Meil on olnud lastega aastaid rutiin, et pühapäeva õhtul käiakse vannis. Viimasel ajal on nad hakanud eelistama selle asemel duši all käimist, mis on mulle igas mõttes kergenduseks, kuna vannis nad kippusid lärmama ja ülemeelikuks muutuma, nii et pärast terve vannituba ujus + vanni vett täis laskmine, hilisem tühjaks laskmine ja puhastamine on ju ka kõik lisatöö.
Dušši on nad alati pigem kartnud ja ma pole ka väga ise viitsinud neid sellega harjutada (lihtsalt tuli meelde, Henry millalgi oma blogis kirjutas, kuidas ta kahene enam dušši ei karda, ma ei tulnud selle pealegi, et nii harjutada võiks titest peale). Poiss käib duši all ujumisprillidega ja hetkel see mulle sobib 😀 Ehkki eile vist isegi käis ilma. Plika käis igal juhul ilma. Areng.
Plika õpetasin ma eile iseseisvalt pead pesema. Lihtsalt olin kõrval ja juhendasin. Kuidas pead hoida, et juuksed ülevalt voolava vee all märjaks teha, kuidas šampooni ise juustesse hõõruda, kuidas see lõpuks kõik välja loputada, ilma et silma läheks… Ja kõige viimaseks – kuidas turbanit ise pähe keerata ja kinnitada. Ja ta sai selle kõigega hakkama. Väike sammuke iseseisvuse poole 🙂 Sest kui pesnud on ta juba mõnda aega ise, siis juuste pesemine oli seni ikka minu töö.
Ahjaa, ja kõrvad muidugi. Mina ei tea, kuidas inimesed oma kõrvu ilma vatitiku abita puhtaks saavad, mina ei saa. Lihtsalt duši all pesemisest pole mu meelest väga tolku. Nii et ma ikkagi olen kasutanud ettevaatlikult tikke, nii enda kui laste kõrvade puhul. Ja ka seda julgesin nüüd Plikal endal teha lasta – ma olen teda ka aastaid manitsenud, et tuleb olla väga ettevaatlik, muidu võib endale viga teha.
Hambaid peseb Plika hambaarsti õnnistusel juba ka pikka aega ise, nii et kui talle nüüd veel küünte lõikamine selgeks õpetada, siis ei pea mina enam miskit tegema. Laste küüsi olen ma kogu aeg tangidega lõiganud ja sõrmeküüsi on Plika tegelikult endal ise ka lõiganud. Aga mulle meeldib lõigata võimalikult lühikeseks, et nädala jooksul ei jõuaks väga pikaks kasvada, vastasel korral jääb sinna igasugu saasta vahele ja lapsed ju ei puhasta küünealuseid… St tegelikult ta saaks tõesti ka küünte lõikamisega ise hakkama, lihtsalt mina eelistan lühemaid. Ehk peaks õpetama teda hoopis küünealuseid puhastama või tihemini küüsi lõikama?
Juuste kammimisega on veel arenguruumi. Ta harjab küll ise suuremad pusad välja (Frozeni hari oli suurepärane investeering!), aga minu meelest on juuksed pärast seda ikkagi sassis. Seega ma enamasti kammin veel üle – külmal perioodil reeglina kraani all niisutatud kammiga, sest see jube staatiline elekter… Ja lahu teen ka mina, sest ma ei salli, kui see on sassis. Mõne soengu puhul on täitsa okei, kui see on suvaline, aga minu enda ja Plika peas mu meelest on kole, seega katsub sirgena hoida.
Poiss peseb ennast ka ise, aga kui hästi, see on muidugi iseasi. Eile just tuvastasin pärast duši alt tulemist, et ei ole just kõige korralikum töö, kupatasin ta vanni tagasi ja minu juhendusel pesi osad kohad üle. Eks näis, mitu korda ma veel juhendama pean, enne kui talle endale meelde jääb.
Juuste pesemist ta vihkab, aga kuna tal on need nii lühikesed ja ei lähegi eriti mustaks, siis teemegi seda väga harva. Et ta oma pead ise pesema hakkaks… Noh, mitte veel 😀 Aga ta on ka alles viiene.
Kõrvu puhastan tal mina, küüsi lõikan mina. Hambaid peseme õhtuti enamasti ka meie, hambaarst käskis. Plika ei ole endale kaariest saanud, Poisil on olemas, see on ka üks põhjus, miks Plika võib ise pesta, aga Poisi hammastega peab eriti hoolikas olema. Hommikul pesevad ise.
Kui Plikal oleksid pikad juuksed, siis ma ei kujuta ette, millal ta nende pesemise ja kammimisega ise hakkama saaks. Aga õnneks on tal minu soeng. Mida lühem, seda lihtsam 🙂 Pikad juuksed läheks kiiremini sassi, neid peaks kogu aeg kinni panema, aga ma pole suurem asi patsitegija… Ja nii edasi.
Huvitav, mis vanusest üldse võiks/peaks lapsest eeldama, et ta kõiki noid asju ise teeb? Kuidas teie kogemused on?
Kõrvaarstid väidavad, et kõrva ei tohi ühtegi küünarnukist väiksemat asja panna, ehk kõrvade puhastamine tikuga ei ole soovitatav. Mul on ka kiiks, et kõrvad peavad pühtad olema. See on mul mitu korda kõrvavaluga lõppenud. Kunagi läksin selle valuga kõrvaarsti juurde ja ta rääkis mulle, et mul on sellised kõrvad, mis vaiku üldse ei tooda ja kuulmekäigud on ka sellised lühikesed, et need peavadki valutama. Ma ei rääkinud talle kuidas ma hoolikalt tikuga kogu vaigu alati ära korjan. Siis ma sain ise aru, et ma ei tohi vaiku ära võtta. Kui enam ei võtnud, jäi kõrvavalu järgi. Aga kiiks on mul alles ja kõrvade puhastamine meeldib jätkuvalt 😛
Kõrvu saab hõlpsalt puhastada õliga. Sooja oliiviõli, või apteegist spetsiaalset kõrva oma, sisse ja mõne aja pärast valad välja. Ja mingi järgmisel päeval on ise puhtad. Et kui on olnud lisavaiku siis see välja tulnud. Aga ma ka teen ikka tikuga, aga hästi teadlikult mitte otse sisse surkides 🙂 Lapsel üldse ei tee. Tal pole.
Kuidas sul on õnnestunud, et plikal kaariest pole? Ma arvain, et seda juhtub ainult muinasjuttudes 😀
Madiken, tegelikult saab seda väga edukalt vältida, et lapsel kaariest poleks. Lihtsalt absoluutselt mitte midagi, mis oma suust läbi on käinud, ei satu lapse suhu. Isegi jäätis. Mul pole 13- aastasel poisil ka kaariest, tõsi, ta pole eriti magusalemb, aga 12- aastasel plikal, kes ainult šokolaadist elaks, kui lastaks, pole ka. Natuke mängib soodumus tugevatele hammastele rolli, aga hambaarst ütles, et just see suust-suhu edasikandumine on põhjuseks enamasti.
Enesehügieeni koha pealt on sul päris tublid lapsed, Tikker, ma leian. See, kui laps ise oma pead peseb, on päris hea saavutus. Küünte lõikamisega soovitan teha nii, et alguses lõikab laps ja siis sina käid lihtsalt karvased kohad üle. Tundub küll natuke topelttööna, aga mõjub suht ruttu, eriti, kui on rahulik ja nokitseja laps. Plikal võid täitsa proovda lasta mõnikord, kui endal viitsimist rohkem on.
Jah, muiudgi ma tean kuidas saab vältida, aga minumeelest see pole kohe üldse hõlbus 😀 tahtsime ka, aga läks nii nagu alati ja nüüd on juba suva, tulrb siis tuleb, elame nagu ikka elatud on. Kuna see suukontakti hoidumise trill on ikka jube ebaloomulik ja pingutust nõudev. Ise hoia pidevalt oma piip ja prillid ja siis jookse veel vanaemade ja tädide järgi ja lõpuks lapsed omavahel ikka annavad jäätise limpsu, lisaks ma ei tea kuidas musitamisega on. Müts maha teie eest, kellel õnnestunud on! Ma rõõmustan end sellega, et tõenaoliselt mu lastel on päris head hambageenid, sest nende varsti keskealisel suurest kohvijoojast ja suurema osa elust ka suitsetajast isal on veel auguvaba sirge valge rida! Minul endal pole ühtegi auku tulnud sellest peale kui enam ei suitseta aktiivselt ja kasutan regulaarselt hambaniiti, juba päris mitu aastat siis seega kontroll puhas olnud 🙂
Muu pesemise teemal – Maiul on tulnud vastumeelsus jalgade katsumise osas ja seega ta peseb neid ise 😀 lihtsalt vusserdab vannis olles nuustikuga. Niikuinii liguneb puhtaks tegelt ju. Kõrvad ja tussu teeb ka ise alati uhkelt, aga need teen ma üle. Seepi veel ei kasuta šampooni vahel harva-harva. Vannis nii ülepäeviti kuni paar korda nädalas, aga jalad käed nägu ja argivahe nö hehe ikkagi iga päev muidugi, kraanikausis istudes. Tema keeles – väike vannitus 😛 hambad peseb ise ja siis me üritame korragi kõik hambad ise ka üle saada, aga praeguses vanuses see on päris keerukas trikitamine. Vahepeal aitas see kui tema sainsamal ajal meil pesta, praegu toimib ekektrikas millega tema isepesemisest ka päriselt tolku on.
Minu varsti 7-aastased käivad juba paar aastat üksi dushi all. Pea pesemist ei ole neile endile veel usaldanud või õigemini – seda saavad teha kohas, kus vett on lubatud lõpmatuseni priisata (nt ujula dušširuumis). Hammaste pesuga on meil kokkulepe, et kui kell on saanud 20.30, siis ilma ütlemata alustavad hammaste küürimist. Ka pikad juuksed kammivad nad ise võrdlemisi siledaks. Alati teen neile hommikul patsi või patsid, sest vastasel juhul tuleb õhtul pikad poole seljani juuksed maha lõigata. Kõrvu puhastan mina, küüsi on nad endal (salaja) lõiganud, aga see oli nii kohutav, et ma eelistaks ikka ise neil veel küüsi lõigata:) Hommikune hambapesu ununeb enamasti ära ja hommikul visatakse niisama endale külma vett näkku.
Ma ei saa lasta just väga pikkade juuste pärast lapsel ise juukseid pesta. Ta on seda küll paaril korral ise teinud, aga siis olid tal palju lühemad juuksed. Kuna ta juuksed vajavad ka balsamit, siis oleks see ise pesemine veel eriti keeruline. Dussi all käies veel tehtav, aga ta käib enamalt vannis ja seal on tal ise juukseid raske pesta.
Kindlasti pean ise ka ta juuksed ära kammima ja patsidesse panema. Ta oskab küll ise hobusesaba teha kui vaja, aga juukseid on tal siiski võimatu ise nii hästi kammida kui mina seda teen. Kuna tal ka väga paksud juuksed, siis ise kammides kammib vaid pealmised kihid, alt jääb kõik kammimata. Ma tavaliselt ei lase tal isegi lahtiste juustega magama minna, sest vastasel juhul on hommikuks juuksed nii segamini, et endalgi neid raske lahti kammida. Kooli ma teda kohe kindlasti ise kammitud juustega lasta ei saa, mujale minna ehk veel.
Hambaid peseb üldjuhul ise nii õhtul kui hommikul ja selles suhtes oleme väga ranged, aga vahel peseme meie ja siis kindlasti just õhtuti. Ma alati innustan teda ise pestes elektroonilist hambaharja kasutama, aga ta tihti unustab ära, sest valikus on alati ka tavaline (peaks selle ära kaotama 🙂
Küüsi ise ei lõika. Ma pole isegi pakkunud. Ma kujutan ette kui jubedad ja nurgelised need küüned siis välja näeks ja kuidas igale poole riietesse kinni jääks prrr…
Kõrvu olen tal juba väiksest peale alati kõrvatikkudega puhastanud. Pole kunagi probleeme olnud, aga ma loomulikult olen seda alati ka ettevaatlikult teinud. Tema jaoks täielik nauding. Mulle endale meeldib ka tikkudega kõrvu puhastada, lausa lemmik tegevus 🙂 Ise ma tal seda aga kindlasti ei laseks teha, vähemalt mitte veel 6 või 7 aastaselt.
Pole hullu, ma kammin oma 11,5-aastasel ikka veel juukseid!
Rääkimata keskmisest.
Väiksem ei lase seevastu üldse juukseid näppida ja käib seetõttu nagu harakas ringi 😉
Kui sina enda oma nüüd ise kammima saad ja patse tegema, siis mina saada mega kiitused teele 😉
Meil pole majas vanni. On ainult 50l boileriga duss 🙂 Lapsed on õppinud väga säästlikult vett kasutama, sest nad käivad üksteise järel dussiall ja kes see ikka külma veega dussi võtta tahab 😉
Mu peaaegu 8ne poiss on oma 4 aastat kindlasti ennast ise pesnud. Ta selline Monk, saab super hästi hakkama 🙂
10ne plika peseb ennast ka aastaid ise, aga juustega probleeme. Need väga paksud ja pikad, kipub halvasti palsamit välja loputama. Käin ja kontrollin ja vajadusel aitan loputada.
Juuste kammimine on olnud out kogu aeg, käib meil enamasti nutuga. Kuna ma jälestan põhjuseta jonni, siis kohati käib ringi nagu salgumari. Ise kammib, kui mul ei lase. Lõpptulemus on paksudes juustes 10 pusa, mille harutamisega läheb tund aega ja pangetäis pisaraid.
Nirud juuksed ja kannatlikum laps oleksid plussiks 🙂
Küüsi lõikan ja kõrvu puhastan mina. Mulle meeldib, kui lapsel on korralikult lühike maniküür 🙂
Mida rohkem lubad neil ise teha, seda iseseisvamad on. Aga teatud asju võib veel edasi lükata 🙂
S.K
Mul sai nov. tütar neljaseks, üritab pead pesta ise. Väiksest saadik on üritanud end svammiga ise pesta.
Saab aru ilusti, ise seisan eemal ja seletan kus ja kuidas 🙂 Ahja, mul alati spirinet ka dushinurgas, ta peseb seinu ka??? väiksem kahene peseb aga mitte nii usinalt end. Mul kolleeg mainis et tema viiene ka peseb end ise. Kuna laps käib ka ujumistrennis, emal pole võimalik meeste riideruumi minna, sellevõrra laps iseseisevam.
Kuna mul on ka endal mugavusest lühikesed juuksed ja ma ei ole mitte kuidagi huvitatud igahommikusest vaidlusest ja jonnist juuste kammimise teemal, siis meil ongi Plikaga kokkulepe, et kuni ta ei ole valmis ise pikkade juuste eest hoolt kandma (mis võiks minugi poolest tähendada ka seda, et ta laseb mul neid ilma vingumata igapäevaselt kammida ja vajadusel pesta), seni on need lühikesed. Ma tõesti ei kannata sassis juukseid, neid on kole vaadata… Lühikesed haldame kahe peale kenasti ära 🙂 Aega tal neid kasvatada terve elu, kui soovib.
Tundub, et kõrvu siis ilmselt ei peakski nii väga seest puhastama, pigem just panustada sellele, et nähtav osa oleks puhas. Aga samas – kui kõik see vaik sinna sisse jätta, tuleb see ju ka kiiremini välja, sestap tundub mulle ikkagi mõttekas ka veidi seestpoolt puhastada. Poiss on pigem sellist rapsija tüüpi, temal ma küll ei luba seda niipeagi teha, Plika samas on rahulikum ja hoolikas… Ja minu valvsa pilgu all viimased paar korda ise puhastanud.
Küüsi ilmselt lõikan veel mõnda aega ise neil mõlemal. Eks vaatame jooksvalt, millal selle ülesande ka “üle annan”.
Abikaasa just täna õhtul ütles, et peaks jälle elektrihambaharja muretsema. Meil oli, aga kukkus maha ja läks katki, see oli üle kahe aasta tagasi… Siiani on mõned kasutamata pead ootamas, tuleb uus hari koju tuua. Aga mulle endale ei meeldi sellega põristada üldse, tavalise hambaharjaga on mu meelest palju mõnusam. Puhtuse kvaliteet oleks jällegi elektrihambaharjaga tunduvalt etem… Seega… Peaks ikka ostma, jah.
Mulle meeldib su suhtumine, et lapsel las olla pikad juuksed siis kui ta neid ise hooldada suudab (laseb vanemal seda teha). Kole on vaadata kui väikelapsel on tagumikuni juuksed, mille kammimise ja pesuga kaasneb alati nutt ja kisa. Ema hiljem alati selgitab, et ega lapsele see kammimine ja patsitamine ei meeldi aga “nii ilus kui tüdrukul on pikad juuksed”. Lapsepiinamine ju.
Väga tore jututeema!
Arst, kellele kurtsin kõrvade sügelemist, ei lubanud vatitikkudega ei puhastada ega salvi määrida. Käskis ise tikud teha. No see ei pädenud kuidagi, võtsin taas poe omad. Aga nii nagu käsitöötikkude puhul jäi vatt kõrva, nii on seda paar korda ka poetikkudega juhtunud. Vatita ots tegi haiget küll. Ja ise ma tutsakat kõrvast kätte ei saanud, oli pintsettidega abilist vaja.
Nimetet arst ütles, et isegi sõrme ei tohi kõrva pista.
Ma pole selle peale tulnud et lastel korvu seest puhastada 🙂 Mul kaivad molemad ikka veel vannis iga ohtu (nad mangivad koolis peaaegu iga pave oues jalgpalli voi ragbit ja varbavahed on mudased :), neile meeldib seal chillida ja laterdada. Juukseid pesen neil ise kuigi vanem saab ise ka hakkama aga seda tavaliselt ujulas peale ujumist sest dussi all on kergem.
Kõrvu puhastasin tikuga endal täpselt seni, kuni tekkis põletik 🙂 Arst kinnitas, et tikuga “puhastamine” tegelikult lükkab hoopis vaiku sügavamale ja kui see sealt ise välja ei tule, siis tekibki põletik.
Üldiselt ilmselt häirib inimesi pigem märg kõrv. Selle vastu aitab hästi tilk oliivõli või spets kõrvaõli ja vatitups, mis imab niiskuse kiiresti endasse, õli aga nn sulatab vaiku.
Mul on mõlemal tüdrukul pikad juuksed kuigi teisel korral ma tõotasin endale, et ei mingeid pikki enam elus!
Ise kammima täiesti korralikult hakkas vanem vast 6-selt, aga hommikuse tempo juures eelistame, et mina kiirelt kammin.
Soengu teen alati mina (tihti punupats või krunn, mis kestab järgmise hommikuni ja ei lähegi sassi).
Ma pean ütlema, et juuksevahendid on läinud niivõrd heaks, et nendega muret enam polegi. On pähe pihustatavad ja jäetavad pusapalsamid ja tuleb investeerida heasse juukseharja. Kui need kaks asja on olemas, läheb kõik libedalt.
Korra üks tüdruk üllatas mind, et pesi ise minu teadmata oma pikad juuksed ära, üksiti oli tühjaks saanud ka shampooni pudel 🙂 Umbes alates 9st aastast peseb ise, aga ma alati seisan kõrval ja kontrollin.
Mu kahepoolesel on keskmise pikkusega juuksed, mis on kogu aeg lahti, aga väga harva tekib mõni pusa sisse. Siis kasutan jälle törtsu palsamit ja kõik korras. Isegi see “villane” kuklakarv on tänaseks siidine pikk kihar. Eks ole näha, kui kaua ta juuksed nii kergesti hooldatavad on. Kuigi, mul endal ka ei lähe enam (õlgadeni) juuksed pusasse ja ma ei pea isegi palsamit kasutama. Mul lihtsalt on üle pika aja 100% loomulikud juuksed. 🙂
Kõrvatikuga saab tegelikult täitsa ohutult puhastada. Ma sikutan lapsi veidi kõrvast, sedasi muutub kõrvakäik kenasti nähtavaks ja saab vaigutüki õrnalt ära võtta, ei pea pimesi kobama. Enda kõrvades koban pimesi ja sedasi iga päev, sest mul on kõrvades psoriaas, mis ulatub päris sügavale ja mida tuleb kreemitada.
Aga teemasse, siis 5- ja 7-aastane pesevad end mõnikord iseseisvalt, aga kardavad duši all šampooni maha pesemist ja seetõttu pean ikkagi kõrval olema ja juhendama. Ma võiks neid vabalt ise pesta, aga ujumistundide tõttu peavad saama sellega iseseisvalt hakkama ja seda tuleb kodus õpetada. 🙂
Hambaid pesevad nad ka hommikuti ise, õhtuti ka, aga siis pesen need üle. 7-aastasel alati ei pese, aga kui näen, et hakkab laisaks muutuma ja rohkem närib hambaharja kui peseb, siis saab mõnda aega jälle koolitust. Ma ei tea, kellel on kaaries ja kellel mitte, aga hambad on kõigil terved. Või siis ei ole ka. 😀 5-aastasel on küll kaaries ja tal on esihammastes kahjustused, mis pole 3 aasta jooksul aukudeks muutunud ja ilmselt kukuvad hambad enne välja, kui valutama hakkavad. Ise arvan, et tal võib see olla sellest, et sai 1,5 aastat öösiti rinda. Teistel nii hästi ei läinud ja neil on hambad korras.
Küüsi lõikan kõigil ise. Seda pole suurematel üldse proovida lubanud ja ilmselt teen veel pikalt nende maniküüri, sest ma tahan ka, et küüned oleksid hästi lühikesed.
Lugesin just sellist Postimehe artiklit. Läheb natuke teemaga kokku 🙂
http://naine24.postimees.ee/3522755/praktilised-oskused-mille-laps-peaks-oiges-vanuses-selgeks-saama
Minu 4,5 ja 3 tüdrukud pole kunagi veel shampooniga pead pesnud ja räägitakse et enne teismeiga pole ilmselt tarvidust ka, juuksed on jummala puhtad ja ilusad. Ok, tegelt titekõõma võtmise õli ikka ühe korra pesime , aga jäid ikka õlised juustupead. Siis tuli mingi külmetus ja vanni ei saanud ning nädal hiljem selgus, et pead on ise täitsa puhtaks läinud, seega ei võtnudki shampooni rohkem välja.
Kõrvadest niipalju, et mina koukisin ka kogu aeg vatitikuga ja justkui olid kõrvad puhastatud ja puhtad, perearst aga oma lambiga nägi, et sügaval on palju vaiku. Keelas vatitikuga torkimise ja käskis kasutada cerustopi. Ma sain apteegist mingit sarnast (waxi algusega nimi), seda pihustan kõigile korra nädalas kõrva.
Hambad- kuni koolini käskis hambaarst ise lastel hambaid pesta, sest neil puudub oskus kätt sedasi edasi-tagasi liigutada (ka joonistamisel on näha, et pisikesi edasitagasi värvimisi motoorika veel ei võimalda). Masin on muidugi teine asi.