Meil oli lastega juba mõnda aega plaan võtta sel sügisel veel üks kassipoeg. Mingil hetkel aga küsis peretuttav minult, kas ma oleksin nõus pakkuma tema kahele kassile talveks hoiukodu. Ja ma mõtlesin, et miks mitte – saan kogemuse elust mitme kassiga ja eks siis ole näha, kas üldse tahan teist.
Nii et viimased kaks nädalat olen elanud koos kolme kassiga. Ja see on olnud… Noh, ütleme nii, et päris põnev kogemus. Ühtlasi saabus ka tõdemus, et kolm on minu jaoks ilmselt tiba palju. Ja et kui ma endale peaks veel ühe kassi võtma, siis kindlasti ei punast (juba olemas) ega musta (täiesti võimatu pildistada! :D). Hehe.
Tegelikult on nende kiisudega nii, et nad otsivad hoopis uut kodu. Päriskodu. Must Nurru on emane, punane Pööri isane – ja neil on Sädega üks ema 🙂 Sädest järgmine pesakond, seega kui tema sündis sügisel 2016, siis need kaks ilmselt umbes kevadel 2017. Ma ei taha siin üldse lahata põhjuseid, miks need kiisud sel kevadel maale suvilasse viidi, aga seal nad kuni sügiseni elasid… Toitmas käidi neid ilmselt igapäevaselt, aga olid seal suht üksi ja õuekassid, nädalavahetustel käis pererahvas ka… Esialgu oli plaan, et nad ehitavad järgmine aasta maale maja, siis saavad kiisud seal samamoodi õuekassidena edasi elada, aga hetkeseisuga on hoopis selline jutt, et ehitus venib ja mis neist kassidest solgutada, otsiks parem kohe uue kodu…
Palun ärge kommenteerige seda, palun-palun. Ma tean, mis te öelda tahaks. Ja ma ei taha siin blogis seda teemat lahata. Ma tahan lihtsalt, et need kiisud saaks armastavasse koju.
Nad on ääretult armsad ja hea iseloomuga. Ei karda lapsi, on tohutult paimaiad, otsivad hellust ja lähedust. Söövad kõike nagu näljahädalised. Sobivad nii toa- kui õuekassiks – hoolimata (või just tänu sellele?) õues veedetud suvest ei soovinud nad siin tükk aega üldse õue minna. Nüüd küll vahel veidi käivad, aga vastupidiselt minu Sädele, kes on 100% õuekass ja liivakast on meil vannitoas moe pärast… Siis nemad on rohkem toakassid ja noh, liivakast on üle 1+ aasta aktiivses kasutuses.
Ühesõnaga… Nad on nunnud. Aga kolm on minu jaoks liig, eriti praegu. Ja ma nii väga tahaks leida neile mõnusa kodu. Kas keegi teab kedagi, kes sooviks endale kahte paimaiast kassi?
(Opil on mõlemad ära käinud, nii et sellega pole ka muret.)
Pildid on läbisegi kõigist kolmest. Säde on kahest punasest “valgem”.
Pööril on pealael samasugune hobuseraud nagu Sädelgi – kohe näha, et ühe ema lapsed 🙂
Ühel õhtul otsis Plika oma ujumisriideid… Vaatas toolil olevasse kotti ja…
Ma tahaksin samuti oma kassile sõbra võtta ja olen kõhkleval seisukohal.
palun kirjuta täpsemalt, kuidas mitme kassiga on. Kas neil peavad olema kõik eraldi-. pissimine, söök, jook?
Kas neil omavaheline sõbrunemine, kohanemine läks kergelt?
Millega veel arvestama peaks?
Sind ma seekord aidata ei saaks, sest kui lisaloom võtta, peaks see olema ilmselt puhkuse ajal., et saaks jälgida ja kohanemisele kaasa aidata..
aga puhkuseni on veel kõvasti aega 🙁
Meil on kaks väga erinevat karvakera. Toitu söövad samast kohast, aga liivakaste on kaks. Samas mõlemad käivad mõlemas kastis. Lihtsalt neil on puhtam.
Kui kirjutamissoolikat parasjagu ei ole, siis piisab kassipiltidest ka. Ma võikski neid vaadata kogu aeg, teevad tuju kohe paremaks.
Kõik on nii nunnud. <3
Hea, et see must sul pisike pole, muidu läheks kõikjale peitu ja pimedal ajal eriti raske otsida.
Meil ka 2 kassi juba palju aastaid.Liivakaste on 2 ja söögikohtasid ka 2. Üks on siiam ja teine venelane. Suuri tülisid pole olnud, aga ega omavahel väga sõbralikult läbi ka ei saa. Kuna on suur maja ja korruseid 2, siis pole siiamaani eriti seganud.
Nii nunnukad – ja must on eriti armas, nii karvane.
Kolmest kassist rääkides – siis mul on neid tervelt üheksa ja veel linnakorteris. Eks ta üks paras loomaaed ole muidugi.
Issand, ma jaaks ka neid kassi pilte aina vaatama. Koik paistavad nii rahumeelsed yksteisega ja nii omaks votnud selle monusa koduse elu Sinu juures! Tundub et nad tahaks molemad jaadagi! 🙂
Kui kunagi varjupaigast öeldi, et mustad kassid leiavad kõige väiksema tõenäosusega kodu, kuna inimesed ütlevad et neid on halb pildistada, arvasin et see on mingi loll nali. Aga näed, ei ole…
Endal olnud mitmeid musti kasse ning ka must-valgeid. Asi on ikka fotograafis, mitte kassis. 😀
Muig. No minu poolt see oligi küll pigem (loll) nali. Määravamaks saaks minu jaoks näiteks pikakarvalisuse faktor. Aga nagu öeldud, nende kahe puhul eelkõige see, et nad on komplekt. Ja kolm kassi on minu jaoks hetkel liig 🙂
Pingback: 99 kassipilti ehk kuidas minust sai kassiinimene – Tikri Päevaraamat