October 2013

Olen viimasel ajal usinasti igal võimalusel autot juhtinud – senini nii, et ema oli kõrval. No et meelde tuletada. Tuli meelde küll 😀 Täna siis saabus lõpuks see päev, kus üle pika aja üksi autoga sõita sain. Oli vaja palju asju korda ajada ja võtsin auto laenuks. Ilma autota oleks pool tegemata jäänud.

Olen viimased päevad lastetuba mõõtnud, uurinud ja puurinud. Eile käis Tage külas, temaga arutlesime ka pikalt, saime mingi üldise plaani paika. Kui algselt oli mõttes seinad eri värvi teha – vastastikku ühevärvilised, kollased ja soojad helerohelised, siis lõpuks jäi valik siiski ainult rohelise kasuks. Mööbli värvib üle selliseks kollaseks, mis mul kaks aastat tagasi mõttes oli ning kardin tuleb ka kollane, otsustasime.

Täna hommikul ründasime alustuseks ehituspoodi. Värvitoonid said välja valitud, värvid ära ostetud. Seejärel tegime ringi kasutatud kraami poodides, kus mööbli osas ei näkanud, küll aga haarasin Shalomist möödaminnes kaasa kaks keraamilist take away tassi – olid lihtsalt nunnud ja maksid €1/tk. Ma veel mõtlen, kas mul on neid endal vaja või ehk kingin kellelegi või… Eks näis. Mul on endal samalaadne ruuduline, Abikaasa triibuline läks Norras katki.

Seejärel väisasime kangakaupluseid, et leida lastetuppa uus kardin. Vana on liiga väike – enne oli lai nõukaaegne kardinapuu, mille aknale hästi lähedale panime ja selle taha sai peita kardina “jätku” – õmblesin ülaäärde laia valge kardinapaela juurde, nii et kardin ulatus napilt akna allääreni. Aga nüüd tuleb uus puu, mis ei peida enam miskit.

Leidsin Abakhani kaalukastist ühe enam-vähem sobiva organzakardina, selline laiade pikitriipudega, vaheldumisi läbipaistev ja vähem läbipaistev, üsna okei kollane toon. Mõõdud ka sobisid, oleks maksnud €15, oleks peaaegu ära ostnud, aga kuna polnud siiski ideaalne, otsustasin enne Kangadžunglisse ka kiigata. Hea oli, et otsustasin, sest just seal ideaalne kardin mind ootaski.

Teha pilti õhtusel ajal pimedas elamises… Üsna ebaõnnestunud ettevõtmine. Ja selle kanga kaunidusest ei saagi aru enne, kui see ripub akna ees ja valgus kumab läbi. Aga panen pildi ikka 🙂 Kollane on oranžikam, kui mööblivärv – umbes samalaadne, kui kaks aastat tagasi õmmeldud tugitoolikatted. Kuna seekord on aga tegu õhukese kardinaga, pole sugugi häda, valgus teeb heledamaks. Kirsina tordil on kangas rohelisi triipe, mis sulanduvad suurepäraselt seinavärviga. Äärmiselt rõõmustav on ka see, et taas kord õnnestus leida kardin, mis laseb kogu valguse kenasti läbi, aga ise läbi ei paista. Lastetoa aknad on ju tänava poole, esimene korrus ja madalal… Nii et on äärmiselt oluline, et ei paistaks läbi.

Nüüd saavad lapsed siis ka maani kardina, nagu praegu elutoas on. Kõrgus oli lihtsalt fikseeritud ja kui ma juba hingehinda maksin, siis ei hakka küll maha nüsima. Eks maani olegi ilusam, ehkki saab näha, kuivõrd praktiline. Hinnaks oli sel kangal üle €14 meeter ja et see akna ees kenasti lainetaks, pidin ostma 1,5-kordse pikkuse ehk 3,6 meetrit. Ja ma tõsiselt olin nõus maksma €50 kardina eest… Kuna ma aga ohkisin, tegi armas müüja mulle 40% allahindluse – ostuga oleks kaasa saanud vastava kupongi, aga no ta tegi kohe 🙂 Nii et maksin €30 – poole kallim, kui oleks olnud teine kardin, aga tunduvalt odavam, kui oleks olnud täishind.

Ja no tõsiselt, pilt ei anna pooltki edasi. Selle pildi peal paistab suht mõttetu 😛

Veel jõudsin käia hambaarsti juures, toidupoes ning õige mitmes kodukaupade poes. Proosalisema poole pealt õnnestus skoorida WC hari, kraanikausisõel, kühvliga sobiv hari (kühvel ise on ok ja ma põhimõtteliselt ei tahtnud uut komplekti osta) ning taignakauss.

Pildistamist vääriva poole pealt ostsin imeilusad rätikud – kaks suurt ja ühe käteräti. Nägin neid Novaluxis ja ei raatsinud algul osta, sest €5 (50×70) ning €10 (70×140) tundus nats kallis. No ma olin ostnud just paar päeva tagasi Jyskist 70×140 rätikud €5 eest, eks 😛 Kuna jäid aga hinge ja otsustasin, et NII kallis see ju pole ka… Ja Koduekstras olid täpselt needsamad müügil, lisaks oli olemas ka lilla käterätt, mida tahtsin (Novaluxis oli otsas), siis ostsingi ära.

Lilla paistab pildil tiba tumedam, kui tegelikult on. Valge pole ka tegelikult nii valge, vaid selline naturaalne, kollaka alatooniga. Normaalne inimene oleks oodanud piltide tegemiseks järgmist päeva ja loomulikku valgust, aga mina tahtsin muidugi NÜÜD ja KOHE. Sest homme ei ole raudselt enam aega ega viitsimist blogi kirjutada, emotsioon pole siis enam nii värske. Ühesõnaga järjekordne pilt, mis ei anna täit ilu edasi.

Ma ei osta tavaliselt heledaid rätikuid, aga see oli väga ilus ja ma tahtsin kahte sarnast (kolmas värv valikus oli sellist tooni sinine, mis mulle kohe mitte kõige vähematki ei meeldnud). Mulle nii meeldib see ringimuster! Jyskist sain õnneks kaks ilusat enda maitsele vastavat tooni. Need ma ostsin üldse sellepärast, et kunagi varem sai ostetud samas stiilis käterätte, millega väga rahul olen. Kahjuks neid väiksemaid enam ei müüda ja Jyskist ma näiteks hetkel käterätte osta ei saagi, sest neil on variandid imepisike ja minu jaoks liiga suur, tahaks just vahepealset. Too lilla käterätt, mis nüüd ostsin, on ka tibake suurem, kui ma sooviks, aga ostsin selle kööki, seal kulub ära, sest kuivatamist on palju. Vannituppa piisab väiksematest, nende otsinguil olen endiselt – peab Maximad-Selverid läbi vaatama.

Üks põhjus, miks nood Jyski rätid mulle nii väga meeldisid, oli see, et neil on olemas riputusaas. Ma saan aru, et selle puudumine on pseudoprobleem, sest võiks ise külge õmmelda või ilma riputada või väiksemate rätikute puhul neid hammastega riputeid kasutada… Aga ma ei viitsi õmmelda ja kui on juba olemas, on see nii suur pluss! Hammaste vahelt tõmbavad lapsed rätikud kiirelt välja ja suurematega neid nagunii ei kasuta. Ja see aas peab kindlasti just keskel olema, tänapäeval on nii tihti kuskil otsaservas, nii et rätik ripuks kogu pikkuses, mis on mu meelest inetu.

Ja kui ma siis kodus avastasin, et ka noil ringidega rättidel keskel riputusaasad on, siis olin kohe eriti pöördes 😀

Vannituba on nüüd enam-vähem valmis. Pilte teen nädala pärast, kui vanni email on kuivanud, siis saab riiuli ja dušikardina üles panna ning peeglikapi ära sättida, praegu peseme hambaid köögis ja käime ema juures pesemas.

Nüüd jääb ainult üle loota, et lastetuba ikka järgmiseks nädalavahetuseks valmis saaks. Vähemalt kardin on olemas (õmblemine läheb kiirelt), toolikatted jätan esialgu vanad. Fotode suhtes tahaks küll alles siis kaaluda, kui mööbel juba toas on… Ja valgustuse koha pealt olen ka äärmiselt kõhklev – kaks aastat tagasi soetatud lepatriinulambid ei valgusta tegelikult kõige paremini. Terve meie elamine on liiga pime ja see käib räigelt närvidele. Hämar valgus on hubane, aga see, mis meil on, pole hubane kah – lihtsalt ebapiisav. Aga lampide valimine on nii keeruline ja lisakulu jälle ka ja… Ei teagi. Mõtlen veel tsipake.