Head asjad #87 – Bones

 head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, TV/sarjad  22 Responses »
Mar 292017
 

Avastasin selle sarja enda jaoks ligi neli aastat tagasi ning vaatasin kahe kuuga ära kaheksa hooaega. Viimased neli oleme jooksvalt jälginud.

Täna õhtul vaatasime ära Bonesi kõige viimase osa. Üks ajastu on nüüd läbi.

Ega mul miskit suurt enam öelda polegi. Kogu sarjale tagasi vaadates on kaks kõige nördimapanevamat asja endiselt esiteks see, et Booth ja Brennan pärast ühte kallistamist lapse said ja igavat pereelu elama hakkasid… Teiseks Pelant, kes muudkui käru keeras ja kuidagi ära surra ei tahtnud. Aga noh, mis seal ikka. Ei anna võrrelda Castle’i allakäiguga sealtmaalt, kus nad abielluma pidid, eks :P Üldiselt oli siiski väga hea sari.

Ühe toreda video peale sattusin, kus sarja loojad ja peategelased räägivad sarjast ja kõigest… Kuidas kesksel kohal olid kogu aeg tegelaskujude suhted ja nö lisaks lahendati ka juhtumeid. Just sellist tüüpi sarju ma armastan.

Finaalosa ise jättis kuidagi “meh” tunde. No nii… IGAV oli mu meelest! Samas on tõsi, et ma ei oska isegi seletada, MIDA ma siis täpselt ootasin.

Aubrey lahendus meeldis mulle ja Hodginsi reaktsioon… No ja üleüldiselt, kõik oli ju tore, aga jah… Igav :)

Mis seal ikka. Olen väga-väga tänulik, et see sari nii pikalt kestis ja meid rõõmustas. Aga iga hea asi saab ükskord otsa ja on aeg edasi liikuda.

Castle on vaadatud, NCIS ei eruta, Criminal Minds on liiga sünge, CSI puruigav suhete puudumise tõttu… Kas ma pean nüüd tõesti Mentalisti ette võtma? Või on kellelgi veel mõni hea sarjasoovitus – mõnusalt põnevat krimi, mis oleks oma üldiselt olemuselt siiski piisavalt kerge ja sümpaatsete tegelastega, kes soovitavalt ka omavahel suhteid arendaks? :D

Head asjad #84 – poplood klassikalises võtmes

 head asjad, muusika, positiivsusprojekt, rõõm  No Responses »
Mar 082017
 

Lohisev pealkiri, jällegi, aga ma ei mõelnud midagi paremat välja.

Mul on küll omad lemmikud nii popmuusika kui klassikalise muusika seas, aga neid on siiski pigem vähe. Kuulan tsipakene igasugu muusikat ja ei fänna põhjalikult õieti kedagi.

Aga mingil põhjusel ma lihtsalt jumaldan muusikat, kus on segatud kaasaegne ja klassikaline. Kusjuures, see kehtib ka tantsu kohta – ma ei ole eriti suur balleti ega ka… No ütleme, hip-hopi :) fänn. Aga kui esituses on ühendatud kaasaegse ja klassikalise tantsu elemendid, naudin seda üsna kindlalt. Sellel ma siiski pikemalt ei peatu, sest tänase postituse teema on muusika.

Tegin just põneva avastuse – arvasin, et C-jami olemasolust saime me teadlikuks Augustiunetusel 2013, kui neid Supelsakste hoovis kuulama sattusime ja vaimustusime, aga ole lahke – blogi otsingust tuli välja hoopis üks 2010. aasta postitus, juba siis vaimustusime. Too esimene kord see vaimustus ilmselt lihtsalt ununes, aga Augustiunetuselt ostis Abikaasa kolm nende plaati, mis pärast autos omajagu mänginud on.

Selles on midagi nii… Seksikat :P Kui kõiksugu populaarseid puusa nõksuma võtvaid ja raadiost ning meediast tuttavaid lugusid mängitakse klassikalses võtmes (noorte ilusate seksikate inimeste esituses), nii et tukad lendavad. Olgu see siis Metallica või ABBA.

Ühesõnaga, eile õhtul käisime naistepäevakontserdil, kus esinesid The Ilves Sisters ja C-jam. Ja no see oli NII ÄGE kontsert, et mul pole selle kirjeldamiseks lihtsalt sõnu. Suu oli kõrvuni peas põhimõtteliselt kogu aja, paljud lood panid automaatselt kaasa liikuma, paljud tekitasid lihtsalt kananaha ihule…

Mis lood esimese hooga meelde tulevad, mis mulle kõige enam meeldisid… Ilvese õdedelt Grease’i “You’re the one that I want”, ühe mu suure lemmikfilmi Notting Hilli algusest ja lõpust tuttav “She”, Frozeni “Let it go”, ABBA “Lay all your love on me”… C-Jamilt Gloria Gaynori “I will survive”, Michael Jacksoni “Bad”, Queeni “I want to break free” ja siis veel mitu lugu, mis hullult meeldisid, aga mille nime ei tea… Ja no lõpetuseks nende kahe koos esitatud “Pretty Woman”, mis oli kirsiks tordil ja läks kordamisele.

Ohh… Imeline. Soovitan soojalt kõigile. Pärnus oli esimene kontsert, kõik teised on veel ees. Väärt iga senti :P Meil olid õnneks Abikaasale kingitud Piletilevi kinkekaardid, nii et pidime ainult pool ise maksma.

Kusjuures see kontserdi mõte tuli meil täitsa viimasel minutil ja juhuslikult – need kinkekaardid hakkasid aeguma, olime mõelnud teatrisse minna, aga nädalavahetusel lehitsesime Abikaasa vanaemal külas olles Õhtulehte, mingi hetk Abikaasa näitas reklaami, et läheme hoopis sinna. Koju jõudes googeldasin Ilvese õdesid, kellest ma polnud midagi kuulnudki, vaatasin Ringvaate klippe, otse loomulikult vaimustusin ja nii need piletid ära ostetud saidki.

Kusjuures, isegi 2010 polnud mitte esimene armastus sellist stiili muusika vastu, juba teismeeas meeldis mulle Apocalyptica, kes ongi vist eelkõige tuntud Metallica loomingu tšelloversioonide esitusega.

Kui nüüd C-jami CD-d üles leiaks, siis võtaks autosse. Kuna ma olen nii algaja juht, siis raadiot kuulata ma ei taha, aga sellist sorti instrumentaalmuusika oleks taustaks ülimõnus.

Head asjad #83 – kui üks uks sulgub, siis teine avaneb

 head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm  1 Response »
Jan 222017
 

See on lihtsalt nii jabur, kuidas sa arvad, et midagi on paigas ja siis järsku, täiesti ootamatult, muutub kõik.

Mul on olnud pärast üht ootamatut jutuajamist kõvasti peamurdmist selle üle, kuidas edasi.

Aga plaan on praeguseks üsna küps ja olen indu täis, rohkem kui kunagi varem. Motivatsioon teha ära asjad, mis nagunii ammu plaanis, on nüüd mitmekordne!

Elu on imeline. Iga muutus on millekski vajalik.

Olen ääretult tänulik iga sulguva ukse eest, sest olgu kogemus esmapilgul kuitahes ebameeldiv, alati avaneb selle tulemusena mõni uus uks, mille taga on ootamas uued ja imelised asjad.

Head asjad #82 – sooduspakkumised

 edevuse laat, head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm  No Responses »
Jan 212017
 

Nagu te teate, eelistan ma igal võimalusel teise ringi riideid ning ostan riideid uutena vaid siis, kui vajalikku teise ringi poest ei leia. No ja muidugi aluspesu ja sukki ka.

(Ja kuna see sobib siia jutu jätkuks mainimiseks nii hästi, siis kas keegi äkki pole veel näinud Ringvaate ülevaadet sellest, milliseid mürgiseid ühendeid leiti kiirmoekettide riietest? Novot, üks paljudest põhjustest, miks eelistada kasutatud riideid)

Aga kõike paraku ei leia. Nii et ma ikka käin “tavalistes” riidepoodides ka.

Ja oi, kuidas mulle meeldivad allahindlused! Nii mõnus on, kui saad soetada midagi vajalikku soodushinnaga ja tunda rõõmu sellest, kuidas raha alles jääb :D

Seekord oli saagiks üks imeline punane kleit, mis nägi puu peal välja lihtsalt üks sirge… Asi. Aga seljas… Mmm. Täpselt selline, nagu ma olen unistanud. Sügavpunane, soojast pehmest materjalist, piisavalt pikkade käistega, mõnusalt kinnise kaelusega, mõnusalt liibuv ja mitte liiga lühike… Lihtne, aga elegantne. Ideaalne talvine kleit. Ühtviisi sobilik nii tööle kui õhtul teatrisse. Pilti ei pane, sest see ei anna midagi edasi :)

Maksis €28 asemel €18. Ühe ideaalse kleidi eest olen rõõmuga nõus selle summa maksma.

Olen väga tänulik iga soodsa leiu eest, neid ikka jagub. Ei ole ju jutt ainult riietest, ka vajalikku kodukraami ja näiteks legosid saab Maximast tihti 40% soodsamalt. No ja mu lemmikud mahetooted, mida Rimi kampaaniate käigus tihti kolmandiku võrra odavamalt soetan… Rõõm, puhas rõõm!

Head asjad #81 – lauamängud

 head asjad, positiivsusprojekt, rõõm, seltsielu  3 Responses »
Jan 202017
 

Ma armastan lauamänge! Kahetsusväärne tegelikult, kui vähe me neid viimastel aastatel mänginud oleme. Peab võtma plaani!

Tegelikult meil polegi kodus väga palju mänge… Alias, Scrabble, Casflow. Kõik suured lemmikud. Mängime siis, kui on külalisi ja tuleb meelde. Peab rohkem külalisi kutsuma just selle sihiga!

Õige, meil on olemas ka täringud, millega saab mängida Yatzy laadset mängu, mida me küll kodus kunagi ei mängi :P Aga Abikaasa vanaemal külas käies pea iga kord, tema küll nimetab seda Jospliks…

Ja siis muidugi kaardid, täpsemini mu lemmikmäng Phase 10. Seda mängime alati, kui õeke külas on.

Aga miks ma kirjutan just nüüd? Sest üle hiiglama pika aja Kristi ja Rauli juures külas olles sattusime mängima meie jaoks täiesti uut ja väga ägedat mängu, mille nimi EI ole “Võidab see, kellel on surres kõige rohkem vääriskive”. Kuna selle õhtu jooksul sai aga ära joodud arvestatav kogus veini, siis ma päris nime tõesti ei mäleta. Ja ehkki ma ajastasin selle postituse reede õhtuks, mil mängisime, siis reaalselt kirjutan seda kaks päeva hiljem… Kristi ehk loeb millalgi ise ja kommenteerib.

Olen ääretult tänulik kõigi ägedate lauamängude eest, kõigi mõnusate mänguõhtute eest koos sõpradega – nii nende eest, mis olnud, kui nende eest, mida tulevikku ohtralt plaanime :)

Head asjad #80 – Pärnu

 head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm  1 Response »
Jan 192017
 

Ma armastan Pärnut.

Tõsi, lemmiklinn on meil endiselt Tartu – mulle meeldib Tartu vibe, hubasus, kompaktsus ühes võimalustega… Aga mis teha, kodu on seal, kus on pere.

Ja pere on Pärnus :) Ja seega on Pärnus hea.

Väikelinnad meeldivad mulle. Pärnu on mu meelest piisavalt väikelinna tundega, samas on siin siiski ka rohkelt erinevaid võimalusi, igasugusteks asjadeks. No olgem ausad, Eesti mõistes ei ole Pärnu nii väike midagi.

Mida väiksem koht, seda keerulisem on leida head tööd. Pärnus on sellega nagunii paremini, kui paljudes teistes Eestimaa kohtades, aga Tallinna ega Tartuga ei anna siiski võrrelda. Seega eriti mõnusaks teeb selle postituse kirjutamise asjaolu, et esimest korda Pärnus elatud 6,5 aasta jooksul saan ma öelda, käsi südamel – meil mõlemal on töö, mis meid tõesti rahuldab. See on väga-väga suur asi.

Ma olen nii ütlemata rahul sellega, KUI mugavalt meie elu siin ära korraldatud on. Kodu keset linna :) Jalgrattaga liiklemine on puhas rõõm. Töö, lasteaed, kool, vanavanemad ehk tugivõrgustik ning kõik eluks vajalikud teenused on kodust 1-2,5 kilomeetri kaugusel. Ainult mõned sõbrad ja Abikaasa õed elavad kaugemal, teisel pool jõge.

Ja mul on siin kosmeetik. Ja juuksur. Ja hambaarst. Ja ma olen väga rahul nii lasteaia kui kooliga. Ja Pärnus on Sütevaka, kus loodan oma lapsi kunagi õppimas näha.

Just täna sellest kõigest kirjutama ajendas mind aga artikkel lähiaastate kümne suurema muudatuse kohta Pärnu linnapildis. Nii põnev! Mulle nii meeldib, kuidas ümbrus läheb järjest ilusamaks ja võimalused paremaks.

Olen väga tänulik, et mul on võimalik elada Pärnus! Ainult sõbrad võiks tihemini külla jõuda :P

Head asjad #79 – pesumasin

 head asjad, kodumajandus, positiivsusprojekt, rõõm  4 Responses »
Jan 182017
 

Istun siin, ootan pesumasina lõpetamist, et saaks tööle minna ja mõtlen, kui iseeenesestmõistetavaks me peame tänapäevaseid mugavusi, kõiki neid mõnusaid masinaid, mis töö meie eest ära teevad…

Pesumasin oli põhimõtteliselt esimene asi, mille oma koju kolides ostsime. Ilma selleta polnuks elu võimalik. Punkt.

Sai hoolikalt valitud ja olen üle kuue aasta hiljem endiselt rahul :) Toda postitust üle lugedes pean tõdema, et kasutan nüüdseks küll ammu 1200 pöördega tsentrifuugi ja topin masina üsna täis ka. No ja riided on kohati rohkem kortsus, kui ma tahaksin, mis muidugi ei pane mind triikima, kui jätta kõrvale triiksärgid jms peenema kraami.

Arutasime Abikaasaga hiljuti taas kuivati vajalikkuse üle. Sest fakt on see, et enamik aastast ma riideid õues ei kuivata ja pesuresti toas opereerimine on… Noh, pehmelt öeldes tüütu. Pluss liigne niiskus. Pluss triikimise aspekt. Pluss kuivati eemaldab tolmu ja Abikaasal on tolmuallergia. Muidugi ka kulutab elektrit ja riideid :) Lihtsalt tundub, et plussid hakkavad miinuseid üle kaaluma. Peab vist ikka ise ära proovima, ega enne teada ei saa.

Olen ääretult tänulik, et mul on võimalus kasutada kõiki tänapäevaseid mugavusi ning saan kulutada oma aega millelegi mõnusamale kui käsitsi pesu pesemine :)

Head asjad #78 – IT-intelligentsus

 blogimine, head asjad, positiivsusprojekt, virtuaalelu  1 Response »
Jan 172017
 

See on nüüd jälle natuke tobe väljend, mis ei anna ehk päris nii hästi edasi mõtet… Kõlades ehk isegi ülbena, ehkki see polnud üldse plaan :)

Ma olen väga-väga tänulik selle eest, et ma tunnen ennast arvutiasjus keskmisest kodusemalt ning suudan lihtsamate ja ka väheke keerulisemate probleemide puhul reeglina Google’i abiga ise lahenduse leida.

Mu arvutisse ei salvestu “kogemata” viirused ega muu taoline, sest “käisin kuskil ja vajutasin vales kohas”. Ma surfan veebis üsna julgelt ja sisetunde järgi ning see ei vea mind kunagi alt. Ma usun, et paljud teist saavad aru, millest ma räägin.

No ja igasugused uuendused, installimised, laadimised, draiverid… Iseenesestmõistetav. Või noh, kui tuleb välja, et siiski ei saa millegagi ise hakkama, siis on kodus IT-mees :D

Blogimajanduse kohta kehtib see samamoodi. Väga paljudele muredele leian lahenduse googeldades. Kui sellest jääb väheks, on Lontu, mu WP guru :) Katsun teda küll mitte tüüdata, aga vahel harva tuleb ikka ette.

Olen saanud hirmus palju nurinat katkise blogrolli suhtes, millega mul pole olnud absoluutselt aega tegeleda. Täna vaatasin lõpuks kiirelt seaded üle, aga no kõik on endine, ei mina tea, miks ei tööta. Üritasin välja peilida, millist Mallu kasutab, aga KUI ma nüüd õigesti vaatasin, siis RSS multi importer ja see pole enam saadaval ja… Ühesõnaga, leidsin mingi kolmanda asenduse, mis näeb küll veidi teistsugune välja, aga noh… Töötab :) Kuna pidin sinna ükshaaval lisama kõigi blogide RSS feedi lingid, siis… Ütleme nii, et sinna said ainult blogid, mis ka reaalselt uuenevad :)

Ehk et. Mingisugune blogroll on jälle olemas. Tänu sellele, et ma viitsisin lõpuks veidike googeldada. Aga muidugi tahaks olla nii tark, et oskaks tolle esimese korda teha, see meeldis rohkem :) Eks näis. Jätsin selle praegu kõige lõppu alles, ÄKKI läheb ise korda vms.

 Older Entries