Aug 092020
 

Otsustasin reede õhtul pärast viljakat kõrvarõngaostu Gildi päevadel, et kõrvarõngastele on blogisse omaette kategooriat vaja. Ma ei saa aru, miks ma sellele juba varem ei tulnud, need on olnud mu nõrkuseks juba ligi kümme aastat :D

Vanemaid postitusi läbi vaadates ja sildistades hakkas mind taas painama küsimus, MILLAL ikkagi mu kõrvarõngamaitse muutus? Millal täpselt asendusid 24/7 kõrvas olnud väikesed hõberõngad (ühes kõrvas kolm, teises üks) rippuvatega?

Selle postituse lõpust sain kinnitust, et suured ja värvilised kõrvarõngad olid mu eelistus juba aastal 2009. Kuna esimesed mälestused suurtest silmatorkavatest kõrvarõngastest pärinevad peamiselt Londoni-ajast, siis arvasingi, et ehk millalgi seal hakkasid meeldima. Ja samas mäletasin ka täpselt, et triibulised kõrvarõngad, mis mul siiani alles on, ostsin juba enne Londonisse kolimist – ühtlasi on nende pildiga postitus blogis kategooria esimene :)

Kuna ma aga tahtsin ikkagi VEEL täpsemalt teada, hakkasin vaatama vanu fotosid. Ja sealt tuli ilusasti välja, et hõberõngaid kandsin viimati augusti alguses 2005. Pilt on juulist, aga noh :P

Sealt edasi olin kas ilma kõrvarõngasteta või rippuvatega. Praeguseks on mu maitse küll pisut suurem ja värvilisem, aga vaadates vanemaid pilte, siis ka toonased olid täitsa kenad… :D See pildike on jaanuarist 2006:

Huvi pärast otsisin oma varasemate aastate Exceli kulutabelitest üles kõik read kõrvarõngaste ostu kohta. Kahjuks pole ma oste alati kirja pannud – alustasin küll kenasti iseseisva elu peale minnes, esimesel ülikoolisügisel 2002 ja tundub, et kõik on korralikult kirjas kuni märtsini 2006. Siis olen mingil põhjusel lõpetanud. 2007 jaanuar-oktoober on sissekanded olemas, aga kui mu mälu mind ei peta, siis Londonis panin kulusid kirja kaootiliselt ja need pole ilmselt täielikud. Täiesti puudu on 2008-2010. 2011. aastast on mul Excelis ainult söök, kuna katsetasin üht teist programmi, millele ma hiljem enam üldse ligi ei saanud… Vahepeal tegin toidust kokkuvõtet, sellepärast on see Excelis olemas. Ja alates 2012 on vist kõik jälle korralikult kirjas.

Seega aastatest 2006-2008 on kindlasti mõned paarid kirja panemata jäänud. 2009-2011 ilmselt ei ostnudki miskit, sest tittedega rippuvaid kõrvarõngaid nagunii kanda ei saanud.

Igatahes ajavahemikus 2002-2020 olen üles märkinud 73 paari kõrvarõngaste ostu, hind kokku 310.18€. See teeb ühe kõrvarõngapaari keskmiseks hinnaks 4.25€. Et saada aga pisut realistlikum pilt, tuleks eraldi tõsta kolme aasta suviste käsitöölaatade ja Malta reisi 14 paari (3×4+2), mis maksid kokku 162.50€. See teeb ülejäänud kõrvarõngaste keskmiseks hinnaks 2.50€ paari kohta. Ja see on juba üsna realistlik number :D

Koos kirja panemata jäänud ja sõpradelt/kingiks saadud kõrvarõngastega teeb see mu täiskasvanuelu jooksul kokku ehk ca 100 paari? Kui reedel FB-s oma viimaste ostude pilte jagasin, sain tagasisidet, et mõnel tuttaval on praegu 100-200 paari. Mul poleks midagi selle vastu, kui mul oleks rohkem kõrvarõngaid, aga mul on nii spetsiifiline maitse, et ma lihtsalt ei leia neid nii palju :D Hetkel on 40 paari. Olen ka üsna järjekindlalt kõrvarõngad ringluses hoidnud – tavaline on see, et kui saan mõned uued, annan vanemaid ära. Kõrvarõngastega on mul sarnaselt riietega nii, et mõnedega päris täpselt ei tea, kas hakkan kandma või ei. Või siis olen millalgi väga palju kandnud, aga hiljem enam ei taha. Sarnaselt riietele sobib mulle kõige paremini see lahendus, et ostan soodsalt (eelistatult teiselt ringilt) ja annan hiljem süümepiinade vabalt edasi.

Laatadelt kõrvarõngaste ostmise traditsioon tekkis aastal 2017. Toona sai hansapäevadelt ostetud neli paari, täpselt sama palju 2019. Sel aastal jäid hansapäevad ära, selle asemel ostsin neli paari Gildi päevadelt. Uus on sel aastal aga see, et esmakordselt kammisime kõrvarõngalette Plikaga kahekesi ning neljast paarist kaks ostsin temale… Ta sai augud eelmise aasta märtsis ja eelmisel suvel kandis veel esimesi täppe/rõngaid. Nüüd aga vahetab ta pisut rohkem kõrvarõngaid – ega käbi ei kuku kännust kaugele…

Joanna (kuna lingitud koduleht on praegu uuendamisel, siis FB leht ka) esimesed puidust kõrvarõngad (punased mandalad kõige alumise pildi ülemises reas) soetasin eelmise aasta hansapäevadelt. Sel aastal siis järgmised :)

Etskae (FB leht ka) on mu vana lemmik – 2017 ostsin kaks paari linnukesi ja ühed kassid, 2019 kahed kassid lisaks, sest eelmise aasta kassid osutusid mu maitsele liiga kirjuks. Sel aastal on nende tootevalikusse lisandunud polümeersavile ka puit (minu suur lemmik, sest kerge ja ei lähe katki) – mina sain endale jänese ja rebase, Plika pisikesed kiisud.

Plika lemmikvärv on lilla, tema valis endale lisaks veel need:

Ja kõik mu 40 paari on näha allpool. Neliteist paari erinevatest ehetepoodidest (5x Expressions, 4x London, 2x EheteMaailm, 1x Norra, 1x NewYorker, 1x vist ka Expressions, aga ei mäleta), kümme paari käsitöökõrvarõngaid laatadelt/reisilt (5x Etskae, 2x Joanna, 2x Malta, 1x üks Vene ehetekunstnik eelmise aasta hansapäevadelt), kaheksa paari teiselt ringilt (peamiselt Uuskasutuskeskusest), seitse paari sõpradelt (3x Liisilt, 3x Nelelt, 1x Kaidilt), üks paar kingituseks (Teemult).

Ma olen endaga täitsa rahul, et ma suutsin peaaegu kõik ära tuvastada. Enamiku “ajalugu” teadsin peast, aga pisut abi oli ka Excelist ja blogist. Excelist sain teada, et need ümmargused triibulised, mida ma ostsin kahte eri värvi enne Londonisse kolimist, on Expressionsist. Londonist ostetud kõrvarõngaste puhul oskasin paika panna, et suured musta-punasega on mingist suuremast riidepoest, kus müüdi ka ehteid (Dorothy Perkins, Next vms) ja hallid “diskopallid” on  Camdenist – aga nagu selgub sellest postitusest, on veel kaks paari Claire’s ehetepoest (ise ei mäletanudki, arvasin pigem, et äkki ka Expressions) :P

Aga need kirssidega – igasugune mälestus puudub. Kõrvarõngaalusest tehtud varasemate piltide pealt võin ainult järeldada, et augustis 2011 mul neid veel polnud ja veebruaris 2014 olid juba olemas :P Londonist ma neid seega ei ostnud ja Eesti puhul on kõige tõenäolisem variant ikkagi Expressions.

Kuidas edasi, seda ma ei teagi. Ühest küljest tahaks kogu kasvatada, teisest küljest võiks need alusele ära mahtuda – olen küll mõelnud, et peaks selle millegi ägedama vastu vahetama, aga täpsem kontseptsioon puudub. Kuniks ma suudan uute paaride lisandumisel leida olemasolevate hulgast mõned sellised, mida ma ikkagi eriti ei kanna, seniks vist pigem hoian ringluses.

Nagu mainitud, on mul ääretult spetsiifiline maitse. Peavad kindlasti olema konksudega ja rippuvad, kerged, suured – aga mitte liiga suured :D Hõbedasi ei kanna enam pea üldse – neid on mul hetkel ainult kaks paari, mõlemal lisaks musta, kõik ülejäänud on värvilised. Läikiv reeglina ei meeldi, väikestest helmestest tehtud ei meeldi. Konkreetne ja värviline on hea – ja kindlasti peab sobima mu riietega, mis juba paljud toonid välistab. (Pool)vääriskivid jätavad mind pigem külmaks, sest esiteks läikivad ja teiseks kas liiga väikesed või suuremad juba liiga rasked. Aga noh, erandeid on alati – mõned läikivad mul on ja mõned kivid ka… Ehkki viimaste puhul ma pole kindel, kauaks need jäävad :P

40 paari on ilmselgelt täiesti piisav, et leida sobiv iga riietuse juurde. Mis ei takista mind muidugi aina uusi otsimast… Lihtsalt väga tihti ei leia :D

Jul 192020
 

Ma ei jõua ära kiita mu praeguse töökoha kollektiivpuhkust… Ei mingit asendamist, kõik on kinni, täiesti töövabad kaks nädalat juuli lõpus. Imeline.

See aasta oli üle pika aja esimene, kus ma tõesti pikisilmi puhkust ootasin. Varem polnud mul reeglina puhkuse ajaks plaane – kodus oli kõik nagunii vanaviisi ja renoveerimisest ei käinud jõud üle, reisimiseks polnud tihti finantsi. Eks ma kodus olemist ja puhkust ikka nautisin, aga jah, otseselt ei igatsenud ega oodanud.

Sel aastal on kõik HOOPIS teistmoodi. Eks oma osa ole ka coronal, mis väsitas… Aga peamiselt ikkagi see, et olid konkreetsed plaanid nii kodu kui ka reisimise osas.

Ammu olin paika pannud, et puhkuse ajal vahetame lõpuks Poisiga magamistoad ära. Kõik vastav eeltöö sai tehtud – ostsime soodukaga tööpinna Poisi lauaks, leidsime Kaaslase vanast kodust sobiva kummuti meile magamistuppa ja pärast pikka netis tuulamist tellisin ühest antiigipoest ära ka riidekapi – mitte just päris ideaalse välimusega ja pisut kallima hinnaga, kui oleks soovinud, aga sellegipoolest täitsa kobeda. Kaalusime küll vahepeal ka ajutist lahendust – stange nurgas ja kardin ees… Aga otsustasin siiski, et ei – kui midagi vähegi sobivat leian, siis ostan ära. Seega ainus, mis puudu, on sahtlid Poisi laua alla. Pärast pikka uurimist ja plaanimist otsustasin, et ikkagi Ikea – kuna valikuid on mitmeid, siis tuleb minna koha peale katsuma ja valima.

Sujuvalt sai sellele Ikea-reisile lisatud väike puhkus Riias – loomaaed ja ööbimine neljatärnihotellis. Lisaks on plaanis loodetavasti teisel puhkusenädalal veel üks kodumaine reis teha – hetkel tundub kõige sümpaatsem väike ringreis telkimisega Hiiumaal, aga need plaanid võivad veel jooksvalt muutuda. Eks ole ka näha, kuidas me kodus kõik valmis saame.

Viimasel tööpäeval loosisime meie toas kõigile välja suvised tegevused, millest tuleb pärast puhkust esitada tõend foto näol. Mina puud kallistamas, mina grillimas, mina kala püüdmas… Ja muidugi sattus mulle puhas kuld :D

Kõigil Muda-üritustel annaks suurepäraselt hipilaagri pilt teha, AGA paraku on Tiigifestival alles augusti keskel ja foto tuleb esitada juba augusti alguses :D No eks ma siis improviseerin miskit, vähemalt on mul olemas ideaalsed kõrvarõngad selle pildi jaoks, mis ma ühelt töökaaslaselt sain :D

Puhkus pole veel õieti alanudki, aga kahe päevaga olen saanud nautida õige mitut üritust.

Esiteks pidasime reede õhtul Ammende villa aia taga piknikku sushi ja gintonicuga ning nautisime C-jami imelist muusikat:

Laupäeval oli Supeluse tänaval taas Pärnu maitsete uulits ehk põhimõtteliselt tänavatoidu festivali laadne üritus. Kuna õhtul polnud ma enam Pärnus, käisime sealt päeval läbi – igaüks sai valida meelepärase söögi, lõpetuseks ostsime veel taluturult Rosenberry jäätist (sest ma ei suutnud leida ürituselt mitte ühtki põnevat käsitööjäätist, peale pehme jäätise ja rulljäätise ma seal üldse miskit ei näinudki) ja siis kiirustasin juba Haapsalu bussi peale, aga sellest juba eraldi postituses.

Ühesõnaga puhkus on alanud täiesti imeliselt ja läheb loodetavasti samas vaimus lõpuni välja.

Aug 272018
 

Kõik sai alguse sellest, et mul oli juulis puhkuse lõpus paar väga rasket päeva ja ma otsisin asju, mis muremõtted eemale peletaks ning tuju tõstaks. Jutustasime millestki Heleenega ja ta ütles, et kui Tartusse tuled, siis anna märku.

Ma käin Tartus jube harva, mul ei ole sinna enamasti asja. Viimastel aastatel olen sealt ilmselt vaid läbi sõitnud, Peipsi äärest või Mudalt tulles. Olin küll mõned korrad proovinud viimasel minutil Tartus kokkusaamisi korraldada, aga kõigil olid siis alati juba plaanid tehtud.

Nüüd haarasin Heleene sõnal sabast ja otsustasin, et kui viimasel minutil ei ole aega, siis tuleb planeerida. Vaatasin kalendrisse ja tõdesin, et mul ongi augustis ainult üks vaba nädalavahetus, kõige viimane. Lähenesin kõigile inimestele, kellega tahtsin kohtuda, kuuajase etteteatamisega, ja skoorisin 100% – kõik olid olemas, kõik olid nõus, isegi sobivad ajad sain suurema vaevata paika.

Keegi arvas küll, et raudselt hüppab mõni viimasel hetkel alt ära, aga läks hoopis vastupidi – skoorisin nii täitsa muuseas ühe lisakohtumise Herziga, kes oli õigel ajal õiges kohas.

Kogu seda reisi iseloomustas absoluutselt kõige laabumine, nii ettevalmistuste poole pealt kui koha peal kulgemine – kuni pisimategi detailideni, täiesti valutult. Ideaalselt ja ladusalt.

No näiteks transport. Ei taha ju sellele kunagi palju kulutada. Avastasin, et Lux Express käib nüüd ka Tartusse ja sain reede hommikuks kõigest €3 eest pileti. Pühapäeva õhtuti soodukaid pole, nii et selle otsa jätsin lahtiseks – ning täpselt nagu lootsin, skoorisin tagasisõiduks autokoha. Bussipilet oleks maksnud €10, auto poole vähem. Ja sain uksest ukseni, mis osutus ääretult sobilikuks, arvestades, mitme kotiga ma Tartust lahkusin.

Mul oli imeline ööbimispaik. Kuna Piia elab suvel enamjaolt maal, pakkus ta mulle lahkesti kasutamiseks oma Supilinna korterit, mis oli lihtsalt üliäge ja ma ei mäleta, millal ma viimati külas olles nii mõnusalt magada sain. Terve suur voodi oli mu päralt, pole ka ime. Ja sain nautida vihma trummeldamist katuseaknale.

(Hah, meelde tuli – läinud aasta augustis, kui enne Soome sõitu ühe öö Pipsi pool veetsin – tema külalistetoa suur voodi oli ka imeliselt mõnus… Asi, mida Pips ei saa öelda mu elutoa praeguseks mitte just esimeses nooruses lahtikäiva diivani kohta, mille “võlusid” ta üsna hiljuti omal nahal tunda sai :D)

Kõik kokkusaamised said planeeritud lebolt, poole päeva täpsusega – panime paika ainult nii palju, et päeva esimene või teine pool, muu jäi suht lahtiseks. “Vaatame, mis kell ma tõusen” või “vaatame, mis kell ma esimeselt deidilt tulema saan” toimis suurepäraselt. Ja kui mul lõppes reedel üks deit pool kolm ning teine algas kell kuus, jäi vahele täpselt parasjagu aega, et Piiaga Supilinnas tema valdused üle vaadata ning siis Herziga  üks eksprompt lisadeit teha.

Neljapäeva hilisõhtul langes nimelt pilk laste poolt ära andmise kuhja tõstetud väikeste laste jaoks sobilikele kääridele, mille käepide oli mesilase pildiga. Turgatas, et ma ju tunnen ühte väikest Mesilast. Nii et täiesti normaalne oli saata keskööl Herzile kääride pilt küsimusega “Tahad?” ning saada järgmisel varahommikul teada, et jaa, talle kuluks väga ära ning jaa, ta on juhtumisi ka reedel Tartus. Ning jaa, tema vaba aeg oli täpselt sel ajal, kui minulgi.

Ilmaga vedas meeletult. Just reedeks, kui ilm oli imeline, oli planeeritud rohkelt tegevusi vabas õhus. Nädalavahetuseks lubas vihma ja pühapäevaks üsna jahedat ilma, tegelikkuses aga polnud üldse nii hull, seega sain jala käidud ka kõik pikemad vahemaad, mida paduvihmaga oleks olnud niru teha ja pühapäeval oli ka täitsa suvine.

Aga kui alustada algusest, siis reede hommikul ootas mind bussijaamas Jaanika ning kuna meil on ühine hobi (või kirg?) külastada teise ringi poode, läksimegi temaga minu palvel alustuseks teise ringi tiirule. Mul on niiii kahju, et unustasin Endomondo sisse panna, telefon teatas mulle juba pool kaks päeval, et 10 000 sammu on täis. Siis ei pannud trotsi pärast kogu ülejäänud nädalavahetuse ka ühtki käiku sisse, ehkki jalutamist oli iga päev kilomeetrite kaupa :P

Igatahes, ma ei tulnud üldse Tartusse suure ostlemise sooviga, kuidagi juhtus aga nii, et skoorisin endale üsna alguses Uuskasutuskeskusest nagu muuseas ketsid (€6), kleidi (€4) ja kaks paari kõrvarõngaid (2x€1.50). Kleit ja mõlemad kõrvarõngad sobisid kusjuures absoluutselt ideaalselt. Helelilla triip on pildistamisel valgete sekka peaaegu kaduma läinud, aga see oli täitsa olemas.

Ja ketsid, ma sain endale taaskasutusest €6 eest nr 42 MUHU KETSID, mis näevad välja nagu uued! Needsamad, mida ma 2009 kangesti tahtsin, aga osta ei raatsinud! 400 krooni tundus toona piisavalt suur raha…

Tartust korraks kõrvale kaldudes, siis oma suure jalanumbri tõttu ma teise ringi poodidest jalatseid eriti ei saa ning enamasti ei viitsi neid isegi vaadata, sest kõik on nagunii väikesed. Ainus erand ongi Uuskasutuskeskus, kuna seal on jalatsid suuruse järgi sorteeritud – ma ei saa aru, miks ülejäänud teise ringi poed ei võiks nii teha, oleks palju lihtsam… Igatahes, nii kuu aega tagasi skoorisin ma Pärnu Uuskasutuskeskusest endale €2.50 eest mugavad ja ilusad hallid nahast kingad, mis näevad välja nagu uued. Imeline, ma ütlen, imeline! Kontorisse ideaalsed.

Hea küll, tagasi Tartu muljete juurde.

Mõned riided ja ok, isegi ketsid – eks ikka võib ju reisil olles veidi ostelda.

Aga omaette tase on tulla bussiga Tartusse, kus on plaanis kilomeetrite kaupa jala kõndida, et osta endale üsna esimese päeva alguses… Prügikast :D

Vat mul on selle aasta eesmärk, nö väike projekt, et ma ei osta uuena mitte midagi sellist, mida on võimalik skoorida kasutatult. Kindlasti olen mingeid uusi asju aasta jooksul ostnud, teen sellest ilmselt aasta lõpus ülevaate – ja 100% vältimine polnudki plaanis. Aga kui hädasti pole vaja, siis uuelt ei osta – sellest olen kinni pidanud.

Nii et kuigi ma olen pikalt tahtnud vannituppa väikest prügikasti, siis need pole teise ringi poodides just väga levinud ja paar lisasammu köögi prügikastini polnud ka otsene probleem.

Aga kui mulle jäi Sahtlis silma kõige nunnum pisike triibuline prügikast, mis maksis kõigest €3.50, siis ma ei saanud seda ju ostmata jätta :D

Kiire kalkulatsioon ütles, et alguses saab seda hoiustada Jaanika käru all, siis viin juba asjad Supilinna ära ega pea neid vahepeal kaasas tassima, ja tagasi saan nagunii autoga, seega ei tohiks olla kõige hullem.

Teine leid – pisike, aga siiralt rõõmu tekitav – oli samuti Sahtlist: väike peegel, maksis 50 senti. Olen nimelt viimased paar aastat kandnud kosmeetikakotis kaasas puudrikarbi küljest ära murtud peeglit. Ega ma ennast ju ei meigi nagunii, kosmeetikakotis on lisaks paarile huuleläikele ainult küünetangid ja -viil ning igaks juhuks paar varuläätsi – aga vahel harva on vaja väljas kontrollida, et hambavahed oleks puhtad vms. Või korra poole aasta jooksul huuli värvida. Ja ma olen pedant, kellele meeldivad ilusad terved asjad, nii et see murdekoht ei meeldinud mulle kohe üldse. Teadsin kogu aeg, et kui ma ükskord kuskilt mõne sobiva kasutatud variandi leian, vahetan välja. Näed, nüüd siis lõpuks õnnestus.

Nii et Jaanikaga muudkui jalutasime ja lobisesime, kuni lõpus enam ei jaksanud. Siis sai veidi süüa skooritud ja jõe ääres piknikku peetud.

Jaanika näitas mulle millalgi jalutuskäigu ajal Aparaaditehast ja mul tuli meelde, et jaa, see on ju see Tartu versioon Telliskivi loomelinnakust, hipsterite paradiis, millest ma olen palju kuulnud ning ütlesin, et sinna tahan kindlasti minna.

No ja siis läks Jaanika ära ja ma küsisin Piialt, et kus tal see kontor täpselt asubki. Tuli välja, et ta oli just paar kuud tagasi Aparaaditehasesse kolinud :P Nii et kohe väga kiiresti ma sinna oma sammud seadsin. Et siis vahepeal Supilinnas ära käia, kasse silitada ja siis tagasi tulla.

Kassid! Kuuenädalane kassipoeg oma ükssilmse emaga (kelle nimi oli Urmas :D)! Kas saab midagi veel nunnumat olla??? Piia võttis nad maale kaasa, nii et hiljem ööbides oli naljakas tühi tunne ja kogu aeg tundus, et mõni kass peaks tulema kohe-kohe vastu jalgu hõõruma.

Herziga sain ka kokku Aparaadis ning hiljem jõime Heleenega esimese dringi Trikster Tihases.

Ilmselt on enamike inimeste jaoks täiesti harilik see, et kui õhtuti väljas käiakse, siis liigutakse ühest kohast teise… Vot mina esiteks eriti väljas ei joo, sest kodus on odavam :D Ja teiseks isegi kui seda teen, siis tavaliselt istun mõnuga maha ja jään ühte kohta pidama. Nii et minu 34 eluaasta jooksul oli see vist esimene kord reede õhtul niiviisi linna peal ringi tiirutada – iga jook eri kohas. Alustasime Heleenega, nagu varem mainitud, Trikster tihases, järgmine jook sai joodud Säde nimelises kohvikus, puhtalt mu kassi auks, kolmandaks dringiks liikusime Genklubisse, kus ma polnud varem käinudki (ise ka imestan) ning viimaseks, kuna mul hakkas külm, läksime Pierre’i sooja. See muidugi oli nii hilisel õhtutunnil väike möödalaskmine, ma oleks võinud ju ette aimata, et arvestades mu väsimuse astet, tuleb soojas surmauni :P Nii et poole pealt võtsime oma pudelid kaasa ja jalutasime kodu poole. Heleene saatis mu elegantse kavalerina koduukseni ära.

Laupäeva hommikul ärkasin vaikselt ja mõnusalt, käisin duši all ning seadsin sammud Minna poole. Mul oli eelmisel õhtul tekkinud kontseptsioon, et ma tahaks mõne mutikese käest kimbu lilli osta ja need talle viia. No ütleme nii, et laupäeva hommik oli vihmane ja kaups ei jäänud ka tee peale, seega jätsin selle mõtte kõrvale. Siis aga jäi Raatuse tänaval täiesti imeliselt ja juhuslikult ette lillepood, mille avatud ukse juures oli hiigelsuur pott kollaseid krüsanteeme. Vist. Ma arvan. Müüja igatahes ütles, et saab aeda istutada ja õitseb öökülmadeni. Kui mitte mutikese lillekimp, siis täpselt see, mis vaja!

Ja siis ma istusin Minna juures, imetlesin tema kodu, mille otsingule ja ostule olin aasta tagasi südamest kaasa elanud, sõin tatrasalatit, jõin kohvi, silitasin kassi…

Ja muudkui jutustasin ja jutustasin ja jutustasin, kuni kell sai neli. Või viis.

Seejärel võttis Nadja mu auto peale, et sõita Piiale maale külla. Ma käisin seal viimati ligi 10a tagasi, siis oli seal umbes-täpselt üks väike üsna pime ruum. Nüüd oli täielik unistus. Selline imemõnus heledates toonides hipilik maakodu. Külmal ja pimedal ajal ma elan meelsasti mugavalt linnas, aga suvel, kui päevad on pikad, ööd valged ja loodus imeline – siis ma viitsiks küll maal elada ja linna tööle sõita… Piial veab. Seal me siis istusime, jõime veini ja nunnutasime kasse. Vihmane ilm ja pikk päev olid teinud oma töö, nii et kõik olid üsna unised ja laisad. Lõpuks aga, ilmselt tänu ära joodud veini hulgale, läksid teemad järjest kaasahaaravamaks… Ja kohe täitsa jama oli, et Nadjal oli vaja hommikul ära sõita, nii et ta oli kaine rool ja tahtis normaalsel ajal koju magama minna. Lubasin pühalikult, et järgmisel korral joome kõik :D

Pühapäeva hommikul seadsin sammud Kessu poole. Seal sai pannkooki. Tikrimoosiga! Kohvi ja jutustada muidugi ka, nõrkemiseni. Ja kassi paitada, otse loomulikult!

Kessuga sai muuhulgas Norwexi toodete üle arutatud, tema on konsultant ja mina ammune fänn. Enne, kui ma arugi sain, olin saanud endale uue nõudepesulapi ja nõudepesuvahendi. Puhta muidu pealegi, kingituseks. Aga kõige rohkem paneb tagantjärele muidugi irvitama see situatsioon, kus ma tulen vetsust ja nendin Kessule, et kuule, sul on seal jumala äge asi… Mille peale Kessu küsib, et: “Meeldib või? Kasutaksid seda? VÕTA ENDALE!” Ja nii ma jalutasin Tähtverest ära, selline vidin käes kõlkumas. No misasi see on? Ei ole ju riiul, ei ole kauss :D Asjade hoiustamise koht :P Igatahes mulle hullult meeldivad need ümmargused vormid ja see sobib ideaalselt mu köögilauale puuviljade jaoks.

Nagu jõulud, ausõna!

Viimaseks jalutasin Karlovasse, et saada kokku onutütardega. Mul on neid hulgim, olin ühega kohtumise kokku leppinud ja palunud tal võimalikult palju õdesid ka kohale ajada. Kolm oli päris hea saavutus :D Kui Ada tegemistest teadsin ma rohkem, siis seekord leidsime ootamatult ühise jututeema mitmeks tunniks Liisaga – tuli nimelt välja, et meil mõlemad on selja taga mitu head aastat juhatajatööd ning me mõlemad lahkusime üsna sarnastel põhjustel… No ühesõnaga, ma detailidesse parem ei lasku, aga oli äärmiselt põnev :P Ja mul polnud aimu ka, et ta nii asjalik ja ettevõtlik on, polegi lihtsalt saanud varem nii palju suhelda. Minul oli ainult kaks alluvat, temal 12. Mina olen nüüd teise eriala peal, tema aga jätkab samas valdkonnas ja on just uues kohas alustamas. Silm särab ja tegutsemistahe lõputu – lust oli vaadata ja kuulata. Ma olen kindel, et ta teeb seal uues kohas veel imeasju :)

Kassid, muideks, olid ka viimases peatuspunktis täiesti olemas, suisa kaks tükki ja mõlemad nii mõnusad. Aga ma tegin ainult mõned üksikud pildid ja need olid kahjuks udused, nii et blogisse pole midagi panna.

KÕIGIL, kellel ma külas käisin, olid KASSID! Imeline! Minust on saanud hull kassimutt, ei ole midagi teha :D

No ja siis saigi kell viis ja oli aeg hakata kodu poole sõitma, ehkki oleks tahtnud veel tunnikese või paar jutustada. Aga mis teha, auto ootas all.

Ühesõnaga kolm päeva ääreni täis imetoredaid inimesi ja igat sorti jututeemasid: remondist, lastekasvatusest ja töömuredest ning -rõõmudest elufilosoofia, seksi ja kärgperenduseni. Sekka kõike muud, mis sinna vahele jääb :D

Ja Tartu, Tartu ise oli nagu alati – lihtsalt imeline. Endiselt mu lemmiklinn Eestis. Jalutasin ringi ja suu oli kõrvuni peas. Minu koht, minu inimesed. Mis siis, et ma sinna harva satun. Loodan väga, et saan seal ühel heal päeval veel elada.

Muideks – peale onutütarde ja hea küll, Piia ja Nadja, kes on mu kolleegid 10+ aasta tagusest fotopoes töötamise ajast (aga kes ka toona blogisid!), on KÕIK need ülejäänud ägedad inimesed mu elus AINULT tänu blogimisele! Praeguseks muidugi juba ammu palju enamat kui lihtsalt blogi(juhu)tuttavad. Me ei pruugi tihti suhelda, saame veel harvemini kokku, aga üksteise blogide lugemine hoiab ühisosa ja tekitab nii hea koduse tunde. Nii saab vahel täitsa suvalisel hetkel chatis mingeid teemasid edasi arutada või – kui eriti hästi läheb – päriselt kokku saada, et ennast ogaraks jutustada.

Aitäh, et te minuga kohtusite ja mind võõrustasite! Järgmise korrani! Mis võiks olla, miks ka mitte, Pärnus :P

Jun 092018
 

Tavaliselt olen ma nädalavahetusel täiesti rahul kodus toimetades – vabadel päevadel jagub tuju nii asjalik olemiseks ja koristamiseks kui ka pusletamiseks. Täna aga ärkasin eriti laisalt ega viitsinud kohe mitte kui midagi asjalikku teha. Ei koristada, ei uue puslega alustada, ei miskit muud. Kuna lapsed läksid omi asju ajama, otsustasime Soomlasega väljas hommikust süüa ja väikese teise ringi poodide tiiru teha.

Hommikusöögiks oli mul Aara kohviku burger ja kohv :) See on nii armas kohvik ja hinnad on ka soodsad. Ja kui nö vanakooli burgerid mulle reeglina eriti ei meeldi, ei traditsiooniline roosa burgerikaste ega kapsasalat seal vahel (samuti ei meeldi mulle üldse marineeritud / hapukurk, mida ka tihti burgeri vahele pannakse), siis Aara burger sobib hästi – burgerikukli vahel seaprae viilud, kurgisalat ja tomat.

Seejärel käisime Shalomis, Uuskasutuskeskuses ja Jenny Kruses. Põikasime läbi ka Riiamariist, sest mul oli šampoon otsas ning lõpetuseks käisime Papiniidu kandi teise ringi poed ja kirbukad läbi, aga seda vaid lühidalt. Saak pärines seekord just kesklinna kandist.

Shalomist sain laualambi (€4.50), kolm vasakpoolset puslet (3×50 senti) ning Plikale kleidi (€1). Uuskasutuskeskusest kaks üliägedat värvilist puslet (2x€2.50), kõrvarõngad (80 senti) ning Plikale väikese õlakoti (€1.50) – olen talle mõnda aega otsinud sellist, kuhu mahuks parajasti telefon, võtmed ja bussikaart ning mille rihma saaks risti kanda. See oli parajalt väike, parajalt nunnu ja heast pehmest materjalist. KUI rihma osa peaks lühikeseks jääma, siis vahetan selle lihtsalt millegi pikema vastu. Jenny Krusest leidsin mõnusalt pehme salli (€0.50).

Kõik ostud sattusid täna sinakas-rohelistes toonides, sobivad hästi kokku :P Laualambi üle on mul eriti hea meel, sest neid on meil majapidamises puudu, aga ma põhimõtte pärast ei taha uuelt osta. Välimuselt on ka enamik odavaid lampe mu jaoks nii igavad ja moodsad, ega ma isegi täpselt ei tea, mida tahan – lihtsalt tean, kas peale vaadates meeldib või mitte. Aga see lamp on piisavalt neutraalne ja värv on väga mõnus. Läheb ilmselt lastetuppa, kus on praegu ainult üks laualamp, aga lapsi ja laudu kaks.. Nii et elutoa laualt on mul ikkagi veel üks lamp puudu.

Lastetoast on üks kirjutuslaud ka puudu, muideks, kellelgi pole üle? Ma ostaks hea meelega ära, kui väga kallis pole :) Olen vaadanud teise ringi poodidest ja netist, aga midagi sobiva välimuse ja hinnaga pole seni silma hakanud. Ei taha liiga suurt, liiga vanamoodsat ega ka liiga moodsat :P Ja sahtlid peaks kindlasti olema. Kui tasuta saaks, siis lepiks igasugusega (nii saime Plikale kirjutuslaua, mis on tegelikult veidi liiga suur ja arvutimonitori kohaga, aga ajab asja ära), aga kui maksma pean, siis tahaks ikka sellist, mis meeldib ka.

Ülemine 3000tk pusle on minu maitse jaoks küll veidi liiga ühevärviline, aga kvaliteet tundub hea ja pusle ise uus – Soomlase õhutusel ostsime ära. Järgmine 1000tk on suht okei pilt – võiks olla värvilisem, aga samas on palju piisavalt kergesti eristatavaid detaile. Alumine koomiksipilt on siin fotol nii väike, et pole eriti midagi näha, aga see oli lihtsalt nii pull, et tuli meiega kaasa. Ehk lapsed ka millalgi panevad, 500tk pole niiii suur. No ja hind oli neil ka täiesti olematu.

Parempoolsed panid mind vaimustusest kiljuma. Nii ilusad värvilised pildid! Ja Ravensburger on mu lemmik, seega ostsin hea meelega 500tk ka, mille ma tavaliselt väikseks põlgan. Selle panen kohe täna kokku ja homme ilmselt alustan tolle 1500tk puslega… Või siis võtan vahele tolle koomiksi oma :) Mm, kiheleb juba, hakkangi pihta. Las need koolipostitused veel ootavad :P

Jul 012017
 

Hansapäevad on minusugusele kõrvarõngasõltlasele paradiis.

Ema tõi mulle ka just Hollandist ühed kõrvarõngad kingiks, nii et viiele uuele paarile tuli ruumi teha… Mahutasin ära!

Nov 032016
 

Valisin täna hommikuks meelega ühe kergema teema, mis ei nõuaks suuremat süvenemist ega pikka kirjutamist, sest tahan kiirelt tööle jõuda.

Kõrvarõngad on vaat et kõige olulisem osa mu garderoobist.

Kodus ma kõrvarõngaid reeglina ei kanna. Ehk vaid siis, kui on mõni suurem üritus või külalised ja olen seega tavapärasemast viisakamalt riides. Korraks poodi lipates või hommikul lasteaias käies ei tunne ka vajadust kõrva panna. Kui on aga tööpäev või ükskõik mis pikem ja viisakam käik, on kõrvarõngad absoluutne must be.

Ilma nendeta tunnen end alasti :)

Ma isegi ei mäleta, kust sai alguse mu armastus suurte silmatorkavate kõrvarõngaste vastu. Kujunes ehk välja Londonis?

Ma olen kõrvarõngaste suhtes väga valiv – enamik erinevatel põhjustel ei meeldi / ei sobi. Ei tohi olla liiga väikesed (igav), liiga suured (raske ja kohati üle pingutatud), liiga kribud (ei armasta väikeseid helmeid, vaid pigem suuremaid detaile ja konkreetsemaid jooni), värv on oluline… Ja nii edasi :) Lemmikud on sellised, mis ei saa liigutades kõrvas väga “viltu” minna ja näevad seega alati head välja. Näiteks suured ümmargused kõrvarõngad, mis ei ole teiselt poolt värvilised, ei ole mu meelest üldse praktilised, ehkki mõned paarid mul on.

Igatahes, hetkel on mu kollektsioon selline. Siin on nii mõnedki, mille tõenäoliselt mingil hetkel ära annan, sest ei vasta päriselt mu kriteeriumitele – aga las nad olla, kuni olen midagi sobivamat asemele leidnud. Igaks puhuks peab olema sobiv paar :)

img_4480

Puhas rõõm :) Viimane lihv riietuse juurde :) Ja oma lemmikuid ma ei oskagi valida!

Jul 092016
 

Ma olen noil päevil teise ringi poodides üsnagi valiv. Seelikuid ja pluuse on niigi palju, seega peab olema tõesti eriline ja teistsugune või olemasolevatega ideaalselt kokku sobiv, et ma üldse proovima hakkaks – ja reeglina ostan ma neid pigem siis, kui Humanas on paari euro päevad, viiekat maksta ei raatsi.

Aga vot kleidid… Need mulle hirmsasti meeldivad, samas on mul neid üsna vähe – ja need, mis on, on enamasti musta või tumesinisega, samas kui hing ihkab VÄRVI, seda eriti suvel.

Olen pärast aprillikuist postitust Humanas käinud küll, vähemalt korra kuus astun sealt kindlasti läbi, aga pole ostnud midagi nii erilist, et hakkaks üles pildistama. Neli külaskäiku, mille saagiks kokku kaks seelikut, kaks salli, teksad – kõik kokku €9.

Nüüd aga leidsin Jenny Krusest lilla seeliku (€2.50) ning Humanast kaks kleiti (€6 ja €5.50) – ülimugavad ja ideaalsed tööl käimiseks. Kleitide eest olen vabalt nõus viieka maksma :)

IMG_3894

IMG_3885

Kõrvarõngad suutsin ka lõpuks uuesti ära paigutada, vahepeal on üht-teist juurde tulnud. Liis andis mõned paarid, Jenny Krusest leidsin ka ühed…

IMG_3877

Jan 062015
 

Alustasin uut aastat väga mõistlikult. Hoidsin rahaasjadel silma peal ja lubasin endale, et hoian poodidest eemale.

Aga siis ma sain teada, et üks ehtepood pannakse meie majas kinni ja nägin sealt mööda jalutades, et kõigil toodetel on lõpumüügi hind -70%. Ilmselgelt sai see pood erandiks :)

Suvel Humanast järjest pruuni ja rohelisega riideid skoorides otsisin nende juurde sobivaid kõrvarõngaid. Sealt poest leidsin ühed, mis meeldisid, aga kuna olin pluusi ja seeliku eest maksnud kokku €3, siis tundus kohatu osta selle komplekti juurde kõrvarõngad, mis maksavad €7.50. Samuti mäletasin, et vaatasin toona mingeid hästi nunnusid puidust kõrvarõngaid, mille ostmist ma aga isegi ei kaalunud, sest need maksid €12.

Nüüd sain mõlemad südamerahuga ära osta ja kolm paari veel. Ja viie paari eest maksin kokku €10.50. Puhas rõõm!

Üritasin neid pildistada tööl, kus valgus on kodust poole parem, aga rippuvad kõrvarõngad ei ole laua peale panduna just kõige kenamad. Värvid ja teravus on aga siiski parimad, nii et panen siia ka. Esimeste puhul ma juba natuke kahtlen, kas nee on ikka päris minu maitse, aga kannan natuke ja siis otsustan – €1.80 pole eriline kaotus, kui need ka lõpuks ära andma peaksin. Teised maksid sama palju, kolmandad on need puidust ja kõige kallimad, mis maksid nüüd soodukaga €3.60, neljandad €2.25 ja viimased kõigest €1.05 – aga nende puhul mulle tundub, et ma võtan kaks rida vahel ära ja teen need veidi väiksemaks, sest see suurus on isegi minu jaoks veidi liig. Aga ma olen juba igiammu tahtnud just roosasid, lillasid ja pruuni-rohelisega kõrvarõngaid, nii et te võite isegi ette kujutada, kui rahul ma olen :P

2015-01-06 17.53.25

Kodus kehvas valguses üles riputatuna (+ 1,5 paari vanu kõrvarõngaid):

2015-01-06 21.53.32

Pidin kogu kõrvarõngaaluse ümber tõstma, et viis uut paari ära mahutada :P

2015-01-06 21a

Nojah, ja siis ma läksin Rimisse süüa ostma. Tavaliselt lähen otse keskelt kassade vahelt sisse ja toitu valima, aga mul oli seekord vatitikke vaja, nii et läksin alustuseks tööstuskaupade poolele. Ja sinna olid kohe kõige ette riputatud KLEIDID. Täpselt sellise lõikega, nagu mulle meeldivad. No ja siis ma ju ei saanud teisiti, kui pidin proovima. Oli kolme eri värvi, lühikeste käistega ja küünarnukini käistega. Oleks eelistanud pikemaid, aga neid oli vaid halli ja musta. Mulle aga meeldis tumesinine… Istus ideaalselt ja nii ära ostetud saigi. Maksis €10.

No tõsiselt, ei anna enam täpsemalt minu stiilis kleiti teha. Täpselt põlvini, nii et pole liiga lühike ega liiga pikk. Mõnusalt kehasse ja kinnisema kaelaauguga ja need voldikesed, mida ma jumaldan. Kodus avastasin veel, et sellele sobib ideaalselt peale tumesinine valgete mummudega kampsik, mida suviste soodukate ajal Lindexist ostmata ei suutnud jätta, aga mida mul eriti millegagi kanda polnud… Ja selle kampsuni juurde sobisid omakorda mustad valgete mummudega sukad… Nii et võin põhimõtteliselt ka kohe homme tööle selga panna :D

Piltide kvaliteet on valguse tõttu muidugi olematu, aga no uskuge mind, IMEILUS kleit. Nüüd tahaks veel tumesinise ja valgega kõrvarõngaid :P Ja sellele kleidile sobiks ideaalselt peale üks kitsas vöö. Ma arvan, et valge… Aga seda kunagi hiljem, kui midagi sobivat peaks ette jääma. Kodus on ainult must ja see jäi tsip igav.

2015-01-06 21.30

Ühesõnaga kavatsused olid üllad, aga mis sa hing teed, kui süüa ei saa ka ostmas käia, ilma et ilusaid kleite nina alla topitaks.

Nüüd ma siis hoian edasi poodidest eemale :P

Jun 112014
 

Shoppamisega puhul ei tea kunagi, kuidas kujuneb. Vahel on midagi vaja, aga tuju poodides käimiseks pole ja kõik ajab närvi. Või siis lihtsalt ei leia seda, mis vaja. Aga mõnikord kohe on tuju, nii et valid ja proovid mõnuga. Mul juhtus täna õhtul täitsa plaaniväliselt just nii.

Tööpäev oli toimekas ja mõnus, süüa oli mahti alles poole nelja paiku, viis läbi tõmbasin tööga otsad kokku ja mõtlesin korra Humana uut kaupa piiluda. No ma olin küll lubanud poodidest eemale hoida, aga tuli välja, et Abikaasal nädalavahetusel NII palju ei kulunudki, lisaks tuli selle kuu lasteaiaarve eesseisva kuuajase puhkuse tõttu tavalisest poole väiksem, ühesõnaga tundus, et Humanat võin antud oludes endale lubada.

Ma olin seal üle tunni aja kindlasti, käisin kolm või neli korda proovimas, iga kord ligi kümme asja kaasas. Lahkusin viie pluusi ja kahe seeliku võrra rikkamana ning €31.05 võrra vaesemana. Ja kohe eriti rahulolevana seekord, sest mulle nii meeldisid mu leiud.

Jõudsin koju alles enne üheksat, nii et pildid said tehtud vähese valgusega ja kvaliteet kannatab selle arvelt, aga ma lihtsalt ei mallanud homseni oodata :D

Seelikud on mu nõrkus, neid vaatan alati esimesena. Mõlemad maksid €5.31. Mul juba on kodus kaks heledat seelikut – mõlemad Humanast. Üks on õhuke ja seda ma eriti ei kanna, teine on super, mu suur lemmik, kannan tihti, sobib nii tööle kui vabaks ajaks. Aga vaheldust on vaja ja hele ju määrdub ka kergelt, nii et kui leidsin hästi istuva mõnusast paksemast mitte nii kergesti kortsuvast puuvillast vahva lõikega seeliku, siis ostsin kõhklemata ära. Ja ostaks vabalt veelgi mõne heleda või musta mõnusa seeliku – ma kannan seelikuid tööl ja väljas käies nii umbes 90% ajast ning mul on palju värvilisi pluuse, nii et on hea, kui seelikud kõigega sobivad.

Tumesinine valge mustriga seelik on ka hästi vahva ja istub väga mõnusalt. Väga minulik. Ja materjal on mõnus õhuline puuvill. Puuvilla on nii erinevaid tüüpe, mõni teine pole üldse nii mõnus, aga täna sain kõik riided kuidagi eriti mõnusast materjalist.

IMG_0816

Siis kaks pluusikest (punane €5.31, lilla €4.05), mõlemad ideaalsed tööl käimiseks. Mulle meeldivad huvitavad lõiked ja mustrid, mõlemad pluusid sobivad mu maitsele ideaalselt. Materjaliks mõlemal viskoos/elastaan. Punasel on ilusa lõikega kaelus, mõnusad krooked ja hea lai alumine osa. Lilla värv on pildil väga kehv, tegelikult on ilusam. Välimus, nagu isegi näete, on mõnusalt omapärane.

IMG_0821

Kolm puuvillast toppi vabaks ajaks – mustvalge €2.61, punase-valge ruuduline €4.05, valge €4.41. Kuumal suvel eelistan vabal ajal võimalikult lahedaid ja mõnusaid õhukesi riideid. Mustvalge on küll liibuv, aga mitte liialt, hele on uhiuus, mõlemad hästi mõnusast pehmest materjalist. Punase-valge ruuduline on mõnusa laia lõikega, ideaalne kuumaks päevaks, õhk käib läbi. No ja nunnud nööbid taga :) See ees olev lips on praegu küll jube kortsus, pärast pesemist katsun korda saada.

IMG_0828

IMG_0830

Ja lõpetuseks pildistasin üles ühelt varasemalt Humana-tretilt ostetud lühikesed püksid, mis maksid €2.50. Nende puhul tegin harva erandi materjali osas, mis on 68% polüester. Aga nägid nii vahvad välja, olid parajad ja mugavad. Värvist pole pildil hästi aru saada, on selline… Kaitserohelise ja pruuni vahepealne. Nüüd on ainus häda selles, et see lips peab olema nähtaval, aga mulle ei meeldi särke püksis kanda, lihtsalt kole on mu meelest, ja kõik mu olemasolevad topid on pikemad. Tuleb nüüd leida mõni lühem variant, mis lõppeks kuskil naba ja lipsu vahepeal :D

IMG_0826

Humanast ära tulles oli shoppamise tuju endiselt alles, seega otsustasin Kaubamajakas ka tiiru teha – peamiseks eesmärgiks leida mõnus hele pehme kampsik või jakk, mis sobiks kõigega ja mida oleks hea tööl olles peale tõmmata, kui jahe hakkab. No meil on konditsioneer, nii et sellest, mis ilm õues on, ei tea ma tööl olles miskit.

Heledat kampsikut ma otse loomulikult ei leidnud. Ainus enam-vähem sobiv variant oli Lindexis, aga maksis €50 ja lukk oli imeliku lõikega – kui kunagi peaks alla hinnatama, eks siis võib uuesti mõelda. Küll aga leidsin Lindexist tumesinise valgete mummudega imepehme ja mõnusa kampsiku, mis oli müüja sõnul just täna €14.95 peale alla hinnatud, kahest ehtepoest neli paari kõrvarõngaid (kõik kokku ca €14), mille mahutamiseks ma terve oma kõrvarõngaaluse ümber tõstma pidin ning Cropptownist hiigelsuure musta õlakoti (€17.99). Mul üks must õlakott juba on, aga hea, kui teine on varuks, sest kui üks peaks katki minema, siis raudselt pole ühtki sobivat saada. No ja alla hinnatud oli :)

IMG_0836

Tundus ainult kohane pildistada ehteid TIKRIpõõsa taustal :D

IMG_0843

Värvilisi lehti vaatasin juba ükskord varem pikalt, nüüd ostsin ära. Hallid rippuvad tundusid kodus kõrva proovides liiga suured, aga eks ma vaatan, milliste riietega kokku sobivad ja kui palju kasutust leiavad, maksid õnneks vaid €3, nii et pole kahju ka ära anda, kui tuleb välja, et ikkagi ei kanna. Värvilised rippuvad on mu lemmikud, nii nunnud. Ja lipsukesed pole pildil üldse nii armsad kui päriselt, pisikesed mustad täpid on peal ja puha. Ainult need hiigelsuured konksud on võõrad, kaalun nende välja vahetamist tavaliste vastu.

IMG_0839

See kott on nii suur, et läpakas mahub horisontaalasendis kotti alumisse ossa ja ülevalt on pool veel tühi. Mõnus!

IMG_0845

Ühesõnaga jah… Nii palju siis sellest, et ma ju võin endale väikese Humana-treti lubada. Ootan kannatamatult lisatööd, ehk kuskilt ikka miskit näkkab. Eelmisest töökohast näiteks, seal on mitu projekti soolas, aga ma kardan, et need jäävad venima…

Igal juhul ma tõesti nautisin tänast shoppingut – isegi rohkem kui eelmise reede oma. Siis oli ka tuju, aga täna oli kohe ERITI tuju. No ja nii hea Humana saak, super :) Ma tean küll, et Humana on kaltsuka kohta kallis ja mõnede jaoks on argument “ma saan tavapoes sama hinnaga uue pluusi” – minu jaoks on aga teise ringi eelisteks esiteks see, et aitan kaasa tootmise vähendamisele, teiseks see, et need asjad on juba läbi pestud ning on näha, kuidas välimus säilib. Uute asjade puhul ju kunagi ei tea. No ja €5 eest ma ikkagi tavapoest seelikuid ei leia, topid on ka reeglina kallimad. Ma armastan taaskasutust!

Feb 172014
 

Nädalavahetus oli toimekas ja äärmiselt rahuldustpakkuv.

Terve eilse päeva koristasin magamistuba ja sain selle edukalt korda. No hea küll, too üks üles pildistatud kapipealne jäi samaks, sinnani ei jõudnud, aga teised kapipealsed said see-eest puhtaks, võrekas toast välja ja riiul ka korda.

Ausõna, täitsa korras!

IMG_9511

Ja kõrvarõngad on üle pika aja omal kohal, kohe hea on vaadata! Olen üsna palju ära andnud ja uusi asemele ostnud, aga praegu vaatan, et osad tuleks ikkagi veel ära anda, sest stiil on aja jooksul muutunud. No mõned vähemalt on, eks :P

IMG_9529

Õhtul küürisin veel tibake vannituba, mis innustas lõpuks detailsemalt vannitoa remondist kirjutama.

Nii saigi kodu imeliselt korda, ma senimaani naudin. Pole ammu nii hea olla olnud!

Täna käis külas Gea, sellest pikemalt allpool parooli all, koos pildimaterjaliga. Kui olime külalised ära saatnud, viis Abikaasa lapsed ema juurde, mina mõnulesin sel ajal duši all. Siis tegime suurel säästukuul natuke pattu ja käisime pärast oktoobrikuist põlengut taasavatud Steffanis söömas – no nii ammu polnud ju saanud ja hirmus isu oli. Pizza oli suurepärane nagu alati ja teenidus on seal ka alati hea. Kuidas nad küll jõuavad!

Magustoidu tõime Mama Toni’s kohvikust, Abikaasal oli jõuludeks saadud kinkekaart, mille lõpuks ära realiseerisime. Siis torkas mulle pähe, et Tage elab ju sealsamas ning kuna lapsed sai nagunii viidud ema juurde sellepärast, et Abikaasal oli soov lihtsalt rahulikult olla ja puhata ning mina omakorda teadsin, et ta kibeleb nagunii oma arvutimängu taha, siis läksingi Tagele külla ning lasin mehel rahus koju mängima minna.

Tage juures oli mõnus nagu alati. Proovisime riideid selga ja jutustasime niisama. Noh, harilik naistekas, eks :D Lahkusin kahe seeliku ja ühe kampsuni võrra rikkamana. Lisaks pani ta mulle oma suurest purgist natuke kookosõli kaasa – ma olen selle kohta palju lugenud ja tahan mitmes valdkonnas katsetada (haha, kasutage oma rikutud mõtlemist, kui teil seda on).

Tõime lapsed koju, tegime neile kiire vanni, panime magama… Olin ise nii väsinud, et kartsin ka magama kukkuda. Võtsin end siiski kokku, sest mitu asja vajas tegemist. Deklar sai tehtud, üks tööasi aetud ning ühe teise võimaliku töö asjus natuke uuritud-puuritud. No ja suurest rõõmust, et olen nii palju jõudnud, kadus väsimus kah ära, nii ma siin nüüd kirjutangi blogi. Tegelikult peaks muidugi kärmelt magama minema, mida ma ka teen… Kohe, kui kommides on elud maha mängitud :P