Mh, nädalavahetus kadus kuidagi nii käest, et blogimiseni jälle ei jõudnud ja kellaaeg on selline, et miskit asjalikku enam ei jaksa kirjutada ka… Küll aga jõudsin viimastel päevadel selle aasta pildid ära sorteerida ja töödelda, nii et vähemalt saan kassipilte jagada :D
Kaks aastat on mul see postitus vahele jäänud ja nüüd ka üle nädalase hilinemisega, aga mu ülinunnud kolleegid hoolitsesid selle eest, et oleks põhjust sünnipäevast blogida.
TIKKER 39
Kui ennevanasti (loe: enne koroonat) oli meil kontoris alati kindel värk, et kui kellelgi oli sünnipäev, tegime ühise kingituse, siis pärast koroonat ja kodukontorit jäi see komme kuidagi soiku. Enne Suure Bossi sünnipäeva jäime kolleegidega arutama, et tuleks jälle vanad traditsioonid taastada ja nii sai talle kingitus välja mõeldud… Suure Bossi sünnipäev oli päev enne mind :D (fun fact: mul on praeguses töökohas viie aasta jooksul kolmas otsene ülemus ja esimese ülemuse sünnipäev oli Suure Bossiga samal päeval – hea lihtne meeles pidada, eks :D)
Igatahes jah… Tulen siis mina sünnipäevahommikul tööle ja ees ootab õhupallimeri. Nad olid ikka põhjalikult ette võtnud. Terveks päevaks hea tuju garanteeritud!
No ja päeva jooksul tuli nii palju õnnitlusi ja kallistusi ja lilli ja kommi… Ülitore tööpäev oli!
Selle kommikarbi kinkijat ma siiani ei tea… Ilmus saladuslikult mu lauale, kui lõunal käisin :D
Kaaslane tegi jälle nalja ja saatis mulle kulleriga lilled – kuna seekord polnud kaardil kirjas “armsale nunnule” (praeguseks meie pere ametlik inside joke, mis sai alguse mu 35. juubelist), uurisin murelikult, kas lilled ikka on temalt või peaksin sellise generic kaardi peale salajast austajat kahtlustama :D
Kui Kaidi ka veel õhtul töölt läbi käis ja mulle tulbid tõi, siis ma ei mahtunud lõpuks lillede vahele äragi :D
Kaaslane kinkis mulle puidust pusle, aga sellest tuleb kunagi üks teine postitus… Siis, kui kokku saan… Poole peal praegu :)
Järgmisel aastal tahaks midagi tõeliselt ägedat ette võtta ja korralikult tähistada. Iga juubeli ajal mõtlen, et tahaks suuremat pidu, aga alati jääb see millegi taha – noh, peamiselt raha :D Ja teisalt ka põdemise, et mul on nii palju erinevaid tuttavaid, kuidas ma nad kõik kokku kutsun ja neid haldan. No tegelikult, kui korralik pidu teha, siis nagunii kõik suhtlevad omavahel ja pole probleemi. Aga korraliku peo raha eest saaks ilmselt juba soojamaareisi…
Ja ehkki suur pidu on üliäge, siis pigem külalistele kui korraldajale – võõrustajana ma naudin pigem just neid väiksemaid istumisi, kus mul on PÄRISELT aega iga sõbraga korralikult lobiseda. Ei tea, äkki peakski noid väiksemaid korraldama terve hulga, kohe teadlikult kutsuma kõiki sõpru-tuttavaid-karvaseid-sulelisi… Aga enamik neist elab teises linnas ja neid endale külla meelitada on ilmselt tunduvalt tõenäolisem siis, kui suurema pralle teeksin. Kes see viitsib niisama väikese istumise pärast sõita? Pluss tööinimesed saavad käia ainult nädalavahetustel, nii ma jäängi neid istumisi korraldama… :D Samas ma võikski teha sellest suure juubeliaasta projekti – leppida kõigiga kokku, et nad peavad mulle aasta jooksul külla jõudma ja siis tähistamegi mu 40-ndat jooksvalt terve aasta. Kuulge, sel ideel on jumet, täitsa meeldima hakkas, aastaringsed pidustused :D
Samas… IKKAGI tahaks nö “päris” sünnipäeval ka midagi ägedat ja erilist ja teistsugust ette võtta. Mis see olema peaks, pole õrna aimugi. Mul on ainult üks pisitilluke idee, et tahaks teha osa sünnipäeva tähistamisest kiigujooga stuudios, aga see oleks ainult neile sõpradele, kes on päriselt huvitatud proovimisest… Üllatavalt paljud pole – kurdavad, et (pea alaspidi) kiikumine ajab iiveldama ja “kas ma ikka jaksan” – muidugi jaksad, ei pea kohe kõiki akrobaatilisi trikke tegema, saab lihtsamalt ka! :D No sinna palju ei mahuks ka, kiikesid on 11… Ehkki neid saaks muidugi ka kordamööda kasutada. Ühesõnaga selline ideepoeg on. Aga kui mul rohkem ideid ei tule, siis korraldada üritamine/tähistamine AINULT nendega, kes on nõus kiigujoogat proovima… Oleks ehk ka vähe imelik? :D Ah, ei tea.
Õnneks on veel ligi aasta plaanide tegemiseks. Alati on võimalik suure prallega veel kümme aastat venitada :D Selle aja peale peaks vaba raha rohkem olema :D Praegu on juba tunduvalt parem, kui 10 aastat tagasi ja tahaks loota, et 10 aasta pärast on lapsed oma elu peal ja eluasemekulud ka väiksemad… Nii et tõepoolest, mulle praegu tundub täitsa jumekas see mõte, et teen huvilistele kiigujooga ürituse, kutsun kõik ülejäänud väiksemate gruppidena aasta jooksul külla ja Suure Peo korraldan alles siis, kui 50 kukub.
No eks näis, aega veel on :)
Lõpetuseks teile nunnud linnukesed meie aiast – meenutamaks seda, et neli päeva tagasi oli veel kevad :D
See YouTube’i kanal, mida eelmises postituses mainisin, on organiseerimise ja koristamise teemaline (ma kunagi kirjutan pikemalt, ausõna, siis lingin ka), mis on mind hullult motiveerinud jälle kodus sättima ja asju paremaks tegema.
Me Plikaga teeme tema toas ca korra aasta ikka selle suure ringi, kus toome kõik asjad keskpõrandale kokku, vaatame üle ja alati saab hunnikute kaupa asju ära antud või visatud… Ulme, kuidas tal neid koguneb, vastupidiselt Poisile, kellel pole peaaegu mitte midagi :D
Igatahes, me kolisime siia veebruaris 2020 ja augustis, kui olime ennast korralikult sisse sättinud, oli Plika tuba selline.
Eelmisel suvel ta teatas, et soovib remonti teha – ma ütlesin, et lasku käia, ma ostan värvid ja värgid, aga ISE teeb, sest mina ei viitsi :D No ta elas selles remondisegaduses mu mäletamist mööda ligi kuu aega, enne kui lõpuks värvimisega ringi peale sai. Ja mul ei ole valmis remondist mitte ühtki pilti :D Küll aga mõned pildid remondi tegemise ajast. Tal on toa kõik seina kaetud papi ja puidu segust plaatidega – need olid helesinised, üks sein oli sinise tapeediga ja aktsendiks oli mõnel pool triibulist tapeeti. Tapeedi võttis ta igalt poolt maha, varasemalt sinise seina värvis tumeroheliseks, no selline kaitseroheline, pruunikas… Ja ülejäänud seinad helehalliks. Kõik liistud, mida selles toas oli OHTRALT, sai sama tumerohelisega värvitud. Algul oli tal plaanis talad ka üle värvida, aga viitsimine sai otsa ja need jäid tumesiniseks. Alguses oli tal plaanis diivan välja vahetada väiksema vastu, jõudsin selle juba FB ära andmise gruppi üleski panna, aga kuna uut sobivat teise ringi poodidest ei leidnud, siis otsustas ikka olemasoleva helesinise alles jätta.
Plika toas on kogu aeg tuumasegadus – iga asi kukub käest ja sinna ka jääb, nädalavahetusel taskuraha saamise eelduseks on korras tuba, Plika pidi siis alati tund aega koristama ja mitmed korrad lihtsalt ei viitsinudki, isegi saamata jäänud 5€ ei motiveerinud :D Muuhulgas on tal voodipesuga pikemat aega ikaldus, vana enam ei meeldinud, uut meeldivat ei leidnud, minu arust on ta kuid maganud üldse ilma – no lina on, aga padjapüür pool ajast puudu, tekikotist rääkimata… Ütleme nii, et ma tema toas eriti käia ei kannata, ma ise ju korrafriik.
Aga ma sellest kanalist sain inspiratsiooni ja natuke paremini aru, et inimesed on erinevad ja peavad ka asju paigutama erinevalt, et kõik oleks nende vajadustele vastav… Ja ma juba mõne aja tagasi Plikale rääkisin, et millalgi teeme tema toas ka uue ringi ja siis üritame asjad nii ära panna, et see kord jääks püsima ka.
Täna tuligi Plika jutuga, et no kas teeme siis minu tuba – kui laps sellist asja küsib, siis muidugi läksin kohe rõõmuga appi. Vedasime kõik asjad kappidest-sahtlitest ühte kohta kokku ja tegime suure sorteerimise. Plika auks peab ütlema, et tal küll koguneb asju metsikult, aga ta on sama varmalt nõus ka neist lahti laskma. Ülikasulik oskus! Ma ise valdan seda meisterlikult, naudin üleliigsete asjade ära andmist. Ühesõnaga olen suutnud lapsele head eeskuju näidata :D
Enne Plika tuppa minekut jõudsin hommikul enne duši alla minemist veel vannitoas kiire katlakivieemalduse teha, muuhulgas lasin seda vahendit ka dušikardina alumisele äärele, mis oli pruunikaks tõmbunud – hõõrusin pisut käsnaga ja panin siis pesumasinasse, hulka puhtamaks sai. Pesu jõudsin tänase päeva jooksul pesta KUUS masinatäit (masin on meil vist 7kg – või äkki 8kg? – ja kuivati 9kg) – ja homseks jäi ka veel mitu :D Tavapärane taks on mul nädalavahetuse kohta kolm masinatäit – 60-ga pesen kõik rätikud ja lapid, kogu pere riided saab üldiselt kahe masinatäiega pestud, need 40-ga. Aga kui suurpuhastus, siis tuleb ikka rohkem. Esimene masinatäis oli dušikardin, meie hele voodipesu ja veel heledaid riideid, mis oli ajaga kogunenud (neid on nii vähe, et pesen heledaid üliharva). Teine masinatäis Kaaslase riided. Kolmas rätikud. Neljas Plika tekk ja fliis. Viies kõik need riided, mida Plika enam ei soovinud (neist sai TERVE MASIN täis ja olid tegelikult kõik puhtad, AGA said sorteerimise käigus pisut kassikarvaseks ja seega pesin korra veel läbi). Kuues Plika vana tekk, tema külaliste voodipesu ja Plika toas pesitsev suur pehme lammas, mis oli valgest üsna halliks muutunud. Kõiki kõrgemaid jõude tänan pesukuivati eest, muidu oleks selline pesupesemismaraton ikka VÄGA vaevaline. Ei kujuta elu ilma kuivatita enam ettegi. Homme pesen siis enda riided, Poisi riided, Plika need riided, mis ta alles jättis… Ja hommikumantlid mõtlesime ka ära pesta. Nii et 2-3 masinatäit siis tuleb veel :D
Plika oli sujuvalt endale millalgi võtnud magamiseks laiema, kaheinimese teki, tal on 120cm lai voodi ja pea iga nädal jääb mõni sõbranna ööseks, samuti avaldas ta täna soovi saada endale voodisse ka teine padi. Leidsin kapist ühe meie voodipesu komplekti, mida me enam ise ei kasuta ja mille kohta Plika ütles, et “ei hakka vastu” :D Nii et sai see siis talle. Kõik Jyski ja Ikea voodipesud oli ta varasemalt ära põlanud, nii et mulle oli tõesti kergendus, et midagi sobis, nii valus oli vaadata, kuidas ta ilma voodipesuta magas :D
Igatahes, terve päeva koristasime – ma arvan, et alustasime äkki kuskil ühe paiku ja lõpetasime üheksast. Ja lõpptulemus:
Kuna olime ostnud millalgi alla elutuppa uue teleka, siis vana oli üle ja seisis tükk aega üleval koridoris. Pärast remonti sai see Plika tuppa, aga kahjuks mul pole ühtki pilti sellest, kus see alguses oli. Nimelt selle kapi peal, kus nüüd on süntesaator – kapp oli lihtsalt nii palju diivani poole tõmmatud, et telekas sinna ära mahtus. Aga see ei olnud kõige parem lahendus.
Tegelikult soovib Plika sinna kaldseina alla kapi asemele hoopis lebolat teha – et seal oleks vaip ja suured padjad või kott-tool. Kapp tuli koos elamisega ja ta hoiab seal külaliste tekke-patju, aga põhimõtteliselt võib selle ta toast välja ka tõsta… Ehkki süntesaatorile pole siis kohta :D Kui Plika seda kasutab, siis nagunii mujal – ma ei teagi, kus, vist voodis :D Aga see peaks tal silma all olema, muidu unustab üldse ära, et see eksisteerib. No eks näis, see lebola on vähe suurem projekt, mida kohe praegu vast ette ei võta, äkki suve poole.
See nagi oli algusest peale seal seina peal, pärast remonti Plika ei tahtnud seda sinna tagasi ja kuna kapp oli vastu diivanit telekaga, poleks mahtunud ka – kui nüüd jälle ruumi tekkis, siis küsisin, et ehk paneme tagasi, talle ühest nagist jäi väheks, et kõik oma kotid, dressikad, vööd ja hommikumantel ära mahutada, nii et ta oli nõus. Augud olid varasemast seinas olemas, seega oli lihtne paigaldada.
Kui telekas oli eelmises kohas, oli diivan üsna vastu voodit lükatud, et üldse ära mahuks, nii et Plikal polnud ruumi öökapi jaoks, ta kasutas selle asemel aknalauda ja diivanit, aga see polnud sugugi hea lahendus, asjad vedelesid igal pool. Nüüd on jälle võimalik diivani ja voodi vahele vahe jätta, nii et saame talle öökapi osta. Valisime selle juba välja ka, leidsime sobiva Jyskist – oluline oli, et oleks üks sahtel, kus oma nodi hoida, mida voodi kõrval vaja (ta praktiliselt elab voodis :D) ja et alt oleks lahtine, sest seal on tal pikendusjuhe, millele vaja head ligipääsu, sest seal on laadijad ja muu selline. Öökapi peale paneme mingi kena karbi prügikastiks, sest Plika prügi sorteerimise süsteem on kirjutuslaua kõrval, aga nagu mainitud, elab ta peamiselt voodis ja ei viitsi kogu aeg teise toa otsa prahti viima minna. Nii oli siiani tavaline, et tema voodi ümbrus oli täis kommipabereid ja muud taolist, mis tihti lõpetasid voodi all, kust neid hiljem välja õngitseda tuli. Seega siis üks väiksem lisaprügikast. Ja öökapi ette mahub täpselt tema pesukorv – enne oli see ahjust paremal, aga sinna jõudis must pesu kord nädalas, kui ma käisin ütlemas, et korja kokku, muidu ma ei pese :D Kui see nüüd voodi kõrval on, on tunduvalt suurem tõenäosus, et kõik must pesu seljast otse korvi rändab, mitte vahepeal pooleks nädalaks diivanile või põrandale vedelema ei jää.
Teleka panime kummuti peale, seal saab seda keerata vastavalt vajadusele, kas Plika tahab vaadata voodist või diivanilt. Sobib sinna ülihästi! Enne olid kummutid vastu seina ja kummuti ning ahju vahel oli vahe – selleks, et telekas ära mahuks, pidime kummutid paremale nihutama. Kuna see ahi kuumaks ei lähe, vaid ainult leigeks, siis on see igati ok lahendus. Ja peegel sai ka lõpuks seinale.
Plika toa ukse taga ootavad nüüd kõik asjad, mis vajavad kas ära panemist või ära andmist. Sellega ei jaksanud täna tegeleda, eks homme.
Siin on kõik riided, mis Plika kummutist välja viskas. Enam pole asi pidevas kasvamises – ta kasvab ilmselt veel küll, hetkel 171cm, aga pigem muutub tema riietusstiil, nii et asjad ei jõua isegi väikseks jääda, ta lihtsalt ei soovi neid enam kanda. Tema riided on peaasjalikult kas Humanast või Takkost, viimases käime siis, kui soodushindadest võetakse veel pool maha :D Plika lemmikud on ülilohvakad särgid ja dressikad, mida ta ostab pool ajast meesteosakonnast, teksadest on ta lemmikõige mum jeans, mis on minu arust jõle lõige, aga jumala eest, kui talle meeldib, siis lasku käia, mina kätt ette ei pane. Täna viskas ta välja viis paari retuuse ja viimased liibuvamad särgid, sest ta ei kannata enam ühtki riiet, mis on ümber. Kuna ma ise pärast kahte aastat koroonat ja kodukontorit suht samal põhjusel oma riidekapist pool välja viskasin, siis saan temast üsna hästi aru… Ehkki ma ise eelistan endiselt riideid, mis siiski mingilgi määral kehakuju järgivad… Aga igaühele oma :P Igatahes ei ole mul sugugi kahju Plika riided ära anda, kuna me põhimõtteliselt kalleid riideid ei osta. Pigem on puhas rõõm, et saab kappi ruumi juurde.
Ühesõnaga ääretult rahuldustpakkuv päev oli ja Plika ise on ka üliõnnelik, et ta tuba nüüd nii ilus on – ja planeerib nüüd hoolega, mis ta tahab veel seinale riputada, Pinteresti ideedest imponeerivad talle näiteks vinüülplaadid jms. Remonti sai tehtud suvel, aga minul on tunne, et alles nüüd sai valmis :D Jõulutuled ostsime talle detsembris, need annavad aastaringselt hubasust juurde. Plika on ääretult motiveeritud seda korda hoidma ja tal on nüüd igal õhtul kell kaheksa telefonis meeldetuletus, et ta toa üle vaataks ja kõik asjad omale kohale paneks (mõte on siis kasuliku harjumuse tekitamine – alguses peab meelde tuletama, mingi hetk muutub automaatseks, et iga asi läheb kohe pärast kasutamist oma kohale, nagu minule see on juba aastakümneid). Eks näis, kuidas see eksperiment õnnestub. Aga mul on tunne, et kuna me oleme nüüd senisemast teadlikumalt sättinud toa võimalikult selliseks, et kõike oleks ülilihtne ära panna ja korras hoida, siis äkki isegi toimib :D
Mitte et ma viitsiksin kirja panna, mida ma täpselt iga kord jõusaalis teen… Oh ei, seda ärge lootkegi :D Aga mõtlesin, et panen enda jaoks trennid kirja, sest statistika, eks :D
Jaanuari esimene nädal: laupäeval kiigujooga, pühapäeval jõusaal
Jaanuar teine nädal: teisipäeval kiigujooga, laupäeval jõusaal
Jaanuari kolmas nädal: teisipäeval kiigujooga, kolmapäeval jõusaal, laupäeval kiigujooga, pühapäeval jõusaal
Jaanuari neljas nädal: teisipäeval kiigujooga, kolmapäeval jõusaal, laupäeval kiigujooga
Jaanuari viimane poolik nädal: kuna eelmine nv Lätis, siis pühapäevase jõusaali tegime esmaspäeval, teisipäeval kiigujooga
Nii et kokku 13 trenni, keskmiselt kolm trenni nädalas. Ise ka ei usu :D
Sundima ma ennast selleks absoluutselt ei pea. Kiigujooga on puhas rõõm juba neljas aasta järjest, jõusaalis mulle on ka alati meeldinud käia, lihtsalt mitte üksi ja Kaaslase haiguse pärast oli vahepeal pikk paus.
Kontoris käimine aitab jõusaalis käimisele väga hästi kaasa – kui on planeeritud, et kolmapäeval pärast tööd läheme, siis see ongi minu aju jaoks sama kindel kui see, et teisipäevaõhtul kell kuus on kiigujooga. Ja nädalavahetuse hommikutel trennis käia ei ole ka enam mingi probleem, mis on ääretult tore. Lastagu mul vaid välja magada ja pärast seda võin minna küll.
Aga et oleks niisama jutu kõrvale pilte ka, siis otsisin üles nee vähesed pildid, mis minust kiigujoogas tehtud on. Kui Liis vahel laupäeviti Pärnusse trenni jõuab, siis temaga saab tehtud :D
Video ja esimene pilt on möödunud aasta maist, viimased kaks oktoobrist. Ma ÜRITASIN seda videot poole väiksemaks teha, aga ei õnnestunud ja ma ei viitsi rohkem jaurata, nii et sry :D
Lugesin jaanuaris viis raamatut ja 2556lk: kolm raamatut ja 2014lk inglise keeles, kaks raamatut ja 542lk eesti keeles. Tegelikult oli plaanis Strike’i sarja kuues osa ka jaanuaris ära lõpetada, aga no ei jõudnud :D
Raamatuarvustusi kirjutan FB lugemise väljakutse gruppi ja vist väga ei viitsi neid siia kopeerida, sest lugemisest huvitatud inimestel oleks ilmselt tunduvalt mõistlikum ise ka grupiga liituda, saab lugeda palju rohkem ja palju põnevamaid kirjatükke kui minu omad. Ah, olgem ausad, ma olen lihtsalt laisk, ei viitsi siia kopeerida. Või kas ikka peaks?
Igatahes, kuna Strike’i viimane osa sai veebruari alguses läbi, siis praegu on kuupäev alles viies, minu skoor on juba neli raamatut ja 1995lk :D Goodreads heidab ette, et olen viie raamatuga graafikust maas. Anna aega atra seada, eks… Aasta lõpp on alles kaugel :D Küll ma need 150 raamatut ära loen! :D
Njaa, Liis juba hommikul suunas mind blogima, aga päev kulus muudele asjadele ära ja siin ma nüüd jälle olen :D Mõne lühikese postituse ehk jõuan enne magamaminekut kirja panna, aga Läti-reisi meenutused jäävad igatahes hetkel veel ootele :P
See menüü tegemine on ikka täiega fun, ma ütlen teile. Mis siis, et söökide nimekiri pole just teab mis pikk. Kõrval on sügavkülmas ootava liha nimekiri, see lisab mitmekesisust ja sunnib aeg-ajalt kastist välja mõtlema (loe: uusi retsepte otsima).
Igal juhul mul oli eile kõik juba tehtud, aga siis juhtus nii, et täna oli Selveri kalaletis poole hinnaga vikerforell, mis tähendas, et algselt järgmise nädala neljapäevale planeeritud ahjukala sai juba täna tehtud (ja selleks mõeldud lõhe istub sügavkülmas edasi ning ootab oma aega), siis pidi mitu muud päeva ka ümber planeerima, et saaks enam-vähem ikkagi plaanide kohaselt ja ei kattuks kooli menüüga… Aga sai!
| kool | kodu | ||
| P | 05.veebr | ahjuforell, riis, värske salat | |
| E | 06.veebr | kartul, hakklihakaste | kodune burger |
| T | 07.veebr | frikadellisupp kapsa ja läätsedega | punane pasta |
| K | 08.veebr | toortatar, loomaliha-suitsujuustukaste | mulgi puder |
| N | 09.veebr | lasanje köögiviljadega | riis veiseliha ja aedviljadega |
| R | 10.veebr | guljašš | riisinuudlid küüslaugu ja kapsaga |
| L | 11.veebr | pasta trühvliõliga |
Neljapäeval ja reedel on uued retseptid, eks ole näha, kuidas välja kukub :)
Läks blogimisega natuke kehvasti kuu lõpus, sest nädala sees õhtuti ma tihti ei viitsi ja eelmisel nädalavahetusel sattusin ootamatult Lätti, sel nädalal oli vaja raamatuid lugeda ja muid asju teha… Ühesõnaga polnud aega, et blogida :D Loodetavasti sel nädalavahetusel parandan vea, soojenduseks nädala menüü.
| kool | kodu | ||
| P | 29.jaan | tomatisupp | |
| E | 30.jaan | kartul, kana-porrukaste | pikkpoiss, tatar, salat |
| T | 31.jaan | köögiviljasupp | chili con carne |
| K | 01.veebr | kartuli-hakklihavorm | koorene kana-küüslaugupasta |
| N | 02.veebr | taimne pilaff | seapraad, ahjukartul, praekapsas |
| R | 03.veebr | seljanka | magushapu kanawok, riis |
| L | 04.veebr | kartul tuunikala, majoneesi ja rohelise sibulaga |
Eelmisel nädalavahetusel, nagu mainitud, olime meie Riias, nii et laupäeval keegi süüa ei teinud, lapsed sõid varasemast järele jäänud pad thaid ja sügavkülmast ühe pitsa. Plika tegi süüa hoopis pühapäeval, tomatisuppi. Algselt laupäeval plaanis olnud kanapasta lükkus kolmapäevale.
Pikkpoiss juustuga, ma kuskil varem mainisin ka, on maitsestatud liha, mis tuleb lihtsalt tunniks ahju panna. Meile maitseb, lastele mitte. Kanpolist saab seda aeg-ajalt hea hinnaga, 800g 2.99€ (täishind 6.99€). Samas kuna meil sattus seda menüüsse praktiliselt nädalase vahega, siis teine kord juba tunnetasime, et poleks nii ruttu uuesti tahtnud :D Aga see on nii suur, et ei raatsi sügavkülmaruumi sellele kulutada, sellepärast sai kohe ära tehtud. Plika oli too õhtul üldse sõbranna juures, Poiss pidi kodus järele tegema kokanduse tunni, millest ta eelmisel aastal põhjuseta puudus, nii et tema tegi meile pikkpoisi kõrvale tatart ja tomatisalatit, ise sõi eelmisest päevast järele jäänud tomatisuppi :D
Muidu kulges kõik plaanipäraselt. Magushapu kanawok oli ka nö valmistoit, mis ainult pannile visata, aga see meile eriti ei meeldinud ja rohkem ei osta. Samas on ikkagi tore, kui saab poole hinnaga mingeid uusi asju proovida, vahel leiab nii mõne pärli ka.
Järgmise nädala menüü on mul juba valmis tehtud, aga postituse teen siis, kui tahvlile kirjutatud saab… Ilmselt homme :P
See ei olnud kohe kindlasti üldse mitte mingi uusaastalubadus, aga kuidagi juhtus nii, et sel aastal oleme jälle rohkem trennis käima hakanud.
Enne koroonat, 2019, oli mu elu kõige aktiivsem trenniaasta üldse. Lisaks tavapärasele kiigujoogale käisin Kaaslasega jooksmas, jõusaalis ja võistlustel, sõitsin rattaga pikemaid vahemaid puhtalt trenni mõttes, kanuumatkal sai 100km maha aerutatud. No ja siis tuli see fakken koroona :D Jooksuvõistlused said joostud virtuaalselt, mis pole üldse see. Trennid-jõusaalid olid vahepeal täitsa kinni, vahepeal maskikohustus… No ei kiskunud. Siis oli Kaaslane pool aastat haiglas ja pärast seda mingit sporti ei teinud. Mina olin ennast jooksuvõistlustele kirja pannud, aga ei viitsinud üksi jooksmas käia ja jooksin kõik kolm võistlust ilma igasuguse trennita. 2022 ei pannud ennast üldse kirja, sest teadsin, et Kaaslane veel ei jookse ja ma üksi ei viitsi. Sel aastal meil tööandja enam ei hüvita jooksuvõistlustel osalemist, millest on jube kahju.
Eelmisel aastal ma käisingi ainult kiigujoogas. Ühe korra Kaaslasega suvel jooksime, aga talle see too hetk väga ei istunud ja nii me rohkem ei läinud. Sügisest saadik ajasin talle peale, et millal me jälle jõusaalis käima hakkame, sain ta viimaks nii kaugele, et detsembris läksime. Ühe või kaks korda vist käisime, siis oli nii kiire või haigused, et rohkem ei jõudnudki. Tema vist äkki käis mõned korrad rohkem.
Kiigujoogas mul läheb neljas aasta. Armastan seda endiselt kogu südamest. Mõlemad treenerid on super ägedad ja linas kõikuda on nii mõnus. Minu lemmikud on igasugused trikid, eriti viimase poole aasta jooksul on kogu aeg tunne, et tahaks miskit uut õppida ja jälle ennast ületada. Ja olen uusi trikke õppinud ka.
Lisaks on mulle pikalt huvi pakkunud postitants. Mul on kolm sõpra-tuttavat, kes on aastaid sellega tegelenud, nende videod ja fotod sotsiaalmeedias on alati nii inspireerivad ja minus kasvab soov järele proovida. Tean, et seal on alguses palju valu ja sinikaid, aga sellegipoolest :D Pärnus on postitantsu trenn täpselt ühes kohas ja see koht jääb minu liikumisraadiusest täiesti välja. No ei meeldi mulle teisel pool jõge käia, ei meeldi :D Mis siis, et tegelikult on Pärnus kõik lähedal :D Igatahes, kuna tuli välja, et ka õeke on alati tahtnud postitantsu proovida, siis ma tegin sellise tüki, et kinkisin talle jõuludeks eratrenni kinkekaardi. No et siis saame koos minna ja vaadata, mis värk on. Oleks läinud kohe aasta alguses, aga lühikesi pükse polnud meil kahe peale rohkem kui üks paar :D Õeke tuleb veebruari lõpus jälle, võtab oma püksid kaasa, siis läheme. Ootan põnevusega.
Jõusaalis mulle väga meeldis Kaaslasega käia, aga üksi mind sinna absoluutselt ei tõmmanud. Ei viitsi mina mõelda, mida mis järjekorras teha, millised harjutused mis lihastele mõjuvad jne. Mulle täiega sobib see lebo variant, et Kaaslane näitab näpuga: nüüd seda, nüüd toda. Sellepärast mul ongi nii hea meel, et LÕPUKS OMETI jälle käime koos. Ja täiega tänulik olen selle eest, et tööandja kompenseerib igakuiselt teatud summa, nii et jõusaali kuukaart maksab meile 3€. Mis nii viga trenni teha!
Kaaslane ütles, et peame ikka hakkama jooksmas ka käima. Ma ütlesin, et vähemalt ÜHEL võistlusel tahaks osaleda, siis on rohkem motti trenni teha. Kui ise maksma peab, siis ma ei suuda ennast motiveerida ei luite- ega rannajooksuks, sest need ilmastikuolud võivad olla nii heitlikud… Aga kahe silla jooks tuleks täitsa kõne alla. Kui aprillis-mais ilmad jooksukõlblikuks lähevad, siis jookseme veits, vaatame, kas Kaaslasel läheb nüüd paremini kui eelmine suvi… Kui jah, siis regame ära, mai lõpuni on kõige soodsam hind :D
Kui Kaaslane peaks hakkama jälle rattaga sõitmas käima, st mitte linnarattaga punktist A punkti B, vaid oma fancy võistlusrattaga päriselt maanteel trenni tegema (sest rääkides spordist, siis jõusaal ja jooks on tema jaoks mäletatavasti toetavad kõrvaltegevused, eelkõige on ta just jalgrattur, kes osales enne koroonat aastaid regulaarselt võistlustel ja aeg-ajalt ka võitis neid :D), siis ma luban, et hakkan ka puhtalt trenni pärast oma linnarattaga pikemaid ringe sõitma. Rattavõistlustele ma küll enam ei kipu, aga trenni teha ju natuke võiks :D
Igatahes, jõudes lõpuks postituse pealkirjani, siis jaanuar on olnud plaanimatult, ootamatult ja meeldivalt liikumisrohke.
1. jaanuaril käisime jalutamas. Kodust mere äärde, seal täitsa lõppu muulini välja ja tagasi, kokku 7,5km.
Jaanuari esimesel nädalal oli meil puhkus, aga laupäeval oli aasta esimene kiigujooga ja pühapäeval käisime jõusaalis.
Eelmisel nädalal käisin teisipäeval kiigujoogas ja laupäeval jõusaalis.
Sel nädalal käisin teisipäeval kiigujoogas, kolmapäeval jõusaalis, laupäeval kiigujoogas (ja kuna ilm oli nii mõnusalt päikepaisteline, siis jala, mitte autoga – nii et 2×15 minutit kiirkõndi trennile lisaks) ja täna jälle jõusaalis. Neli trenni nädalas. Ma ausalt ei planeerinud nii palju, lihtsalt juhtus nii :D
Kiigujoogas ma käisin eelmisel aasta korra nädalas, nädalavahetusel ei viitsinud. Hästi tugevalt oli sees see “tahan rahulikult hommikumantlis diivanil lebotada, mitte puhkepäeva hommikul kuskile kiirustada”. Laupäeval vedasin ennast trenni ainult siis, kui mõni sõber oli tulemas, keda näha tahtsin. Sügisel hakkas seda aga kahtlaselt tihti juhtuma, samuti hakkasid laupäevased trennid mingist hetkest toimuma vaid üle nädala – see on ainult kaks korda kuus. Ja kuna ma kiigujoogat nii väga armastan, siis mõtlesin, et AINULT kaks laupäeva kuus, muidugi ma viitsin :D
Nii et sellel aastal mul oli ainus eesmärk käia kiigujoogas nii palju kui võimalik. Mis tegelikult tähendabki ikkagi iganädalast teisipäeva õhtut ja paar korda nädalas laupäeva lõunat. Neljapäeva hommikul kell üheksa ei lähe kohe kuidagi :D
Jõusaaliga oli alustuseks eesmärk käia korra nädalavahetusel. No et tööpäeva õhtul ei viitsi / jõua, nädalavahetusel on rohkem aega. Kaaslane käis vahepeal kolmapäeval ka, aga mina alguses ei viitsinud, sest teisipäeval sai juba kiigujoogas käidud ja üldse väsinud, laisk jne :D
Nädalavahetuse jõusaaliga proovisime eri variante. Alguses käisime kuskil lõuna ajal, pärastlõunal… Ma täpselt ei mäletagi, no äkki 12-14 vahel vms. Me käime Tervise Paradiisis ja seal on laupäeval väga palju möllu, riietusruum on ju veekeskuse omaga ühine, jõusaalis endas oli inimesi enam-vähem okei koguses. Siis tegin ettepaneku, et käiks hommikul kohe pärast ärkamist ja sööks hommikust alles koju tagasi jõudes. No katsetasime siis ühe laupäeva hommikul kell 11. Inimesi oli pisut vähem kui peale lõunat, aga nälg tuli (me enne seda käisime kiirelt paarist kohast läbi, sellepärast alles 11 jõudsime jõusaali). Sel nädalal käisime pühapäeva hommikul kell kümme. Juhhei, nii vähe inimesi pole ma jõusaalis kunagi näinud! Riietusruum oli alguses täiesti tühi, ulme. Jõusaalis alumisel korrusel olime enamiku ajast kahekesi, lõpuks tuli paar inimest veel, üleval oli pisut rohkem inimesi, aga seal on rohkem ruumi ka, nii et ikkagi meeldivalt alarahvastatud.
Sel nädalal viitsisin kolmapäeval ka Kaaslasega kaasa minna – kohe pärast tööpäeva lõppu, jõudsime natuke peale poolt viit. Siis oli ikka palju rohkem inimesi, mis on muidugi loogiline. Jõusaalis sai tegelikult hakkama, aga hiljem sauna ma ei saanudki, sest üks ei töötanud ja teine oli naisi täis, ukse taga passida ja oodata ka ei viitsinud :D Aga ikkagi oli täitsa hea tunne keset töönädalat üks kiire trenn teha – mul on kolmapäeval vahetult enne tööpäeva lõppu üks kliendikoosolek, mille jaoks valmistumine võtab alati aega ja energiat, pärast seda on juhe nii koos ja vaimselt suur väsimus, et ongi hea minna ja jõusaalis füüsiliselt see “kopp on ees” tunne välja rassida. Mis siis, et väga pikalt ei viitsi :D
See on igatahes huvitav, et nädalavahetuse hommikul välja minemise ees on vastumeelsus järsku ära kadunud. Ma olen töö pärast nii harjunud vara tõusma, et nädalavahetusel “välja” magamine tähendab kella seitsme asemel üheksa-pool kümme ärkamist :D Kiigujooga algab laupäeval 11.30, sinna tühja kõhuga ei lähe, siis pean piisavalt varakult hommikust sööma, et jõuaks pisut seedida, muidu on tagurpidi asendites pisut ebameeldiv :D Aga jõusaali varem jõudmine on kohe täitsa tuntava eelisega inimeste arvu mõttes, seega kohe pärast ärkamist tundub parim variant. Saab välja magada, saab kohe päeva alguses trenni tehtud ja pärast jõusaali on täpselt paras Selverist läbi käia – päeva -50% pakkumised on lõunaks juba väljas ja valik on esinduslik :D
Eks ole näha, kas ma viitsin hakata igal kolmapäeval jõusaalis käima, aga kui vähegi viitsin, siis lähen. Nii võibki nädalas kolm-neli trenni ära tulla. Mis on minu jaoks müstika, sest ma olen viimastel aastatel nii passiivne olnud.
Aga tore!
Sel nädalal sai menüüd peaaegu eeskujulikult järgitud. Väikesed muudatused sai tehtud vaid seoses laste ootamatu mujal ööbimisega – reedel jäid mõlemad oma sõprade juurde ööseks, laupäeva isa juurde. Sellega seoses tegime reedel planeeritud kana kõrvale tavalise riisi asemel riisi-spelta-kinoa segu, mida lapsed poleks soovinud. Ja algselt pühapäevale planeeritud pikkpoiss juustuga (üks nö maitsestatud liha, mis meile Kaaslasega maitseb, lastele mitte, oli Kanpolis jälle olematu hinnaga), riis ja värske salat sai ära tehtud laupäeval, aga riisi ega salatit ei viitsinudki teha, selle asemel oli brokoli või ja küüslauguga. Laupäevale planeeritud heeringat ja kartulit saab Plika siis täna õhtul teha.
Esmaspäeval saab küll nii koolis kui kodus kartulit, aga noh – neid toite, mis ma teha viitsin, pole just väga palju, seega nii on :D Selle eest otsisin isegi ühe uue retsepti – reedeks, Kaaslasele :D Nimelt on meil kapis juba iidamast-aadamast üks risotoriis, mille ta spetsiaalselt kunagi ostis, et risotot teha. Ja sügavkülmas ootavad realiseerimist sea kaelakarbonaadi lõigud. Ma siis googeldasin pork risotto ja kuna seda seentega varianti tuli välja kohe alguses mitmel eri lehel, ei hakanud rohkem otsima, panin menüüsse :D Laupäev võib veel muutuda – vaatame, kas äkki tuleb nädala peale mõni põnevam idee või saame poole hinnaga miskit inspireerivat. Kui ei, võib Plika selle pasta teha küll. Meile kooresed pastad viimasel ajal väga peale ei lähe, eriti järgmisel päeval – aga kui ta teeb väiksema koguse ja sööme samal õhtul ära, siis peaks ok olema.
| kool | kodu | ||
| P | 22.jaan | heeringas ja kartul | |
| E | 23.jaan | kartul, kapsa-hakkliha hautis | kartuligratään |
| T | 24.jaan | peedine lõhesupp | lasanje |
| K | 25.jaan | ahjukartul, kotlet köögiviljadega | pad thai |
| N | 26.jaan | tatrapuder | kala-kartulivorm |
| R | 27.jaan | rassolnik suitsulihaga | seene-sealiha risoto |
| L | 28.jaan | koorene kana-küüslaugupasta? |
2020 detsembris oli Kaaslane haiglas ja minul tööl väga vaikne, mis jättis rohkelt aega ja jaksu kodumajandusega tegeleda. Nii sai menüütahvel seinale pandud ja ligi pool aastat edukalt menüüd tehtud, sealhulgas igasugu uusi retsepte proovitud. Ma arvan, et see on mu kõigi aegade rekord :D
Töökoormuse üle pea kasvamise ja suve saabumise tõttu tuli menüü tegemisse paus ning ehkki septembris korra üritasin, siis tagasi reele ei saanudki. Eelmise aasta alguses veel ca kuu aega üritasin ja siis jäi jälle sinnapaika. Meie viimase aasta menüü on olnud peamiselt “vaatame, mida Selveris poole hinnaga pakutakse”.
Mina mäletatavasti olin see, kes jättis Eksabikaasale meie suhte alguses mulje, et ma üldse süüa ei tee ja nii kujunes välja, et tema, vaene mees, kokkas kõik need kümme aastat. Tegelikult ma olen alati osanud süüa teha, ma lihtsalt, noh… Eriti ei naudi seda. Tüütu :D Minu jaoks on palju loomulikum pärast sööki koristada ja nõusid pesta, see oli siis minu panus nende kümne aasta jooksul. Pärast lahutust ma muidugi kokkasin kenasti, sest valikut polnud. Aga arvestades mu üldist leigust söögitegemise suhtes pole muidugi ime, et see on esimene asi, mis tööstressi või üldise väsimuse puhul kannatab ja ma arvan, et (minu vähene) söögitegemine oli eelmisel aastal minu ja Kaaslase tüliallikas nr 1. Tema tahtis muudkui plaane teha ja sai pahaseks, kui ma keset kiiret tööpäeva ei olnud absoluutselt huvitatud mõtlemisest, mida õhtul süüa teha võiks. Lisaks me lastega olime tihti pirtsakad ja isutud ning paljud asjad ei maitsenud :D Me küll sügisel mingi hetk leppisime kokku, et kuni Kaaslane ei tööta täiskoormusega ja minul on töökoormus kõrge (ma ei kujuta ette, kas see kunagi jälle normaalseks muutub, ehkki nii palju on asi paranenud, et ületunde ma enam praktiliselt ei tee, lihtsalt kohutav tempo on kogu aeg peal), siis nädala sees teevad süüa nemad Plikaga ja mina nädalavahetusel, kus ma olen ka võimeline mõtlema ja plaanima. Mõnda aega see kokkulepe nagu toimis, kuni mingi hetk tuli jälle tüli :P
Kusjuures mitte otseselt tülide pärast, pigem ikka see “uus aasta, parem mina” innustas – ehkki ühtki uusaastalubadust ma ei andnud, lihtsalt tekkis jaanuaris see tunne, et vot nüüd võiks jälle teha. Osalt andis ilmselt hoogu ka see, et hakkasin üle kahe aasta igapäevaselt kontoris käima, nii oli üks muutus järgmise ajendiks.
Jaanuari esimene nädal oli meil puhkus ja vabakava, siis sõme nii, nagu jumal juhatas. Aga tööle ja kooli tagasi minemisest saati on meil jälle menüü seina peal, juhhei.
Võrreldes kahe aasta taguse ajaga oleme nii mina kui lapsed muutunud palju pirtsakamaks ja paljud asjad, mis toona sobisid, enam ei maitse. Samuti pole mul mingit huvi ega jaksu otsida ja katsetada uusi retsepte. Sestap sedakorda pisut teist laadi eeltöö: kirjutasime paberi peale kõik toidud, mis meile endiselt maitsevad ja iga pereliige andis kõigile toitudele hinde viiepallisüsteemis. Lisaks kirjutasime juurde, kes mis toitu teeb. Põhimõtteliselt saaksime me kõik kõigi toitude tegemisega hakkama (Plika pole küll kõike ise teinud, aga retsepti järgida oskab kenasti), aga ikka on välja kujunenud nii, et igaühel on omad lemmikud. Hiina kana näiteks teen ainult mina, chili con carnet ja lasanjet praeguseks ainult Kaaslane, heeringat ja kartulit armastavad lapsed rohkem, nii et see jäi Plika nimele… Ühesõnaga, valmis allolev pingerida. Nagu listi alumise otsa “top” kolmest näete, siis mõned minu ja Kaaslase lemmikud lastele üldse ei meeldi, aga siinkohal loeb see, et kui meile maitseb, siis me ikka vahel teeme, lihtsalt ehk mitte nii tihti :D
| toit | kes teeb | kokku | Kaaslane | mina | Poiss | Plika |
| hiina kana | mina | 16,5 | 5 | 5 | 3 | 3,5 |
| kartuligratään | mina, Plika | 16,5 | 4 | 4,5 | 3 | 5 |
| pad thai | Plika | 16,5 | 3,5 | 3 | 5 | 5 |
| pasta trühvliõliga | Plika, mina | 16,5 | 3,5 | 4 | 5 | 4 |
| ahjukartul tuunikala ja majoneesiga | Plika, Kaaslane | 16 | 4 | 3,5 | 4 | 4,5 |
| ahjukartul, praekapsas, sealiha | Kaaslane | 16 | 4 | 4 | 5 | 3 |
| wrapid | Kaaslane | 16 | 4 | 4 | 3,5 | 4,5 |
| mulgi puder | mina, Plika | 15,5 | 3 | 4,5 | 4 | 4 |
| punane pasta | Kaaslane | 15 | 4 | 4 | 3 | 4 |
| pasta carbonara | Plika | 15 | 3,5 | 3,5 | 4 | 4 |
| heeringas ja kartul | Plika | 15 | 3 | 3,5 | 4 | 4,5 |
| lasanje | Kaaslane | 15 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| tomatisupp | Kaaslane, Plika | 14,5 | 3,5 | 4 | 3 | 4 |
| kapsa-hakkliha hautis | Plika, mina | 14,5 | 3 | 3,5 | 4,5 | 3,5 |
| isetehtud burger | Kaaslane | 13 | 3 | 3,5 | 2,5 | 4 |
| pilaff | mina | 12 | 3,5 | 4 | 1 | 3,5 |
| chili con carne | Kaaslane | 12 | 5 | 3,5 | 0 | 3,5 |
| kala-kartulivorm | mina | 11,5 | 4 | 4 | 1 | 2,5 |
Lisaks valmis lühike nimekiri sügavkülma kogunenud lihakraamist, mida oleme viimase aasta jooksul soetanud peaaegu eranditult Selveri viimase päeva pakkumiste hulgast. Meie sügavkülmast leiab pea alati ka hakkliha, tükeldatud kanafileed, tükeldatud sealiha ja kotletisegu või burgeripihve, aga need kõik on söögitegemisel nii regulaarses kasutuses, et ei vaja meelde tuletamist – pigem just maitsestatud liha kipub aeg-ajalt ununema. Pooled allolevast listist on praeguseks juba menüüs, aitab kenasti meeles pidada ja planeerida:
| soolakaramelli grill-liha |
| kana pankopaneeringus |
| aasiapärane kana |
| sekaelakarbonaadi lõigud |
| seapraad sinepimarinaadis |
| sinepised kaelaviilud x2 |
| hõrk sisefilee |
| magushapu kanawok |
Samuti leppisime kokku kindlad päevad, millal keegi süüa teeb. Minul on teisipäeva õhtul trenn, Plikal nii teisipäeval kui neljapäeval, seega need päevad olid meie jaoks välistatud. Jäi nii, et E mina, T Kaaslane, K Plika, N-L sama järjekord ja pühapäeval siis vaatab, kuidas kujuneb. Vabalt võib ju ka juhtuda, et üks päev nädalas jääb söögitegemine vahele, sest eelmistest päevadest on piisavalt jääke alles, teeme take awayga filmiõhtu või midagi kolmandat ja ülejäänud menüü lükkub seega päeva võrra edasi, siis ongi täpselt kõigil kaks korda. Ja eks vajadusel vahetada saab ka alati.
Eelmise nädala menüü tegin “pimesi”, koolimenüüd nägemata. Üsna hästi sai, ei sattunud väga midagi sarnast samale päevale, no reedel ainult oli kaks korda kana. Selle nädala menüüd tehes sai juba kooli omaga arvestada.
| kool | kodu | ||
| L | 07.jaan | kartuligratään | |
| P | 08.jaan | soolakaramelli grill-liha | |
| E | 09.jaan | pasta köögiviljaga | mulgi puder |
| T | 10.jaan | hapukapsaborš | tomatisupp |
| K | 11.jaan | kartul ja hakklihakaste | pad thai |
| N | 12.jaan | köögiviljapada sealihaga | pasta trühvliõliga |
| R | 13.jaan | kana-köögivilja nuudlisupp | kana pankopaneeringus, nuudlid, värske salat |
| L | 14.jaan | kartul tuunikala, majoneesi ja rohelise sibulaga | |
| P | 15.jaan | kodune burger | |
| E | 16.jaan | lõhepasta juustukastmes | hiina kana |
| T | 17.jaan | kõrvitsa püreesupp peekoniga | seapraad, ahjukartul, praekapsas |
| K | 18.jaan | ahjukartul, kana-köögiviljapada | pasta carbonara |
| N | 19.jaan | kartulipuder | pilaff |
| R | 20.jaan | hernesupp suitsulihaga | aasiapärane kana, nuudlid, värske salat |
| L | 21.jaan | heeringas ja kartul |
Ma küll ennustan, et hiljemalt suvel läheb see menüü tegemine jälle lappama, aga naudin, kuniks on. Planeerida mulle tegelikult meeldib, Excelid meeldivad ja sellised nimekirjad on päriselt abiks :D Samuti see, kui igaüks ette teab, millal ja mida ta tegema peab.
Eelmisel nädalal juhtus küll mitu apsakat. Mitu korda ununes liha sügavkülmast õigel ajal välja võtmata ja pidi seda viimasel hetkel sulatama (tehtav, aga tüütu). Eriti naljakas oli too päev, kui Plika tegi pad thaid – kõigepealt oli kana sügavkülmas, siis tuli välja, et suhkur, mida kastme jaoks vaja, on otsas (meil keegi eriti suhkrut ei kasuta, detsembris sai piparkoogitaignasse viimane ära pandud ja kellelgi polnud olnud meeles juurde osta, sai siis meega asendatud), viimane avastus oli, et riisinuudlid on kah otsas (neid on tavaliselt alati pigem varuga, aga olid kuidagi märkamatult otsa lõppenud) :D Meie õnneks oli Kaaslane tol õhtul jõusaalis, nii et saime paluda tal koduteel poest läbi käia, mitte ei pidanud hakkama keset söögitegemist poodi minema (meil on lähim pood küll 500m, aga ikkagi ju ei viitsi :D).
Selleks nädalaks panin kalendrisse meeldetuletused, millal liha sügavkülmast tavalisse tõsta ja vaatasin kriitilise pilguga üle kõik puuduvad koostisosad ja võimalikud ettevalmistustööd (mulgi pudru jaoks ööseks kruubid likku jmt), et ka nende kohta meeldetuletused kalendrisse saaks. Google Calendar ja telefoni meeldetuletused on elu organiseerimisel ikka ütlemata suureks abiks!
Ühesõnaga hetkel on vahva ja põnev. Vaatame, kauaks seda jagub. Kuna lubasin endale, et katsun sel aastal regulaarsemalt blogida, saan teiega muuhulgas ka iganädalaselt menüüd jagada, ehkki see muutub ilmselt õige pea korduvaks :D
