JÔul hiilib ligi
Ma ei mĂ€leta, misasi see Ă”ige jĂ”ulutunne ĂŒldse on, aga asjaolusid arvestades on olnud tĂ”esti ootamatult meeldiv detsember đ
Mul on puhkus. PUHKUS! See oli nii naljakas, kuni viimase tööpĂ€evani oli graafik nii tihe, et jaksasin mĂ”elda vaid tĂŒkikaupa: tĂ€na see, homme see, ĂŒlehomme see, need asjad tuleb enne puhkust veel Ă€ra teha…
Ăöl vastu kolmapĂ€eva ja neljapĂ€eva olin ĂŒleval ĂŒhe-poole kaheni, et kalendrid valmis saada. NeljapĂ€eva Ă”htul oli ĂŒks tööalane jĂ”uluĂ”htusöök, ma siiralt imestasin, et sinna magama ei jÀÀnud, Ă”nneks oli tĂ€itsa tore Ă”htu. Reedel oli tööl kolleegidega jĂ”ululĂ”una, enne ja pĂ€rast seda oli vaja kĂ”ik töö ka tehtud saada. Ătleme nii, et ma olin ĂŒks viimaseid lahkujaid.
Ja siis ei jĂ”udnud tĂŒkk aega ĂŒldse kohale, et nĂŒĂŒd ongi puhkus. Et nĂŒĂŒd ongi kĂ”ik need kohustused ja kĂ€imised ja ĂŒritused ĂŒhel pool ning jĂ€rgmised poolteist nĂ€dalat ei pea mitte midagi asjalikku tegema. TĂŒhjaks pigistatud sidruni tunne oli. Ăhtusöögiks ostsin Kanpolist ahjukana, sest kokata ei jaksanud. PĂ€rast laste magama panemist vaatasime Klassikokkutulekut, aga ma jĂ€in poole peal nii uniseks, et tukkusin kaisus ega jaksanud jĂ€lgida. No ma olen seda nĂ€inud nagunii, saigi vaatamiseks vĂ”etud eelkĂ”ige sellepĂ€rast, et ĂŒks teine ei olnud đ
LaupĂ€eval Ă€rkasime ka liiga vara. Oleks ju vĂ”inud kauem magada, aga tööpĂ€evade varajase Ă€rkamise rutiin… Pool seitse muidugi ei tĂ”usnud, aga kaheksa lĂ€bi oli vist uni juba suhteliselt lĂ€inud.
Hommik venis sellegipoolest mĂ”nusalt, nii et hommikusöögini jĂ”udsime kell ĂŒks đ Turgatas pĂ€he, et mul on olemas PEAAEGU kĂ”ik vajalik inglise hommikusöögi jaoks, puudu vaid seened ja sai. Plika oli nĂ”us poodi minema đ TĂ”i mulle Selverist ĆĄampinjonid ja ciabatta kenasti kohale.
Mulle muidugi laua ÀÀres kohta ei jagunud…
LaupĂ€evane kĂ”ige olulisem plaan oli jĂ”uda raamatukokku ja 45 minutit enne sulgemist me isegi jĂ”udsime. Enne jĂ”ulupuhkust on vaja ikka lugemist varuda đ
Mul oli lootus, et Poiss endale midagi ilukirjanduslikku leiab, aga ta vedas koju vĂ€hemalt viis Minecrafti raamatut đ Plika kĂŒsis raamatukoguhoidjalt soovitusi kassiraamatute suhtes ja ĂŒhe laenutas ka… Aga ma ei mĂ€leta, mis see oli đ
Mina jÀtkasin aastatepikkust traditsiooni saada jÔulupuhkuse ajal jÀrjele Minu-sarjaga. Panin ennast seitsmele uuemale raamatule jÀrjekorda, kolm neist sain enne jÔule kÀtte ka. LaupÀeval tÔin viimase Àra ja mÔtlesin, et tahaks ikkagi midagi veel.
Uurisin tĂŒkk aega pĂ”nevike riiulit ning otsustasin, et ei laenuta ĂŒhtki raamatut, mis on tĂ”lgitud inglise keelest, liiga tugev harjumus on neid originaalkeeles lugeda. Seega vaatasin vÔÔrapĂ€rase nimega autoreid, googeldasin veits ja tĂ”in lĂ”puks koju ĂŒhe trioloogia kaks esimest osa (kolmandat polnud tol hetkel kohal), mille tegevus toimub Stockholmis. Netist kiirelt uuritu pĂ”hjal tundus, et vĂ€ga kiidetakse, raamatu tagakaane kokkuvĂ”te tundus ka piisavalt pĂ”nev. Ma kĂŒll ei tea, millal ma lugemiseni jĂ”uan, seni on kogu aeg muud asjatamist olnud…
Ma kĂŒll ei kavatsenud uue aasta lubadusi anda, aga kaaslane mĂ”jutas mind endale (vĂ”i siis talle, haha) lubama, et mĂ€rgin kĂ”ik oma loetud raamatud nĂŒĂŒdsest GoodReadsi. Ma millalgi sel aastal liitusin, aga ei viitsinud seal ikkagi midagi teha đ
Vanasti ennemuistsel ajal pidasin loetud raamatute kohta Exceli tabelit, aga see oli tĂ”esti 10+ aastat tagasi. Ma ei teagi, miks vahepeal pole ĂŒldse midagi ĂŒles mĂ€rkinud. Nii et see on ĂŒks hea lubadus ja katsun tĂ€ita.
Aga mul tekkis kĂŒsimus, et kui tegu on eesti keelde tĂ”lgitud vĂ€lismaa autori raamatutega, siis kas ma peaks pigem originaali ĂŒles otsima vĂ”i on eestikeelne variant eraldi ĂŒleval? Kuidas seal ĂŒldiselt kombeks on?
/ – – – /
Esimest korda siin elatud kaheksa aasta jooksul polnud mul plaanis ĂŒldse kuuske tuua. Ma olen koduga pahuksis ja tundus liigne jauramine, arvestades, et elutuba on kogu aeg nagu sĂ”jatander ja ma ei veeda seal ĂŒldse aega.
MÔtlesin ainult, et vÔiks kuskilt kuuseoksi skoorida, saaks kuuselÔhna ja natuke jÔulutunnet. No ja siis oli mÔte laupÀeval metsa minna, aga teatud noormehe tujude tulemusena jÀime selle kÀiguga liiga hilja peale (seda arvestades oli raamatukokku jÔudminegi töövÔit :D).
Leppisin olukorraga ja arvasin, et eks pĂŒhapĂ€eval on ka veel aega, vĂ”ib siis katsuda metsa jĂ”uda – vĂ”i vĂ€hemalt turule… Aga saatuse tahtel tuli mulle ikkagi koju kĂ€tte terve kuusk. Annika ĂŒtles, et tal on ĂŒks kĂ”verik ĂŒle ja vĂ”in selle endale saada. TĂ”i laupĂ€eva Ă”htul Ă€ra.
Sellega seoses sai ikkagi elutuba ĂŒlehelikiirusel korda tehtud. Ja Ă€ra lĂ”igatud okstest sain teistesse tubadesse ka veidike jĂ”uluhĂ”ngu. Nii et ootamatult jĂ”uluseks kiskus see vĂ€rk siin. Mis on iseenesest Ă€raĂŒtlemata tore.
LaupĂ€eva Ă”htul jĂ”udsime isegi kesklinna viimast valgusetendust vaatama. Ma ei osanud sellest midagi oodata ega eeldada, aga tĂ€itsa tore oli. Lastele ka meeldis. Kuradi kuradi kĂŒlm oli muidugi – hoolimata sellest, et soojendaja oli olemas – ĂŒle kĂŒmne minuti poleks vĂ€ga jaksanud.
Ma ise pilti ei teinud, aga mĂ€lestuse mĂ”ttes vĂ”tsin ĂŒhe tuttava tehtud pildi FB-st:
Oo, ja me kĂ€isime laupĂ€eva Ă”htul peol! TĂŒkk aega oli juba jutt, et tahaks vĂ€lja ja tantsima, aga PĂ€rnu ĂŒritused, teadagi… Tempel ja jĂ”ulupunk kĂ”las tĂ€pselt sedamoodi, et vĂ”iks. Ja vĂ€ga mĂ”nus oli natuke “tukka loopida”. Ăritus lĂ”ppes viisakalt vara ka, nii et juba kolmest jĂ”udsime koju voodisse nagu vanainimestele kohane ja tĂ€nu sellele terve jĂ€rgmine pĂ€ev raisku ei lĂ€inudki đ
…ainult esimene pool pĂ€evast… đ
Voodist vĂ€lja saime pĂŒhapĂ€eval alles pĂ€rast lĂ”unat ja hommikusöögini jĂ”udsime mu mĂ€letamist mööda kuskil kolme paiku đ Ăigemini, esimene hommikukohv voodis oli ikka juba enne lĂ”unat, seniseid advenditraditsioone eirates kĂŒll ilma piparkookideta, sest magusaisu polnud, sai hoopis kapist pakk krĂ”psu otsitud, sest mulle meeldib kohvi kĂ”rvale midagi nĂ€kitseda… Aga jah, hommikune duĆĄĆĄ ja “pĂ€ris” hommikusöök… Kella kahe-kolme paiku ilmselt, mitte enne.
Minu pĂŒhapĂ€evane evil masterplan oli see, et saatsin kaaslase autoga omi asju ajama ja jĂ€in ise kodusoojust nautima. Kuna mul autot polnud, ei pidanud ma seda ka puhastama, samuti ei pidanud ise vĂ€lja minema, vaid sain esitada tellimusi stiilis “kui Ă”htul tagasi jĂ”uad, too palun rull pakkepaberit ja tomateid” đ
MĂ”tlesin, et ei viitsi kĂŒll midagi asjalikku teha, lebotan voodis ja loen raamatut vĂ”i alustan mĂ”nd puslet, aga ikka juhtus kuidagi nii, et hoopis toimetasin kĂ”ik need tunnid, mil ĂŒksi olin, isegi blogimiseni ei jĂ”udnud. Igasugused vajalikud pisiasjad said see-eest Ă€ra tehtud – sĂ€titud, kaunistatud ja koristatud ehk kodu natuke veel mĂ”nusamaks.
JĂ”ulupuhkuse ajaks plaanitud filmide nimekiri, nĂ€ha kĂŒll vist midagi pole đ Ja ĂŒhtki mu traditsioonilist jĂ”ulufilmi seal ka kirjas pole. Nii et lisaks raamatutele ja pusledele peab filmid ka puhkuse pĂ€evakavasse mahutama đ
Eile Ă”htul oli plaanis tomatisuppi teha, aga kasutasin hoopis juhust, et lapsed kĂ€isid Eksabikaasaga Sushi Kingis ja lasin endale ka sushi koju tuua… Ăks ajas mulle just paar pĂ€eva tagasi isu peale đ
Ja sel ajal, kui lapsed vannis olid, jÔudsin isegi kingitused Àra pakkida.
TĂ€na, ametliku puhkuse esimesel hommikul, JĂULULAUPĂEVAL, oli Ă€ratus kell kuradima pool kaheksa. Tavaliselt Ă€rkame minu Ă€ratuse peale, aga nagu ma eile Ă”htul vĂ€ga konkreetselt ĂŒtlesin: MINA Ă€ratust ei pane puhkuse ajal đ Sellegipoolest oli vaja ĂŒks Tallinna bussile viia… Nii et see ĂŒks pani ka Ă€ratuse đ Ta oleks tegelikult pidanud juba eelmisel Ă”htul minema, aga ei saanud, oli vaja selle asemel minuga ĆĄampust juua đ
Tegelikult oli tĂ€itsa mĂ”nus. Sain kohe hommikul tule pliidi alla teha – luksus, mida tööpĂ€eva hommikutel pole. Ja Ă€ratus oli siiski tavapĂ€rasest tund aega hilisem. VĂ€ljumine samuti.
Ja Ă”ues oli imeline talve vĂ”lumaa…
Tagasi koju jÔudes oli perekondlik kassisilitamismaraton:
PĂ€rast mĂ”ningast (loe: mĂ”netunnist :D) veenmist Ă”nnestus lapsed kelgutama saata…
…nii et nĂŒĂŒd on mul ometigi see hetk, kus kĂ”ik vajalik on tehtud, keegi ei sega, saan voodis vedeleda ja blogida đ
ĂhesĂ”naga pĂ€ris mĂ”nus jĂ”ululaupĂ€ev, senini đ Nii palju asjalik vĂ”iks muidugi olla, et Ă”htuks mĂ”ned piparkoogid kĂŒpsetada, lubasin ema juurde kaasa vĂ”tta… Samas, mingi varu veel on alles, Ă€kki piisab nendestki?
Ăkki tĂ€na on see pĂ€ev, kus ma lĂ”puks ka lugemise ja pusle kokku panemiseni jĂ”uan?
JĂ”ulupuhkus on ĂŒks imeline asi, ĂŒtlen ma teile. Eriti nii kohustustevaba, nagu mul sel aastal.
Ja ma olen tĂ”esĂ”na vĂ€ga-vĂ€ga tĂ€nulik selle eest, mida postituse alguses juba mainisin – et detsember ootamatult nii meeldivaks kujunes. Nagu nad rÀÀgivad, jĂ”ulud on jagamise aeg… Ma ĂŒtlen ausalt, vĂ€ga tore on hetkel kĂ”iki neid elu pisikesi momente kellegagi jagada.
Aga nĂŒĂŒd on aeg teiseks hommikusöögiks đ
EDIT: VĂ”i siis pigem lĂ”unasöögiks. Ma ei tea, kuidas teiega, aga mulle pakub ĂŒksi olles suurt naudingut kapist suvalisi toidujÀÀke eest Ă€ra kokata. Ehk siis keerasin kokku mingist pĂ€evast ĂŒle jÀÀnud riisi, terve igaviku sĂŒgavkĂŒlmas seisnud herned, pudelipĂ”hjast viimase magusa tĆĄillikastme… Lisaks ĂŒks muna. Ja nii laisk olin, et salatit ei viitsinud kaussi teha Ă”liga, lihtsalt viskasin rukola ja tomatid taldrikusse đ