Sünnipäeva minipuhkus Saaremaal
Oh, täiesti uskumatu nädalavahetus on selja taga!
TIKKER 42
Kõik sai alguse sellest, et Kaaslane kinkis mulle jõuludeks Arensburgi spapuhkuse kinkekaardi, mis kehtis aprilli lõpuni. Mõtlesin, et kuna sünnipäev on sobivalt pühapäevasel päeval, siis võiks ju vahelduseks hoopis “kodust ära” minna – ma ei ole enda mäletamist mööda kunagi varem oma sünnipäeval kuskil käinud, tundus tore uus kogemus.
Ja no NII tore nädalavahetus oli, et täitsa uskumatu kohe!
Laupäeva hommik algas muidugi sellega, et ma kassiliiva vahetades kõigepealt kogemata liiga suure kogus kristalle kasti kallasin ja neid sealt siis välja kühveldama pidin… Ja siis veel kastitäie liiva osaliselt prügikotist mööda kallasin, nii et sain pesta põrandat ja prügikasti ja… Raisata sellele kõigele tunduvalt rohkem aega, kui plaanis oli 😀 Vaatasime, et nüüd enam küll 12 praamile ei jõua, järgmine alles 12.50… Aga jõudsime! Napilt! Nii vedas! Tänu sellele, et praktiliselt mingit ootamist polnud, jõudsime Pärnust Kuressaarde 2,5 tunniga, mis on ikka ülihästi.
Praami peal oli nii mõnus puhkehetk – peesitasin akna all päikese käes, nautisin vaadet ja värskelt pressitud apelsinimahla, mis Kaaslane oli hommikul kodus teinud ja kaasa võtnud.
Kuressaarde jõudsime pool kaks, check in oli kell neli. Parkisime auto hotelli lähedale ära ja otsustasime kohalikke teise ringi poode avastada. Aarete saar, Sõbralt Sõbrale, Humana… Realiseerimiskeskusesse sattusime ka 😀 Urban tänavatoit sai valitud lõunasöögiks – oo, ja nende Urban burger oli niii maitsev. Siis oligi aeg sealmaal, et sai hotelli minna.
Sel ajal jõudis mind üllatama tulla ka Liis. Kuna ta oli nagunii samal ajal Saaremaal, siis vahepeal me isegi plaanisime, et Kessu ja Liis võiks samas hotellis toa võtta ning saaks neljakesi ka hängida, aga Kessul ei õnnestunud nädalavahetust vabaks saada. Liisil olid omad käimised, aga enne bussi peale minekut, et tagasi koju sõita, võttis ta aja, et otsida lillepoodi ja tulla mind kaheks minutiks kallistama ja üllatama… Nii nunnu!
Panime asjad kiirelt tuppa ära ja läksime siis veel natukeseks jalutama, et ilusat ilma maksimaalset ära kasutada.
Arensburg oli suurepärase asukohaga ja väga nunnu hotell. Soovisin kindlasti olla just ajaloolises osa ja seda ka sain. Muuhulgas oli sellel toal ülimalt äge aken, mis oli kohe loodud pildistamiseks.
Spa, väidetavalt hiljuti värskenduskuuri läbinud, oli tõepoolest väga ilus ja puhas, aga väga väike ja paaridele ma seda pigem esimeseks puhkusevalikuks ei soovitaks. Basseinis oli lastel tore sulistada, aga mina isiklikult seal midagi teha ei osanud – mullivann oli väga väike, seal me pisut aega veetsime, kõige rohkem istusime infrapuna saunas… Spad reklaamitakse kui kolme saunaga, aga kaks neist olid eraldi riietusruumides. Sõbrannadega oleks seal tore istuda, aga üksinda… No väga ei viitsi 😀 Nii et spa koha pealt – pigem lastega või samasooliste sõpradega, paarina… Ilmselt mujal oleks põnevam. Aga ega me ennast sellest häirida ei lasknud – nautisime seda, mis oli.
Päev enne minekut avastasin, et Saaremaal on parasjagu käimas restoranide nädal. Arensburg sellel ka osales ja ehkki me olime eelnevalt juba nende restorani menüüd uurinud ja mingeid valikuid teinud, siis otsustasime kohe restoranide nädala pakkumise võtta, sest seal tundus kõik väga maitsev. Oli ka!
Kuna aga pärast magustoitu on alati tunne, et andke nüüd palun midagi soolast veel, siis neljandaks käiguks võtsimegi veel ühe eelroa – veise carpaccio 😀
Mitte et ma tihti hotellis ööbiks, seda juhtub ikka päris harva… Aga pea mitte kunagi ei soovi ma seal telekat vaadata. Laupäeva õhtul aga, päevast mõnusalt väsinud, oli täpselt selline tunne, et tore oleks kaisus vedeledes koos miskit vaadata. Telekas oli õnneks peale tavakanalite valikus ka Youtube ja Disney+. Esimesest tahtsin näha Mallu uut vlogi. Eriti tore oli see, et mitmed eelmised külalised olid unustanud end välja logida, seega ei vaevunud Kaaslane oma kontoga sisse logima, vaid valis esimese premium konto omaniku ja vaatasime sealt 😀 Eks tolle omanik siis kratsib kukalt hiljem, kui Mallut talle soovitustesse viskama hakkab 😀 Siis proovisime telekast Notting Hilli vaadata, aga kui me 10-minutilise hilinemisega selle käima panime ja juba viie minuti pärast reklaam tuli, siis ütlesin Kaaslasele, et sorry, cannot do – vaata palun, kas Disney+ on see ehk ka olemas… Sinna logisime ise sisse (ja hiljem välja ka, irw) – Notting Hill oligi olemas… Lõpuks otsustasin, et on pigem millegi uue vaatamise tuju ja valisimegi midagi… Ei olnud supereriline, aga täitsa tore ühe õhtu meelelahutus.
Pühapäeva hommikul ajas ema mind oma kõnega pool kaheksa üles… Tükk aega üritasin uuesti magama jääda, lõpuks õnnestus ka, siis magasime peaaegu kümneni 😛 Voodi oli täitsa mugav, ehkki avastasin hilisõhtul, et hoolimata mu ainsast palvest, et oleks päriselt kaheinimesevoodi, mitte kaks kokku lükatud üheinimese oma, et just täpselt nii jälle oli… Kaks kitsast tekki ka. No kuidas nii saab, ah? 😀 Tegelikult jällegi, üldse ei kurda, õnneks see vahe väga ei häirinud ja saime hakkama kitsaste tekkidega ka.
Kaaslane oli minult eelmisel õhtul küsinud, kas soovin oma sünnipäevakingitust kohe või õigel päeval. Ma arvasin, et varem ikka ei kõlba, tuleb õige päevani oodata. Ja pühapäeval ärgates ootas mind ees kutse kalendris… Septembri lõpus nädalaks reisile… Itaalia ja Prantsuse Riviera… Mind. Blown! Sellisest asjast ei oleks ma osanud isegi unistada! Nagu… Täiesti uskumatu!!!
Nagu ma talle ütlesin – kaks imelist asja korraga. Esiteks muidugi see, et reisimine on alati olnud minu suurim unistus, mille jaoks mul enamasti finantse ei jagu. Teiseks ka see, et ta nägi vaeva, valis ja organiseeris, nii et mina ei pea seda tegema… Lihtsalt minema ja nautima. See on nagu nii absloluutselt imeliselt uskumatult äge, et mul ei ole sõnu! Me oleme seda tüüpi, kes ainult rannas peesitada ei jaksa – niisama mõnuleda on tore küll, aga reisil olles tahaks ikka näha ja teha… See on ringreis, kus kõik on ära organiseeritud (aga teiste reisil käinute arvustusi lugedes on ka vaba aega piisavalt – ja osad ekskursioonid on valikulised, nii et saab jooksvalt otsustada, kui palju täpselt tahame aktiivset puhkust ja kui palju lebotamist). Peale hommikusöögi isegi õhtusöögid hinnas. Appike, KUI MÕNUS! Ma ei jõua ära oodata! Ma olen ju pidevalt igasugu pakkumisi jälginud ja alati mõelnud, et septembri lõpp või oktoobri algus oleks Euroopas reisimiseks ideaalne aeg – vesi on veel suvest soe, aga temperatuurid pole enam kõrvetavad ja on mõnus õhukeste riietega ringi käia… Nüüd ometi saab see kõik teoks. Oh, kui äge!
No ja nii oligi ülejäänud päevaks imeline tuju kindlustatud. Nautisime hommikusööki, tegime väikese matkaraja tiiru ja jõudsime siis jällegi ülitäpselt praamile, nii et ka kojusõit oli sama kiire ja efektiivne, kui minek.
Selle aasta esimene liblikas!!!
Kodus ootasid mind laste poolt tehtud võileivatort ja Plika ning tema sõbranna poolt küpsetatud ploomi-martsipanikook. Kõige imelisem sünnipäev on see, kus ise ei pea süüa tegema ega organiseerima… No kas saaks miskit toredamat olla, ah? Õeke tuli ka külla, nii et sünnipäevaõhtu sain ikkagi kodus perega veeta.
Isegi kaarte sain kaks… Imestasin, et miks kaks… Sellelt Plika sõbrannalt, kes tal aitas kooki küpsetada 😀 Mul nüüd teine lemmiktütar veel 😀
Nii et… Absoluutselt imeline sünnipäev! Ma olen lihtsalt nii kirjeldamatult tänulik!
