No kurja küll, ma loodan, et Sütevaka leiab oma algklassidele kiirelt uue koha, nii et kõik Plika kooliajaks juba korralikult toimiks.
Aga kuidas saaks panna lapsi järjekorda lasteaeda, mida alles looma hakatakse? Ei tea ju, kas kõige kodu lähedasemasse saab, see sobiks ka väga hästi, kui seal alles järjekorda tegema hakatakse, siis peaks ju rohkem lootust olema… Või mis?
Oh, kuidas ma armastan külalisi, nende auks saab alati kodu korda. Ühesõnaga Kristi kirjutas ja ütles, et tuleb Pärnusse, mina vuhtisin terve eilse ja pool tänast päeva koristada. Sai üle tüki aja põhjalikult ette võetud – elutoa põrandat pestud, lastetoa vaipu klopitud, põhjalikult vannituba küüritud ja kõike muud. Nüüd kõik särab ja on korras ja hea on olla.
Eriti mõnus on see, et Plika sünnipäeva eel oleks pidanud suurema puhastuse nagunii ette võtma, nüüd jääb see vaev ära. Ja täna leidsime juhuslikult talle sünnipäevaks printsessikleidi ka. Rippus kapis, ootas parajaks saamist – avastasime, et ongi. Abikaasa töötas mäletatavasti Londonis pruutkleite disainivas firmas, seal oli keegi väikestele lilleneiudele kleidid tellinud, aga polnud välja ostnud vms, need olid seal vist mitu aega seisnud, taheti ära visata, Abikaasa tõi siis hoopis koju. Teine kleit on sarnane, aga veidi suurem. No eks te nädala pärast näete pilte 😛
Kusjuures Kristi polnud tänase päeva ainus külaline, Kaidi käis ka õhtul läbi – mõlemaga sai mitu tundi mõnusalt jutustatud, ehkki jah, pool ajast nõudsid küll lapsed tähelepanu endale, klassika.
Kurk on valus ja hääl kähe. Ja viimased ööd on lühikeseks jäänud, nii et täna tuleb väga varajane magamaminek. Minu jaoks on enne keskööd väga varjane 😛
Toimekas nädalavahetus Read More »
Kui ma Poisile õhtul tissi annan, ta pärast seda oma voodisse panen, toast ära lähen ja ukse sulgen, siis ta laliseb mõnda aega ja jääb lõpuks ilusti magama. Täna aga tegin selle vea, et eeldasin vaikusest magamist ning läksin Plikat voodisse panema, Poiss oli aga üleval. Minu tuppa tulles tahtis muidugi kohe sülle, minu ignoreerimise peale oli joru lahti. Laulsin Plikale tema kaks laulu ära ja tulin tulema, küll siis läks alles kisa lahti – alguses lihtsalt kõva, hiljem juba hüsteeriline. Ja kui ma üldiselt olen kindlalt seda meelt, et hüsteerilist nuttu ei tohiks ignoreerida, siis seekord ma olin väsimusest nii sooda, et ütlesin lastele head ööd ja jalutasin minema. No ei tea, võib-olla sai nüüd eluaegsed hingehaavad, aga kurat, SAAGU ARU, et magama jääda tuleb ISE – ka siis, kui keegi teine veel toast läbi käima juhtub.
Tahaks hakata neid koos magama panema. Tahaks õhtuse tissi üldse ära jätta, selle asemel peaks olema hambapesu, hommikusest tissist piisab küll 😀 Aga ma pole seda kõike seni teinud, sest tean – Poiss jääb ise magama vaid siis, kui on rutiin tiss -> voodisse -> ise toast ära, nii et kedagi teist seal pole. No hea üldse, et jääb, eks, aga…
Ma ei teagi, mis ma teen. Mõtlesin, et üritaks esimese asjana teda päeval toas magama harjutada ja kui see juba kombes, ehk siis läheb õhtuste rutiinide muutmine ka kergemalt – no selles võtmes, et siis on tissita toas iseseisva magama jäämise kogemus juba olemas.
Aga ma ei viitsi isegi seda päevast korda veel tuppa harjutama hakata, sest nii kuradi mõnus on, kui topin ta soojalt riidesse ja kärusse, lükkan akna taha ja 3-4 tundi on garanteeritud vaikus majas. Ma lihtsalt ei viitsi veel selle asemel tubase unega jamama hakata.
Aga igavesti ma seda edasi lükata ei saa. No kui lumi maha tuleb, siis ehk 😀
Ma olen sarjasõltlane. Mitte küll nii suur nagu Daki ja mõned teised, ma ei jõuaks/viitsiks elu sees igal hooajal kõiki uute sarjade tutvustusi läbi lugeda, et siis kõiki huvitavaid päriselt vaatama hakata (ehkki loen selleteemalisi postitusi alati huviga), aga siiski… Mul on oma lemmikud, need peavad olema alati otsast peale õiges järjekorras vaadatud ja otse loomulikult tuleb uusi osi igal nädalal netist tõmmata – kohe, kui need on kaugel ameerikamaal esimest korda eetris olnud.
Seoses Poisi sünniga oleme oma sarjarongist täitsa maha jäänud, vaid suurimad lemmikud Gossip Girl ja House on järje peal. America’s Next Top Model ka, aga see on mu sooloprojekt, Abikaasa kiikab vahel üle mu õla. Tal on oma sooloprojektid ka, viimane oli Farscape. Ja siis näiteks Kyle XY ja Smallville, mida me ühisele lemmikule Roswellile väärilist järglast otsides koos vaatama hakkasime, aga mina miskist hetkest enam ei viitsinud. Nende puhul kiikan mina vahel üle tema õla 😛
Aga on veel Dexter, Weeds, Eureka ja My Family. Esimest kolme vaatasime vahepeal juba jooksvalt, aga nüüdseks oleme ühe-kahe hooajaga maas, My Family on alles poole peal.
Tahaks ikka järje peale saada. Mõtlesin, et vaataks järele ja paneks täpselt kirja, palju igast sarjast vaatamata on, äkki see motiveerib. Või vastupidi. Ma olen ausalt öeldes mõelnud nii Dexteri, Weedsi kui Eureka puhul, et peaks need ka äkki Abikaasa sooloprojektideks jätma (mida esimesed kaks alguses olidki, lihtsalt hakkasid mulle üle õla piiludes nii meeldima, et vaatasin tagantjärele kõik esimesed osad ise ära ja edasi juba koos), samas tahaks neile veel ühe võimaluse anda, sest no… Ikkagi meeldisid ju. Väga.
Dexteri eelmisest hooajast saime kaks osa vaadatud, edasi ei jõudnud. Seega on vaadata veel kümme viienda hooaja osa ja hetkel neli uut osa, see arv suureneb iga nädal. 14×50 minutit and counting.
Kuna Weeds on suvesari, siis sellest oleme juba kahe viimase suvega maas – seega vaadata on vaja viies ja kuues hooaeg, kokku 26 osa. 26×30 minutit.
Eureka on ka suvesari, aga seal, vaatan, on kolmas ja neljas hooaeg venitatud kahe suve peale. Seda vähem vaadata 😀 Kolmanda saime läbi, nii et ainult 20 osa neljandat. 20×50 minutit. Tegelikult võivad esimesed üks-kaks osa sealtki vaadatud olla, täpselt ei mäleta.
No ja siis veel My Family 6-11 hooaeg. Ma ei viitsi osi kokku lugeda, umbes kümme tükki igaühes, mõni siia-sinna. Ca 60×30 minutit.
Ja nii tahaks ju üldse mõnd uut ja põnevat sarja alustada! Liisi jutust noppisin tulevasteks välja Brothers & Sisters ja Revenge, neid tahaks näha. Ja just tuli meelde, et tahtsin ju Glee ka üle vaadata, see võiks täitsa minna. Aga seda kõike kindlasti mitte enne, kui kõik vanad sarjad on “eest ära” vaadatud.
Isegi telekast tunnen natuke puudust. Tantsud tähtedega eelmisel hooajal elasin ema juures ja avanes esimest korda võimalus seda vaadata, nüüd tahaks jälle, aga see on nii lollil ajal, et külla minna ei saa. Otsesaadet järgmisel päeval netist vaadata pole üldse see. No ja Kodutunne, see on ka netis kahenädalase viivitusega, tüüüüütu. Peaks jälle proovima, ehk saaks ikka digiboksi kuidagi arvuti taga ka tööle.
Pole midagi mõnusamat, kui õhtuti pärast laste magamaminekut kaisus üks-kaks-kolm osa head sarja vaadata. Ainult et muid asju tahaks ju ka arvutis teha, minul on näiteks vaja blogi aasta lõpuks ära kolida, ma olen oma graafikust nii maas, et ei tohiks siin sarjadele mitte mõeldagi.
Filmide list, mida vaadata tahaks, on ka üsna pikk, aga sellele ma parem ei mõtlegi.
Raske on see arvutisõltlase elu 😀
Sarjasõltlase raske elu Read More »
Üleeile varahommikul ärkasin äratuskella peale. Panin selle kärmelt kinni, et mitte Poissi üles ajada ja sain siis šoki – teda polnudki. Kobasin paaniliselt pimeduses ja kui üles leidsin, siis jooksin itsitades fotoka järele. No ta oleks pidanud magama meie vahel, pealagi vastu patja, umbes nii, see oleks olnud loogiline koht.
Täna hommikul ärkasin üles. Vaatan ringi – Poisi ja Abikaasa asemel magab mu kõrval hoopis Plika. Hetke pärast päterdab Poiss rõõmsalt uksest sisse. Küsisin: kus issi on? Poiss vastab: töö! No päriselt ka, ütles nii 😀 Läksin vaatasin, ongi ära tööle läinud. Helistasin siis ja küsisin, mis värk on. No me olla kõik nii sügavalt maganud, et ei tahtnud häirima hakata. Ja pilti tegi muidugi kah.
(Lapsed magavad öösiti oma voodis, aga Poiss kolib 5-6 paiku tissi otsa ja kui Plika varahommikul virilalt ärkab, siis Abikaasa toob ta vahel meie voodisse, et ta seal edasi tukuks)
Ma ei teagi, mis on ebatavalisem – kas see, et MINA enne Abikaasa äraminekut ei ärganud või et Poiss seda ei teinud. Plika on ainus, kes meie peres tihemini kauem põõnata saab.
Peaaegu kõik Poisi väljendid algavad t-tähega. Kui Abikaasa tuleb töölt, jookseb talle vastu ja ütleb ülirõõmsalt ja erutunult: tii! Kui ta mind liiga kõvasti patsutab ja ma selle peale ütlen, et tasakesi, tee pai, siis ta teeb pai ja ütleb: tai! Kui midagi tahab, siis sirutab käe ja ütleb: täh! Ja no tegelt ka, täna ütles töö 😛 Kaks korda 😛 Emme ja mämm on ka sõnavaras. Aasta ja 2,5 kuu kohta vast piisab küll.