Nov 152020
 

Esmaspäeval tuli pesumasinale ette see error, mis vahel ikka tuleb, kui vesi korralikult ära ei voola/masin ei tsenrifuugi. Tavaliselt aitab filtri puhastamine, seekord polnud tolku. Helistasin lõpuks mehed välja (väljakutse 30€) – kui nad kohale jõudsid ja peale vaatasid, hakkas masin tsentrifuugima :D Noh, vähemalt tasakaalustasid nad masina jalad korralikult ära, silitasid kasse ja olid muidu toredad :D Pildil uurib Säde, mis toimub :P

Aga et siis pusled jah… No sel nädalal läks eriti lappama :D

Esmaspäeva õhtul lõpetasin ära selle 500-tükise, mille kokku panemist alustati Plika sünnipäeval…

…ja ei saanud muudmoodi, kui võtsin kohe järgmise ette :D

Algus oli üsna vaevaline, ehkki Annika aitas tükid ära sorteerida ja algust kokku panna – aga see oli kõik, mis esmaspäeva õhtul tehtud sai:

Continue reading »

Nov 082020
 

Puslefanaatikuna otsisin vahepeal pikalt netist parimat puslematti ja pusletükkide sorteerimise kandikuid, aga kõikse parem valik oli ikkagi USA-s, kus ma tolli tõttu tellida ei soovinud.

No ja Geily soovitas mulle puslealuseks korktahvlit. Ma mõnda aega mõtlesin ja sain niisama hakkama, aga kuna Mustu hiljuti ühe pahanduse korraldas ja õhtud lähevad järjest pimedamaks, aga puslelaua kohale valgust ma sel aastal ei saa, kuna Kaaslane on haiglas, siis tekkis järjest teravam vajadus poolikut puslet vastavalt olukorrale liigutada. Päikeselisel päeval on puslelaud parim, sest aknast tuleb palju valgust – õhtuti aga on kõige parem valgus diivanilaua kohal.

Nii ma siis läksingi ja ostsin 60x90cm korktahvli – selle arvestusega, et 1500tk pusle peaks ka napilt peale ära mahtuma. Sellega läksin muidugi alt, sest suurus on koos raamiga, mis on 1,5cm lai, seega 3cm läheb maha… Ja 1500tk pusle lühem külg on 58-60cm. Mis seal ikka :D 1000tk on mul nagunii põhiline. Järgmine korktahvli suurus oleks olnud juba 90x120cm, mis oli jällegi liiga suur, sest laua suurus on ca 75x115cm.

Ja ma olen hullult rahul selle lahendusega – hea kerge ja stabiilne ning mahub täpselt diivani alla peitu, kui ei kasuta – sinna kassid ei pääse. Saan tõmmata tahvli poolenisti sülle – olenevalt sellest, mis osa ma panen, kas rohkem või vähem, saan seda pisut kallutada, et valgus ei peegelduks jne. Super, noh!

Pusletükkide sorteerimiseks  vaatasin küll pikalt igasugu karpide/kandikute komplekte, aga kas olid need mõttetult väikesed või liiga värvilised ja no kõik USAs nagunii. Lõpus andsin alla ja otsustasin, et ostan lihtsalt kohalikust kaubandusest valged kandikud. Kuna poodides maksis üks kandik vähemalt 4€, siis tellisin täna Photopointi lehelt kuus valget kandikut suuruses 35x24cm ja maksin nende eest kokku 8.84€ :D Kahe nädala pärast peaks kätte saama.

Continue reading »

Oct 172020
 

Mul oli mingi teise ringi pusle, ilmselt Uuskasutuskeskusest, kus ühes karbis oli kaks puslet… Panin need mõlemad septembris kokku, ühest sai juba varem pildid üles pandud, teine siis nüüd siin.

See segadus siin on täitsa mu enda süü. Ma poleks pidanud Mustu peale röögatama, vaid ta vaikselt laualt ära korjama. Ta pani ehmunult plehku, aga ma olin pusle liiga ääre peale jätnud, nii et osa kukkus põrandale. See on sihuke vanem pusle ka, kus tükid pole nii tihedalt.

Kaks tükki jäi lõpus puudu, ühe leidsin veel hiljem kuskilt põrandalt, aga teist ei leidnudki… Pole sugugi kindel, kas oli kohe puudu või siiski kuskil elutoas veel peidus… Aga noh, mis seal ikka. Need pusled olid selline ühekordne ettevõtmine, annan nüüd südamerahuga ära.

Sep 152020
 

Mul jäi pärast suviseid suuri koristamisi viimane jupp venima ja elutuba oli pikalt nagu sõjatander. Üks laud ja mitu kasti täis ära andmist ootavaid asju, kõik kapipealsed täis vajalikke asju, millele polnud jõudnud kohta leida, kõik kapid-sahtlid kolimisejärgsest ajast nagunii suht suvaliselt asju täis topitud. Hakkasin õige mitu korda otsustavalt otsast pihta, aga ots oli alati nii kaugel (tagumine esik näiteks vajas jälle kraamimist, köögis mingid sahtlid jne), et elutoana ikka kuidagi ei jõudnud :D

Siis tuli septembri alguse tavapärane sagin kooli ja sellega kaasnevate koosolekute ning muude kohustustega, see just kaasa ei aidanud.

Aitas aga maagiline teadmine, et on tulemas külaline. Lõpuks võtsin ennast nii palju kokku ja sain raamatud nii ümber paigutatud, et juurde tulnud raamatud ka ära mahtusid… Ja sorteerisin mitu hunnikut asju ära…

Ja tegin suures sektsioonis enamiku kappe-sahtleid korda. Ja pakkisin kõik ära andmise asjad kastidesse… No ühesõnaga, pealtnäha sai korraks korda :D Need lauad seal esimese pildi peal olid vahepeal tühjad :P

Kaaslane avas pidulikult veinipudeli selle puhul, et ma sain üle pika aja jälle puslet panna. Viimati vist… Appi, aprillis?!?

Soojenduseks võetud 500-tükine sai muidugi väga kiirelt kokku, niisiis alustasin uut. Kuna Annika käis külas ja aitas panna, sai see ka lõpuks kahe päevaga kokku :D

Continue reading »

May 102020
 

Tuli mulle nädala keskel sõnum, et ootab pakk. Imestasin, et pole nagu midagi tellinud – tuli välja, et Kratt oli mulle ühe omamoodi pusle saatnud :D

Ainsad 3D pusled, mis ma siiani olen kokku pannud, on olnud papist ja teistsuguse loogikaga. Plika sai küll kingiks ühe samalaadse kassi, nagu mul nüüd hobune, nii et temal oli pisuke kogemus olemas. Ega’s midagi, võtsin õpetuse ette ja asusin pusima.

A-osa sain õpetuse järgi kokku. Tükid olid piisavalt erineva kujuga, nii et sain need õpetuse põhjal järjekorda panna ja siis järjest kokku:

C-osa ehk aluse jaoks polnud õpetust vaja. 10 tükiga pusle kokku panemisega pole just eriti suurt raskust :D

Aga B-osa tükke oli kõige rohkem ja need olid kõik nii ühesugused, et A-osa lähenemine ei töötanud. Seal mul panemine esimesel õhtul pooleli jäigi, sest tundus üsna võimatu kuskilt keskelt pihta hakata ja täiesti ühesuguse välimusega juppe adekvaatselt kokku sobitada.

Täna võtsin asja uuesti ette ja otsustasin läheneda õpetusele vastupidises järjekorras – hakkasin kokku panema lõpust ehk peast edasi ehitama. See õnneks töötas. Lõpus olid “teistsugused” tükid, nii et valikuvõimalus oli väiksem ja kuna pea oli baas, siis hakkas kenasti otsast tulema. Juhendit ei jälginudki seekord üldse. Lihtsalt vaatasin, mis tükk enam-vähem kuju poolest sobib. Kui kõik erilisemad tükid paigas, sobitasin edasi tavalisema kujuga – seal oli lihtsalt rohkelt suvalist proovimist, kuni sobiv kätte jäi.

Lõpetuseks jaurasin veel tükk aega sabaga, mis kuidagi ei tahtnud auku mahtuda. Kuni ma viimaks avastasin, et saba jaoks on eraldi auk, see ei käi sinnasamasse, kuhu too pikk peenike pulk, mis kogu hobust koos hoiab… Mõistus pole oma teha :D

Kokkuvõttes: see oli üks üsna kirves pusle :D Väga põnev kogemus, aga mulle tundub, et tegu polnud lihtsalt eriti kvaliteetse isendiga. Vähemalt väljakutse ja midagi uut :D Peaks proovima Plika kassi kokku panna, oleks võrdlusmoment.

May 032020
 

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kuidas Tanel keeldus mulle enne sünnipäevakingitust saatmast, kui ma olen teinud traditsioonilise sünnipäeva blogipostituse. Ja siis saatis ta paki esimese hooga kogemata mitte Pärnu Maxima, vaid Tallinnas Pärnu maanteel asuva Maxima automaati, mis tähendas, et ta sai selle sealt ise välja võtta ja edasi saata :D

Vahemärkusena, et corona meeldiva kõrvalnähuna paigaldati just turu Rimi juurde turu Rimi juures on juba väidetavalt üle poole aasta Omniva pakiautomaat, mille olemasolust ma alles nüüd teadlikuks sain, seega nüüdsest võib kõik pakid sinna saata :P

Igal juhul 7. aprillil sain oma paki lõpuks kätte… Ja purskasin naerma… Ma poleks elu sees ostnud ühevärvilist puslet… Tanel on õel :D

Mul oli tegelikult juba eelmisel pikal nädalavahetusel plaanis see pusle kokku panna, aga aeg kadus muude asjadega käest. Selle asemel lebosin, lugesin ja värvisin mune. Nii et pusle ootas kannatlikult oma aega, mida aprillis ei tulnudki – ülejäänud nädalavahetused tegelesin teise tööotsaga ja vähesel puhkeajal ei jaksanud puslele mõeldagi. Oli teada, et see pole ühe päeva töö ja pikemaks ma seda kasside pärast poolikult lauale jätta ei tahtnud.

Aga siis tuli mai ja järgmine pikk nädalavahetus ilma ühegi kohustuseta. Selleks ajaks oli puslede panemisse nii pikk paus jäänud, et igatsus oli juba väga suur :D Seega reede lõuna ajal hakkasin pihta ja kell kolmveerand üks oli seis selline:

Continue reading »

Apr 052020
 

See vahepealne viis kuud (kõigepealt üks Kaaslase juures, siis neli “vanas” uues kodus) olid kõik mu pusled kastidesse pakitud ja ootasid oma aega – mul polnud nende jaoks mingit ruumi.

Uues kodus oli mul juba enne sisse kolimist plaan paigas, kuhu puslelaud tuleb. Elutoas oli kaks akent – ühe all oli kirjutuslaud, teise all aga oli täitsa vaba ruum. Ja köögis oli köögi poole peal üks parasjagu suur laud, mille plaanisime välja vahetada samas suuruses kapi vastu, et oleks lisaks tööpinnale ka rohkem kapiruumi (ümmargune söögilaud oli söögitoa poole peal nagunii eraldi). Seda köögikappi plaanisime teise ringi poodidest otsima minna. Septembris olime ostnud uuskasutuskeskusest 6€ eest tumedast puidust hiigelsuure kirjutuslaua (ostsime, sest nägi täitsa kena välja ja oli nii odav ja kirjutuslaudu liigub teisel ringil väga vähe – mõtlesime, et uues kodus kulub kuskil kindlasti ära) – olime selle ajutiselt kolides kööki tõstnud ja ema ütles, et kuulge, see ju sobib siia hästi… Ja tal oli õigus, sobiski :D Niisiis sain oma puslelaua juba suht esimestel päevadel elutoas paika.

Suur oli mu rõõm, kui puslekastid lõpuks lahti pakkida sain. Avastasin, et mul on neid ikka megapalju tekkinud – seega esimesena tegin väga karmi sorteerimise ja tõstsin pea pooled ära andmiseks kõrvale. Ülejäänud mahutasin uutesse oludesse ära:

Esimene pusle, mille uues kodus kokku panin, oli 130 tükki :D

Need kassipusled ostsin vahetult enne eriolukorda. Käisime teise ringi poodides mööblit juurde otsimas, sest ehkki saime maja täismöbleeritult, oli riiuli- ja kapiruumi meie asjadehulga jaoks ikkagi vähevõitu. Leidsime nii kappe kui riiuleid ja puslesid ka :D Suurem uuskasutuskeskusest 2€ eest, väiksem Samaariast, 2.50€:

Alustasin kokku panemist väiksemast – no teate küll, kui on pikk paus jäänud, siis tuleb ju vaikselt harjutada…. Kõigepealt 130, siis 500… :D

Ja üks tükk oli puudu… Üsna kindlalt ei kaotanud mina seda ära. Nii et… Oli tore, aga läks ära andmise kuhja. Ehk tasuta on mõned nõus siiski võtma, kokku panemise rõõm on korra ikka :D

Pärast eelnevat soojendust väiksemate pusledega julgesin 1000tk kassipusle ka ette võtta :D Sellel olid õnneks kõik tükid olemas ja jätan alles, oli päris mõnus kokku panemine – nunnu pilt ja kvaliteetne pusle ka. Ehkki enamik tükke olid nö “tavalised” ja erilisi oli väga väike hulk, mis tegi kokku panemise tüütumaks. Nii et selles mõttes tasub Schmidt pusledega ettevaatlik olla…

Teate, see on tore, et Kaaslane mind aeg-ajalt omaalgatuslikult pildistab. Ise pildistan ikka väikeseid hetki, sest nii tore on mäletada – iseenda pildistamist reeglina ei palu. Nii et tore on, et ta seda teeb. Pildi pealt on muidugi näha, kui küürus seljaga ma seal seisan – pikalt nii ei saa, selg hakkab valutama :D Vahepeal istun ka :D Aga selle kassipusle ülejäänud pildid on hoopis sünnipäevapostituse lõpus.

Ja siis käisime juba eriolukorra ajal veel Plikaga uuskasutuskeskuses, sest mul oli vaja tema käsitööülesande jaoks lõnga. Kui ma seal juba olin, siis ei suutnud vastu panna ja ostsin ühe pusle ka, ehkki sealne tavaline puslehind 3€ on minu jaoks tiba kallis ja ma reeglina ostan sealt vaid VÄGA ilusaid puslesid ning pigem suuremaid – 500tk nii ühevärvilise pildiga tavaliselt valikusse poleks jäänud. Aga see oli nii ilus loodus ja linnuke… Ja nii ma siis ostsin… Ja kodus rõõmustasin, kui nägin kirjakest karbis:

Aga selle puslega tegin ma strateegilise vea – hakkasin kokku panema neljapäeval, jätsin kõik tükid lahtiselt lauale ja panin edasi alles nädalavahetusel. Kui vanas kodus oli mul pidevalt pusle panemine pooleli ja tükid laiali ning kassid seda kunagi ära ei retsinud, siis siin on puslelaud nende lemmikakna all ja üleüldse peavad nad seda lauda enda omaks :D

Nii et kui puslega lõpetasin, ei olnud enam kõiki tükke olemas… Oli SEITSE tükki puudu. Seda pärast laua ümbruse läbi otsimist ja osade tükkide tuvastamist. Ütleme nii, et tolmuimejaga põrandate puhastamine ja selle hilisem tühjendamine ei pruukinud ka olla kõige parem idee… Ma siis prügikastis küll pisut sobrasin, aga… Mitte eriti innukalt :D

Kõige naljakam oli see, et kaks päeva hiljem avastasin ma neljast tükist koosnenud jupi sellesama aknalaua pealt orhideepotist :D Mul on NII kahju, et sellest pilti ei taibanud teha :D Ühesõnaga, kui mul alguses puslet väga vähe koos oli, olin kokku pannud kõigi lillede südamikud ja ju see oli Mustu karva külge kinni jäänud ning kuidagi lillepotis lõpetanud, see on mu parim seletus asjale. Ehk lõppkokkuvõttes on puudu kolm tükki. Läheb ka ära andmise kuhja :D

Googeldasin tükk aega puslematte, sest vildist ma ei soovi (üks on olnud, vastikult ebatasane) ja kummist Eesti kaubanduses ei paista olevat. Mingil põhjusel ei suutnud ma ka UK lehtedelt kummist leida, see-eest USA Amazon on erinevaid variante täis… Lugesin seal hoolega arvustusi ja kui kvaliteetsemad kummist matid maksavad 40$ ringis, siis leidsin lõpuks ühe lehe, kus on palju soodsam – aga video põhjal tundub kvaliteet küll võrdväärne nende kallimatega. Nii et ma VIST tellin sealt, kui keegi mulle just paremat kohta ei soovita.

Minu puslelaua mõõdud on 76x114cm. Sellel lehel on väiksem matt 65x91cm ja suurem 81x117cm. Hinnad vastavalt 10.99€ ja 17.43€. Postikulu on ühe puslemati puhul pisut üle 10€ lisaks – kahe puhul oleks soodsam ja kolme puhul veel soodsam, aga lisandub ju kohe tollimaks ja/või käibemaks… Ehk et maksude mõttes on ohutu siiski vaid üks matt tellida. Ma ausõna telliks palju parema meelega Eesti e-poest, aga no mis sa teed, kui ei müüda…

Ja ma ei suuda otsustada, kumb suurus mõttekam oleks. Iseenesest panen ma enamik ajast 1000tk puslesid, on ka mõned 1500tk ja suuremaid mul endal polegi, väga ei soovi ka. 1000tk pusle suurus on 49x69cm, 1500tk ca 60x85cm – ehk mahuks täpselt selle väiksema peale ära. Ja suurem on päris palju kallim ning oleks pisut üle laua äärte – samas ainult 1,5-2,5cm mõlemast äärest, et see vist väga ei häiriks? Ja mugavam on, kui pusle ümber on rohkem tühja ruumi. Ja mahutaks ka 2000tk pusle ära. No kumma ma tellin, ah? Mõelge kaasa :)

Mar 242020
 

TIKKER 36

Taneli tungival nõudmisel, kahepäevase hilinemisega :D Sünnipäev karantiinis isolatsioonis, läbi kaamerasilma. Mul on maailma parim kodu ja pere :)

A woman cannot survive a wine alone, she also needs a cat :P

FB-s katsusin kassipiltidega tagasi hoida, aga blogis õnneks ei pea :D

6km jooksuring sai tehtud, pusle sai kokku pandud, lisaks suuremas koguses päikest, lilli, häid soove ja maitsvat toitu. Mida enamat veel elult tahta?

Feb 102019
 

Kas teate, kui mitu inimest on juba ette heitnud, et ma üldse ei blogi? Kas teate, kuidas ma tahaks blogida, aga alati on midagi vajalikumat või lihtsalt mõnusamat teha? Kas teate, kui keeruline on valida, MILLEST blogida, kui oled lõpuks näpistanud ühel õhtul lugemise aja arvelt selle tunnikese, et blogisse siiski midagi üles saaks?

Nii palju pilte on veel näidata ja nii mitmel teemal tahaks kirjutada, aga kuna täna jõuan ainult pisut, siis otsustasin, et jagan lihtsalt hetki möödunud 1,5 kuust. Igapäevaelu. Võrratult tavaline, stabiilne ja mõnus.

Aga viimase kuu märksõna ongi vist eelkõige raamatud.

See lõik sai üles pildistatud “Minu Viinist”. Naersin südamest.

Üks jõulupuhkuse hilisõhtune söömaaeg :)

Poiss sai jõuludeks Carcassonne’i. Täiesti võrratu lauamäng, piisavalt põnev kogu perele.

Sai lastega Apollost nuputamist valitud… Ja siis nõudis Plika ristsõnu ka.

Kogemata valis ta Ripsiku asemel Miniristiku, nii et täiskasvanud said ühe endale :P

Te ei kujuta üldse ette, kui ogaralt palju rõõmu valmistab mulle see, et ma saan kellegagi koos lugeda.

Leia pildilt kass :P

Ühel õhtul sai korralik kõdistamismaraton maha peetud. Ma hoidsin targu veidi eemale ja võtsin endale fotograafi rolli :D

Tavaliselt loeme kahekesi, aga tol õhtul pressis Plika ka ennast meie vahele. Pluss noh, kassid.

Ja sel nädalavahetusel võtsin üle hiiglama pika aja pusle ette…

Ja nii ongi.

Igapäev. Töö, kodused toimetused, lapsed, kassid, kaaslane.

Loen raamatuid. Joon teed. Käin trennis. Tantsutrennis ja jõusaalis ja eile oli Hardcore Saturday ja…

Vahel on sõbrad-tuttavad-sulelised. Tallinnas on paar korda käidud, Kaidi-Annika jõuavad vahel külla, Liisiga joome vahel veini, nädalavahetusel jõudis koguni Virge külla.

No ja siis käisin reedel ja laupäeval teatris (tänks, Virge!), lähen homme kinno, neljapäeval jälle teatrisse…

Kogu aeg nii tihe kava ei ole, aga näe, nüüd juhtus nii.

Nii et ärge siis imestage, et mul ei ole aega blogida. Elu on lihtsalt liiga mõnus :)

Aga ma luban, et ma ikka katsun siia tihemini sattuda. Sest kui on mõnus, siis tahaks ju jagada.

Tahaks kirjutada pikemalt sellest, kuidas ma ise ka ei usu, et ma jõusaalis käin ja seda naudin, jätta märgid maha kõigist toredatest kokkusaamistest sõpradega, jagada rohkem kassipilte ja mõtiskleda elu üle. Eks näis, millal tegudeni jõuan :) Vahel kirjutan peaski blogipostitusi :) Lootust ühesõnaga on.