raamatud

Koolimuljed, deidid ja nädalavahetus

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, pusled, raamatud, rõõm, seltsielu, sütevaka / Leave a Comment

Sütevakas on iga perioodi lõpus arvestuste nädal, mille jooksul on (vist alati?) kaks arvestust (ma täpselt enam ei mäleta, kas äkki võis ka kolm olla mingil puhul, aga pigem vist mitte) ja ülejäänud aeg on siis vaba, et nendeks õppida.

Plikal pidi olema teisipäeval muusikaajaloo arvestus, mis seisnes erinevate kuulsate klassikaliste palade kuulamises ja ära tundmises. Tõe huvides tuleb ära mainida, et minul on sellesama õnnetu arvestuse pärast muusikaajalugu lõputunnistuse ainus kolm 😀 Aga no ajad olid ka teistsugused, ei olnud toona Spotify listi, kust neid kõiki mugavalt kuulata sai… Minu mäletamist mööda pidin käima raamatukogu muusikaosakonnas CD-sid laenutamas 😀 Igal juhul, plaan oli, et pärast viimast pingelist koolinädalat kolme kontrolltöö, kooriprojekti ja soomlase võõrustamisega Plika nädalavahetuse puhkab ja esmaspäeval kuulab ogaruseni muusikat. Juhtus aga hoopis nii, et keha pidas vastu täpselt nii kaua, kui tingimata pidi ja andis siis lihtsalt alla – ehk kui nädalavahetusel oli Plikal lihtsalt pisut kehv olla, siis esmaspäeval ligi 38 palavik ja nii kehv enesetunne, et ei jaksanud voodistki tõusta. Õpetaja oli muidugi mõistev, arusaadavalt – seesama õpetaja, kes kooriprojekti vedas… Nii et arvestuse saab Plika pärast vaheaega järele teha… Aga irooniline see muidugi on, et esimese arvestusega kohe nii läks 😀 Mis seal ikka – rõõmustasime selle üle, et ta niigi kaua vastu pidas ja et teisipäeval oli juba inimese tunne (ehkki palavik oli isegi veel kolmapäeval) – ja et reedese keemia arvestuse hindeks tuli B.

Esimene periood on niisiis edukalt seljatatud – eesti keele hinnet küll veel ei tea, sest kirjandile pole tagasisidet tulnud ja muusikaajaloo oma selgub pärast arvestust, ülejäänud kokkuvõtvad hinded on kõik B-d (B on 5 ja A on 5+). Aga need hinded, ütlen ausalt, ei tulnud kerge vaevaga. Plikal pole kunagi varem nii palju õppida tulnud. Ma enda kooliajast ei mäleta absoluutselt, et koormus oleks olnud nii hull – kas olen lihtsalt unustanud? Mõnevõrra aitas kindlasti kaasa see, et mina käisin seal juba alates viiendast ja olin seega ilmselt nõudmiste ning tempoga harjunud… Süte on ülimalt äge, aga jah – kes sinna minna tahab, siis peab arvestama, et õppima peab palju ja et vähemalt alguses on see päris raske. Ma usun, et kindlasti aja jooksul harjub ära – kas ka  kergemaks läheb, selles on mul omad kahtlused. Olen korduvalt rõhutanud, et kui on liiga palju, on alati võimalus kooli vahetada, seda Plika muidugi ka ei soovi, sest kõik on nii äge. Välja arvatud see, et nii palju õppima peab 😀 😀 😀

Ehkki arvan, et Sütes oleks lihtsam hakkama saada, kui seal juba viiendas alustada, siis leian, et suures plaanis oli üheksa klassi waldorfkoolis Plikale arengu mõttes rahulikum ja kasulikum. Kas ta oleks viiendas üldse Sütesse saanud? Arvan, et pigem mitte. Põhikooli lõpuks aga oli temast waldorfkooli toetavas ja inimlikus keskkonnas kasvanud enesekindel tark noor neiu, kes teab, mida tahab. Nii et meie jaoks läks kõik suurepäraselt.

Maximas jäid ette nunnud kassitassid. Kas mul oli vaja veel rohkem tasse? Ei. Kas peab ära ostma nunnud kassitassid, kui neid müügil näed? Jaa 😀

Jätkates pealkirjas mainituga – me oleme Kaaslasega mugavad ja kodused inimesed, aga näe, tuli restoranide nädal ja oli põhjust deidile minna, suisa kahel päeval järjest.

Reedel käisime Kurgos, laupäeval Mumis – ja viimane oli meie kindel lemmik. Kurgo pakett oli kusjuures kallim – 40€, Mum oli 30€.

Kurgo valisime peamiselt eelroa pärast – ma olen suur trühvlifänn. Trühvlit muidugi oli paljudes menüüdes, aga ju teistes tundusid mingid muud asjad kahtlased, igal juhul sai kõigist trühvlitest välja valitud just Kurgo.

Eelroog:
Põdrafilee tataki
Krõbedad kartuliniidid, trühvliga ponzu, värske trühvel, põdrasambliku krõpsud, lehterkukeseened

Pearoog:
Iberico secreto ballotin
Kastani- ja ribilihafarsiga täidis, juurselleri fondant, juursellerikreem, Iberico jus šerri ja roosa pipraga

Dessert:
Kukeseene-karamelli tartlett
Tüümiani-hapukoorejäätis

Eelroog oli absoluutselt jumalik. Kartuliniite oli küll tsipa tüütu süüa, aga see põdraliha trühvliga… Mmmmmmm…

Pearoog maitses ka väga hästi, aga pildistamisväärsus jättis pisut soovida 😀

Magustoit oli, khm, huvitav. No ma ei ole nagunii suurem asi magustoiduinimene. Aga selle puhul unustasime isegi pildistamise ära.

Ma käisin Kurgos esimest korda – ei tea, kas suvel on seal äkki mõnusam, aga praegusel perioodil see mulle mingit muljet ei jätnud. Mulle meeldivad õdusad ja vaiksemad kohad, see oli lihtsalt… Söögikoht… Ja minu jaoks liiga lärmakas. Teenindaja oli väga armas, aga ilmselt meist suuremat ei arva, kuna kaks tarka tulid kodust välja ilma sularahata ja nii ei jätnudki jotsi. Kaaslane arvas, et kui kaardiga saab jätta, oleks pidanud see võimalus enne põhiarve maksmist terminalis ilmuma, mina arvan, et äkki, kui oleks küsinud, oleks saanud teenindaja selle võimaluse kaardimaksele kuidagi lisada… Aga ta ei küsinud… Ja nii siis jäi. Piinlik on 😀

Mumis olen varem korduvalt käinud ja teadsin nagunii, et seal on mõnus ja õdus. Nii suur kontrast võrreldes Kurgoga! Muidugi natuke võis äkki asi olla ka selles, et Kurgos käisime kell kaheksa, Mumis seitsmest – Mumis läks ka kaheksa paiku muusika kõvemaks, nädalavahetuse värk. Mulle endale lihtsalt meeldib, kui on vaiksem, nii et saab normaalselt rääkida. Seega pigem varem pihta hakata 😀

Mumi toolid oli äärmiselt lahedad, vaatamise ja pildistamise mõttes… Seal ligi 2h istuda… Taha toetada oli nagu liiga kaugel, sirge seljaga seal ääre peal väsis selg lõpuks täitsa ära. Aga sellest ei lasknud ennast häirida, sest nii mõnus oli.

Mumi menüü oli minu valik nr 1 ja hästi valisin 😀

Eelroog:
Lõhe ja Kammkarp
lõhetataki / forellimari / maapirnikrõps / marineeritud nuikapsas

Pearoog:
Veis ja Krevett
veise sisefilee / grillitud hiidkrevetid / kuningservik / kartuliröst / rohelised köögiviljad

Dessert:
Semifreddo ja Passion
krõbe kataifi / besee / passionikreem

Eelroog oli seal Kaaslase meelest parem kui Kurgos – minu meelest olid võrdselt head. Ehk siis absoluutselt jumalik.

Pearoog oli ka absoluutselt jumalik.

Magustoit… No mis teha, kui ei ole magustoiduinimene 😀 Oli parem kui Kurgos, aga jättis mind siiski üsna külmaks. Mõlemal puhul oleks ma suurima heameelega magustoidu asemel veel ühe eelroa võtnud 😀

Laupäeva õhtul saime koju jõudes mõnusa restoranikülastuse jätkuks vaadata ära vägagi teemakohase Masterchefi värske osa 😛

Sain juuli lõpus läbi Robert Bryndza Erika Fosteri sarja ja laenutasin kohe otsa neli raamatut sama kirjaniku Kate Marshalli sarjast. Siis lugesin mitu kuud muid raamatuid ja neid muudkui pikendasin 😀 Kuni lõpuks enam ise netis pikendada ei saanud, nii et pidin seda e-maili teel tegema. Kuna seda rohkem kui korra teha ei taha, pidin lõpuks sarja päriselt ette võtma. Kaasa ei aidanud teadmine, et Liisile Foster meeldis, Marshall mitte. Ütleme nii, et kaks esimest raamatut meeldisid mulle ka vähem kui tavaliselt… Liiga sünged. Aga kolmas läks täitsa mõnusalt käima ja neljas on mul pooleli – eks näis, mis sellest lõpuks arvan. Esimese osa lõpetasin eelmisel reedel, teise osa sel neljapäeval, kolmanda laupäeval – sain hoo sisse.

Puslet panin ka, see on alati tore. Temaatiline sügisene pusle, mille ostsin juba ligi kolm aastat tagasi. Reede õhtul panin paar tunnikest pärast tööpäeva lõppu, kuni deidile minemiseni… Eile tegelesin muude asjadega (loe: pesin pesu ja lugesin raamatut). Tänane päev mööduski suuremalt jaolt puslet pannes – õeke tuli ka ja lõpetasime kella viie paiku. Mõnus! Armastan laisku koduseid pühapäevi!

Tõsi, oleks tahtnud täna minna loodusesse jalutama, kuniks värvilisi lehti veel on… Aga Plika jõudis alles enne kolme Tallinnast koju ja selle aja peale oli päike juba läinud, pusle ka pooleli… Nii see läks 😀 Ehk ei ole nädala pärast veel kõik lehed maha varisenud ja ehk on siis ka kena ilm? Ilmateadet vaadates mitte, aga see võib veel muutuda. Oh jah. Oleks ikka pidanud täna minema, varem ja kahekesi. Aga no mis seal enam… Aasta pärast on uued värvilised lehed 😀 Või äkki ikkagi kannatab nädala pärast ka 😀

Täna õhtul võtsin blogimise varem ette ja näe, jaksasin kohe sellevõrra pikemalt kirjutada. Aga see tähendab, et poole nädala ostud on kirja panemata, õige pea on vaja aga õhtust süüa ja siis näosaadet vaadata… See on nüüd küll natuke pahasti. Aga noh, ega need tšekid eest ära ei jookse… Natuke ma ehk ikka jõuan enne sööki ja äkki viitsin lõpetada pärast näosaadet? Kahtlane muidugi, kell on siis nii palju… Samas magasin täna kaua ja jõin õhtul pool kuus kohvi… Lootust on 😀

Krimkad minu riiulis

/ raamatud / 1 Comment

Nagu lubatud, panen listi üles. Mitte-Öölastele lisasin kirjastuse, ehkki paljud neist on vist praeguseks juba ka Öölase sarjas välja antud ja seega veel vähem võimalust, et keegi neid tahab 😀

Hinda ma absoluutselt ei oska öelda. Vaatan, et vanemad kasutatud raamatud üksikult maksavad vist ca 3-5€ tk, aga ma ju ei viitsi neid ükshaaval müüa, nii et kui keegi tahaks suuremat kogust korraga, siis võiks ju kohe ka palju parema hinna teha 😀 Ühesõnaga olen pakkumistele avatud. Kommenteeri või saada e-mail.

Öölane Autor Raamat
14 Erle Stanley Gardner Tantsija traavli juhtum
16 Erle Stanley Gardner Kogeleva piiskopi juhtum
24 Erle Stanley Gardner Hooletu kassipoja juhtum
27 Erle Stanley Gardner Varitseva hundi juhtum
30 Erle Stanley Gardner Saamatu valgekrae juhtum
32 Erle Stanley Gardner Sametiste küüniste juhtum
37 Erle Stanley Gardner Veerevate täringute juhtum
40 Erle Stanley Gardner Laulva seeliku juhtum
44 Erle Stanley Gardner Kuningliku võistlejanna juhtum
46 Erle Stanley Gardner Minemalipsanud laiba juhtum
49 Erle Stanley Gardner Ühesilmse tunnistaja juhtum
52 Erle Stanley Gardner Ettevaatliku edvistaja juhtum
55 Erle Stanley Gardner Karmiinpunase suudluse juhtum
57 Erle Stanley Gardner Närvilise kaasosalise juhtum
60 Erle Stanley Gardner Veetleva viirastuse juhtum
63 Erle Stanley Gardner Ülesseatud lõksu juhtum
70 Erle Stanley Gardner Verdunud võltssilma juhtum
73 Erle Stanley Gardner Kauni kerjaja juhtum
76 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum
79 Erle Stanley Gardner Viirastusliku varanduse juhtum
81 Erle Stanley Gardner Lombaka kanaarilinnu juhtum
84 Erle Stanley Gardner Koitanud kasuka juhtum
87 Erle Stanley Gardner Majahoidja kassi juhtum
90 Erle Stanley Gardner Vanapreilidega vangerdamise juhtum
93 Erle Stanley Gardner Katkutud kaanetüdruku juhtum
96 Erle Stanley Gardner Üksildase pärijanna juhtum
101 Erle Stanley Gardner Ohtliku leskproua juhtum
103 Erle Stanley Gardner Eksinud lambukese juhtum
128 Erle Stanley Gardner Kärssava kupli juhtum
Kuldsulg Erle Stanley Gardner Hirmunud masinakirjutaja juhtum
Eesti Raamat Erle Stanley Gardner Kaks juhtumit: Tühja purgi juhtum, Ohtliku mänguasja juhtum
Kuldsulg Erle Stanley Gardner Karjuva naise juhtum
Ilmavalgus Erle Stanley Gardner Kergemeelse nümfi kohtuasi
Hara Erle Stanley Gardner Laenatud brüneti juhtum
Katherine Erle Stanley Gardner Pahase leinaja juhtum
Eesti Raamat Erle Stanley Gardner Päevitaja päeviku juhtum
Kuldsulg Erle Stanley Gardner Sihvakasääreliste modellide juhtum
Katherine Erle Stanley Gardner Vahetatud portree juhtum
Varrak Erle Stanley Gardner Õnneliku kaotaja juhtum

Robert Goldsborough on autor, kes jätkas Nero Wolfe’i sarja kirjutamist pärast Stouti surma ja minu arust olid tema raamatud igati adekvaatsed.

Öölane Autor Raamat
13 Rex Stout Kolmekesi Wolfe’i ukse taga
19 Rex Stout Gambiit
23 Rex Stout Minu mõrv
26 Rex Stout Enne südaööd
29 Rex Stout Kolm kadunukest
33 Rex Stout Mürkmadu
36 Rex Stout Hirmunud meeste liiga
39 Rex Stout Kui surm iial magaks
43 Rex Stout Närukael
47 Rex Stout Kurtisaani surm
51 Rex Stout Kuldämblikud
54 Rex Stout Üle minu laiba
59 Rex Stout Mustad orhideed
62 Rex Stout Linnavurle surm
72 Rex Stout Mõrvakolmik
74 Rex Stout Valearvestus
77 Rex Stout Ajujaht emale
80 Rex Stout Kolm ust surmani
83 Rex Stout Elektritool kolmele
86 Rex Stout Polegi veel piisavalt surnud!
89 Rex Stout Haned-luiged, tulge koju!
92 Rex Stout Ajujaht isale
100 Rex Stout Saatuslik sahtel
102 Rex Stout Topelt ei kärise
111 Rex Stout Lõplik järeldus
Hara Rex Stout Kõik algas Omahas
Katariina Rex Stout Liiga palju kokki
Kupar Rex Stout Liiga palju naisi
Kupar Rex Stout Nad matsid Caesari
Katherine Rex Stout Perekondlik asi
Katherine Rex Stout Šampanja ühele
Eesti Raamat Rex Stout Testament, Lõhutud vaas
Kuldsulg Rex Stout Uksekell helises
Hara Rex Stout Vaikinud kõnemees
Hara Rex Stout Õigus surra
Katariina Robert Goldsborough Mõrv mi-minooris
Katariina Robert Goldsborough Puuduv peatükk
Katariina Robert Goldsborough Silme ees läheb mustaks
Katariina Robert Goldsborough Surm tähtajal
Katariina Robert Goldsborough Verine luuderohi
Katariina Robert Goldsborough Viimane kokkusattumus

Minimalisti raamatumõtisklused

/ raamatud / 11 Comments

Kui ma olin noorem, siis ma ostsin kokku raamatuid, mida ma arvasin, et oleks vaja. Nüüd need seisavad mul riiulis. Kas te arvate, et ma loen neid? Ei 😀 Loen neid raamatuid, mis olen raamatukogust või, khm, internetist (e-raamatud) laenutanud 😀

Ma armastan lugemist ja raamaturiiulid teevad elamise nii õdusaks, aga samas on mul null huvi raamatuid omada. Enamasti loen ma neid korra. Milleks? Jah, mõned üksikud, eee… Käsiraamatud? Ja teatud lemmikud lasteraamatud. Need võivad olla. Aga enamik raamatutest, mis mul kodus on, ma tegelikult ei vaja neid absoluutselt. Lugemise ja raamatute armastus ning minimalismi ihalus lähevad teravasse vastuollu.

Olen neid tegelikult ka teisele ringile saatnud omajagu. Raamatuvahetusse pannud üles need, millele on soovijaid, ülejäänud viinud uuskasutuskeskusesse… Aga mul on ikka veel riiulite kaupa raamatuid, mida ma ei loe ega hakkagi lugema, samuti ma ei näe, et ülejäänud perekond neid loeks.

Täna panin üle pika aja raamatuid raamatuvahetusse üles. Enamasti ikka ainult neid, millele on soovijaid – ei viitsi aega kulutada selliste lisamisele, millel pakkujaid niigi palju. Aga lisasin ka selliseid, mida seal varem polnudki – näiteks mõned mangad, mida Plika enam ei tahtnud, need läksid kõik korraga, olen selle üle väga rõõmus. Ehk soovib keegi ka teisi suvalisi ingliskeelseid ilukirjanduslikke teoseid, mis on minuni kuskilt jõudnud, aga mida ma ei soovi alles hoida – eks ole näha.

Panin üles kokku 55 raamatut, millest 19 on juba automaadis, 12 tellitud ja pakitud, aga ei viitsinud enam õhtul välja minna, 24 veel huviliste ootel, aga eeldan, et enamik neist võiks suht kiirelt ära minna. Mis ma nende kogutud punktidega peale hakkan, ei tea 😀 Pakkusin Plikale, kas tema tahaks äkki midagi, valik on seal ju lai. Ja ei välista, et tuleb millalgi mõni selline raamat, tõenäoliselt mitte ilukirjandus, mille omamise vajamist ma tunnen… Siis on hea, kui punktid olemas, mida kulutada.

Aga üldiselt tahaks raamatutest ikkagi pigem vabaneda 😀 Mul on riiulitäis Mary Higgins Clarki teoseid, teine riiulitäis Jackie Collinsit, kõik Louise Bagshawe raamatud – need kõik inglise keeles. Lisaks mitu riiulitäit eestikeelseid Erle Stanley Gardneri ja Rex Stouti krimkasid, enamik Öölased, aga ka muud. Kas ma neid peaks üles panema hakkama… Uhh, ei viitsi väga ja mu arust pole neile nii suurt nõudlust ka. Tahaks lihtsalt ära anda kellelegi, kes neid loeks ja armastaks… Aga samas ei ole tahtnud ka ära andmise gruppi panna või uuskasutusse viia, sest liiga suvaline ja natuke on kahju ka ja mis ma neisse raamaturiiulitesse siis paneks, kui ma kõik raamatud ära annan – kahjuks on riiulid puslekarpide jaoks liiga kitsad 😀 Ja raamaturiiulid, nagu mainitud, on õdusad 😀

Lisarõõm seoses rohke raamatute saatmisega on veel sellest, et aastate jooksul kogunenud mulliümbrikud lähevad nüüd ometi teisele ringile. Allolevatel piltidel on täna teele pandud pakid, leidsin nende transportimiseks ka temaatilise koti 😛

Raamatuid ega raamatupoe kinkekaarte kinkida pole mulle seega mõtet, keegi õnneks pole üritanud ka. K-Rauta kinkekaardid teeks mind seevastu väga rõõmsaks… Nende e-poest saab kõige soodsama hinnaga puslesid 😀 😀 😀

Selle aasta esimene

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, plika, raamatud, rõõm, trenn / 7 Comments

Kui meil detsembris väike blogijate kokkusaamine oli, siis Ritsik küsis, kas ma ei blogi sellepärast, et elu on liiga hea või sellepärast, et elu on liiga s*tt (täpset sõnastust ei mäleta, aga mõtte andsin edasi). Ütlesin, et ju see magamistoa remondi venimine ikka süüdi on. Ma olen nii palju hetkes elaja küll, et ma iga ärkvel oldud hetke sellest mõjutada ei lasknud, aga selline… Underlying frustration. Or something. Igatahes tegelikult olen elanud need möödunud kuud kena vaikset elukest ja sellest ka arvestatavalt rõõmu tundnud. Kui parasjagu remondi venimise pärast ei ahastanud 😀 Remont on nüüd õnneks peaaegu tehtud – saaks täitsa valmis, siis ehk kirjutaks pikemalt ja paneks pilte kah. Aga selleks tahaks tegelikult uut kardinat ja voodipesu ja… Neid leida selles toonis, mis tahan – keeruline. Nii et seda remondipostitust saate veel oodata.

Kirjutan siia postitusse täpselt nii palju täiesti eri teemadel suvalisi mõttekatkeid, kui pähe tuleb, et ennast natukenegi blogimisega harjutada. Võib-olla tuleb järgmine postitus nelja kuu pärast, võib-olla hakkavad mingid mahlad voolama. Time will tell.

Millalgi eelmise aasta lõpus mainisin Plikale mingit kohta Burnetti “Väikese printsessi” raamatust ja tuli välja, et ta ei mäletanud sellest mitte midagi, ehkki ma olen raudselt kõik need raamatud neile väiksemana unejutuks lugenud. Nii ju ei saa! 😀 Täielik auk harituses! Ei muud, kui hakkasin oma 16-aastasele tütrele uuesti unejuttu lugema 😀 Praeguseks on läbi “Väike printsess”, “Väike lord Fauntleroy”, “100 dalmaatsia koera ja veel üks” ning just paar päeva tagasi alustasime Burnetti vähetuntuma loominguga “Kadunud prints” – kui nüüd keegi lugemise väljakutse grupi Goodreadsi raamatukoguhoidjatest selle eestikeelse versiooni ka lisaks… Igatahes on ülitore jälle unejuttu lugeda, klassikalisi lapsepõlve lemmikuid. Kui Burnettile ringi peale saan, siis mõtlen, et vahva oleks äkki Pollyanna ette võtta, ja roheliste viilkatuste Anne või mis ta eesti keeles ongi – mul on kõik osad inglise keeles olemas, aga raamatukogust vast saan eestikeelsed, unejutuks inglise keelt küll lugeda ei viitsi 😀

Olen sel aastal võtnud sihiks teadlikult õigel ajal magama minna, et igal öösel 7-8 tundi und täis saada. Kui jõulupuhkuse ajal paar ööd alla seitsme tunni jäi, olin järgmisel päeval täielik zombie. Seega juba puhkuse ajal, mil magamaminekuajad alati väga käest ära lähevad, hakkasin ennast lõpupoole teadlikult harjutama, läksin järjest varem magama – motiveeris eelkõige see, et ma olin esmaspäeva õhtuks kaks trenni kirja pannud ja kui ma oleks olnud zombie, poleks jaksanud trenni teha 😀 Olen väga uhke, sest õnnestuski, ei olnud tavapärast esimese tööpäeva väsimust. Tegin endale reegli, et õhtul kell kümme lähen Plikale lugema ja pärast seda voodisse, kus saan veel ise soovi korral enne magamaminekut lugeda. Reede ja laupäeva õhtuti võin kauem üleval olla, siis saab järgmisel päeval kauem magada. Tean, et kõige parem oleks kogu aeg ühel ajal ärgata, aga no seda aega, mil ma ka puhkepäevadel vabatahtlikult 6.40 tõusen… Ei, aitäh 😀 Igatahes üldiselt see kümnest lugema minek töötab ja mulle täitsa meeldib, et ma sellest sihipäraselt kinni pean. Muidugi võib juhtuda ka nii, nagu meil paar õhtut tagasi, et kell kümme läksin Plikale lugema, raamatu lõpuni oli viis peatükki (tavaliselt loen igal õhtul ühe) – poolteist tundi hiljem oli raamat läbi ja minul 7 tundi und ilmselt täis ei tulnud… Aga no nii põnevaks läks, et ei saanud pooleli jätta 😀

Mõtlesin teha sel aastal ühe ülevaatliku statistikafaili, kuhu kirja panna muuhulgas kõik trennid, raamatud, pusled, vaadatud videod/sarjad/filmid, joodud alkohol jne. Sest et statistika! No ja siis ma täna mõtlesin, et peaks nüüd minema vaatama, ega mul alkoholiprobleemi pole 😛 Suutsin juba alkoinfo lehel närvi minna, sest ma pidin seal valima punase veini all klaasi suurust ja kust krt mina teadma peaks, mis nende klaaside maht on. Seda tean, et pudel on 750ml, aga mina joon mõni õhtu nädalas ca 150ml, mitte pudeli 😀 Õnneks ikka taipasin suvaliselt proovida ja kui juba olin ära valinud, siis näitas küll, et väike klaas on 120ml, keskmine 175ml ja suur 250ml. Siis ma muidugi avastasin, et kangust ju peaks ka vaatama. No issanda püss, kust mina tean, kui kanget veini ma joon. Läksin vaatasin kapis kolme eri pudelit: 13, 14, 14,5. Heakene küll, oma faili arvutused teen siis keskmisega 14. Ja teile siis väga oluliseks infoks, et selle aasta peaaegu möödunud nelja nädala jooksul olen joonud 1,45 liitrit ehk ca 2 pudelit veini, mis on ca 16 ühikut ja naistele on nädalas ohutu kuni seitse ühikut, nii et alkohoolikut minust ilmselgelt ei saa 😀

Igaks juhuks arvutasin välja ka äärmiselt olulise teabe, et üks topelt gintonic annab 1,5 ühikut, nii et neid võiks nädalas juua 4,6 – tavalisi suisa 9. Kui ma nii palju jooks, siis oleks küll juba alkohooliku tunne ja see veel on ohutu kogus? 😀 Ühesõnaga alkoholiga on siin lood kontrolli all.

Trenniajad loksusid sel aastal nii kenasti paika, olen ülirahul. Eelmisel aastal ma olin pisut hädas, et Terje postitrenn, mis mu lemmik, oli täitsa valel ajal (samal ajal, kui teises saalis nädala ainus õhurõngas, kus ma ka käin) või siis jäi pidevalt ära, sest hilisemas trennis olime enamasti kirjas kahekesi ja kui eelmine (ehk siis õhurõngaga samal ajal) täis ei tulnud, tõsteti need kokku ja… Ikaldus. Ma üritasin ka mingil muul päeval käia alg/kesktase trennis, aga seal olid enamasti kõik nii edasijõudnud, et ma tundsin ennast lihtsalt saamatuna. Mulle küll anti alati lihtsam versioon, aga ma ei saanud tihti sellegagi hakkama ja kõik mu ümber olid nii osavad… Ma tean küll, et saamatuse tunne tuleneb 100% mu spordiga seotud lapsepõlvetraumadest, aga kuniks ma ei ole suutnud oma alateadvust selles osas ümber programmeerida, seni pean lihtsalt lihtsamaid trenne väisama 😀 Sel aastal tehti tunniplaan veits ümber, nii et nüüd on esmaspäeval pärast õhurõngast jõutrenn postiga + venitus, mida ma olin tahtnud pikalt proovida, aga mis varem mulle aegade poolest jällegi ei sobinud. Nüüd ma saan nii esmaspäeval kui neljapäeval kaks trenni järjest teha – neljapäeva õhtule tuli pärast hammockit Terje algajate postiakrobaatika. Olen seal nüüd paar korda käinud, seal on tõesti ainult algajad, saan nendega lihtsaid asju harjutada, mis mul isegi mitte peale aastat trennis käimist kõik sugugi perfektselt välja ei tule – aga enamik tuleb ja ülejäänuga saan mõnuga pusida. Rõõm, puhas rõõm! Pean ainult 2x nädalas sõitma ja saan neli trenni tehtud 😀 Mulle ikka NII VÄGA meeldivad kõik need trennid.

Ma peaaegu kunagi muidu trennis pilte ega videosid ei tee – sest noh, trenni teen 😀 Aga aasta lõpu trennikokkuvõtteks oli vaja, siis tegin. Ma videosid siia panema ei hakka, peate piltidega leppima, seega mu kõige suuremast lemmikust hammockist polegi miskit ette näidata.

Ma muidugi suutsin selga kohe aasta alguses vigastada täpselt samast kohast kui möödunud aasta augustis. Toona tegin hammocki trennis soojenduse ajal miskit valesti ja kuskil vasakul, umbes abaluust selgroo poole, hakkas midagi valutama. Ma mäletan, et see võttis toona ikka omajagu aega, et täitsa korda saada. Muudkui määrisin, trennides käisin edasi, vähemaks ta jäi, kuni lõpuks oli täitsa ok. Seekord siis kukkusin õhurõnga tunnis. Ja ma ei mõtle õnnetut kukkumist, vaid täitsa sihipärast vähe kiiremat liigutust rõngal, mis oli täitsa planeeritud… Ja tõmbasin sama koha ära. Esmaspäeval tõmbasin, neljapäeval veel käisin trennides, siis otsustasin, et kuna kuukaart sai just läbi, teen väikese pausi ja annan seljale puhkust. Lasin veel selja ära teipida, et kiiremini paraneks. No see nädal puhkust teibiga seljale kuidagi ei mõjunud – andis ennast täpselt samamoodi tunda iga päev, ei läinud paremaks ega halvemaks. Aga kui nädala pärast teibi maha võtsin, siis läks valu vähemaks. Nüüd sel nädalal sain esmaspäeval jälle trennid kenasti kaasa teha, neljapäeval küll posti soojenduses tegin pisut liiga (ise olin loll – tundsin, et pole hea, aga mõtlesin, et teen pisut teise nurga alt ja on ok, oleks võinud lihtsalt tegemata jätta) – loodan, et määrimisega ja puhkusega on esmaspäevaks jälle piisavalt ok. No ma ausalt ei oska enam kodus istuda, see nädal ilma trennita oli jube imelik.

Eelmisel sügisel olid meil Kaaslasega reality-reeded. Alguse sai see vist sellest, et tahtsin Mallukat näha. Pärast ühte gintonicut kannatas juba BSHd ka vaadata (aga seda üle osa ei jaksanud, sest ikkagi liiga piinarikas). Ja pärast seda, kui oli tunne, et vaataks veel midagi, siis Kaaslane sihitult ringi klõpsides leidis täiesti juhuslikult USA osalejatega Itaalias toimuva CIAO house’i nimelise kokkamise reality – kuna kokandussaated pole mind kunagi huvitanud, siis olin kindel, et mina seda vaadata ei viitsi, aga… Üllatusin, et oli põnev. No ja kui see läbi sai, siis avastasime Eesti Masterchefi, mida oli tol hetkel väljas kaks hooaega ja kolmandast paar osa. Vot ja Masterchefiga läks asi ikka päris käest ära. Oli vaja vaadata palju ja järjest, sest NII PÕNEV oli ja tahtsime teada, kes võidab 😀 Nii me vaatasimegi mõõdutundetult mitu nädalat järjest igal vabal hetkel, kuni jõudsime kolmandasse hooaega ja seda sai siis valge inimese kombel vaadatud, osa kaupa nädalas. Nii palju kannatas, et pool tundi pärast algusaega hakkasime pihta, siis sai reklaamid edasi kerida. Praegu mõtlen, et kas Inspira+ oleks saanud ka kohe samal õhtul vaadata, seal ju reklaame pole…? Ma ei tea telekast no mitte midagi, aga avastasime just, et hetkel näitab Inspira Soome Masterchefi ja kui tavalises sai vaadata alates viiendast osast, sest varasemad olid aegunud, siis sealt plussist näeb kõiki, me nüüd vaatame seda 😀 Seal on kirjas 6. hooaeg – Plika uuris välja, et tegelikult on see hoopis teine hooaeg ja Soomes ainult kaks neid ongi olnud – esimene 2013 vist, teine, mida me just vaatama hakkasime (Inspira meelest siis kuues), 2022, ja kolmas, Inspira arust seitsmes, vist alles Soomeski käib… Või ma ka ei tea. Igatahes see on täiega sõltuvusttekitav! Meil Eesti Masterchefiga läks ülihästi: lemmikud said finaali ja lemmikud võitsid ka. Soome oma päris nii äge ei ole kui Eesti oma, aga ikka põnev, seal küll oleme ainult 2,5 osa ära vaadanud, seega peale toidublogija pole lemmikuid tekkinud ja kõik näod meeles pole. Kes läbi vaadanud ja teab võitjat, ärge palun spoilige 😀

Lugemisega on jaanuaris kehvasti – neljast seni loetud raamatust on kaks Plika unejutu omad 😀 Nii all diivanil kui üleval lugeris on pooleli raamatud, mis pigem alguses ja kumbki veel ei kõneta, nii ma otsin pigem õhtuti muud tegevust. Aga ma sain just Läckbergi Fjällbacka sarja viimase osa raamatukogust ja ma vist loen selle vahepeal läbi, et lugemislainele tagasi saada, sellest vähemalt tean 100%, et köidab…

Pusledega on tunduvalt paremini läinud, sel aastal juba viis koos – aga neli neist on 500tk, mis on 2-3 tunni panemine, nii et need ei lähe väga arvessegi 😛 Üks 1000tk siiski ka:

Elu viie kassiga on absoluutselt oivaline, see pilt näiteks on tehtud Teedu koju jõudmise aastapäeval, 22. detsembril 🙂

Aga nüüd ma olen siin lobisenud piisavalt ja kell on hirmus palju, on aeg unejuttu lugema minna!

Järjekordne puhkus läbi

/ igapäevaelu, puhkus, raamatud, rõõm / 1 Comment

Möödunud kolme nädala jooksul jooksin igal hommikul 2km…

…lugesin võrkkiiges…

…käisin õekesega Paides enesearengufestivalil…

…aitasime õekese ja Kaaslasega emal ja tema mehel kolida Mai 5. korruselt, kus ema elas 33 aastat, mina 11 aastat ja õeke 5 aastat, meie praegusesse kodukanti ehk peaaegu kesklinna – üsna täpselt minu ja õekese vahele (elame õekesega üksteisest 600m kaugusel, ema juurde on meil mõlemal nüüd 350m), esimesele korrusele…

…lugesin rannas…

…puhastasin ja pesin ära kõik talveriided ja jalatsid ning panin need lõpuks ometi esikust ära…

…käisin üle poole aasta kiigujoogas – sel suvel on see vaid neljapäeva hommikuti rannas, nii et sain käia vaid puhkuse ajal…

…panin kahe päevaga kokku kolmveerand elu esimesest 3000tk puslest… (aga see tüütu ühevärviline taevas pole ennast järgmise üheksa päevaga ikka veel kokku pannud :D)

…käisin Kaaslasega rannas hommikust söömas…

…käisin õekesega Tartus ja nägin tee peal vikerkaart…

…käisin külas Kessul ja sain näppida tema tütre tuhatjalgset…

…ning süüa tema tütre Kihnust toodud hülgelihakonservi… 😀

…aga eelkõige jäävad seda puhkust meenutama mõnusad laisad hommikud terrassil hommikust süües ja lugedes – praktiliselt iga päev kolm nädalat järjest…

Puhkust läbivaks võtmesõnaks on aga hoopis magamistoa remont. Sellega tegeleb Kaaslane, mina olen toetav taustajõud. Millal valmis saab, pole aimugi. Ühtki pilti, avastasin, mul kah pole. Eesmärk on teha magamistuba võimalikult helikindlaks, sest Kaaslane on helide suhtes ülitundlik ja vajab magama jäämiseks täielikku vaikust – üritame tekitada olukorra, kus teismelised saavad elada ja meie samal ajal magada. Kõik lahti, igale poole rohkem villa ja muud, seinad paksemaks, massiivuks… Eks ole näha, palju see kõik lõpuks aitab.

Tänu remondile on kõik see aeg valitsenud kodus segadus, mille tõttu pole olnud motivatsiooni koristada ka seda, mida saaks… Alles nüüd viimasel päeval võtsin ennast kokku ja tegin alumise korruse enam-vähem korda.

Lugesin 23 päevaga läbi 15 raamatut – ca 220lk päevas, kokku pisut enam kui 5000lk. Olen krimi lainel – sain lõpuks ühele poole Jørn Lier Horsti kõigi William Wistingu seni tõlgitud raamatutega, lugesin läbi M.W. Craveni kõik kuus Poe ja Tilly raamatut (geniaalne! soovitan soojalt!), alustasin Camilla Läckbergi Fjällbacka sarja (meeldib, praegu pooleli neljas osa, natuke tobe on ainult see, et kõigis seni loetutes aimasin mingi osa lõpplahendusest ära üsna kiirelt).

All in all – võib rahule jääda. Aga kaalun tõsiselt veel nädala puhkuse võtmist, kui magamistuba valmis saab – lihtsalt selleks, et saaks kohustustevabalt korras kodus mõnuleda.

Tahaks veel kirjutada pikemalt trennist ja aiast ja kassidest, aga puhkus sai läbi, nii et ma ei tea, millal tegudeni jõuan 😀

Scroll to Top