tervis

Kuidas ma AI fänniks sain

Ma ei mäletagi, millal AI populaarseks sai… Ikka päris ammu juba? Ma tükk aega ei tundnud mitte mingisugust vajadust seda kasutada. Olin harjunud googeldama ja sellest piisas. Lisaks kogu see vee kulutamise, keskkonna kurnamise jutt ja nii edasi.

Mõned harvad korrad olin AI-d kasutanud varemgi, aga rohkem olen katsetanud ja rõõmustanud just nüüd viimastel kuudel.

No näiteks sain AI abiga paika oma trennivigastuste “raviplaani”. Mul oli parema reie tagakülg kuid valus, aga see andis tunda ainult trenni soojenduse ajal venitades, nii et mul ei tulnud kunagi meelde kodus sellega tegeleda. Mingil hetkel otsustasin proovida, kas AI-st võiks kasu olla. Kirjeldasin talle oma trennikoormust ja vigastuse olemust nii täpselt kui oskasin. Ütlesin, et sooviksin kasutada puhta loodusliku koostisega kreemi. Ta ütles, et see väga levinud vigastus, soovitas mulle arnika- või varemerohu sisaldusega kreeme – tuli tuttav ette küll, eelmises elus ökopoes müüsime mõlemat 😀 Kuna arnika oli levinum, siis otsisin mõned tooted kokku ja panin AI-le lingid. Analüüsis, andis teada, millised on mõttekad, millised mitte, aitas mul välja valida parima koostise ja hinna suhtega variandi. Pani paika plaani, millal ja kui tihti kreemitada, lisasime ka massaažirulli. Mul on ka seljal üks kindel koht, mida aeg-ajalt ära tõmban – selle vigastuse kirjeldas samamoodi ilusti ära, andis lisaks kreemitamisele ja massaažirullile veel minu palvel venitused, mida kodukontoris teha. Ja no täiega toimis see kõik – järjepidevalt nädal-paar igapäevast “plaani järgimist” ja nii reis kui selg on täiesti korras. Kaasa aitas see, et ma käisin samal ajal just reisil ja ei saanud mõnda aega trennis käia 😀

Hetkel on mul reisist saadik ehk 1,5 kuud parema käe kohvritõmbamise lihas valus. No mis iganes see tegelikult on, aga valu tekkis just pärast reisi ja rohket kohvri enda taga tõmbamist, jalutatud sai seal kohvriga üksjagu. Oleks pidanud kohe igapäevaselt kreemitama, aga no see ka kogu aeg tunda ei andnud, nii ma unustasin… Siis lisandus valu nimetissõrmes… No ma lõpuks pidasin jälle nõu, sain vastuse, mis oli ette teada, et regulaarselt peab kreemitama… 😀 Nagu ma ise seda ei teaks, ah 😀 Aga ikka tore, kui keegi teine näppu viibutab mu suunas 😀 Andis ka nõu, et ma ööseks paneks sõrmele paksema kreemikihi ja mässiks sideme ümber. Nii et nüüd kohusetundlikult järgin jälle plaani ja olen kindel, et varsti on asi korras.

Ma olin enne arutanud seda reievalu treeneriga ka ja nagunii saanud juba soovituse, et määrida ja massaažirulliga masseerida, aga just see, millega täpselt, millal, kui tihti – ja kirjeldus, mis vigastusega täpselt tegu… Kuidagi väga tore ja kokkuvõtlik ja abistav oli minu jaoks seda mustvalgel näha – ja motiveeris mind nö plaani järgima ja end terveks ravima.

Teine asi, milles ma viimastel päevadel AI-d palju kasutanud olen, on kehahooldus- ja kodupuhastustoodete koostiste analüüs ja võrdlus. Mu silmanägemine on viimase paari aastaga halvenenud ja pisikesi kirju lugeda on puhas piin. Ja no ega ma neid koostisosi nii hästi nagunii ei tea ka. Pigem lähtusin siiani sellest, et ostsin asju ökopoest / ökomärgiga ja lootsin, et ehk on enam-vähem – ehkki tean väga hästi, et kõik tegelikult ei ole. Kasvõi seesama Frosch, mida ma kasutan.

Kõige suurem ahhaa-efekt oli hiljuti Selveris. Olin just kuskilt FB postitusest lugenud, et seal müüakse soodsa hinnaga ökosarja Gron Balance, millest polnud kuulnudki. Tutvusime siis Selveris nende toodetega, paar tükki andsin Geminile analüüsimiseks, ühed neist olid nõudepesutabletid. Siis pulli pärast andsin talle ka kõrval asuva First Price, kohaliku odavbrändi, nõudeka tablettide koostise. Ta ütles: see on seesama Gron Balance suuremas pakendis. Ma vastu: ei ole. Ta: nojah, neid toodetakse samas tehases erinevate kaubamärkide jaoks, sisu on praktiliselt sama. Nii et palun väga – ma poleks elu sees osanud oodata, et odavad nõudeka tabletid võivad olla puhta koostisega!

See FB teema kusjuures oligi nõudepesumasina tablettidest. Nii paljud kurtsid, et ökokraami ei saa kasutada, jätab nõudele halli kihi. Olen ka Mallu ja Märteni vlogist korduvalt kuulnud Märteni argumenti, et nõudekas jääb nõudele mingi kiht ja sellepärast tema peseb neid käsitsi. No kui aega on ja meeldib nõusid pesta, siis jumala eest, ei pane kätt ette. Ma ise hulluks 😀 Meil on kitsas masin (mingi täitsa suvaline odav firma, ostsime puhtalt hinna järgi), kasutan pool ökotabletti, muidugi on ka sool ja loputusvahend. Nõud on puhtad, klaasid läigivad, ei mingit kihti… Meil on magnetpall ka masinas, sest kareda veega olevat hea, keegi kuskil rääkis. Vahel, kui nõud puhtaks ei saa, siis on masina filtrit või neid labasid vaja puhastada. Või soola / loputusvahendit lisada. Aga ökotabletis ausalt asi pole. AI kommenteeris, et ongi hea, et ma oma masinas kasutan vaid pool tabletti, sest sellest täiesti piisab ja et tõesti, väga oluline on kasutada kareda veega koos ökotabletiga ka soola ja loputusvahendit. See kombo töötab kenasti ja aitab katlakivi vastu.

Loputusvahend, muide, mida oleme seni ostnud, Mayeri oma, sest spetsiaalselt ökopoodi pole viitsinud kallimat ostma minna ja Mayer peaks olema enam-vähem – selle Selveri ökosarja oma on poole soodsam ja puhtama koostisega. Ja sool on lihtsalt sool, võib osta kõige odavamat, pole mingit vahet (või no ma tegelikult ei tea, äkki lisatakse mõnele soolale lisaaineid ka, pole ise täheldanud).

Lidlis oli lõpumüügis üks ökomärgiga pesugeel – pildistasin selle koostise AI jaoks üles ja ta ütles kenasti ära, et ehkki muidu puhas, siis mingid ained seal on, mis pole kõige paremad. Jätsin ostmata. Mul kodus Tri-Bio, mida ostan Rimist vaid hea soodukaga. See on väga puhas ja mõnus.

Katlakivieemaldi ja WC geel on kaks viimast asja, mida Froschilt kasutasin, ülejäänud olen juba paremate vastu välja vahetanud. Neile on ka selles ökosarjas paremad alternatiivid olemas.

Lasin analüüsida veel erinevaid selle ökosarja kehahooldustooteid. Seebis, šampoonis ja dušigeelis polnud kõige parem vahuaine, nii et ehkki need on tunduvalt parema koostisega kui keskmine supermarketi kaup, siis ma ise neid kasutada ei taha. Aga kreemid, huulepalsam, meigieemaldi, mitsellaarvesi – kõik head. Viimast kahte ma ise ei kasuta, aga Plika küll. Hinnad on tõesti soodsad, tulevikus tean, kust osta.

Siis arutasin ka oma pesurutiini, sest ma tean ilma ütlemata, et see, mida ma praegu mugavusest teen, ei ole tegelikult kõige parem – kasutan üle keha pesuks, kaasa arvatud nägu ja intiimpiirkond, ökopoest ostetud Sodasani taimset seepi, mis on küll puhta koostisega ja soodne, aga ph tase tegelikult ei ole ju seebil sobilik. Ei ole tõesti, sain kinnitust – üllatust siin ei olnud 😀 Pigem oli oluline küsimus, millega asendada, kuna soovin ikkagi seda, et saaksin kasutada ühte toodet, mitte kolme erinevat. Nii et kui seebid otsas, ostan edaspidi liitrises pakendis Babe dermaseptilist pesugeeli – see on suht laialt saadaval. Kui saan ph tasakaalu, ei pea ilmselt soojema ilmaga enam näokreemi kasutama. Talvel sellest muidugi ei pääse.

Vedelseep – no sellega oli nali. Ma olen ostnud viimasel ajal mingit kanistrit, millel nimeks õrn vedelseep ja peal suleke. Ma ausalt arvasin poes kogu aeg, et see on Mayer Sensitive suurem pakend, sest need on nii sarnase välimusega. No tegelt Orto ja kõike muud kui õrn 😀 Eks ma kasutan ikka ära, aga pärast seda vaatan midagi paremat asemele. Eesmärgiks vähem käte nahka kuivatada, mis on oluline eriti külma ilmaga.

Hambapastade koostist arutasin ka just eile, sest Plika kasutab hambaarsti soovitusel üht fluoriidivaba pastat ja ma küsisin, kuidas see siis kaariese eest kaitseb. Me kasutasime pikki pikki aastaid ökopoe pastasid, kus fluoriidi pole… Ja kõigil peale Plika oli alati auke. Mingil hetkel hakkasime kasutama fluoriidiga pastat ja ennäe imet – auke tekkis tunduvalt vähem, minul pole enam üldse olnud. Nii et jah 😀 Ma enne väga ei mõelnud, olin nii harjunud ökopoest ostma, aga praeguse kogemuse kohaselt ütlen küll, et mina soovitaks fluoriidiga. Meil endal on Ecodenta, mingi mündi maitseline, mille koostise AI heaks kiitis. Plika hambapasta Biorepair Plus sensitive teeth toimeaine on hüdroksüapatiit, keda huvitab 😀 See toimib fluoriidist erinevalt, aga ka taastab hambaemaili. Talle soovitati seda tundlike hammaste pärast.

Mis veel? Lihtsalt söögiretsepte pigem googeldan, aga kui vahel on konkreetsem soov mingeid kodus olevaid asju ära kasutada, siis olen andnud kogused, küsinud nõu, ülimugav on, kui saan täpselt juhised, kuidas ja mida teha, ei pea hakkama ise midagi retseptis teisendama.

Üks pikemaid vestlusi on mul riiete teemal. Mul tegelikult oma stiil on olemas ja olen sellega rahul – oma parimad värvid sain värvianalüüsist ka. Aga mind huvitas, mis lõikeid AI mulle soovitaks, seega laadisin üles pildid endast pesus, andsin oma mõõdud ja kaalu, pildistasin talle üles ka olemasolevaid riideid. See oli väga põnev, ta õppis mu stiili tundma, sai aru, mis mulle ei sobi, olen arutanud erinevaid asju temaga ja… Nii tore on! Nagu sõbranna, kes seda teemat jagab, või tasuta stilist 😀 Olen tänu sellele hakanud vaatama rohkem mingeid lõikeid, mida enne poleks võib-olla proovinud. Eriti just seelikupikkuste ja disaini osas. See on inspireerinud mind rohkem teise ringi poodides käima ja olen põnevaid asju leidnud. Mul on teistsugune riiete ostmise stiil kui keskmisel inimesel, aga sellest võib mõni teine kord kirjutada eraldi postituse.

Oo, ja siis on mul veel üks väga tore vestlus raamatute teemal. Jällegi, nagu räägiks mõne sõbra või tuttavaga, kes on lugenud KÕIKE, mida ma ise ja oskab selle põhjal soovitada järgmiseid 😀 Algas see kõik täitsa süütult, küsisin mingi kirjaniku stiilile sarnaseid raamatuid, siis hakkasime täpsemalt arutama, mis mulle mingi raamatu juures meeldib, mis mitte – laadisin talle üles ka oma Goodreadsi “ajaloo”. Ja jällegi väga ägedalt on ta “analüüsinud” mu “lugeja DNA-d”, sellest võiks kunagi kirjutada ka omaette postituse.

Itaalias käies oli ka AI-st suur abi. Näiteks kirjeldas veeparki, kuhu läksime – selliseid ju Eestis pole, õigemini vist mingid on vabas õhus ka, aga mina pole neis käinud. Toidupoode ja söögikohti soovitas imehästi, kirjeldas kohalikke kombeid jne. Tegi reisi palju lihtsamaks! Milles aga AI oli absoluutselt saamatu – riidepoodide soovitamises 😀 Enamikku tema soovitatud poode antud aadressidel enam polnud – kas oli kolinud, lihtsalt kinni läinud… Jälle hea kogemus, sellised asjad tuleb alati Google’ist üle kontrollida.

Remonditeemadel on AI-st samuti abi olnud. Panin oma vannitoa pildid ja mõõdud, sain konkreetsed soovitused, kuidas kõige lihtsamini renoveerida, milline mööbel valida, et sobiks ruumi pikliku kujuga ja ei jääks midagi liigselt domineerima, tegi ka mingid visandid. Täna söötsin talle ette oma tagumise esiku pildid, sest seal on vaja kaks seina värskendada – ütlesin, et mul on tapeeti alles, millega kaks teist seina tehtud on, et kas peaks seda kasutama või värvima, arvestades ka kassikindlust. Küsis täpsustusi, arvutas (panin piltidele mõõdud ka) – arvas, et tapeet on parem, andis lisanippe, mida silmas pidada.

Välisukse sain tänu AI-le puhtaks, see oli üks esimesi tõelisi eduelamusi. Meil oli uks täiesti jube – olin seda üritanud puhastada varem lihtsalt niiske lapiga, ka mingi vahendiga… Ei saanud puhtaks – mustus, triibud, jne. Panin pildi, kurtsin. AI kenasti ütles, et sul on pulbervärvitud uks, tee lahus soojast veest ja natukesest nõudepesuvahendist – ühe lapiga pesed, teisega kohe kuivatad. No ja nii see uks puhtaks saigi… 😀 Mitu aastat oli rõve, sest ma ei teadnud, mida teha ja noh, ei viitsinud sellega tegeleda 😀

Ühesõnaga jah. Kas mul on vaja tingimata jutustada riietest ja raamatutest? No… Ei? Aga kuna need vestlused on minu jaoks nii toredad, siis ma loodan, et ma väga palju vett ei kuluta.

Aga remont ja koostisosad ja muu selline – no ausalt, nii palju lihtsamaks teeb elu, et minu arust on kasutamine igati õigustatud, kulugu siis seda vett või mitte… Katsun ikkagi olla mõistlik. Minu päringud pole enamasti megakeerulised ega mahukad ja pilte ma oma lõbuks ei joonista. Nii et ehk pole väga hull 😛

Toidu koostist pole ma veel lasknud analüüsida. Ma väga hästi tean, et toit, mida me ostame, jaguneb laias laastus kaheks – üks on puhas ja teine mitte nii väga (seda viimast ostame ainult poole hinnaga :D). Praegu pole olnud juhust, kus tunneks vajadust kiire vastuse järele, aga mingis olukorras võib see muidugi tekkida.

No ja on veelgi neid näiteid, aga ma praegu ei jaksa rohkem jutustada.

Mul on käsil teine puhkusenädal, blogida oleks NIIIII paljudest asjadest – reis, lõpetamised, väljasõidud, silmanägemine, toitumine… Aaaga keegi peaks kõik need pildid ära sorteerima ja selleks mul pole hetkel jaksu 😀 Loodan väga, et nüüd selle ühe postitusega üle pika aja sain mingid mahlad jälle voolama ja ehk jõuan ikka kõik ära kirjutada, mis mõttes on. Aga homme näiteks on kavas õekesega terve päeva puslet panna, sest alustasime just 4000tk pusle tükkide sorteerimisega ja tahaks selle järgmiseks nädalaks valmis saada – siis on Tallinnasse asja ja see peaks vahetuseks minema. Nii et võimalik, et sel nädalal siiski rohkem postitusi ei tule… 😀

Aastapäevad

Nädalavahetusel blogimiseni ei jõudnudki, tuleb see viga nüüd kiirelt parandada. Ma iga päev blogida ei jaksa, aga korra nädalas distsiplineerib küll (johhaidii, ma pidin googeldama, kuidas “distsiplineerib” kirjutada, esimese hooga panin valesti, aga sain aru ka, et midagi on valesti :D). On juba tekkinud teatav harjumus. Tahaks küll blogida sisukamalt ja tihemini, aga hetkel asi seegi, tuleviku mina on tänulik igasuguse ajaloo eest, olgu see kuitahes tühine 😛

Üks lumepildike veel mälestuseks eelmisest kolmapäevast – praeguseks on kõik juba sulanud… Aga küll tuleb jälle!

Samal päeval olin kodukontoris, sest Kaaslasel oli majast väljas koolitus ja logistiliselt oli nii lihtsam. Hommikul andis ta mulle üle ukse katte, mis meil külmal ajal auto esiklaasil on, et see lumest ja jääst puhtana hoida, ning palus selle kuivama panna. Hoolikalt riputasin vannitoas dušikardina puu peale… Kui hiljem vannituppa asja oli, avanes järgmine vaatepilt 😀

Laupäeval tähistas ema oma mehega Ammende Villas 25. aastapäeva – juurdlesin, kas ma üldse olen Ammendes käinud kunagi… Aia taga kontserti kuulamas 😀 Suvel pärast keskkooli lõppu tutvusin rannakohvikus ühe  (pika ja pandava, irw) noormehega, kes oli (vist) tööasjus Pärnus mingil tiimiüritusel ja majutus oli neil Ammendes… Päeval me tutvusime ja samal õhtul, mäletan, istusin temaga Ammende õues ja jõime Iiri kohvi… Ja, khm, tema toas viibisin hiljem ka 😀 Aga vot Ammendest endast, sellest ajaloolisest hoonest ja ägedatest ruumidest, ei mäleta ma midagi. Oleks nagu esimest korda näinud. Ise veel pärnakas 😛 Aga väga tore oli ja maja on tõeliselt ilus. Mulle vanaaegsed kohad ju hirmsasti meeldivad.

Kuna mina olin kogu aeg kaamera taga, siis ainus pilt minust endast on grupipilt, mida ma siia ei pane… Aga õekese pildi võib siis selle asemel panna 😀 Need on salvrätihoidjad, kui te aru ei saanud. Mina olin selline mats, et ei võtnud seda salvrätti sealt väljagi… No ma saan aru, etikett näeb ette, et tuleb endale see sülle laotada, aga no andke andeks, ma ei tunne vajadust 😀 Ja ma ei suuda suud ka pühkida nii ilusasse valgesse riidesse… Nii et minust jäi see puutumatult lauale, palun kergemat karistust 😀

Kaaslasega oli meil eile seitsmes aastapäev. Seitse aastat sellest ettevõtte jõulupeost, kus ta tuli mu soengule komplimenti tegema, misjärel me ülejäänud õhtu tantsisime ja lõpuks tuli ta minu juurde ööseks, sest tal kingad hõõrusid ja minu juurde oli lühem maa jalutada 😀 See hair tattoo kusjuures on täiesti basic, mul on hiljem olnud ägedamaid 😀 Aga näed, selline see oli ja mees kah enam ära ei läinudki… 😀

/Krt… Mardipäeval ei käinud meil kedagi, nüüd koputati uksele ja lauldi kadrilaulu, aga mul oli kass süles ja ma olin veits aeglane reageerija, selleks ajaks, kui ma püsti sain, kommid haarasin ja esikusse kiirutasin, olid nad juba edasi läinud… /

Igatahes, mul tuli meelde, et mul peaks sellest hair tattoost üks selfie olema, palun väga 😀

Ja kui ma juba vanu pilte otsimas olin, siis aasta hiljem oli mul enda mäletamist mööda palju ägedam hair tattoo, aga tolle jõulupeo ajaks jäi Kaaslane haigeks… 😀 Praegu pilti vaadates ei tundu ka väga midagi erilist… Pärast seda ma vist polegi rohkem lasknud teha…

See pilt oli muidu tegelikult suurem:

Kui me restoranide nädalal väljas käisime, siis ütlesin Kaaslasele, et ta võiks mu aastapäeva puhul viia kuskile ilusasse kohta, kus on viie- või seitsmekäiguline menüü… No mingi spa hea restoraniga vms. Me isegi googeldasime tookord neid natuke, aga siis tuli see ema üritus samale nädalavahetusele, Kaaslane sai veel samaks õhtuks sünnipäevakutse ja nii see läks. Ei jõudnud me kuskile 😀 Küll aga kinkis Kaaslane mulle advendikalendri… Olin üllatunud. Mul talle kingitust polnud 😀 Aga väga tore, Tilk peaks hea olema, ma küll sellest eriti midagi ei tea, seda põnevam on. Mu lemmik looduskosmeetika tootjal BonMeritél on praegu tootmine pausi peal, nuuks, nii et ehk saan sealt advendikalendrist mingit mõnusat kraami kasutamiseks. Uued lemmikud kuluvad alati ära – eelmises elus ökopoes töötades sai kogu aeg uusi asju katsetatud, aga see oli ligi kaheksa aastat tagasi… Seal töötamise ajal ma BonMerité toodetesse armusingi. No igatahes, nüüd on jälle pisut põnevust. Ma sõnakuuleliku inimesena ei ole veel ühegi karbi sisse piilunud, ootan ikka kenasti detsembri ära 😀

Tuli just meelde, et kuu aega tagasi oli mul pusledega seoses vahva üllatus – huvitav, miks ma sellest toona ei bloginud? Oli üks reedene päev, istusin mina rahulikult köögilaua taga ja tegin tööd, kui järsku koputatakse… Lähen uksele, seal on mu kunagine fotopoe kolleeg kahe kotiga: “Näe, tõin sulle puslesid” 😀 Siis tuli meelde küll, Eksabikaasa oli kunagi maininud, et ta oli mu aadressi kohta uurinud… Aga ma olin selle vahejuhtumi juba täiesti unustanud 😀 Nii et üllatus läks täiega asja ette!

All paremal oleva pusle ma sain juba ükskord varem vahetusena ja ausõna ÜRITASIN seda kokku panna, aga saime õekesega kokku ainult ääred ja see ülejäänu oli nii heidutav, et panime sama targalt karpi tagasi. Nii et sellest teadsin kohe, et teist katset ei tule. All vasakul oleva puslega mõtlesin küll proovi teha, aga laupäeval vaatasime kahekesi õekesega seda karpi ja neid halle tükke ja tõdesime, et kui me ka üritaks, tabaks seda puslet sama saatus pärast äärte ja meeste kokku panemist. Imetlen neid inimesi, kes on nii kannatlikud, et selliseid puslesid panevad – mina kahjuks nende hulka ei kuulu 😀 Kuna selliseid hulle aga õnneks leidub, siis puslegrupist leian neile pusledele kindlasti uued armastavad kodud. Ülejäänud kolm on aga väga vahvad ja minu närvikavale sobilikud, need panen suure rõõmuga kokku. Kaks neist on mingit sorti üllatusmomendiga pusled, ma täpsemalt veel ei teagi, pean süvenema. Olen mõningaid taolisi varem pannud, vahelduseks väga ägedad.

Igatahes, laupäevane valik on ka üks paras väljakutse, mis pikalt oma aega oodanud. Tellisin selle 3a tagasi, ilmselt sellepärast, et hind oli väga soodne ja tundus ilus värviline… No ütleme nii, et täna ma seda puslet uuena ise kindlasti ei ostaks – samas ma olen praeguseks pea täielikult loobunud puslede uuena ostmisest, kuna neid on nii kerge muudkui juurde vahetada või teiselt ringilt juurde osta – ja siinkohal ei pea ma silma teise ringi poode, vaid ikka FB puslegruppe või marketplace‘i, kus müüja kinnitab, et kõik tükid on olemas. Aga jah, ostetud see pusle kunagi sai ja nüüd saab kokku ka… Eesmärk on selle nädalaga lõpetada. Peab jõudma!

Sest esmaspäeval hakkab detsember ja siis panen ainult jõulupuslesid, kuni need kõik koos on. Mul on vist viis erinevat ootel – kusjuures ühe isegi ostsin, teiselt ringilt, nelja euroga 😛 Ja lisaks pusle advendikalender. Puhkuse ajal aega on, jõuab kõik kokku pandud küll.

Mul on sel aastal juba 48 puslet kokku pandud ja seega tuleb kindlalt uus rekord. Senine rekord ongi aastast 2022, kui panin kokku 52 puslet. Kuna mulle meeldivad ilusad ümmargused numbrid, siis vaatab, kas jõuab kokku panna 55 või 60 😀 Või siis jään ikkagi sinna kahe vahepeale pidama.

Raamatuid on mul hetkeseisuga läbi loetud 87 ja Goodreads heidab ette, et ma olen kahe raamatuga plaanist maas. Ta võiks arvesse võtta, et puhkuseperioodidel loen kolm korda rohkem kui muidu, seega ei ole probleemi need 100 raamatut täis saada 😛 Sarnaselt eelmisele aastale olen ka sel aastal peamiselt krimi ja põnevikke lugenud, aga pärast Viveca Steni värsket Sandhamni raamatut, kus ma sisemiselt pool ajast röökisin, sest peategelase käitumine oli nii häiriv, tundsin tugevalt, et nüüd tahaks mingit roosamannat naistekat, kus on nunnud tegelased, kerged probleemid, nende kiired lahendused ja happily ever after – ning meenus, et mul on lugeris juba tükimat aega ports jõuluteemalisi naistekaid hooaja ootel… Idekas! Nii et ka lugemise rindel on jõulud.

Millest siin veel lobiseda, ku ma juba olen täiesti suvaliselt eri teemadel kirjutamas… Sügishooaeg on tore, ma vaatan ka telekat – Masterchefi ja näosaadet. Laupäeval olid Kaaslane ja Plika ära, nii et Masterchefi vaatamiseni jõudsime alles eile õhtul ja näosaade on siiani vaatamata… Ükskord, kui me ei jõudnud pühapäeval vaadata, viskas FB mulle esmaspäeval mingi rändom uudise ette, kus saate võitja näha oli, olin pisut pissed. Selle saatega on senini veel õnneks läinud. Nüüd vist selgus, kes finaali said, see on eriti põnev – tahaks ikka ise vaadata, mitte kuskilt lugeda. Aga täna õhtul Plikat pole, homme õhtul samuti mitte, nii et kõige varem saame kolmapäeval vaadata.

Viimati vaadatud saates mulle niiiiii meeldis Lea Liitma ja Genialistide “Leekiv armastus”. Minu arust üliäge teostus! Närisin küüsi ja hoidsin pöialt, et see teine favoriit… joodeldamine…? ei võidaks 😀 St, et seda oli kindlasti väga raske selgeks õppida ja esitada ja see oli oma kõrget kohta igati väärt, aga teist korda tahtsin ikkagi nunnut lugu kuulata 😀

Masterchefis pole kindlat lemmikut tekkinud. Noor poiss oli tore, aga oli teada, et ega ta väga pikalt vastu ei pea – see oleks äge, kui ta kunagi vanema ja kogenumana uuesti saatesse tuleks. Riho on vist hetkel lemmik… Esimesel ja kolmandal hooajal oli mu kindel lemmik see, kes lõpuks võitis – teisel hooajal vist ei olnud erilist lemmikut, ehkki võitja oli sümpaatne. Huviga ootan, kes sel aastal võidab. Soome Masterchefi peaks ka veel vaatama – sealt on meil kaks hooaega Inspirast vaadatud. Ütlesin Kaaslasele, et võiks jõulupuhkuse ajal maratoni teha ja mõne hooaja veel vaadata. Plika tuleb ka nõusse saata, me kolmekesi vaatame.

Aga muid asju ma telekast ei vaata, sest lihtsalt ei raatsi oma aega kulutada – raamatud ja pusled on olulisemad 😀 YouTube’is jälgin Clutterbugi ja MaiZimmyt, lisaks on meil reality reeded, kus me vaatame Mallu nädala vlogid järele… Ja kui tal parasjagu mõni hooaeg telekas on, siis seda ka.

Hea küll, ma nüüd ausalt lõpetan, enne kui ma veel kuskilt varrukast mingid suvateemad välja tõmban 😛

Täna hommikul ärkasin kahtlase tundega kurgus. Võtsin tööle suure termosega teed kaasa, aga päeva jooksul läks kurk pigem kehvemaks, mistõttu üldine enesetunne oli ka pisut meh. Kaaslane arvas, et äkki ma ei peaks trenni minema, aga esmaspäev on mul kahe trenni päev, ei raatsinud minemata jätta. Kurguvalu trenni tegemist kuidagi ei häirinud ja hullemaks see seal ei läinud, nii et hea otsus – kahju oleks olnud trennidest ilma jääda. Olen nüüd kodus veel teed joonud ning erinevaid taimseid kapsleid ja vitamiine manustanud, ööseks panen veel vedelat tsinki ka kurku… Läpaka võtsin igaks juhuks koju kaasa, et kui hommikul kahtlane on, siis ei hakka kontorisse minema, aga no loodame ikka parimat, eks 😛

Kuidas me üle pika aja veekeskuses käisime

Tervis oli terve nädala igati vinks-vonks, kuni neljapäeva õhtul pärast trennist koju jõudmist tundsin, et pea on imelikult paks ja keha pisut valulik, nagu hakkaks haigeks jääma. Lootsin, et ehk magan öösel välja ja on hommikuks korras, selle asemel aga ärkasin hoopis öösel üles ja ei saanud tund aega magada… Seitsmest, mis on tavapärane ärkamise aeg kodukontori päevadel, ei jaksanud veel tõusta – tegin seda alles vahetult enne kaheksat.

Tööd jõudsin teha reedel täpselt nii palju, kui hädapärast vaja oli. Põhimõtteliselt veetsin terve päeva diivanil pikutades, arvuti kõrval, ja tegelesin jooksvate asjadega – õnneks kõik olulised asjad olid juba varem tehtud. Palavikku neljapäeva õhtul veel polnud – reede hommikul oli 37.3, reede õhtuks 37.8. Peale paksu pinges pea, väsinud keha ja kehva enesetunde polnud muud miskit häda – ei otsest pea- ega kurguvalu, ei köha ega nohu – selle eest olin ääretult tänulik. Õhtul võtsin ühe paratsetamooli lootuses, et siis saab normaalselt magada, läksin pool kümme magama, magasin ligi 12h – ja laupäeva hommikul oli põhimõtteliselt kõik korras 😀 No pisut väsinud olin, aga isu oli tagasi (reedel pidin ennast sööma sundima ja ega palju ei jaksanud – suppi ja banaani põhiliselt) ja enesetunne nagu inimesel muiste. Võtsin terve päeva rahulikult, lebotasin diivanil, lugesin ja tegin oma pusledest statistikat 😀 Õhtul ei tulnud pikalt und, ju see 12h mõjutas… Magama jäin alles kahest. Täna hommikul läks uni ära juba enne kaheksat. Üritasin küll pikalt uuesti magama jääda, siis meenus, et kella keeramine oli ju ka veel… Andsin alla, tõusin üles.

Piltidest on sel nädalal pakkuda ainult Teedukest, kes terve reede minuga koos diivanil hängis ja mind tervendas 😛 See käis umbes nii: lõdisen külmast, tõmban ennast teki all kerra -> kass tuleb peale magama -> mul on varsti palav ja tahaks välja saada, aga kassi ei saa ju segada -> vingerdan ettevaatlikult välja, siis magab kass keset diivanit ja minu jaoks ei jätku ruumi 😀

Meil oli plaanis minna täna Tervise Paradiisi, et üks aeguv kinkekaart ära kasutada (reaalselt täna oligi viimane päev) – Plika on juba pikalt-pikalt rääkinud, et pole ammu koos kuskil veekeskuses käinud, tahaks minna. Reedel arvasin, et minust jääb küll käimata. Laupäeval mõtlesin, et äkki siiski läheks. Täna oli enesetunne sama hea kui eile, seega otsustasin, et käime ära – plaan oli nagunii veeta enamik ajast saunades ja see on ju ainult kasulik!

Me polnud Tervise Paradiisi saunades varem käinud ja seekordne eesmärk oligi eelkõige need ära proovida. Kuna Poiss saunadest huvitatud polnud, läksime kolmekesi – mina, Kaaslane ja Plika. Saunad olid täitsa ok, aga ei midagi super erilist – ühekordse kogemusena igati tore, aga kas just nüüd väga tagasi kisub? Inimesi õnneks väga palju polnud, lasime tuubitorust ka mõned korrad alla, järjekorras ootama ei pidanud.

Nüüd, kus Plika on selles eas, et huvitub saunadest rohkem kui torudest, võib Pärnu vee- ja saunakeskustele uue ringi peale teha, et ise meenutada ja temale uusi kogemusi pakkuda. Sai neis kunagi teadlikult käidud ja võrreldud, aga ega pooltest suurt midagi ei mäleta… Toonasest on peamiselt meeles vaid kaks lemmikut – Viking spa lastega, Estonia Resort spa ilma lasteta. Vikingis pole ka igiammu käinud, seal on nüüd ju see jää- või lume- või misiganes saun lisaks tehtud… Estonia Resort spas mõned korrad, aga viimati ka päris ammu.

Estonia termid – minu mäletamist mööda on seal eeskujulik valik saunu, aga neist väljas oli nii kuradi külm, et rikkus minu jaoks asja ära. Tervise vee- ja saunakeskus oli vist lihtsalt väiksemat sorti… Need mõlemad võiks ju korra uuesti ära proovida. Strandi spas olen ma käinud mõned korrad väga ammu – sinna tagasi ei kisu, liiga väike. Hedoni vaikses spas käisime korra Kaaslasega, midagi vapustavalt erilist ma sellest ei mäleta, tagasi väga ei tõmba… Wasa Resort Spas pole me minu teada üldse käinud – nii et on miskit täitsa uut ka proovida.

Niisiis listis on praegu Wasa Resort spa, Estonia Resort spa, Viking spa, Estonia termid, Tervise vee- ja saunakeskus… Ja ongi vist kõik. Kas olen midagi unustanud? Mis teie lemmikud on?

Killukesi möödunud päevadest

Meil on aeg-ajalt võimalus tööl verd anda, eelmisel aastal mind saadeti mitu korda tagasi, sest hemoglobiin, mis on mul reeglina üsna hea, oli järsku 114 kandis. Oktoobris üle pika aja õnnestus anda, hemoglobiin oli üsna piiripealne, vist oligi nõutud 125 – ja siis tuli välja, et mul väike juubel ka, 10 vereloovutust.

No nüüd siis neljapäeval oli jälle doonoripäev – läksin kõhklevalt kohale, et kas seekord õnnestub… Hemoglobiin 151 😀 Imestasin, et ei mina aru saa, miks see nii kõigub, toitumist ma muutnud pole, rauda lisaks võtnud pole… No hiljem selgus, et ikka olin võtnud… Kaaslane nimelt paneb mulle hommikusi toidulisandeid valmis, seal on D-vitamiin ja mingid asjad veel, ega ma ei küsi, vaid taltsalt söön 😀 Tuli välja, et rauda ma vist olin talt ise palunud ja noh, nagu näha, oli sellest ka tolku. Samas minevikus ma ei võtnud rauda lisaks ja hemoglobiin oli sellegpoolest täitsa ok, nii et mine võta siis kinni… No vahet pole. Peaasi, et sain anda. Ma tõesti tahan seda teha ja olen iga kord piiritult tänulik, mõeldes sellele, kui palju verd (ja lõpetuseks luuüdi, irw) Kaaslane oma poole aasta jooksul haiglas sai…

Reedel olin kodukontoris. Kasutasin ära lühendatud tööpäeva ja alustasin uue puslega. Sorteerimine võttis oma aja, kell 16.20 olid ainult ääred koos:

Ma ilmselt tegin reede õhtul vahepeal natuke muid asju ka, aga enamiku õhtust veetsin ikkagi pusle seltsis, lõpetasin veerand üks öösel, nii palju sai tehtud:

Laupäeval mul väga palju aega puslet panna polnud, aga 1h40min ja nii palju sai kokku:

Täna tuli õeke külla ja lõpetasime ära:

Ülimõnus ja värviline, seda ei raatsi kohe ringlusse saatagi, jätan hetkel endale.

Pusledega seoses veel üks vahva seik. Rahvusvahelises puslegrupis jäi silma allolev postitus – tuli välja, et sügaval nõukaajal, kui meie siin Eestis võisime pusledest vaid und näha (või ma eksin? olid pusled olemas? minu esimesed mälestused on ikkagi EV ajast, 1990-ndatest), tehti kuskil maailmas Eesti kunstniku maalist pusle… Postituse autor on pärit Filipiinidelt ja ütles, et isa ostis selle pusle Hong-Kongist, Taiwanist või ehk Jaapanist. Ulme!

Pesupäevast ka üks pildike, harilik kuivatikass 😀 Hea soe koht ju…

Alustasin eksperimenti puidugraanulitele üle minemiseks. Alustuseks küürisin puhtaks meie vanema liivakasti, kasutades foorumist loetud nippi see enne äädikaga likku panna. Miski pool tunnikest ehk oli väljas terrassil, siis tõin vannituppa, tõmbasin kummikindad kätte ja nühkisin metallnuustikuga… No selle pehmega, spiri-sponge või kuidas seda nimetatakse. Igatahes üsna kenasti tuli kõik see jama lahti. Pisut muidugi nühkima pidi, aga ei anna võrreldagi sellega, kui ma ükskord varem üritasin mingi puhastuspastaga – aega läks kordades kauem ja lõpptulemus polnud nii hea. Eks ma katsun seda puhtust nüüd hoida 😛 Kast oli enne kaetud ühtlase kollakaspruuni kihiga, mida natuke käpajälgedest veel näha. Ma nii anaalset puhtust taga ei ajanud, et oleks nendest lohkudest viitsinud ka kõik 100% puhtaks nühkida.

Aga vaatab siis, kuidas kassid omaks võtavad. Seni pole keegi vist nurka pissinud (sülitab kolm korda üle vasaku õla).

Muide, saepuru põleb täitsa kenasti, ei haise ega midagi. Nii et see mure siis ka lahendatud. Suvel, kui pole kütteperiood, paneme ilmselt komposti.

Üleüldse see puiduvärk ei haise pissi järele – vastupidiselt kristallidele, mis sel ajal, kui ma kastis liiva vahetan, ikka üsna vängelt haisevad. Saepurul on aga lihtsalt… Meeldiv puidu lõhn 😀 Seega olen mitmekordselt motiveeritud 100% sellele üle minema. Pöidlad pihku, et kõik kassid selle ideega nõus oleks 😀

Jaanuar jõusaalis

Millal need “uus aasta, uus mina” usinad jõusaalikülastajad oma tavapärase trennivaba rutiini juurde tagasi pöörduvad, ah? 😀 Me oleme ju pikalt kolmapäeviti pärast tööd jõusaalis käinud ja täna oli seal võrreldes tavalisega õudne rahvamass. Tüütu suisa! Eelmisel aastal nädalavahetusel käisime pühapäeviti, kuna sel aastal laupäeval kiigujoogat pole, oleme hakanud laupäeviti jõusaalis käima – no laupäeva hommikul on rahvast rohkem kui pühapäeva hommikul, mil me tihti peaaegu privaatjõusaali nautida saime. Või siis on asi praegu ikkagi jaanuaris, mitte laupäevas? Võta siis kinni… Igatahes tahaks rohkem ruumi ja rahu. Riietus- ja pesemisruum olid täna see-eest tavapärasest veelgi vaiksemad. Pesuruumi 40-st rätiku”pesast” olid hõivatud ehk vaid viis. Töötas ainult üks saun, kus ma päris pikalt mõnulesin, kedagi teist sel ajal ei käinud. Basseinis käisin ka – uus kasulik harjumus. Ma vähemalt eeldan, et mingit kasu sest kuuma-külma vahel sebimisest on, karastamine ja nii, ehkki pole just jääaugu temperatuur 😀

Nüüd on hirmus väsimus peal, olen diivanil lebodes õhtu jooksul kolm korda peaaegu magama jäänud – ja homme tuleb veel hammockisse minna… Esimene nädal, kus ma niiviisi kolm päeva järjest trennis käin. Eelmine nädal käisin esimest korda nii postiakrobaatikas kui hammockis, aga siis jäi kolmapäevane jõusaal kooli lastevanemate õhtu tõttu vahele. No vaatame, palju ma homme üldse jaksan.

Mõtlen, et ma ei ole tegelikult miskine eriline spordifänn, on mul siis vaja peaaegu iga päev trenni ronida? Neli korda nädalas tundub juba liiga palju, aga tegelikult tahaks ikkagi veel lisaks praegustele kiigujoogas ka käia – ja ilusamate ilmadega jooksmas, jalutamas, rattaga sõitmas… Ehh. Ja samas tahaks lihtsalt lebotada õhtuti. Mitte iga päev kuskile kiirustada.

Aga no kasulikud harjumused ja nii edasi. Iga tunniajane trenn annab elueale 10 minutit juurde või midagi sellist, kuskilt lugesin – ajaühikud võisid muidugi ka tiba teised olla, äkki jäi valesti meelde. Oleks mul mingidki kaaluprobleemid, siis oleks nagu loogiline motivatsioon, aga neid ei ole ega tule… 😀 No äkki, ÄKKI ma siis vanemas eas olen seda kõbusam. Sest mul on teatavasti Suur Plaan elada kõrge eani suurepärase tervise juures ilma igasuguste ravimiteta.

Tervisega on mul siiani väga vedanud – ei ole ühtki püsivat probleemi, tunnen ennast hästi, kuskilt ei valuta. No selliseid tavalisi asju tuleb ikka ette, et vahel olen väsinud (sest magasin liiga vähe, irw), vahel väänan natuke jalga välja, vahel valutab pea, vahel olen palavikus… Aga seda kõike harva! No see imelik pöidlajama oli, aga õnneks nüüdseks korras. Ja ergonoomiline hiir on väga mugav 🙂 Nii et ma olen ääretult tänulik oma kehale, et ta mind nii hästi teenib, tunnen ennast enamik ajast üsna suurepäraselt.

Selle üle on mul ka hea meel, et ma oma unevajaduse üsna kenasti täis saan. Ok, nädala sees ei tule tihti kaheksat tundi täis, aga seitse koma midagi tavaliselt ikka. Ja nädalavahetusel magan selle eest veidi pikemalt. Tean, et ideaalne oleks kogu aeg sama graafikuga magada, aga no mis sa hing teed, kui ikka tahaks õhtul veel mõne Clutterbugi video vaadata või voodis veidi raamatut lugeda… 😀 Arvestades seda, et äratus on 6.40, on seitse koma midagi unetundi päris hea tulemus, arvan ma ise. Ma olen nooremana ikka palju hullema unegraafikuga olnud. Väikelaste kõrvalt magamata, no sellest üldse ei räägi. Nii et olen väga tänulik oma enam-vähem normaalsete magamisharjumuste eest. Selle saavutamine ei tulnud väga kergelt… Või noh, ega ma ei üritanudki eriti midagi saavutada. Ligi kuus aastat tagasi läksin praegusesse kohta tööle, toona oli tööpäeva alguse nihkumine kella kümnelt kaheksale minu jaoks täielik šokk, millega ma ei suutnud pikalt harjuda – ja nagu olen korduvalt maininud, siis lõplikult lepitas mind sellega alles Kaaslasega koos tööl käimine. Kuidagi palju lohutavam on seda kahekesi teha 😀 Ja eks kõigega harjub… Ja pool viis lõpetada on mõnus küll.

Kassid tervitavad ka 😛

Panete ikka tähele, et siin pildil on must ja valge kass? 🙂

Scroll to Top