Ma tunnistan täitsa ausalt, et mul lihtsalt ei tule meelde rätikute piisavalt tihe vahetamine – olgu tegu siis köögi või vannitoa rätikutega. Kui ma igal nädalavahetusel uued panen, siis on juba hästi… Ehkki ma ju tean, et võiks/peaks tihemini.
Huvi pärast googeldasin. Kõige esimese artikli põhjal tundus olevat ime, et me üldse veel elus ja terved oleme 😀 Teine artikkel õnneks lükkas esimeses toodud väited ümber ja oli väheke mõistlikum.
Aga rätikute jagamine on meie peres täiesti aktuaalne. Suured froteerätid pärast duši all/vannis käimist kuivatamiseks on otse loomulikult igaühel eraldi. Samas käte kuivatamiseks on vannitoas meil Abikaasaga (ja kõigile teistele täiskasvanud külalistele, kes seal käsi pesema juhtuvad) üks rätik, lastel teine. Ma võin ju lastele eraldi rätikud panna, aga nad nagunii kuivatavad esimesse ettejuhtuvasse 😀
Ilmselt oleme me perekond maailma suurimad räpakotid, aga meil pole ka mingit regulaarset näo pesemise harjumust. Hommikuti silmi paremal juhul pesen, vahel hõõrun need niisama puhtaks. Lastesse üritan muidugi silmade pesemise kommet ühes hambapesuga juurutada. Lapsed pesevad suud enamasti pärast sööki ja kuivatavad samasse rätikusse, kuhu käsigi. Kuna ma ei meigi, siis ma lihtsalt ei viitsi igal õhtul nägu puhastada – mis siis, et räägitakse ja on täitsa loogiline, et nägu on alati paljas ja seega mustem kui ülejäänud kehaosad, mis riiete all peidus. Pesen nägu duši all käies. Siiani elan. Abikaasaga on sama lugu. Duši all käin ka külmal perioodil enamasti vaid korra nädalas (kuna ma eriti ei higista, võin seda endale lubada) ja tihemini pesu vajavate kehaosade puhul eelistan lokaalset pesu vastavalt vajadusele.
Nõud kuivavad meil restil, nõuderätikut kasutan pigem harva – näiteks mõne suurema asja kuivatamiseks, kui rest on liiga täis või siis puuviljade kuivatamiseks pärast pesemist. Köögi kätekuivatusrätik saab ilmselt kõige rohkem vatti.
(Kusjuures, mis värk on, MIKS mõned kasutavad köögis käte kuivatamiseks õhukest nõuderätti? Minu jaoks on iseenesestmõistetav ja ühene, et õhuke on nõude jaoks, froteerätik käte jaoks…)
Ma pesen rätikuid ja voodipesu 60 kraadiga. Heledad eraldi, tumedad eraldi, rohkem värvide järgi ei sordi. Ostsin just üle aastate pesuloputusvahendi – et äkki jäävad siis froteerätikud pehmemad. Ja see uus voodipesu, mis ma Jyskist ostsin. Täna just esimest korda kasutasin, eks näis, kui kuivad on.
Samas ma lugesin tollest artiklist, et pesupehmendaja aitab hoopis jamal rätikusse kinnistuda ja selle asemel võiks äädikat kasutada… No võta siis kinni, kus see tõde on 🙂 Nüüd tuleb tegelikult meelde küll, et äädikas vist pesuloputusvahendiks kõlbab, see oli vahepeal täitsa ununenud. Ja lõhnade eemaldamise funktsioon on froteerätikute puhul ilmselt igati omal kohal…
Millised harjumused teil on?
Köögis kasutan yhte rätikut ja vahetan vajadusel, 1-2x nädalas. Meil nõudepesumasin ja muud asjad, mis masinas ei käi, kuivavad kapis restil. Rohkem kuivatatakse seal käsi.
Suured saunalinad on kõigil eraldi, meil tüdrukuga kumbalgi 2 tükki korraga. Pikadd ja paksud juuksed…
Neid pesen kord kuus kindlasti.
Mehel on veel tööl saunalina, käib iga päev peale tööd dussiall ja seda pesen kord nädalas. Lisaks tal trennis käimise saunalina ja pisikesed higirätikud, mida pesen iga kasutamise järgi.
Väikseid rätikud on vannitoas kolm, üks lastele ja täiskasvanutele eraldi. Pesen kord nädalas.
Kui on vaja siis saab kapist alati puhtad võtta.
Heh, ma olen siis eriline räpakott, sest käterätik on vannitoas kõigile kasutamiseks, saunalinu vahetan heal juhul kord nädalas ning sinna kuivatan ma ka õhtuti oma nägu, käsi kuivatan köögis samuti õhukesse rätikusse (miks kahte hoida, funktsioon on ju sama?), mida ma kord-kaks nädalas vahetan (vastavalt vajadusele).
Mina ei pea näiteks õigeks seda suhtumist, et saunalinu peaks iga paari pesukorra järel pessu panema. Kui rätik korralikult ära kuivab, siis milles on probleem? Puhast keha kuivatatakse ju 🙂 Aga noh, ma lugesin kord üht USA artiklit ja selle kommentaare ning seal oli mõnel probleemiks, et äkki satub ta hommikul selle kohaga nägu kuivatama, millega ta eile oma tagumenti tupsutas. Oh seda õudust küll! Maailma lõpp ja häving!
Meie vahetame rätikuid peale pesu parimal juhul korra nädalas, sama ka kätepesuga kuigi see oleneb jälle kui tihti kasutatakse ja kui mustaks saab. Nõude kuivatamiseks kasutan õhukest rätikut ja üldiselt 2 korda nädalas vahetan. Ma ei salli märgi nõusi. Näopesu on tavaliselt kaks korda päevas, lihtsalt veega kuid maal elades tunnen sellest ka väga puudust. Kraanivett pole praegu ja teinekord kui linna saan, siis hoian nägu jooksva vee all ja naudin. Elame ja ei pea ennast ka räpakottideks vaid pigem on see just meie kasuks olnud. Ei ole mingid vati sees kasvanud 😀
Köögis käterätti vahetan kord nädalas või vastavalt vajadusele, on üks rätt kõigile, nõuderätti ei kasuta üldiselt. Saunalinad on igaühel omad ja duširuumis kraanikausi kõrval on ka käterätt kõigile. Vahetan vastavalt vajadusele aga ilmselt veidi liiga harva. Pesuloputusvahendi asemel kasutab juba aastaid äädikat, törts loputusvahendi sahtlisse ja teeb pehmemaks küll. Kuna kuivatame end siiski peale pesemist siis ei näe põhjust rätte iga paari päeva tagant vahetada. Liigne agarus olla ogarus 😀
Köögis kasutatavaid (nii käte- kui ka nõudekuivatusrätikuid) vahetan iga päev ja vahest käterätikut paar kordagi päevas.Vannitoas meil kraanikaussi (veel) pole,seega käsi pestakse köögis ja nii see rätik kiiresti märjaks saabki.Vannitoas on kõigil oma rätik ja neid pesen ca 2 nädala tagant,vahest ka tihkemini.Rätikuid pesen (nagu voodipesugi) 95 kraadise pesuga. Pesuloputusvahendit pole mitte kunagi tarvitanud ja pesupulbriks on meie peres MiniRisk.Kuna omame kuivatit,siis pesu jääb ikkagi pehme.
Ja kuna meil on nõudepesumasin,siis nõuderätik püsib iseenesest suht kuiv päeva jooksul,aga ikkagi pesen sama tihti,kui käterätikut.Harjumus.
Saunalinad kord nädalas, igal pereliikmel oma lina. Käterätikud (üks köögis, üks vannitoas, üks pesuruumis – kõik kasutavad samu rätikuid, eraldi rätikut külalistele või lastele ei ole) kaks korda nädalas. Pesumasinas, külma veega, pluss natuke pesupulbrit, aga ALATI kuivama õue päikese kätte – Uus-Meremaal on sigakõva päike, toimib nagu antibakteriaalne puhastusvahend :S. Kui talvel on palju vihma ja õues kuivatada ei saa, siis kuivavad toas, aga sellisel juhul pesen kaks korda nädalas, ca 3-4 pesukorra tagant, sest nad lähevad selliseks… vastikuks, loppi ja pehmeks, samas kui mulle meeldivad need päikese käes kõvaks kuivanud rätikud :D.
Nõudepesurätikut sisuliselt ei kasuta – nõud kuivavad restil – nii et, ma ei tea, kord kahe nädala sees pesen? Siis kui meelde tuleb 🙂
Eh, eh! Meeleheitel koduperemehena vahetan rätikuid vastavalt vajadusele. Eelistan linast materjali. Viimane leid oli mingil kirbukaltsumessil linane frotee.
Loputusainena on ainumõeldav äädikas kuna palju on pesta väikelaste riideid. Äädikas on odav ja pesumasina tervisele hea. Lisaks loputab korralikult pulbrijäägid riietest välja ja konserveerib ka riidevärvi. Äädika kogus on tunde ja harjumuse asi.