Renoveerimisplaanid

Mul pole õrna aimu ka, kas me jõuame sel aastal kõik plaanitu ära teha, aga tuleb otsast tegelema hakata. Mul pole õrna aimu ka, kas Kredexi rahad saavad enne läbi, kui meie projekt paberile saab, aga eks elu näitab, renoveerida on vaja nii ehk naa. Abikaasa ütles, et kui kõike ei jõua, siis vähemalt välissoojustus + aknad ja välisuks on sellel suvel must be.

Kuna see otseselt välja kolimist ei nõua, on esialgne plaan soojustada ja aknaid vahetada augusti teises pooles. Ja kui vähegi võimalik, siis alates septembrist kõik muu ka. Põhiremondi ajaks peame ju välja kolima ning loodame, et sügisest leiab ehk tutvuse kaudu mõne muidu tühjalt seisva suvekorteri, kus me seni kommunaalide maksmise vms kokkuleppelise tasu eest elada võiks – suvel oleks ajutise elamise leidmine enam kui problemaatiline.

Aga kui kõik, siis ootab peale soojustamise ja akende-ukse vahetuse meid ees veel torustiku ja elektrisüsteemi uuendamine, ventilatsiooni ja küttesüsteemi paigaldus, põrandate soojustamine ning muidugi siseviimistlus, põhimõtteliselt nullist. Laenusummale ma veel mõelda ei taha…

Igal juhul, koostasin esialgsed ülesannete nimekirjad ja kuniks ma ootan vastuseid mõningatele küsimustele, mis projekti tegemise jaoks on vaja täpselt selgeks teha, mõtlesin, et jagan teiega ruumiplaane ja küsin nõu küttesüsteemi kohta, sest me ei ole endiselt suutnud midagi põhjapanevat ära otsustada.

Ma nüüd sügavalt vabandan nende käkerdistest jooniste pärast, aga skänneeritud esialgne plaan on nii segane (mitmeid muudatusi aja jooksul tehtud), et pidin uue joonistama ja ehkki ma olen idealistist pedant, kes tahaks, et kõik oleks ilus ja täpne, siis kiiruse mõttes lihtsalt käkerdasin miskit Paintis kokku, mõtte annab edasi. Peale vaadata on äärmiselt piinlik, aga eks ma pean üle elama.

Praegu on ruumide asetus selline:

Pärast renoveerimist peaks maja esikülje kahest suurest aknast saama neli väikest, nagu see algselt oli. Uue plaani peale joonistasin need ka täpselt sinna kohta, kus need vanasti olid, aga kuna meil on plaanis teha kolmandik magamistoast garderoobiks, jääks aken algse paigutusega ette, seega ilmselt peame kuidagi nihutama, nii et välisilme ikkagi okei jääks. Need suured aknad, mis meil praegu on, on me meelest üsna jõletud + meil on vaja teha suurest lastetoast kaks väikest, sellest ka praktiline vajadus.

WC/vannitoa ja koridori osaga võib lõputult mängida. Võib teha ka näiteks ühe suure vannitoa ja WC eraldi. Aga minu unistus on eluaeg olnud eraldi oma pisike vannituba, mida keegi teine ei kasuta, nii et sellele plaanile sai esialgu kaks. Tulevase elutoa poolele tahaks teha olemasoleva akna asemele akna + terrassiukse, lõunakülge täitsa uue akna, ikka valguse pärast. Nende akende alla on plaanis panna nurgadiivan. No ja need imepisikesed aknad, mis on praegu mõlemas köögis, need paneks lihtsalt kinni, sest et kuskile on vaja ka köögimööblit mahutada. Seina osaga saab elutoa ja köögiosa vahel mängida vastavalt vajadusele – praegu on alles nii palju seina, kui praegusel plaanil näha. Võib-olla näiteks võib allapoole ka seinajupi alles jätta, saaks tsipake rohkem seina, mille äärde köögimööblit panna. Elutuba võib jääda poolavatud, võib olla täitsa avatud, eks näis, kuidas kujuneb.

EDIT: unustasin unise peaga mõõdud kirja panna. Lastetuba on praegu 4×5=20 (magamistuba garderoobiga sama), kaheks jagatuna siis 4×2,5 (10 ruutu). Kontor-külalistetuba 4×3,3 (~13 ruutu), tulevase elutoa osa samas mõõdus. Köögi osa jääb kuskil 4×5,3 ehk ~21 ruutu. Koridori ja vannitoa osa on 4×2,4 umbes, kuidas iganes seda siis lõpuks ei liigenda.

Ja see kõik oleks  tulnud plaanile sirgeldada, aga praegu ei jõua… Kunagi.

Köögi paigutusele pole jõudnud eriti mõeldagi, igas seinas saab olema totralt palju uksi. Peab hoolega läbi mõtlema, aga köögimööbli planeerimisele ma praegu veel ei jaksa mõelda. Noh, mõtlema muidugi peab, et ära otsustada, palju seina alles jätta.

Vahepeal kaalusime kontor-külalistetoast osa ruumi ära võtta, et teha majapidamisruum. Siis tundus, et tuba jääks ikka liiga väikseks. Aga kuhu ma pesumasin ja kuivati panen? Nende jaoks oleks üks suur vannituba mõttekam, aga ma ju nii tahan kahte väikest… Kuskile kööki mahutada? Kah põhimõtteliselt variant vist, aga samas mul on kombeks pesumasina ust kogu aeg lahti hoida, et kopitama ei läheks ja köögis ma seda küll ei kannataks…

Nojah, see selleks, kõige esimesena peaks siiski ära otsustama küttesüsteemi.

Sest et me TÕESTI ei tea, mida eelistada. Ahju lõhume välja, see on selge. See on valesti ehitatud ja ei sobi ka meie praeguste plaanidega, selle asemele peaks tulema teise lastetoa uks. Puupliit PEAB olema, see on üks, mis kindel. Praegu on meil vana Pioneer pliit, mis kütab soojamüüriga magamistuba ja radikatega elutuba, aga see pliit on omadega nii läbi, et tuleb välja vahetada.

Ma ei ole kunagi katlaga kütmist siia majja ette kujutanud, meil poleks katla jaoks ruumi. Tegelikult mingi kelder all on, aga no ei tea, ei kujuta ette lihtsalt, tundub vale. Uue ahju mahutaks ehk praegusest asukohast veidi paremale. Või võiks sinna kunagi kamina ehitada äkki… Aga ise olen kõige rohkem mõelnud sellele, et paneks uue keskküttepliidi, mis on piisavalt võimas, et saaks kogu elamise kütte sinna taha ühendada. Ja ehk õhksoojuspumba lisaks, nö mugavuskütteks. Et kassil oleks soe, kui me ise paar päeva reisil oleme 🙂

Aga selle keskküttepliidiga on palju küsimusi. Kuna mulle radikad ei meeldi, siis mõtlesin, et loogilisem on põrandaküte. Mõned ütlevad, et paha-paha, liiga palav – no nii palju, kui ma olen lugenud, siis kui õigesti tehtud, ei tohiks põrand olla liiga soe, vaid meeldivalt soe. Mul jalad külmetavad, meeldivalt soe põrand oleks mõnus. Ja ei mingeid koledaid radikaid, eks.

Ja kuna keskküttepliiti ju kütame puudega, siis minu jaoks tähendas see, et jee, meil on puuküte, väga tervislik, hea õhk jne. Kuniks sattusin sel teemal arutama – pidin pikalt mõtlema, et kellega, vist oli mu Rakvere kolleeg, ehk ei mäleta valesti 😛 Igal juhul tema ütles, et kui ta elas põrandaküttega korteris, oli tervis kehv. Ja õhk kuiv. Ja mingi tolmu teema ja…

No ja tegelikult on ju õige, et kui puudega küll kütan köögist, aga enamikku elamist soojendab põranda all olev vesi, siis see ongi ju keskküte… Kas mul läheb siis õhk kuivaks? Appi! Ma ei tea, mida teha 😀 Kui ma radikad paneks, kas see muudaks midagi? Ikka ju keskküte tegelikult. Samas praegu ju ka kütavad radikad elutuba ja pole täheldanud, et õhk seal kuiv oleks… Samas kui lastetuba ja teist poolt kütame siiski ahjuga, mis on kõige otsesem puuküte.

Nii et ma tõesti ei tea. Ma parema meelega kütaks ainult ühte küttekollet kahe asemel. Mõtlesin, et keskküttepliidist ehk esialgu piisab, õhksoojuspumba võib ehk ka millalgi hiljem panna (samas peab uurima, äkki ikka selle hilisem paigaldamine tekitaks nii palju kahju remondile, et peaks renoveerimise käigus tegema ära, see oleks kindlasti lihtsam) – ja no mulle kamina mõte meeldib, selline päris mõnusa elava tulega kividest või pottidest ehitatud kamin… Aga see on sihuke luksus, mida kindlasti praegu ei hakkaks tegema. Ehk kunagi tulevikus, sinna korstnajala juurde, kus “tühi ruum” jääb. Või peaks ikka sinna uue ahju ehitama, mis kütaks siis mitut ruumi korraga ja igasuguse keskkütte ära unustama? Või lootma, et tänapäeva õhksoojuspumbad on nii efektiivsed, et võib seda nö põhiküttena kasutada osas elamises?

Ahjaa, ja kui valituks osutub keskküttepliit, siis seda ju suvel ei küta, mis siis vannitoast saab? Peaks sinna veel elektripõrandakütte lisaks panema või? Või tõesti seda ka suvel ei kütagi ja põrand on täitsa külm? Tundub ebameeldiv, niiske ruum ju ka, mis siis, et ventilatsioon saab olema korralik. Tahaks ikka mingit kütet sinna aastaringselt… Või pole vaja?

Ühesõnaga segadus. Selge on see, et puudega köetav pliit tuleb, kõik muu on lahtine 🙂

Liiga pikk postitus ja liiga palju teemasid, aga igal juhul, võite nüüd kõik oma tarkusi puistata ja remondivõhik Tikrist remonditarga Tikri teha 😛

PS. Ja kassile tuleb selline luuk paigaldada, kiibipõhine “lahti lukustamine” on mu meelest absoluutselt geniaalne lahendus!

27 thoughts on “Renoveerimisplaanid”

  1. Oskad sa öelda mis on lastetoa ja köögi umbkaudsed mõõtmed?
    Kas sa pesumainat ei saaks paigutada ühte eeskoja ja esiku kõrval olevasse väikesesse ruumi? Sealt oleks suvel hea pesu kohe aeda ka viia.

    See kontor/külalistetuba tundub nii suur olevat. Kui tihti või palju sa arvad seda ruumi igapäevaselt kasutama hakatakse?
    Kahju, et lastetubasid teisele poole maja (teie magamistoa asemele) paigutada ei saa, sest ma ise ei kujutaks hästi ette, et lastetoad oleks kohe otse elutoa kõrval kus me ise õhtuti rahus hängida tahaks või siis külalistega väikest viisi pidu pidada.

    1. Kirjutasin mõõdud juurde, eile läks täitsa meelest. Kontor-külalistetuba on meie praegune magamistuba – magama mahub kenasti, aga korralikku garderoobi sellisel kujul, nagu me soovime, sinna ei tee. Külalistetoana oleks see tihedas kasutuses suvel, muul ajal vähem 😛 Aga see on mu unistus, et külalised saaks mõnusalt suurde voodisse magama panna, ilma et peaks diivaneid lahti tegema ja hommikul kinni panema. Ja kuna me mõlemad töötame mingil määral ka kodust, siis oleks nii hea, kui saaks vajadusel lihtsalt minna ja ukse kinni tõmmata, et oleks rahu. Pluss ma tahaks seal toas hoida ka igasuguseid… Asju. Ma ei tea, kus teised inimesed asju hoiavad 😀 Aga meil uude elutuppa mahub diivan, diivanilaud, suur riiul raamatute, lauamängude jms kraami jaoks, mis on piisavalt kena, et seda eksponeerida… Ja suht kõik. Aga mul on siiski mingid… Asjad. Paberimajandus ja muu ka. Kingituste pakkimise materjalid, näiteks, esimese näitena torkas pähe. Riietel on tulevikus garderoobis ruumi, aga sinna ma kõiki muid asju panna ei tahaks, sestap tundub väga asjalik mõte teha sihuke omaette tuba, kus saab tööd teha, igasuguseid mujale mitte sobivaid eluks vajalikke asju paigutada ja mõnusasti külalisi võõrustada, vastavalt vajadusele.

  2. Meil on põrandaküte esimesel korrusel ja radikad 2. korrusel. Kahjuks on nad sama süsteemiga ühenduses ja kui radikad tahaks natuke kuumemat vett, siis põrandat nii kuumaks ei küta. Aga magamistubades võibki natuke jahedam olla. Ja veel – kivi on kütteperioodil palju soojem kui puit, samas jälle suvel täiesti külm. Seega vannituppa soovitan el. kütet või paksu vaipa :=). Kuna meie küttesüsteem toimetab ise ja hoiab ette antud temperatuuri, siis näiteks kamina kütmisel lülitab ta ennast välja, mis aga talvel pole väga hea lahendus. Omal ajal ei osanud ise sellistele asjadele tähelepanu pöörata – nüüd laseks nii mõnedki asjad teistmoodi teha, et endal mugavam oleks.
    Põrandakütte miinus magamistoas on see, et magad pidevalt ‘veesoontel’.
    Kui esikusse teed ühe Wc, siis saad nr1 vannituppa pesumasina ja kuivati panna.
    Terje

    1. Aga mis need asjad siis täpselt on, mida sa oleks teinud teistmoodi, et oleks mugavam? Hah, sellise küsimusega peaks kohe täitsa eraldi postituse tegema! Aga mis pesumasinasse ja kuivatisse puutub, siis mulle hakkas tänahommikuse arutelu tulemusena imponeerima hoopis mõte panna need sinna esiku kõrvale panipaika, kus praegu on küsimärgiga WC (mida mina pole sinna kunagi eriti tahtnudki – pikk jutt, ei viitsi seletada). Siis ongi mul täitsa eraldi “majapidamisruum”, kus võin hoida masinate uksi kogu aeg lahti ja kuna need on kinnise ukse taga, siis ei häiri. Ja trepialusesse panipaika saab teha riidekapi hooajaväliste õueriiete jaoks. Ja ilmselt ikkagi pigem kaks väiksemat vannituba sinna keskele, sest ma ei viitsi teismelistega järjekorras seista hommikuti tulevikus 😛

      1. Mis teisiti? *Vannituppa el. küte. *Esimesel korrusel põrandaküttele oma küttering ning teise korruse radikatele oma küttering. *Maja sisetemperatuurimõõdik võimalikult kaugele kaminast (ilmselt 2.korrusele), et kaminatule nautimine külmal talveõhtul kogu maja lõpuks hoopis maha ei jahutaks :=). *Kuna köögis on kiviplaat ja toas parkett, siis mõnikord suvel sooviks kööki ka el.põrandakütet.
        Kusjuures, meil on üleüldse gaasiküte (ka soe vesi tuleb läbi gaasikatla), sest ca 11 aastat tagasi oli see kõige soodsam variant ja gaasitrass oli olemas.

  3. Mina ka mõtlesin, et pesumasina võiks sinna küsimargiga WC-sse panna. Ja seda köögi ja elutoa seina ma mitte ei ehitaks allapoole vaid just üles. Nihutaks teda nii, et saaks seina ehitada lastetoa ukse kõrvale. Vannitoale jätaks ukse sinna kus enne oli. Nii tekiks kööki terve nurk kuhu köögimööblit paigutada. Lisaks oleks nii hea köögist otse terassile minna. Terassi uksest saaks nii elutuppa kui ka kööki. Kui ehitada sein allapoole siis peaks terassile minema täitsa läbi elutoa.

    1. Ja jälle päris palju mõtteainet juures, sest ettepanekutel on jumet… Me siin kõigume pidevalt “ei liiguta ühtki seina rohkem kui peab” ja “aga kui nihutada seda seina ja seda ukseava, saaks palju loogilisema lahenduse” vahel. Ma ei oska isegi hinnata, kui suur aja- ja rahakulu see seinte ja uste nihutamine on 🙂

  4. Elan kaasa teie renoveerimisele! Ideid ei oska anda kahjuks.
    Meil endal läheb nüüd kohe kortermaja renoveerimiseks ja peale seda peaks endal ümber ehitama korteri. Meil ju plaan ühest suurest toast, mis kahe aknaga, kaks eraldi tuba lastele teha. Aga seda mitte ainult lihtsa kipsvaheseina panemisega, vaid veidi korteri plaani muutmisega. Eks vaatab, kuna sinna jõuame.. Mees tahab kõigepealt vannituba remontida. Vannitoa ja panipaigaga on meil ka ümberehitamise plaanid, ka selle mõttega, et saaks 2 vannituba elamisse

  5. Mina soovitan kütte osas vaadata ka nt pelletikamina suunas – väga mugav, automaatne, vajadusel kütab nii põrandat kui ka radikaid.

  6. Mina teeks seda plaani vaadates kõik, et lastetoad veidikenegi suuremaks saada, 10 ruutu on ikka neetult vähe, arvestades, et samas toas peaks toimuma ilmselt nii õppimine, kui ka hea mitu aastat veel mängimine kui ka tahavad lapsed arvatavasti õige pea oma isiklikke sõpru külla kutsuda ja pole nõus nendega elutoas istuma? Meie noorimal tütrel on olude sunnil praegu umbes nii suur tuba ja see on ikka väike, mis väike. Kas seda vannitubade komplekti natuke teie magamistoa poole liigutada ei annaks ja magamistuba omakorda kontori poole?

    1. No PÕHIMÕTTELISELT, eks, võib kõik seinad maha lõhkuda ja uued ehitada, iseasi, kui mõttekas see oleks 😛 Magamistuba kontori poole ma kindlasti ei nihuta, see oleks liiga suur projekt, aga see keskmine vannitubade ja koridori osa, seal hädaga võiks nihutada ehk seinu… Mingil varasemal plaanil, mis ma netis valmis nokkisin, oligi vist mingi selline lahendus. Aga siis läks paar aastat mööda ja tundus mõttekam katsuda võimalikult vähe seinu lõhkuda ja pigem olemasolevaga hakkama saada.

  7. A meil on keskküte,põrandaküte esimesel korruse ja radikad teised, mis on ühendatus õhksoojuspumba taha. Talvel kogu elektrikulu 200m2 majal umbes 200 euri. Ma kahetsen seda, et teisele korrusele põrandakütet ei pannud. Meil on just meeldivalt soe ja mõnus jala all. Ei ole kuiv ja paha ka olla kuidagi. Kuivus tekib ebapiisavast ventilatsioonist, mitte keskküttest.
    Majaplaan on tõeline pähkel, su pisikest vannituba annaks venitada magamistoa ukse nihutamise kaudu, sinna ehk tekiks just vajalik ruum, kuhu pesumasin+kuivati panna.
    Ma enda lapsi eelistaksin külalistele, küll need külalised saavad diivanil magatud 🙂 Samas kaasaegsetes korterites ongi magamistoad 10m2.

    1. Sul on siis õhk-vesi soojuspump, jah? Need on päris krõbeda hinnaga… Pesumasin + kuivati üsna kindlalt lähevad sinna WC? ruumi, sellega on korras. 10 ruutu lastetoad on väiksevõitu küll, jah. Ja külalistel endal on kindlasti sügavalt ükskõik, kas nad magavad elutoa diivanil või eraldi toas. Mina ise olen see snoob, kes tahaks, et minu kodus elutuba oleks elutuba, mitte suviti pool ajast magala, nii tüütu on see diivanite-toolide kokku-lahti tegemine ja voodipesude kokku panemine. St ma olen ääretult tänulik, et mul on hetkel nii palju voodikohti, et ka suurema perega sõbrad mahutan magama ära, aga unistus on ikkagi eraldi tuba… Ja see ei ole kaugeltki ainult külalistetuba, nagu öeldud, kontorist tunnen ka puudust. Rahulikust ruumist, kuhu minna, uks kinni tõmmata ja vaikuses vajalikke asju teha. Ja no 10 või 12 ruutu, mu meelest väga suurt vahet pole ka. Teine variant oleks, et üks laps saab 20-ruuduse toa, kuhu päike paistab normaalselt, teine 12-ruuduse toa, kuhu päike paistab vaid hommikuti. Kontoris, külalistetoas, minu magamistoas on ainult hommikupäike ok, lastetoas aga mu meelest mitte.

  8. Lühidalt, et ma jätaks selle koridorijupi, mis viib sinu magamistuppa üldse ära, ja paneks ukse sinna laste vannitoa kõrvale juba, sest nii jääks loogiliselt kandiline ruum köögi jaoks ja ei ole imelikku koridori, mis viib kuhugi nurga taha ja on tegelikult kasutu põrandapind. Saad tuppa kummuti ruumi juurde näiteks või ehitada see master-vannitoa sein natuke vana koridori poole ja kohe oleks kas WC või duššinurga nišš olemas. Ehk siis see jupp seina siiski maha võtta, kus magamistoa uks on paigutatud. Tundub päris mõnus ja avar niiviisi. Ja rõhutan veelkord, et küttesüsteemid ei ole need kohad, kust kokku hoida, sest need tähendavad tulevikus ka püsikulu ja peavad aastaid vastu pidama.

    1. See must ruut tulevase magamistoa all vasakus nurgas on korstnajalg. Ja sellest paremale põhimõtteliselt suure hädaga saaks teha magamistoa ukse, AGA reaalselt on seal kõrval kohe ju pliit, mida ei anna kuidagi nii paigutada, et see uks ära mahuks. Ega mulle endalegi muidu see koridorijupp ei meeldi, aga vannitoa või kontori kaudu magamistuppa ka käima hakata ei taha 😀

      1. Mulle tundub sellegipoolest, et pliidi jaoks jääb sinna ruumi küll. Pane mispidi tahad 🙂 Ega uued pliidid väliselt ei lähe vast tuleohtlikult ja ebameeldivalt kuumaks. Ja uks tuppa – mõtlesin ikka korstnajalast vasakule, kohe vannitoa ukse kõrvale. Nii jääb korstnajalast paremale pliidile ruumi küll.

  9. mul oli sama kommentaar Hetuga – et jätaks selle koridorijupi ära.

    mis ma aga tahtsin sult küsida, tikker – ma saan aru, et sinu blogi, aga sinu tekstidest jääb mulje, et Abikaasa on kuskil taustal ja üldse ei tegele remondiga (ega vist mittemillegagi) – sina planeerid, sina uurid, sina mõtled, sina kütad… kui see ongi nii, noh siis on… aga kui ta sul tegelt asjalik on, siis jätad sa siin temast vale mulje 🙂

    küttesüsteemidest niipalju, et kui me oma majja kolisme, siis oli meil õlikatlaga keskküte radikatega seintel, sama katla pealt (teine küttering) köögis ja esikus põrandaküte ja pesuruumides elektripõrandaküte, saunas puukeris ja sauna eesruumis kamin-soe vesi käis suvel elektriboileriga/talvel katlaga.

    10 aastaga oleme teinud sellised muudatused:

    hetkel on meil olemas lisaks suures toas ahi – meil on enamvähem avatud korrus ja ahjust on väga kõvasti kasu. külmaga kütame iga päev ja vähem külmaga üle päeva ja vahetevahel oleme ka suvel tule ahju pannud, kui niiskemad päevad on ja keskküte järel ei ole. tõmbab teiselt korruselt ka niiskuse maha. väga mõnus!

    õlikatla oleme välja vahetanud õhk-vesi soojuspumba vastu. saime seda kredexi toetusega teha, oleks küll rõvekallis olnud muidu… õhkpumbal on see miinus, et kui väljas on väga külm (alla -10), siis lähevad elektriarved röögatuks, sest nendel päevadel kütab pump ainult elektriga. (elukaaslane on nendel 3-4 päeval aastas küttesüsteemi õlile lülitanud – see on meil veel alles ja süsteemid on kokku pandud).

    elektriboilerit me enam ei kasuta, aga ta on alles – kui pumbal hooldus on vms, siis saab kasutada.

    eelmisel talvel tegime remonti – lasime saunakorrusele paigaldada vesipõrandakütte + kivipõranda. täielikus vaimustuses oleme. niipalju kui mina olen aru saanud, siis põrandaküte on iseenesest efektiivsem kivipõranda korral, aga no eluruumidesse ei taha kivi hästi.

    järgmine samm on teisele korrusele põrandakütte panek – ja seda saab teha küll ilma betooni valamata. mingi eraldi tehnoloogia on olemas selle jaoks.

    tolmust niipalju, et jah, tekib küll tolmu, aga kui tolmu kardad, siis muretse aurupesur – meie sõpradel on ja neil ausalt öelda kõik sillerdab kogu aeg (vaatamata koerale, kassile ja põrandaküttele).

    ah, ja soovitusena veel – värvida, parketti ja plaate panna võid vabalt ka ise, aga sellised kapitaalsed ja ülikolulised asjad nagu küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon ja pesuruumid, kutsuks mina spetsid kohale. just selle pärast, et nii palju nüansse on olemas, millel peale ise ei tulegi – nt millega meie oleme kokku puutunud, ja millest mul polnud aimugi – tsirkulatsioonipump ja paisupaak nii keskküttesüsteemi, kui ka sooja tarbevee juures, õiged kalded pesuruumide põrandatel, tagurpidi tööle hakkav ventilatsioon. mingid triviaalsemad asjad (millest mul ikkagi varem aimu polnud) – kas majal on niipalju ampreid, nagu soojuspump vajab, soojuspumpadel on olemas võimsus, kas ahju raskus vastab talade raskusele, puukütteahjul on olemas küttevõimsus jne. sul suure uurijana on ilmselt nendest asjadest ülevaade olemas, aga mina tunnen küll ennast vahest nagu peast veidi barbi 🙂

    sry, kui targutamine sai.

    1. No ma olen viimasel ajal nii vähe ju bloginud, üsna suvalistest asjadest, ja kuna see on ikkagi minu blogi, siis Abikaasa tegemisi siin ju nii palju ei kajasta. Sõltub teemast 🙂

      Mis tähendab mittemillegagi tegelemine? Argielulised kohustused on meil võrdselt jagatud – kui üldse, on kaalukauss tema kohustustega raskem. Tema on see, kes enamasti lasteaias käib (sest see jääb tööl käies tee peale, mina töötan teises suunas), tema on see, kes enamasti kütab (kui ma just üksi kodus ei külmeta), tema on see, kes enamasti süüa teeb (mina olen abitööjõud ja koristaja, kui teda pole, kokkan muidugi ise), tema on see, kes kõige rohkem kassi eest hoolitseb (sest lihapood jääb talle teele ette ja liivakasti suurpuhastus on ka tema rida, meie teised anname süüa, Plika peaks liivakasti ka puhastama, aga noh, jah), tema on see, kes aeda korras hoiab (mina rohin, kui meelde tuleb, korra kuus näiteks, tema niidab muru ja hooldab vaarikaid jne), tema on see, kes veetis viimasest nädalavahetusest laupäeva õhtu ja terve pühapäeva sõpradega minu autot remontides. Tema oli ka see, kes tegi meil 2013 remonti koos oma sõbraga 😀

      Aga ma jaksan nii vähe blogida, et siia jõuab tihti ainult “jee-jee, ma koristasin jälle nii palju” – ja koristamine on tõesti meie peres suuremalt jaolt minu rida, minu tugevus. Ja eelarve, majandamine. Ja planeerimine 🙂 Toidupoes käia meeldib mulle palju rohkem kui talle, aga poeskäimine kipub meil pooleks olema, kuidas parasjagu juhtub.

      Mulle muidugi meeldiks, kui ta oleks selline kuldsete kätega kõigeoskajast remondimees, nagu pooled eesti mehed paistavad olevat, aga remont pole meil kummalgi tugev külg. Säästuremondiga oli lihtsam, võõpasime mõned seinad valgeks, mõned mööblitükid kollaseks, polnud midagi keerulist planeerida, ega ei soovinud ideaalset lõpptulemust. Aga renoveerimine nõuab nüüd meeletut uurimist ja planeerimist – ja nagu öeldud, SEE on kindlalt minu tugev külg, ma naudin seda. Nii keerulise teema puhul on küll veidi hirmutav, aga katsun siiski netist mingid eelteadmised leida ja mingitele järeldustele jõuda, järgmisena saab siis minna koos asjatundjate jutule, et iga erineva tegemist vajava töö kohta võimalikke lahendusi uurida ja hinnapakkumisi võtta.

      Ma selle suure uurimise peale tõden ainult, et mis puutub ehitusse, siis “ma tean, et ma midagi ei tea”, seega kõigi nende tegemist vajavate tööde puhul tuleb kohe kindlasti rohkelt asjatundjate nõu küsida ja neilt teenus sisse osta. Mul pole küll pähe tulnud, et me võiks hakata ise küttesüsteemi paigaldama vms, torutöödest ja elektritöödest rääkimata. Isegi siseviimistlust ei taha väga ise teha, mööblit tuunida ehk võiks, aga plaatimise ja seinte värvimise jätaks kellelegi teisele. Me võime lammutada, me võime olla “abitööjõud”, Abikaasa võib ise kaableid vedada näiteks jne… Aga ei, oma peaga sellist suurt asja küll teha ei julge.

      PS. Mul on aurupuhastaja täitsa olemas. Väga korralik, kuivauruga. Kui saaks remondi tehtud, nii et kõik oleks uus ja puhas ja saaks korraliku tolmuimeja ka, mis tolmu õhku tagasi ei paiska, siis ilmselt koristaks palju usinamalt. Praegu on kõik nii vana, vilets ja väsinud, igassugu praod jne, võimatu on saada nii ilusaks ja puhtaks, kui pedant minus tahaks, see võtab hirmsasti motivatsiooni maha.

  10. läks aia taha. kustuta ära.
    ühesõnaga magaistoa uks tõsta wc nr1-ga samale sirgele ja koridorijupp ühenda magamistoaga, võttes ära nii palju sealset vaheseina kui palju võimaldab.

    1. Jajaa, nüüd ma sain lõpuks aru, mida te Hetiga mõtlesite. Mõttetu on see koridorijupp küll, aga samas hakata seina maha lõhkuma, et magamistuba veel suurem saaks, kui see niigi üsna suur on mu meelest, sellepärast vist ei olnud seda pikemalt kaalunud. Aga peab mõtlema natuke hoolikamalt mööbli paigutuse läbi, äkki tõesti kuluks see tekkiv nurk just millegi jaoks ära.

      Nii äge, noh – ma kohe teadsin, et kui ma blogisse panen, siis mõtlevad teised värske pilguga kaasa ja saab ideid juurde, mis endal pähe ei tule, sest kuus aastat on ühes suunas mõeldud 😀

  11. Ma ei tunne ühtki sisekujundajat ja ei ole ise otseselt seda teenust vajanud, aga olen näinud tulemusi, kui on abi saadud n ö esimesel levelil mis puudutab üldist ruumide planeerimist ja valgustussoovitusi. Olen aru saanud, et pole ülemõistuse kallis teenus, aga kasutegur võib olla hiiglaslik. Oskaja pilk näeb potentsiaali ja lahendusi seal kus ise tule selle pealegi. Lugedes seda põnevat protsessi millega maadlete, mõtlesin et äkki oleks mõistlik asjatundjat kaasata just selles vallas. Väike kulu, aga suur tulu 🙂

  12. Pingback: Ainult 7,5 aastat läkski – Tikri Päevaraamat

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.