December 2005

Never say never

Ma arvasin, et me jääme igavesti kokku. Ma arvasin, et kui me peaksime kunagi lahku minema, siis igatahes mitte minu algatusel/soovil.

Never say never.

MINA olin loll. MINA tegin haiget. MINA olen süüdi.

Et see pidi just nii minema… Nii inetult.

Aga ju siis pidi. Ju siis pidi nii minema.

Kogu minu mõistus ja pool südant karjub: SA OLED LOLL! SA OLED NII LOLL!

Aga see teine pool südamest – see teeb arutuid tegusid ja tahab arutuid asju.

Ja salajas loodan ma, et aasta-paari pärast, kui oleme vanemad ja targemad… Siis avastame, et oleme siiski teineteisele loodud. Tean, et see pole kuigi tõenäoline, aga… Unistused peavad olema!

Ebareaalne.

Never say never.

Raamatunarkomaania

Olen lugenud sel aastal läbi 68 raamatut, kokku 20 932 lk – seega tuleb päeva keskmiseks 60 lk. Päris hea!

Ja kuigi ma olen aasta lõpuni pea iga päev tööl, olen kindel, et selle aasta nimekirja otsad pole veel kokku tõmmatud. Uued andmed uuel aastal!

NIN

…aitab väga hästi masenduse vastu. Kui oled teinud midagi eriti nõmedat ja tahaks endale selle eest jalaga anda, siis pärast veidikest Nine Inch Nailsi kuulamist tahad sa juba kõigile jalaga anda.

Tervendav, indeed.

Ja kui sinna otsa juhtuvad veel kaks nii kiiret tundi tööl, et pole aega silmagi pilgutada – see toob isegi naeratuse näole. Näis, kauaks see sinna jääb…

Metsik ingel

…sai täna läbi. Viimane osa oli just nii cheesy & boring, nagu olema pidi. Jumal tänatud, et ma seda tobedust enam vaatama ei pea!

PS. Tequila on kurjast.

Scroll to Top