Head asjad #60 – Krissu

Krissu on samuti kursaõde. Üks noist vähestest, kellega endiselt suhtlen :)

Pärast Tartut elasime mingi lühikese hetke samal ajal Tallinnas, siis aga kolisin Londonisse ja edaspidi oleme resideerunud eri linnades/riikides. Me ei kohtu tihti, aga siiski teatava regulaarsusega – korra aastas tuleb ikka ära. Kiire otsing blogis näitas, et vähemalt nime olen maininud kõigil aastatel peale 2011 – paljudel teistel aastatel selle eest enam kui ühe korra.

Vahepealsel ajal me chatime. Tema on üks neist vähestest, kellega ma reaalselt Skypes räägin. Tähendab, siiski kirjutan. Teine on Maris. Ülejäänutega on vestlus FB-sse üle kolinud, ehkki sealsed jutuaknad on nii tüütult pisikesed, Skype on selles mõttes tunduvalt mugavam.

Krissu elu on olnud äärmiselt mõnus kõrvalt jälgida – mulle tundub, et tal lihtsalt asjad sujuvad. No niiviisi poolkogemata tegi karjääri, nüüd võttis ette, kolib mööda välismaid ja õpib keeli. Hea eeskuju igas mõttes. Ja seda väljamaa värki on ekstra põnev jälgida. Teate ju küll, kuidas mul on nõrkus eestlaste elude vastu välismaal. Võhivõõrastest loen ka rõõmuga, sõbra tegemistest lugeda on seda huvitavam.

Ja ta on äärmiselt põnev inimene, alati saab igasugustest asjadest jutustada. Maast, ilmast, inimestest, suhetest… Kõigest!

Üks mu kõigi aegade lemmikumaid jõulukaarte tuli just meelde, mis ma temalt ükskord sain. Annab veidike aimu nii tema loomingulisest poolest kui huumorisoonest :)

Veidike kerglasema poole pealt ka – ei saa kuidagi mainimata jätta meie ühist armastust värviliste riiete ja sukkade ja kõrvarõngaste vastu. Tal on äärmiselt omapärane stiil. Mulle väga meeldib.

Ühesõnaga – Krissu on äge. Ja ma olen väga-väga tänulik, et me ikka veel suhtleme. Loodetavasti ka järgmised kümned aastad :)