Sep 192020
 

Ligi aasta aega tagasi, oktoobri lõpus 2019, ostis Kaaslane piletid Lords of the Sound kontsertile “The Music Is Coming”. Tegu on Ukraina sümfooniaorkestriga, mis esitab kaasaegset filmimuusikat.

Ja siis tuli koroona ning kontsert lükati sügisesse. Juhtumisi täpselt sellele päevale, mis oleks olnud minu ja Eksabikaasa 11. pulma-aastapäev :D Ma niimoodi irvitasin ja tegime Kaaslasega nalja, et saadame kindlasti Eksabikaasale kontserdilt selfi.

Aga nojah, juhtus hoopis nii, et Kaaslane veedab oma aega üksikpalatis… Ja mina pidin endale seega uue deidi leidma. Ja Eksabikaasa miskipärast ei tulnud :D Ma isegi kuulutasin korra FB-s, aga keegi ei reageerinud. Ja siis lugesin Stuudiumist Plika reedeste tundide kirjeldust, kus muusika all oli kirjas: Mis on sümfooniaorkester? Kes on dirigent? Ja küsisin Plikalt – tahad, lähme kontserdile, näed elusast peast? Plika oli nõus.

Ja nii me siis läksimegi. Ja see kontsert oli ÜLIäge! Kokku 20+ esitust peamiselt erinevatest filmidest (Harry Potter, Lord of the Rings, Pirates of the Caribbean), sarjadest (Game of Thrones, Vikings, The Whitcher), isegi arvutimängudest (Mortal Combat, World of Warcraft, Assassin’s Creed). Iga loo ajal lasti ka vastava filmi/sarja/mängu kohta suurelt klippe taustaks seinale… Enamik olid instrumentaalpalad, aga mõnel esitusel oli ka vokaal lisaks ja see oli eriti võimas.

No ja siis kõige lõpus oli veel mitu ülilahedat üllatuspala, aga ma mõtlen, et kui on üldse mingi võimalus, et keegi mu blogilugejatest peaks homme sellele kontserdile veel minema, siis ma igaks juhuks ei ütle :D

Plika nautis kontserti sama palju kui ma ise, tema lemmik oli “Guardians of the Galaxy” – lauluks “Hooked on a Feeling”, mida meie generatsioon teab Ally McBeali sarjast :D Ma avastasin, et mul on selle sõnad osaliselt ikka veel peas – müstika, mis asjad ajust välja ei tule… Seda laulu lauldi duetina.

Üks solistidest oli täitsa müstiline. Kui ta esimest korda laulis, siis paistis, et naine. Alles hiljem, kui ta uuesti lavale tuli, siis vaatasime, et oot, seesama, kes alguses ja vist hoopis mees. Ja no lõpuni ei olnud kindlad. Pikad sirged juuksed ja hämmastav hääletämber. Selles videos on näha ja kuulda:

Ju ta ikka mees on, sest teine solist oli naine :D

Mul on väga hea meel, et saime Plikaga koos kontserdil käia ja meil oli koos väga tore. Samas igatsesin aga nii väga Kaaslase järele – tema oli ju see, kes need piletid ostis ja nii väga oleks tahtnud seda elamust temaga jagada…

Ehk tulevad nad kunagi veel Eestisse tuurile, nii et saame koos ka nautida :)

Igal juhul oli üliäge.

Sep 182020
 

Rõõmustasin mina, et talvepuud on meil olemas ja sellega mureta, kui Kaaslane ükspäev teatas – ah, ma tellisin siin ligi tonni briketti, reedel tuuakse ära. No tänks, eks :D

Ja toodigi täna lõuna ajal, peaaegu minu kõrgune kott:

Sinna värava juurde see esialgu minust jäigi, sest keset tööpäeva ei hakanud ma nendega ilmselgelt miskit ette võtma.

Kaaslase vend pidi mulle õhtul appi tulema, nii et kui ma olin pärast tööpäeva lõppu poes käinud ja Poisi ning tema pinginaabri klassivenna sünnipäevalt jalkatrenni sõidutanud, jõudsin koju tagasi, vahetasin riided ja läksin kuue paiku välja ettevalmistusi tegema. Brikett pidi minema kastidega varju alla, aga varjualune oli nii asju täis, et sinna poleks mitte midagi mahtunud. Tõstsin seal siis asju ringi, tekitasin käiguraja ja veidi ruumi, loopisin garaažist kõik sinna kogutud kastid välja.

No ja siis hakkasin lihtsalt otsast pihta, briketti kasti laduma:

Ootamatult sai abikäsi palju enam kui ootasin – vend tuli oma kaaslasega, Annika helistas ja uuris, mis teen, tuli ka appi, Plikagi lõi käed külge. Küllap oleks Poisski aidanud, aga ta oli just jalkatrennis jalale haiget teinud ja lonkas täiega.

Kaste meil muidugi nii palju polnud, et kogu see tonn (no päris nii palju polnud, pisut vähem – äkki 900kg? Või 700?) ära mahutada, aga Kaaslase vend ehitas kastidest “seina” ja sinna taha sai siis lihtsalt kõik ülejäänud lahtiselt kuhja kallata.

Kolmveerand kuus nad jõudsid ja kolmveerand seitse oli KÕIK tehtud. Täielik ulme! Nii kiiresti pole kunagi ühedki küttepuude talgud läinud :D Pean tunnistama, et briketti oli palju lõbusam kasti laduda kui puuhalge riita. Sihuke lihtne sümmeetriline värk :P

Järgnes mõnusalt seltskondlik õhtu, sain tänutäheks kõigil kõhud täis sööta.

Nüüd siis talveks valmis. Igakülgselt.

Ma olen nii tänulik, et see kõik nii lihtsalt ja meeldivalt läks.

Sep 172020
 

Kui väikesed Maximad on poed, millest ma parema meelega eemale hoian, siis me suur Maxima on põnev. See pole kindlasti parim koht, kus kiirelt oma igapäevaseid sisseoste tegemas käia – see on lihtsalt nii suur, et juba ringi käimine võtab aega. Mina käin seal tavaliselt korra-paar nädalas ja ostan siis korraga kõik vajaliku. No näiteks värske kraami valik on seal väga hea, 200g spinat ja rukola maksavad kõigest 1.49€ (lisaks rahale ka pakendi kokkuhoid – üks kilepakend iga 200g kohta vs kilepakend + plastkarp iga 100g kohta). Ube tomatikastmes inglise hommikusöögi jaoks ostan ka sealt – Maxima enda brändi. Olen aja jooksul vist pea kõik erinevad saadaolevad läbi proovinud, see maitseb “õigesti” ja hind on kõigest 0,75€. Rimi omad olid ükskord tulisoolased, enam ei julge osta, ökovariant on liiga mage ja ma ei viitsi eraldi maitsestada, Eesti tootjate omad on pisut teistsugused ja pole nagu päris see… Heinz on lihtsalt poole kallim, küll tihti soodukas, aga ikkagi.

Aga mitte söögist ei tahtnud ma tegelikult rääkida. Maxima juures võlub mind ka nende tööstuskaupade valik ja allahindlused. Ma ei saa midagi parata, et ma olen loomu poolest vaikimisi säästlik, nagu esimene lõik seda juba näitas :D Näiteks sokkide puhul ma ei näe mitte mingit mõtet neid täishinnaga osta, sest tean, et varsti tuleb jälle -40% :D No vahel on üldse kõik tööstuskaubad -40%, aga see on üks päev korra kuu-paari tagant, ma tihti magan selle lihtsalt maha. Samas on kõik tootegrupid suht regulaarselt iga teatud aja tagant terve nädala soodukas – nädalas korra ikka poodi satun, saan nii kõik vajaliku kätte.

Ega need allahindlused jäävad minust enamasti kasutamata, tihti ma tööstuskaupu üldse ei vaatagi. Aga vahel lihtsalt juhtub nii, et kuidagi juhuslikult satun sinna ja on tuju ja on soodukad ja leian midagi rõõmustavat.

Sel nädalal sattusime Maximasse suht plaanimatult ühel õhtul koos Plikaga. Tavaliselt käin ma poes Kaaslasega või üksi, lastega harva. Riided olid -40%, ma möödaminnes pisut vaatasin neid… Ja leidsin ohtralt kassipiltidega tüdrukute riideid :D Ilma lapseta lihtsalt suuruse põhjal ostmine pole mulle kunagi meeldinud, nüüd oli hea Plika kohe proovima saata. Ja ostsimegi suuruseid 146, 152 ja 158 – kõik parajad, no viimasel veits kasvuruumi on. Kõige põnevam oli aga see, et kui mina olin arvestanud, et saan 40% alla hinnasildi hindadelt, siis hiljem tšekki uurides selgus, et neil toodetel olid täishinnad hinnasildist ca poole odavamad ja sealt läks VEEL 40% maha… Ehk et ma sain kaks dressikat, ühe pikkade käistega mõnusast pehmest riidest pluusi ja ühe t-särgi kokku 12.16€ eest. Ulme :D

Kasutan seal alati äppi, sisse skännides ma täpselt hindadest aru ei saanud, alles kodus tšekki vaadates tõdesin, et NII odav. Ja ei saagi aru, miks. Ainus seletus oleks see, et need riided olid juba kõik lõpumüügi hindadega, seda on varem juhtunud küll. Aga tavaliselt on siis hinnasildil punaselt need lõpumüügi hinnad peal. Ja ei ole kaugeltki nii head suuruste valikut. No igatahes, ei kurda, üldse mitte :D

Lisaks sellele sattusin mööduma tassidest. Ma alati vaatan, aga mul suht spetsiifiline maitse, nii et kuigi paljud võivad olla ilusad, pole soovi neid osta. Ja nüüd siis… KASSID. Täpselt mu lemmikkujuga tassid, täpselt õige suurus, kollakat tooni, seega sobivad mu ülejäänud nõudega. Täishind 2.40€, soodushind 0.99€ :D No ma ilmselgelt oleks ostnud need ka täishinnaga, aga tore ju ikka, kui veel soodsamalt saab :D

Mul olid ligi kümme aastat need kollased värviliste triipudega tassid, mida ma jumaldasin, viimased kaks kukkusid millalgi mõned kuud tagasi väikese vahega puruks. Pärast viimase tassi katki minemist ma konkreetselt nutsin :D Ja sellest ajast saadik ongi mul See Õige kohvitass puudu olnud.

Meil on üldse tassidel välja kujunenud väga konkreetsed rollid, mida naljalt ei riku. Ma usun, et enamikul inimestel on oma lemmik kohvi- või teetass, aga mitte päris nii, et igal tassil oma ülesanne ja teiste asjade jaoks ei kasutata? :D

Lapsed joovad meil 99% ajast vett, kann ja klaasid on kogu aeg laua peal. Nii et tasse kasutavad nad üliharva – tee, kakao või piima jaoks (viimast ma ise kunagi ei osta, Kaaslane vahel toob lastele, aga vabalt võib mööduda kuid ilma piimata :D). Vasakpoolne on kingitus Plikale ühelt tema parimalt sõbralt. Parempoolsed jäid mulle näppu Rimis ja ehkki eelistan “ümaramaid” tasse ning kõik me muud nõud on kollased, siis must-valge mulle iseenesest meeldib (ja sobib ju kõigega :D) – no  ja kassid! Ja rattad!

Igatahes, need on laste tassid, mida meie kunagi ei kasuta.

Nii ja siin pildil on siis “meie” tassid, millest jällegi lapsed praktiliselt kunagi ei joo. Lepatriinudega on suuremad, neid on mul neli, sain kunagi Mariselt kingiks – need on täiskasvanute teetassid. Kaaslasega jõime iga õhtu teed, nüüd pole viitsinud üldse teha… Ühesõnaga neist tassidest muud ei joo :D Parempoolset väiksemat on mul kolm tükki, tulid koduga kaasa – enamik siia jäetud nõusid andsin ära, aga tassid jäid, sest meeldis nii kuju kui kollased detailid. Nendest kujunesid välja kohvitassid, mida kasutame siis, kui meil on külalised – need on pisut väiksemad ja seega jagub kohvi rohkematele :D Nendest me viimased kuud hommikukohvi joonud olemegi, aga jah, polnud See Õige. Nüüd jälle on. Kiisud :)

Tegelikult mul on kindel plaan tellida endale siit saidilt üliäge kassidega tass (see flash sale on neil seal kogu aeg ja isegi postikuluga koos ei tule ulmesumma) – jäi kunagi reklaam ette ja mängisin seal pikalt kujundamisega, sain jumala ägeda tulemuse. Kaaslase moodi meest ma ei suutnud teha, aga enda moodi naise küll :D Takistuseks sai see, et neil ei olnud võimalik valida, kummale poole tuleb pilt ja kummale kiri. Minul on kohvitass alati paremas käes ja nii oleks minu poole kiri – aga ma tahan kasse. Nende klienditeenindusest öeldi, et tõenäoliselt võib see valik mingi hetk lisanduda – olla teisedki küsinud. Nt varem oli ainult kahe kassi variant, nüüd saab ka kolm. Viimati, kui vaatasin, siis veel ei saanud valida… Aga näete, umbes midagi sellist saan loodetavasti kunagi :)

Ei, mul ei olnud tegelikult plaanis nii pikka postitust tassidest kirjutada, I can’t help it :D See lihtsalt eskaleerub, nagu juhtus ka selle klaasipostitusega :D

Sep 152020
 

Mul jäi pärast suviseid suuri koristamisi viimane jupp venima ja elutuba oli pikalt nagu sõjatander. Üks laud ja mitu kasti täis ära andmist ootavaid asju, kõik kapipealsed täis vajalikke asju, millele polnud jõudnud kohta leida, kõik kapid-sahtlid kolimisejärgsest ajast nagunii suht suvaliselt asju täis topitud. Hakkasin õige mitu korda otsustavalt otsast pihta, aga ots oli alati nii kaugel (tagumine esik näiteks vajas jälle kraamimist, köögis mingid sahtlid jne), et elutoana ikka kuidagi ei jõudnud :D

Siis tuli septembri alguse tavapärane sagin kooli ja sellega kaasnevate koosolekute ning muude kohustustega, see just kaasa ei aidanud.

Aitas aga maagiline teadmine, et on tulemas külaline. Lõpuks võtsin ennast nii palju kokku ja sain raamatud nii ümber paigutatud, et juurde tulnud raamatud ka ära mahtusid… Ja sorteerisin mitu hunnikut asju ära…

Ja tegin suures sektsioonis enamiku kappe-sahtleid korda. Ja pakkisin kõik ära andmise asjad kastidesse… No ühesõnaga, pealtnäha sai korraks korda :D Need lauad seal esimese pildi peal olid vahepeal tühjad :P

Kaaslane avas pidulikult veinipudeli selle puhul, et ma sain üle pika aja jälle puslet panna. Viimati vist… Appi, aprillis?!?

Soojenduseks võetud 500-tükine sai muidugi väga kiirelt kokku, niisiis alustasin uut. Kuna Annika käis külas ja aitas panna, sai see ka lõpuks kahe päevaga kokku :D

Continue reading »

Sep 152020
 

Üritades taastada õhtuste lauamängude traditsiooni:

Tavapärasel kooli alguse eelselt talgupäeval sain tunda ennast eriliselt kasulikuna, sest ära tegemist vajavate tööde hulgas oli laudade lihvimine ja mul on ju see suurepärane praktiliselt mitte midagi maksnud taldlihvija, mis on ennast juba mitmekordselt ära tasunud… Alguses laud, siis kummut, siis poole klassi lauad :D

Ütleme nii, et olin PISUT tolmune :D:D:D

Pärast tuli õlitada kah. Või vahatada. Või lakkida. No igatahes, millegagi katta. Sai ära kasutada lapstööjõudu :D

Lapstööjõud vol 2 :P

Poolkogemata sattusin valgusparve matkale Rummu karjääris – Kaaslasel oli tööl tiimiüritus, üks inimene jättis tulemata ja mina sain olla +1 :D

Continue reading »

Sep 122020
 

Annika kutsus mind lastega spasse – võitis kunagi kinkepileti, mis hakkas aeguma ja kuna sellega sai sisse kaks täiskasvanut ja kolm last, siis sobis meile täpselt. Kodulehte pisut piilusin, pildid olid kenad ja jutt ilus. Aga ega piltide pealt ju päriselt aru ei saa… Peab ikka ise ära proovima.

No ja täiega äge oli! Kui ma peaks võrdlema Pärnu spadega, siis kõige lähedasem on vast Viking Spa. Samasugune õdus ja hämar olemine ning piisavalt soe ka. Aga see on Vikingist palju suurem ja sopilisem. Isegi laupäeval, kus rahvast oli omajagu, ei olnud ülerahvastatuse tunnet, kõik olid kenasti spa peale ära mahutatud. Tore on see, et pole ajapiirangut – saad soovi korral olla terve päeva. Meie jõudsime kolmest ja lahkusime pool seitse, ehkki mõni laps oleks kauemgi olnud. Lihtsalt mõnel teisel oli suur nälg ja Pärnusse sõit ootas ju ka veel ees…

Kodulehel räägib 12 sauna(lise)st, me siis üritasime 12 sauna üles leida, aga no ei tulnud üle üheksa :D Jaapani vanni sauna alla ma siiski ei pane. Ok, kui võtta sisse ka riietusruumi saun (ilmselt meeste omas siis on ka) ja vann saunade hulka arvestada, tuleb 12 kokku küll, aga mu meelest siiski ebatäpne reklaam. Saunades polnud iseenesest miskit väga erilist, ikka versioonid tavalisest saunast, aroomi, auru, soola, suitsu, kadaka… Mõned mõnusamad kui teised… Aga valikut oli ja käisime kõik rõõmuga läbi.

Saunarituaalid olid vahvad – igal täistunnil teatud saunades ja mis kõige olulisem – ilma lisatasuta. Annika käis leilirituaalil, me Plikaga aroomirituaalil. Heli- ja viharituaal on ka veel seal, aga me avastasime alles üsna lõpus, et selline tasuta meelelahutus, muidu oleks juba varem läinud ja erinevaid proovinud.

Bassein oli täitsa arvestatav ja lastele oli mõnusalt suur lasteala, kus oli päris palju teha – viimane küll pigem noorematele kui meie omad (vanused 9, 10, 11). Poisid hullasid sellegipoolest lasteala keerises päris pikalt, õige pea 12-aastane Plika eelistas aga meiega kõik saunad läbi käia. Ahjaa, ujula oli veel ka eraldi, sinna ma isegi ei vaadanud :D

Mitte et spasse peaks tingimata sööma minema, aga kui vees hullates pikemat päeva veedad, võib ikka nälg tulla – kui Pärnu spades on mu meelest võrdlemisi piiratud valik, siis seal oli üllatavalt suur nii jookide kui söökide poole pealt. Hinnad olid keskmised. Mitte kõige soodsamad, mitte kõige kallimad. Friikad 3.50€, jäätisekokteil ja pelmeenid 4.50€, salatid 7+€… Ma täpsemalt ei mäleta, aga jah – rahulikult saab kõhu täis ja igaüks peaks miskit leidma. Me seekord küll seal suuremat ei söönud, aga mõnes teises olukorras täitsa võiks.

Riietusruum oli avar ja mõnus, spas oli mitmes kohas väljas tasuta kannuvesi kõigile soovijatele, hästi palju oli lebotamise kohti, sisekujundus oli hubane ja mõnus – selline loodusliku hõnguga, ühes kohas küünlad… No tõesti, igati positiivne elamus.

Neil on veel eraldi 21+ spa, mis paistab ka väga mõnus, sinna lähen kunagi Kaaslasega :)

Igatahes – ääretult meeldiv kogemus. Soovitan soojalt kõigile. Mõtlen, kui mõnus võib veel siis olla, kui pole laupäevast rahvasterändamist – mingitel aegadel on kindlasti rahulikum.

Sep 122020
 

Septembri alguse kiire-kiire -> blogis on vaikus. Aga katsun nüüd kuskilt otsast jälle blogima hakata ja augusti raamatud on tagumine aeg kirja panna. Juba praegu tunnen, et oleks pidanud seda kohe augusti lõpus tegema, vahepeal on nii palju vett merre voolanud, et kõik mälestused loetust on juba tuhmunud.

66. Diane Chamberlain “The Dream Daughter” 4/5 (373lk, 1.-6. august) – see oli mul lugeris, sest keegi soovitas… Mõtlesin pikalt, kas üldse lugeda, sest ajas rändamine pole üldse minu teema, aga kuna hinne oli hea, siis otsustasin proovida. Hea valik :) See ei olnud kindlasti mu harilikku tüüpi raamat, aga meeldis ja oli põnev ja lõpuni välja ei osanud üldse arvata, KUIDAS see kõik siis ikkagi lahendatakse. Lõpplahendus oli täitsa kobe :) Soovitan!

67, Sven Vahar “Minu Leedu” 4/5 (280lk, 8. august) – saate aru… kuu aega on möödas ja ma lihtsalt EI MÄLETA enam sellest raamatust ühtki detaili :D Küll aga mäletan, et tohutult muhe lugemine oli mu jaoks. Väga hästi kirjutatud, parasjagu eraelu sekka põimitud, nalja sai ja nii edasi. Soovitan!

68. Clare Mackintosh “Let Me Lie” 4/5 (400lk, 9.-16. august) – kuna “I Let You Go” sai mult ootamatute süžeepöörete ja põnevuse eest maksimumpunktid, siis võtsin sama kirjaniku järgmise raamatu meelsasti ette. See ei olnud nüüd päris nii vaimustavalt hea, aga ikkagi meeldis väga.

69. Merit Raju “Vaba ja metsik” 5/5 (288lk, 18. august) – mulle Merit Raju väga meeldib, sest ta promob seda elu, mis mulle sobib – lihtsust ja vastuvoolu ujumist :) Mõnusalt lihtne, aga asjalik raamat, ladus lugemine.

70. Marshall B Rosenberg “Vägivallatu suhtlemine” 4/5 (224lk, 20.-26. august) – otsisin mingit suhtlemise teemalist raamatut, millest kasulikku noppida ja ka kaaslasele soovitada, sest me ei oska aeg-ajalt väga produktiivselt tülitseda :P Huvitav, kas inglise keeles oleks mõnusam lugemine olnud? Ma olen hästi nõus ühe Goodreadsi kommentaariga, et kui läbi kohatise jama see raamat läbi lugeda, siis point on hea. Nii et taas kord – soovitan. Ja soovitan ka mitte häirida lasta sellest, et kohati tundub veider ja ehk isegi häiriv :D Ma tahaks proovida selle suhtlusviisi praktikasse rakendamist, aga eks näis, millal see ükskord õnnestub…

71. Alexander McGall Smith “The No. 1 Ladies’ Detective Agency” 3/5 (152lk, 16-29. august) – Liis soovitas, sest oli lugemise väljakutses selle otsa sattunud ja maksimumpunktid pannud. Mulle meeldis, aga mitte väga :D Täitsa ok lugemine oli, Aafrika igapäevaelust oli põnev lugeda, südamlikkust seal tõesti oli, aga teistpidi jälle liialt naiivne… Nagu näete, lugesin ligi pool kuud väga lühikest raamatut :D Aga mul oli üle pika aja jälle paralleelselt mitu raamatut lugemisel – alumisel korrusel raamatukogu paberraamatud, voodis enne magamaminekut luger (uues magamistoas pole siiani lugemiseks sobilikku valgust, seega taustavalgustusega e-luger on ainus võimalus). Nii et sama poole kuu jooksul lugesin läbi ka eelmised kaks raamatut :P

72. Napoleon Hill “Saatanat paljastades. Murra oma hirmust läbi ja ole edukas.” 5/5 (216lk, 26.-40. august) – seda soovitas Minna ja ütles, et meeldis rohkem kui Rhonda Byrne’i “Saladus”. See oli intrigeeriv, tõin kohe endale ka lugemiseks. Ja raamat jättis ääretult sügava mulje. Edasi rääkida ei oska. Soovitan väga soojalt, aga peab sellistest teemadest huvitatud olema. Selle raamatu üle peaksin veel endamisi pikemalt mõtisklema, sest teema sai äkitselt väga aktuaalseks…

Nagu tavaliselt oli tunne, et lugeda eriti ei jõudnudki, aga skoor oli seitse raamatut ehk täitsa okei tulemus. Enesearengu teemadel pole ammu miskit lugenud, nii et vahelduseks täitsa tore.

Septembris pole ma suutnud esimest raamatutki ära lõpetada, aga see on ka 600lk ja peaaegu kolmveerand on läbi :P Goodreads ütleb, et oma väljakutsest (100 raamatut aastas) olen ikka kolme raamatuga ees, nii et pole hullu. Augusti lõpuga skoor 72 raamatut ja 21 485 lk.

Aug 232020
 

Otsustasin spontaanselt võtta augustis veel nädala puhkust. Kaaslane oli juba varasemalt selleks ajaks võtnud, vaatasin, et mul ükski kolleeg ei puhka, töökoormus lubas – seega võtsin ka. Ma pole ammu suvel nii palju puhata saanud.

Või nojah, puhata… Mitte tööl käia oleks vist õigem väljend. Puhata ei saanud ka nüüd praktiliselt üldse. Jah, kauem magada ja vahepeal pisut leboda ning käia mitmel üritusel. Ülejäänud aja koristasin. Aktiivne puhkus ühesõnaga :D

Aga selle postituse pildid on tegelikult peamiselt puhkuse-eelsest ajast… Pole lihtsalt mõnda aega blogida jõudnud, katsun nüüd jälle järjele saada :D

Poisi 10. sünnipäevast on enamik pilte parooli all, mõned üksikud saan siia ka panna. Sünnipäeva hommkiusöögist ja magnetitest, mida Poisile mitu komplekti kinkisime. Sellised pisikesed, ca 2mm läbimõõduga magnetid.

Pidu pidasime Poisi nõudmisel taaskord Musoonikus ja praktiliselt ainus pilt, mis ma seal tegin, oli kingituste lauast. Seda eelmine kord polnud. Iseenesest mitte midagi erilist, eks, aga konkreetne koht, kuhu poetada kõik need ümbrikud ja lilled… Igati vajalik :D

Plika tahab endale arvutit osta ja otsustas, et võiks raha teenimiseks müüki panna oma legokomplektid, millega ta enam ei mängi. Need on aga ammu Poisi omadega läbisegi… Üks õhtu siis otsisime õpetuse järgi juppe kokku… Alustasime kõige suurema ja kallima komplektiga (mingi haldjate loss, mis maksis 80€) – ütleme nii, et me ei ole sellegagi veel lõpetanud, teisteni ammugi jõudnud :D Eks näis, mis sest projektist välja tuleb :D

Poisi sünnipäevaõhtul jõudsime käia veel Haapsalus autot ostmas. See juhtus suht spontaalselt – olime otsustanud auto enne talve välja vahetada, tuttavate kaudu saime usaldusväärse pakkumise ja nii see läks. Nüüd on meil 1999. aasta VW Bora asemel asemel viis aastat noorem Audi A4, mis tahab pisut remonti (oli enne ostu teada), aga on muidu igati kobe ja tunduvalt väiksema kütusekuluga. Bora müüsime taas tänu tuttava abile üsna kiirelt üsna odava raha eest maha, sest seda oli aastate jooksul üksjagu retsitud :D Selle raha eest saab siis nüüd uut autot remontida.

Bora maksis 1600€, 3,5 aasta jooksul kulus remondile ligi 2200€, edasi müüsin 350€. See teeb kuu keskmiseks kuluks 81€ – sinna lisaks kütus ja autokindlustus. Ütleks, et esimese auto kohta üsna hea :P Ja mõnevõrra soodsam, kui uut autot liisida.

Tegin mälestuseks ka paar pilti kõige hullematest kohtadest :D Ei olnud kahju autot välja vahetada. Tänuga lasin tal minna.

Seda roostetanud kohta juba enne eelmist ülevaatust putitasime, aga noh, jah… :P Teada oli, et läheb edasi. Ilukilp lihtsalt millalgi kadus ära :D

Stangega sõitsin üsna alguses kuskile äärekivi otsa – seda on ka nende aastate jooksul x korda remonditud. Alguses sai niisama paika, aga pikemaks pidama ei jäänud, hiljem läksid juba kruvid käiku, neist ka suurt tolku polnud :D Punane värv on mu eelmise (õigemini jah, rangelt võttes üle-eelmise) kodu väravapostist… :D Pisiasi, millest ma ei lasknud ennast suurt häirida :D

Uut autot katsume paremini hoida. Ma muidugi noil päevil pea üldse ise ei sõida, sest Kaaslane ütleb, et tal on kõrvalistmel närviline olla. Nojah, ma pole just maailma parim juht ja pisut järskude manöövritega, aga siiski üsna adekvaatne, ütlen ma ise :P Uus on ikka automaat, et ma ka sõita saaks, aga seekord läks auto kaaslase nimele ja mina olen lihtsalt kasutaja. Ongi parem, mul vähem vastutust – ei pea remondi ega kindlustusega jantima :P Autoasjad jätan ma kohe suurima heameelega meespoole hooleks :)

Plika tekitas endale ventilaatorist ja tekikotist külmakambri. Mahtusid sinna Poisiga kahekesi kenasti sisse :D

Õhku ja lapsi täis tekikott, mis näeb põhimõtteliselt välja nagu üks hiiglaslik padi :D

Augusti lõpp kujunes üritusterohkeks – eelmisel nädalavahetusel Tiigifestival, sel laupäeval täpselt ühel ajal Sütevaka 30. sünnipäev ja vilistlaste kokkutulek ning Kaaslase venna 30. juubel. Kuna vilistlaste kokkutuleku pilet oli mul juba juunist saadik olemas ja õigel päeval käisin venda õnnitlemas ka, siis sain suht puhta südamega peole alles hilisõhtul ilmuda… Seltskond oli suur ja keegi must seal puudust ei tundnud :D

Sütevaka kokkutulek oli vägev nagu alati. Nii tore oli klassikaaslasi näha, isegi klassijuhataja tuli ja saime temaga pilti teha… Endlas oli ka vägev programm ja üldse… Tore oli. Pidu kestis üheni, aga üheteistkümneks olid õnneks olulisemad asjad nähtud ja jutud aetud – nii et jalutasin läbi öise linna järgmisele peole. Magama sain öösel kell kaks… Ütleme nii, et mul oli plaanis täna asjalik olla, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja :D

Mis seal ikka… Jõuab ka homme asjalik olla :P Loodetavasti ei saa järgmine töönädal olema sama kurnav kui augusti esimene – pärast kahenädalast puhkust oli küll täitsa väsitav jälle nii vara tõusta. Ehk üks nädal ei olnud nii hävitava mõjuga :D