Viisin ükskord uitmõtte ajel kingituseks ühe oma leiva. Sealt edasi pidin jagama juuretist. Ja nüüd saadeti mulle esimest sellest juurestisest tehtud leiba (aga ma ei viitsinud hiljem pilti teha, nii et peate leppima kastiga).
(No ja siis muidugi see üksik plastist graanul, mille ma kastist leidsin ja juurdlesin, kas see sattus sinna kogemata. Otsustasin lõpuks aru pärida.
Mina: kle kas see üksik graanul oli meelega või kogemata kastis
Kolleeg: mis sa arvad?
Mina: :P)
Siiski mitte gluteenivaba 😛 Aga rukis on igati okei. Ja oh, kui hea oli see leib… Meega 🙂 Pärast seda, kui ma olin mitu tundi magusanäljas olnud ja endaga võidelnud, et ei läheks poest mingit kräppi ostma. Lõpuks leidsin lahenduse. Mmm.
Nüüd tahaks kangesti magama minna, aga enda leib on ahjus küpsemas. Miks ma küll seda kunagi varem tehtud ei jõua? 🙂