Autoomaniku “rõõmud”

Kuna mul on sel aastal blogimisega üks suur ikaldus olnud, siis pole ma ka auto teemadel üldse muljetanud. Teemasid on aga olnud omajagu…

Liivi inspireeris oma postitusega, panen tagantjärele kõik kirja, pildimaterjali õnneks jagub 😀

Autoomanikuks sain mäletatavasti veebruaris. Esimene jama juhtus täpselt pooleteise kuu pärast – stange jäi äärekivi taha kinni. Mäletan seda täpselt samal päeval aset leidnud ürituse tõttu, see oli 1. aprill. Tookord polnud isegi mina roolis 😛

Paar nädalat hiljem järgmine ikaldus, seekord minu põhjustatud. Keegi kunagi õpetas mind, et aknaid on kõige lihtsam puhtaks saada neid korra alla ja üles tagasi lastes ning kuna see on tõesti hirmus mugav, siis tegingi nii… Tagantjärele targutasid küll kõik, et UUE autoga ehk võib nii, aga üldiselt on see pahapaha ja kasutatud autoga kindlasti ei peaks ja…

Ühesõnaga ühel aprillikuisel reedeõhtul juhtus nii, et kaasreisija poolne aken enam üles tagasi ei sõitnud. Ilm oli külm ja vastik. Remonti viia polnud sel kellaajal enam kuskile. Abikaasa viis lõpuks auto Paikusele sõbra garaaži. Nädalavahetusel õnnestus neil ukse sisemine külg eemaldada, klaas üles tõsta ja puutükkidega “kinnitada”.

Nii sõitsin ma ligi kuu aega, kuni mai alguses jõudis asi lõpuks nii kaugele, et Abikaasa sõprade abiga akna ära parandas. Uus mehhanism oli odav, maksis €3.75. Stange sai samal ajal parandatud, maksis €10. Autoremondiks kulus sõpradega terve päev 😛

Need olid pisikesed asjad, mis ei takistanud autoga sõitmast, aga ometigi natuke ärritasid. Nii hea tunne oli, kui auto lõpuks jälle täitsa korda sai… Ja VIIS PÄEVA hiljem…

Olin ema maja juures kitsal teel, kus mööda sõitma ei mahtunud. Teine auto tuli vastu, tahtsin tasakesi eest ära tagurdada… Ajasin piduri ja gaasi sassi, tagurdasin täie hooga suurde metallist konteinerisse 😛 Sellest ajast saadik on tagaluugis mõlk ning tagaklaasi pole 😛

Esimese hooga “parandas” Abikaasa akna ära koduste vahenditega ehk kolme aasta tagusest vannitoaremondist üle jäänud plastikujuppidega. See polnud just eriti hea lahendus, sest ei paistnud läbi ja oli nii jäik, et teip tuli lahti. Sellist autot ma terveks päevaks tööle parklasse jätta ei tahtnud, kuna ilmad olid soojad, sõitsin lihtsalt rattaga. Autot kasutasime vaid häda korral, kui tõesti oli vaja perega kuskile sõita. Suve poole olid veel probleemid sellega, et lahtise plastiku vahelt lendasid kärbsed sisse ja panid signa tööle, nii et enamiku ajast seisis auto meil lukustamata ustega õues 😀

Poolteist kuud hiljem, juuli lõpus, skooris Abikaasa veidi läbipaistvat painduvamat plastikut (mu töö juurest prügikasti kõrvalt, taaskasutus :D) ning parandas akna tunduvalt paremini ära. Sellest ajast saadik olen ma jälle autoga sõitnud…

Asjatundjate ühine arvamus on, et luugi eest ära võtmine, mõlgi sirgeks tagumine, uue klaasi hind ja paigaldus ning luugi tagasi panemine läheks kõik kokku nii kalliks, et pole mõtet, on vaja uut luuki. Häda on selles, et kumbki meist pole eriline autole juppide otsija…

Abikaasa helistas juunis läbi meeletu koguse romulaid, ei näkanud. Samuti oleme saatnud varuosapäringuid, sealt pakuti ÜHTE luuki, PÄRNUS, mis oli väikese roostega, tõenäoliselt poleks olnud probleem – oleks saanud teha roostetõrjet ja üle värvida ja olekski olnud korras. Ainult et… Abikaasal polnud aega seda enne vaatama minna kui kahe päeva pärast, selleks ajaks oli ära ostetud.

No ja ühesõnaga jah… Nii see jama siis kestabki 🙂 Ilmselgelt peaks lihtsalt tuimalt iga nädal kõikvõimalikele lehtedele varuosapäringuid saatma, või? Ma ise olen saatnud ainult elv.ee kaudu, aga tean, et neid on igasuguseid…

Oskab keegi tark nõu anda, midagi peale selle, et olge vähem laisad? Soovitada mõnda eriti head lehte või romulat või ma ei tea mida? Oskab keegi arvata, kas sellise autoga ülevaatuselt saab läbi? Novembriks oleks vist ikka targem korda saada see värk 😛

1999. aasta universaalkerega Volkswagen Bora tagaluuk EI peaks olema ju NII raske leida… Arvestades, et Golf 4 luuk sobivat ka ja Golf on ometigi levinud…

Nädal tagasi käis auto korralises hoolduses. Ajaulugu on autol eeskujulik, läbisõit algusest peale kirjas, kõik tehtud tööd ka. 2007 vahetati hammasrihm ja tehti automaatkasti hooldus, läbisõit oli siis ca 81 000. Nüüd lõi ette 140 000 ja hoolduse märguanne, kümme aastat möödas ka… Oli aeg 🙂

Olime sellega juba autot ostes arvestanud, et see kõik tuleb peagi ära teha. Ja muidugi tuli hoolduse käigus välja veel hulk erinevaid remonti vajavaid asju, veermiku remont läks lõppkokkuvõttes isegi kallimaks. Ega ma täpselt ei teagi, mis nad seal kõik ära tegid, aga noh, arve oli igatahes selline:

Nüüd vähemalt on kõik korras ja süda rahul… Peale luugi muidugi 😛 Aga KUSKILT peab selle ju saama – eks, eks, eks?

Ja hoolimata kõigist jamadest olen ma endiselt NII tänulik, et see auto mul olemas on ja elu lihtsamaks teeb. Ja kui luugi vahetatud saab, mis läheb ilmselt veel mitusada eurot maksma, siis peaks kohe tükk aega mureta olema…

9 thoughts on “Autoomaniku “rõõmud””

  1. Anna andeks, aga nii naljakas postitus. Täitsa mõnusalt muigama võttis. Ma saan aru küll, kui palju autoga muret on ja mis kõik maksab.

    Siin on üks link (http://www.welg.ee/), kust mina sain on Volksule uue tagumise ukse. Ok, minule uue, kellegi vana ikka vist:) Igatahes toovad nad kauba kuhugile kätte ka, neil on kohe mingid kaubaringid. Uuri ja küsi, äkki läheb õnneks:)
    Jõudu!

  2. Meil käib varuosade otsimine nii, et Herr Abikaasa helistab läbi Pärnu 3 romulat (telefonid on netis olemas, mingid MP, Refeus ja ProAnno), vuristab ette auto margi, aasta ja vist ka VIN-koodi ja saab teada, kas varuosa on neil olemas ning mitu raha tahetakse. Kui on mitmes kohas olemas, siis tuleb kohale minna ja üle vaadata (koos asjatundjaga) ning tingida. Kui on selline haruldlane jupp, siis juba pigem uue hinda uurida nt. Sekk autopoest või Raunexist (mõlemad asuvad Pae tänaval, Reldoris) või esindusest. Korda on

  3. Ma olen ka tänulik, et elukaaslane on automehaanik ning saab oma pere autod ise remonditud ja hooldatud. Ja nagu kiuste läks mu mees komandeeringusse, muidu oleks abikäe pakkunud ja ta otsingutele saatnud… 🙂

  4. Hah…arvestades, et auto 10 aastat ja 60000 km hooldamata, siis pääsesid küll ülimalt odavalt. Ta pidi ikka hirmsasti sõites kolisema kui veermik nii läbi oli. Volksu on ikka mõnus odav pidada.

    1. Minu jaoks oli see arve üsna kirves, nii et üsna lohutav on kuulda, et see oli veel odav 😀 Hooldusajalugu on eriti eeskujulik kuni aastani 2007, mil auto Saksamaal “elas”, pärast seda on posu arveid, millest järeldan, et õli ja filtreid on vahetatud, samuti õhulugeja ja esimene vasak rattalaager 😛 Mis ei tähenda, et midagi muud tehtud pole, äkki lihtsalt pole sellest jälge maas…

      See auto kuulus ju enne mu kolleegile, kelle mees töötab autoesinduses. Nad ostsid selle eelmise aasta suvel ja lasid siis kõik üle vaadata, nii et tol hetkel oli see veel küllaltki heas korras. Lihtsalt kuna said nüüd selle aasta alguses hea pakkumise peaaegu uuele autole, panid vana müüki, kasutasin juhust. Ja meie hakkasime kohe täiega ruunama 😛 Abikaasa kommenteeris küll, et koliseb pärast remonti vähem, mina ei saa midagi aru 😀 Ma olen ikka täielik võhik veel.

  5. Vaadates seda varuosade nimekirja, siis tõesti, see auto oli ikka üsna viletsas seisus ja pidi omajagu kolisema ka. Aga tekkis küsimus, et millal sellel autol viimati piduriklotse ja -kettaid on vahetatud? Kas ka 10 aastat ja 60 000 km tagasi? Kui see nii on, siis hirmus mõeldagi, et selline auto liikluses on.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.