Protected: Pildikesi lastest
Protected: Pildikesi lastest Read More »
July 2020
Meie igapäevaseid kassipilte
12. juulist alates ja ainult 32 pilti (millest 23 on Kaaslase tehtud). Pole paha, pole paha 😀
…
Meie igapäevaseid kassipilteRead More »
Meie igapäevaseid kassipilte Read More »
Kuidas mul jalatsihunnikust kõrini sai
“Esimene” esik on meil mäletatavasti kütteta ruum, kus valitses pikalt megasegadus, sest neljaliikmelisel perel on riideid ja jalatseid üksjagu ning ainsast viiesest nagist just ei piisanud. Jalatsihunnik oli kõige hullem 😀 Kuni oli külm, seni polnud mingit motti seal midagi muuta, vahepeal panime ainult sügavkülma lisaks, sest mujal see ei mahtunud.
Enne jaani viskas jalatsihunnik lõpuks täielikult kopa ette. Ostsin Jyskist neljakordse jalatsiriiuli, otsisin välja hunniku nagisid, mis eelmisest kodust olid kaasa kolitud ja kinnitasin need kõikvõimalikesse kohtadesse seintele 😀 Paar pilti-vidinat kah seinale ja valmis ta oligi.
Tegu on ajutise lahendusega seniks, kuni meil on rahaliselt võimalik vahetada välja välisuks nii soojapidava vastu, et saaks sisemise ukse eest ära võtta ja panna põrandaküte. Seinas olev tapeet pole ka enam esimeses värskuses, eks saab siis kunagi kõik korda tehtud. Seniks aga on vähemalt kuskil jalatseid ja riideid hoida.
Kahjuks ma eelnevast segadusest ei mõistnud pilti teha.
Siin ukse taga polnud enne mitte midagi, sest noh – see valge uks käib sissepoole lahti. Ma panin lihtsalt nagi ja pildi, sest why not. Mul on megapalju salle ja neid on vaja kuskile riputada 😀 Päris välisuks on tegelikult üsna uus ja üsna korralik, nii et peale vaadates poleks nagu mingit põhjust seda välja vahetada. Aga polevat NII soojapidav kui vaja. Pluss välimuselt ÜLDSE ei meeldi. Nii et kui võimalus avaneb, siis välja vahetatud saab. Millal, ei tea 😀 Otsest kiiret pole õnneks 😀
See parempoolne nagi oli sisse kolides ainus, mis esikus oli. Selle all oli riidekirst ja paremas seinas peegel. Kirstu olime sunnitud eemaldama, et jalatsiriiul ära mahuks, peegli eemaldasime, et rohkem nagisid mahuks 😀
Peegli kinnituskohtade aukude varjamiseks sai üles riputatud Nele kingitud hobuseraud ja pilt Kaaslasest Ilvesega. Ta sai selle vennalt jõuludeks, ma pugistasin naerda ja ütlesin kohe alguses ära, et nii tähtsa isikuga pilt tuleb kohe esikusse riputada – siis näevad kõik olulise kohe ära 😀 Kaaslane lõpetas omal ajal magistri cum laude ja käis siis presidendi vastuvõtul. I like them smart 😛
Tulevikus, kui remonti teeme, mõtlen kindlasti mingi parema lahenduse välja nagidele ja jalatsitele, nii et peegel ka ära mahuks. Aga praegu polnud mingit mõtet raha kulutada, sest kuniks pole põrandakütet, seniks on üle poole aastast seal nii ebameeldivalt külm, et tuiskame kiirelt läbi ja pole mingit vahet. Peaasi, et on, kuhu riideid riputada ja jalatseid laduda.
Kuidas mul jalatsihunnikust kõrini sai Read More »
Kui me ükskord Plika mööbli kätte saime
Mäletatavasti ostsin sügisel Diivaniparadiisist voodi ja öökapid eelmise maja magamistoa jaoks, mis jäid seniks nende lattu, kuniks toas remont tehtud… Ja mida lõpuks vaja ei läinudki, sest noh, vahetasime maja ja uues oli magamistoamööbel olemas 😛 Niisiis valisime selle raha eest hoopis kirjutuslaua, voodi ja madratsi Plika tuppa. Järgnes üle kahe kuu ootamist, sest 10-nädalane tarneaeg + corona, kuniks mai keskel kauaoodatud saadetis lõpuks ometi Pärnusse jõudis.
Ja kõigest 2,5 kuud hiljem ma jõuan sellest blogimiseni 😀 No mul nüüd vaja varsti juba valmis tubade pilte üles panna, nii et viimane aeg on enne seda mööbeldamise pildid ära näidata 😛
Nalja sai veel sellega, et olime käinud samal pärastlõunal just verd andmas:
Verekeskuse töötaja veel ütles, et ärge siis täna miskit raskemat selle käega tõstke ja ma vastasin automaatselt, et pole plaanis… No ja siis tund aega hiljem 😀 😀 😀
Õnneks midagi selle tõstmise peale ei juhtunud 😛
Samal õhtul pani Kaaslane kokku kirjutuslaua:
Mina istusin terve õhtu sealsamas toas, kass süles – lugesin ja vaatasin, kuidas teised tööd tegid 😀
Siis polnud vist vahepeal aega, kuniks kolm päeva hiljem lõpuks ka voodi kokku sai:
Plika oli muidugi ülirahul kõigega. Madratsi valis voodisse ka ise, olevat väga mugav. Plika tuba on nüüd ühtlasi meie külalistetuba, sest 120cm laia voodisse mahub kenasti magama ka kaks täiskasvanut ja Plika saab selleks ajaks Poisi tuppa magama saata.
Kui me ükskord Plika mööbli kätte saime Read More »
Haapsalu ja Tafffest
Mulle meeldib jazz. Mitte kõik ja ma ei oska defineerida, milline osa, aga üleüldises plaanis paneb sõna jazz mul silmad särama.
Nii umbes nädal-paar tagasi kuulsin tööl taustaks mängivast raadiost Haapsalus toimuva Tafffesti reklaami. Mõtlesin, et nii lahe – ja nii kahju, et selle aasta plaanidesse enam ei mahu. Panin isegi järgmise aasta veebruari kalendrisse kirja (sel aastal tulid kõige soodsamad passid müüki veebruari keskel) – äkki tuleb jälle ja siis planeeriks kohe varakult.
Olin kõike seda just Kaaslasele ühe lõunapausi ajal rääkinud… Ja kaks tundi hiljem nägin, et Gea otsis Facebookis kaaslast laupäevasele kontserdile, kuna tal oli üks päevapass üle jäänud. No kas saaks olla veel otsesemat vastust mu soovidele? Laupäev oli ka täiesti sobivalt vaba.
Haapsallu olen ma juba aastaid minna tahtnud, aga enamasti on see jäänud auto puudumise taha, bussid käivad Pärnust vaid üks kord päevas. Seekord läks õnneks – see üks kord päevas käiv buss läks täpselt sobival ajal. Pärnust kell neli, nii et peale kuut olin Haapsalus – täna tagasi 10.45, nii et kell üks olin jälle Pärnus.
Juba bussisõit oli omaette mõnu – kaks korda üle kahe tunni segamatut lugemise aega. Buss oli mõnusalt pooltühi ja korraliku konditsioneeriga, nii et puhas rõõm. Alustasin just uut raamatut, mis on väga haarav, nii et aeg möödus lennates.
Seda ma teadsin, et Gea juures saan öömaja, aga täpsemalt me polnudki mingeid plaane paika pannud – leppisime kokku, et ta tuleb mulle bussijaama vastu ja eks sealt siis vaatab edasi. Nii palju muid tegemisi oli ka, et mu enda valmistumine jäi väga viimasele minutile – viskasin kiiruga kotti hambaharja ja paar soojemat riietuseset ning sõitsingi kohale, kaks kätt taskus – isegi külakostiks polnud aega miskit kaasa haarata, ebaviisakas nagu ma vahel olen 😀
Ilm oli täiesti imeline, kuum ja päikeseline. Taas kord erilise tarkusega hiilates olin läinud mereäärsesse linna ilma ujumisriieteta… Korra mõtlesin, et peaks võtma, aga ikka ununes. Gea laenas lahkelt oma trikood, nii et pärast esimesi turistipilte ootaski ees mõnusalt värskendav suplus:
Kuna Geal oli parasjagu käimas vegannädal, sain mekkida mõnusat köögiviljasuppi, seejärel üks kokteil ja siis suundusime linnuse poole – kott-tooliga, sest MUGAV peab ometi olema! Õhtu alguses oli rahulikum muusika, nii saigi lebotatud, lobisetud ja gintonicut nauditud.
Õhtul viimaste esinejate ajal läks asi elavamaks – kui Reket meelitas lava ette tantsima esimesed inimesed, sealhulgas ka meid, siis Sofia Rubina esinemise ajal tantsisid vist küll juba kõik… Vähemalt nii tundus. Oo, ja see lõpujämm, Tafenau ja Marjamaa saksofonidega. Imeline, ma ütlen, IMELINE.
Kesköö paiku sai üritus läbi, aga pärast sellist adrenaliinilaksu polnud und ollagi, seega viisime kott-tooli koju, võtsime koera, jalutasime veel pisut öises Haapsalus ja tegime Hoovis ühed dringid. Koju jõudsime peale kella ühte… Selleks ajaks lõpuks unised 😀
Öö veetsin printsesside suvetoas õdusas majas linnuse külje all, hommikul jõudsin enne bussi peale minekut nautida kohvi ja puuviljasalatit ning imelist soolast pannkooki, mille retsepti lingi endale kohe saata lasin, sest ABSOLUUTSELT pean ma neid ise ka tegema.
Ja enne bussi peale minekut veel viimane turistipilt. Mina, kusjuures, ei teinud kogu selle reisi jooksul mitte ühtki pilti, olin liiga ametis elu ja olemise nautimisega. Gea pildistas hoolega.
Suurema osa selle reisi ajast ja tagasiteel bussis oli suu kõrvuni peas, sest häid emotsioone oli nii kuhjaga. Heatujuliselt ja pisut näljasena Pärnusse jõudes otsustasin, et teen taas inglise hommikusööki (tavaliselt teeme seda ainult korra nädalas, pigem laupäeviti ja eile tegimegi, aga lapsed ei saanud, sest olid ära) – ning pärast poest seente ostmist põikasin uitmõtte ajel ka turule, kust skoorisin kaks kilo soodsaid maasikaid ja kilo herneid… Kaaslast polnud kodus – nii et saime lastega kolmekesi kvaliteetaega veeta.
Jõudsin siin vahepeal veel masinatäie pesu pesta, nüüd olen kõik olulisemad emotsioonid ka blogisse kirja saanud – hoolimata lühikeseks jäänud ööst on emotsioonid ikka veel laes ja energiat jagub, lähen katsun nüüd veel asjalik olla ja koristada.
Imeline, ma ütlen, imeline. Elagu puhkus ja külalislahked sõbrad. Ehk õnnestub mul sellele külalislahkusele augustis Pärnus vastata 🙂
Ja Haapsallu peab jälle minema, perega. Ilmselt küll pigem järgmisel suvel… Aga kes teab, kes teab…
Haapsalu ja Tafffest Read More »