January 2017

Perevestlus koolis

Meil oli paar päeva tagasi Plika klassiõpetajaga perevestlus. Kuna lapse osalus oli vanemate otsustada, siis me eelistasime ilma temata – no et oleks vabam “taga rääkida” 😀

Rääkisime, et Plika ei taha üldse hommikul tõusta, samas õhtul õigel ajal magama minna ka mitte. No vähemalt nii palju lohutust, et koolis ta kunagi unine pole.

Aga muidu olevat püüdlik ja tegevat kõike hästi kaasa ja tal jäävat eriti hästi meelde igasugused jutustused ja luuletused – õpetaja ütles, et kui tal mõni rida endal meelest läheb või näiteks sõnade järjekord sassis on, siis Plika alati teab.

Liikumise tunnid pole tal erilised lemmikud, seda on Plika öelnud ja õpetaja ka kinnitas. Tüdrukud olla rahulikumad ja poisid eelistavat pigem hoogsamaid mänge, mis pole jällegi ime. Nagu õpetaja tõdes – tuleb lihtsalt leida mängud, mis kõigile sobivad. Vähemalt pole mingit normi peale pingutamist, mis igasuguse liigutamise isu ära võtaks, nagu mul omal ajal.

Väga huvitav oli ka kuulata õpetaja kirjeldust klassi dünaamikast. Kuidas ta on proovinud erinevaid lapsi koos istuma panna, et näha, mis klapib ja mis mitte. Seda, kuidas tegeletakse probleemidega. Jne.

Viimased päevad on Plika keeldunud koolis söömisest. Vanaema toidud olla paremad. Kuna koolitoit on tasuta ja neil on söömine pärast viimase tunni lõppu, mil ta nagunii otse mu ema juurde läheb, ega polegi vahet. Saan aru, et ta loeb menüüd ja selle põhjal otsustab, kas süüa või mitte 😀

Ühesõnaga, koolis on kõik hästi. Koolist jõuab vanaema juurde rõõmus laps. Ainult meie Abikaasaga oleme need, kes peavad hommikuti jaurama lapsega, kes ei taha tõusta ja õhtuti lapsega, kes ei taha magama minna. Aga noh… Milleks siis vanemad on 😀

Perevestlus koolis Read More »

Vähemalt on kass

Ühel nädalavahetusel tegime inglise hommikusööki, köök oli praadimise aurudest kuum, seega aken lahti. Ja kass tegi oma esimese tutvuse välismaailmaga. Leidsime, et kui huvi on, käigu siis korra väljas ära, vaevalt et külma arvestades seal kaua olla tahab. Oli õigus 🙂

Aga noh, nii üldises plaanis tuleb siiski kõigepealt munad maha lõigata ja kiibistada, siis taoliste eksperimentidega jätkata.

Nii hästi läks “jõuluks kodu korda” projekt 😛

Vähemalt on kass Read More »

Üsna nõutu

Täna on mu blogi 12. sünnipäev. Ja ma olen sunnitud tõdema, et ma ei jaksa antud hetkel positiivsusprojektiga mitte kuidagi senisel kombel jätkata. Lihtsalt… Liiga palju segavaid faktoreid on elus ja ma ei jõua iga päev blogida.

Ja kui ma üritan järele kirjutada, siis ei jõua ma millestki muust kunagi kirjutada. No ei osanud ma arvata, et elus kõik nii segaseks läheb 😛

Ja mul on tunne, et kui mul pole aega kirjutada ja ma üritan järele kirjutada, siis ma kirjutan üle jala ja see kõik ei tule piisavalt südamest, mis kaotab selle projekti mõtte. Või mis? Kas teile ei tundu, et ära vajunud on see kõik ja sisu kannatab viimasel ajal? On muidugi variant, et see on mu enda läbi kukkumise tunne lihtsalt, ühes ülejäänud eluga.

Seega… Ma ei tea. Jätta projekt sinnapaika? Kirjutada harvemini – siis, kui aega on? Mulle üldse ei meeldi asjade pooleli jätmine, saate aru. Ja mulle meeldib kirjutada headest asjadest 🙂

Aga… Aga… Aga…

Elu hetkel kurnab täiega ära. Ja mul on tunne, et ma ei suuda mitte midagi ära lõpetada. Kõik, mida ma alustan, jääb pooleli. Sihuke läbi kukkumise tunne on, sealhulgas kõige ootamatumates aspektides. Põhimõtteliselt IGAS valdkonnas. Suhe, lastekasvatus, kodu, töö… You name it. Ok, teate, ÜKS valdkond, milles ma ennast hetkel läbi kukkununa EI tunne, on sõber olemine. Sellega vist on hetkel okei. Mitte et mul oleks suuremat jaksu sõpradega suhelda, aga noh… Mingeid ikaldusi selles vallas pole. Kõik on okei.

Ja suuremas plaanis on kõik okei igal rindel, tegelikult. Ja ma tean, et kõik saab korda. Ja ma olen elevil. Aga samal ajal ka kurnatud.

Ma suudan täiesti adekvaatselt oma elu kõrvalt jälgida ja tõdeda, et kõik sõltubki täpselt sellest, kas läheneda asjale positiivse või negatiivse külje pealt – ainuüksi see määrab, kas kõik on p*rses või kõik on korras. Lihtsalt, kui mingid negatiivsed (pisi)asjad kõik juhtuvad ühele ajale kokku langema, siis… Siis kipub see vaatenurk paratamatult ühes kõige muu jampsiga mingiks ajaks negatiivseks muutuma. Ja niipea, kui ma suudan rahuneda, näen jälle positiivset poolt ja tean, et kõik on okei. Aga see kõik käib viimasel ajal kogu aeg aina üles-alla. Pole ammu nii ebastabiilset tunnet olnud.

Sorry, ma tean, et ma peksan segast. 12 aastat blogimist ja seis on elus selline, et õieti mitte millestki kirjutada ei saa.

Aga see muutub, ma luban 🙂 Mulle meeldib blogida ja tahan seda ka edaspidi teha. Lihtsalt praegu… Ja see projekt… Ma ei tea.

Kõik läheb mööda. Tuleb vaid rahulikult võtta.

Kõik saab korda.

Üsna nõutu Read More »

Head asjad #83 – kui üks uks sulgub, siis teine avaneb

See on lihtsalt nii jabur, kuidas sa arvad, et midagi on paigas ja siis järsku, täiesti ootamatult, muutub kõik.

Mul on olnud pärast üht ootamatut jutuajamist kõvasti peamurdmist selle üle, kuidas edasi.

Aga plaan on praeguseks üsna küps ja olen indu täis, rohkem kui kunagi varem. Motivatsioon teha ära asjad, mis nagunii ammu plaanis, on nüüd mitmekordne!

Elu on imeline. Iga muutus on millekski vajalik.

Olen ääretult tänulik iga sulguva ukse eest, sest olgu kogemus esmapilgul kuitahes ebameeldiv, alati avaneb selle tulemusena mõni uus uks, mille taga on ootamas uued ja imelised asjad.

Head asjad #83 – kui üks uks sulgub, siis teine avaneb Read More »

Head asjad #82 – sooduspakkumised

Nagu te teate, eelistan ma igal võimalusel teise ringi riideid ning ostan riideid uutena vaid siis, kui vajalikku teise ringi poest ei leia. No ja muidugi aluspesu ja sukki ka.

(Ja kuna see sobib siia jutu jätkuks mainimiseks nii hästi, siis kas keegi äkki pole veel näinud Ringvaate ülevaadet sellest, milliseid mürgiseid ühendeid leiti kiirmoekettide riietest? Novot, üks paljudest põhjustest, miks eelistada kasutatud riideid)

Aga kõike paraku ei leia. Nii et ma ikka käin “tavalistes” riidepoodides ka.

Ja oi, kuidas mulle meeldivad allahindlused! Nii mõnus on, kui saad soetada midagi vajalikku soodushinnaga ja tunda rõõmu sellest, kuidas raha alles jääb 😀

Seekord oli saagiks üks imeline punane kleit, mis nägi puu peal välja lihtsalt üks sirge… Asi. Aga seljas… Mmm. Täpselt selline, nagu ma olen unistanud. Sügavpunane, soojast pehmest materjalist, piisavalt pikkade käistega, mõnusalt kinnise kaelusega, mõnusalt liibuv ja mitte liiga lühike… Lihtne, aga elegantne. Ideaalne talvine kleit. Ühtviisi sobilik nii tööle kui õhtul teatrisse. Pilti ei pane, sest see ei anna midagi edasi 🙂

Maksis €28 asemel €18. Ühe ideaalse kleidi eest olen rõõmuga nõus selle summa maksma.

Olen väga tänulik iga soodsa leiu eest, neid ikka jagub. Ei ole ju jutt ainult riietest, ka vajalikku kodukraami ja näiteks legosid saab Maximast tihti 40% soodsamalt. No ja mu lemmikud mahetooted, mida Rimi kampaaniate käigus tihti kolmandiku võrra odavamalt soetan… Rõõm, puhas rõõm!

Head asjad #82 – sooduspakkumised Read More »

Scroll to Top