õhtuks oli seis selline:

Eile sõideti Paikre jäätmejaama vahet vist neli korda (laenuks saadud järelkäru kandevõime oli piiratud ja kivid on ju rasked), siis sai kõik prahi enam-vähem ära viidud.

Abikaasal on abiks tuttav sõjaväe ajast, kes viimased kümme vms aastat ehitanud, kelle isa on samuti ehituse alal ning kes tunneb kõiki muid vajalikke inimesi 😀 Nii et mehed seal remondivad, mina olen rohkem laste, toidu ja pildistamise poole peal.

Tänane möödus peamiselt põrandate tähe all. Saepuruplaat kisti üles ja seejärel sai ülejäänud aja rõõmsalt laudadest naelu välja kiskuda, see töö on vist siiani pooleli. Lauad on osaliselt rikutud, aga neil on vist plaanis üritada neid ikkagi puhastada ja säilitada… Mina täpselt ei tea, mida nad seal plaanivad ja ilmselt nad ise ka mitte 😀

Elektrisüsteemi käis ka keegi üle vaatamas, nüüd tuleb selle koha pealt mõned asjad selgeks mõelda, siis saab kilbi ümber paigutada ja lastetoas remondi käigus kõik vajalikud juhtmed ja pistikud kenasti paika panna. Pottsepp käis ka korra õhtul vaatamas, kui palju lammutatud on ja tema abil sai tulevase ahju augu ümbrust vist veel veidi suurendatud. Ahju ehitus saab toimuma alles oktoobri alguses, kui Abikaasa juba tagasi Norras on, varem pole lihtsalt aega. Kõik muu peab siis selleks ajaks valmis olema ja kui midagi on vaja veel pärast ahju valmimist viimistleda, lubas too Abikaasa tuttav ära teha.

Niisiis… Tuleks soojustada põrandad, teha korda põrandalauad või kui tuleb välja, et neid siiski ei saa sel kombel kasutada (Abikaasa kinnitab, et saab), siis mõelda välja plaan B (uued lauad oleks kitsamad ja üldse mitte nii ägedad, sel juhul sümpatiseeriks mulle pigem looduslik linoleum, lastetoas oleks hea kerge põrandalt jama koristada jne), tellida aknad (parameetrid on VIST enam-vähem selged, pean nüüd hinnapakkumisi küsima, elutoa aken läheb ka vahetusse, et tänavapoolne ilme ühtlane jääks), mõelda välja elektriga seonduv, mõelda välja, mis läheb seina, milline tuleb värvilahendus, mis saab mööblist… Lagi kah veel. Ja mitte midagi me eriti veel täpselt ei tea (sest noh, too tuttav ja tema isa on tavalised ehitajad, mina seevastu ajan öko rida) – aga küllap saab töö käigus kõik tehtud 😀

Põranda soojustamisest pole meil õrna aimugi – peno ma keelasin ära 😛 Kas peale villa (villaplaat vms) veel mingeid variante on, kui betooni täis valada ei kavatse, jätame ikka alt tuulduva… Ei tea. Oh, ja vundamenti tuli ju ka veel soojustada…

Teine asi on seinad. Mehed ostsid tuuletõkkeplaati ja ütlesid, et selle võib vabalt siseseina panna, hingab ja peab tuult kinni. No mina ei tea, ma pole kindel, kas see on hea mõte. Pidi ju tulema roomatt 😀 Sooja ja heli see isoleeriks, aga kas tuult ka peaks? Pole õrna aimugi. Kas see tuuletõkkeplaat oleks enam-vähem okei või peaks sarnaselt penole ära keelama? Pole õrna aimugi. Kas selle võiks asendada roomatiga või peaks hoopis mõlemad panema või oleks see juba mõttetu kordamine? Pole õrna aimugi

(Termograafiline ülevaatus mäletatavasti raporteeris, et külmakadu on kõige suurem põrandatest, seejärel kahe korruse vaheline tühimik, kuhu kavatseme nüüd puistevilla lasta, seejärel aknad, alles lõpuks seinad – ehk et kui kõik ülejäänud elimineerida, siis polegi vast suremat häda, et maja niipea väljast soojustada ei saa ja ehk see, mis me nüüd seest teeme, on piisav)

Ühtlasi pole mul õrna aimugi, kuidas elektriga täpselt saab või kust tulevad aknad või mis värvi tuba värvida 😀 Ja kas lisaks narile tuleb veel uut mööblit, kas lisaks riidekapile tuleks veel midagi välja visata, kas alles jääva mööbli peaks üle värvima – sest see helekollane on kahe aastaga parasjagu vatti saanud ja ma tahtsin nagunii tumedamat, nüüd muidugi peaks juba kogu toa värvilahendusele korraga mõtlema, toolikatted ja kardinad said toona ju jällegi soovitust tumedamad. Kollase ja rohelise kombo tundub endiselt mõnus, aga kuidas täpsemalt…

Palju küsimusi, vähe vastuseid. Aga noh… Küll saab tehtud. Alati ju saab.

Ma nüüd hakkan aknafirmadele ja muudele tegelastele kirjutama.