Sep 182020
 

Rõõmustasin mina, et talvepuud on meil olemas ja sellega mureta, kui Kaaslane ükspäev teatas – ah, ma tellisin siin ligi tonni briketti, reedel tuuakse ära. No tänks, eks :D

Ja toodigi täna lõuna ajal, peaaegu minu kõrgune kott:

Sinna värava juurde see esialgu minust jäigi, sest keset tööpäeva ei hakanud ma nendega ilmselgelt miskit ette võtma.

Kaaslase vend pidi mulle õhtul appi tulema, nii et kui ma olin pärast tööpäeva lõppu poes käinud ja Poisi ning tema pinginaabri klassivenna sünnipäevalt jalkatrenni sõidutanud, jõudsin koju tagasi, vahetasin riided ja läksin kuue paiku välja ettevalmistusi tegema. Brikett pidi minema kastidega varju alla, aga varjualune oli nii asju täis, et sinna poleks mitte midagi mahtunud. Tõstsin seal siis asju ringi, tekitasin käiguraja ja veidi ruumi, loopisin garaažist kõik sinna kogutud kastid välja.

No ja siis hakkasin lihtsalt otsast pihta, briketti kasti laduma:

Ootamatult sai abikäsi palju enam kui ootasin – vend tuli oma kaaslasega, Annika helistas ja uuris, mis teen, tuli ka appi, Plikagi lõi käed külge. Küllap oleks Poisski aidanud, aga ta oli just jalkatrennis jalale haiget teinud ja lonkas täiega.

Kaste meil muidugi nii palju polnud, et kogu see tonn (no päris nii palju polnud, pisut vähem – äkki 900kg? Või 700?) ära mahutada, aga Kaaslase vend ehitas kastidest “seina” ja sinna taha sai siis lihtsalt kõik ülejäänud lahtiselt kuhja kallata.

Kolmveerand kuus nad jõudsid ja kolmveerand seitse oli KÕIK tehtud. Täielik ulme! Nii kiiresti pole kunagi ühedki küttepuude talgud läinud :D Pean tunnistama, et briketti oli palju lõbusam kasti laduda kui puuhalge riita. Sihuke lihtne sümmeetriline värk :P

Järgnes mõnusalt seltskondlik õhtu, sain tänutäheks kõigil kõhud täis sööta.

Nüüd siis talveks valmis. Igakülgselt.

Ma olen nii tänulik, et see kõik nii lihtsalt ja meeldivalt läks.

Sep 152020
 

Üritades taastada õhtuste lauamängude traditsiooni:

Tavapärasel kooli alguse eelselt talgupäeval sain tunda ennast eriliselt kasulikuna, sest ära tegemist vajavate tööde hulgas oli laudade lihvimine ja mul on ju see suurepärane praktiliselt mitte midagi maksnud taldlihvija, mis on ennast juba mitmekordselt ära tasunud… Alguses laud, siis kummut, siis poole klassi lauad :D

Ütleme nii, et olin PISUT tolmune :D:D:D

Pärast tuli õlitada kah. Või vahatada. Või lakkida. No igatahes, millegagi katta. Sai ära kasutada lapstööjõudu :D

Lapstööjõud vol 2 :P

Poolkogemata sattusin valgusparve matkale Rummu karjääris – Kaaslasel oli tööl tiimiüritus, üks inimene jättis tulemata ja mina sain olla +1 :D

Continue reading »

Sep 122020
 

Annika kutsus mind lastega spasse – võitis kunagi kinkepileti, mis hakkas aeguma ja kuna sellega sai sisse kaks täiskasvanut ja kolm last, siis sobis meile täpselt. Kodulehte pisut piilusin, pildid olid kenad ja jutt ilus. Aga ega piltide pealt ju päriselt aru ei saa… Peab ikka ise ära proovima.

No ja täiega äge oli! Kui ma peaks võrdlema Pärnu spadega, siis kõige lähedasem on vast Viking Spa. Samasugune õdus ja hämar olemine ning piisavalt soe ka. Aga see on Vikingist palju suurem ja sopilisem. Isegi laupäeval, kus rahvast oli omajagu, ei olnud ülerahvastatuse tunnet, kõik olid kenasti spa peale ära mahutatud. Tore on see, et pole ajapiirangut – saad soovi korral olla terve päeva. Meie jõudsime kolmest ja lahkusime pool seitse, ehkki mõni laps oleks kauemgi olnud. Lihtsalt mõnel teisel oli suur nälg ja Pärnusse sõit ootas ju ka veel ees…

Kodulehel räägib 12 sauna(lise)st, me siis üritasime 12 sauna üles leida, aga no ei tulnud üle üheksa :D Jaapani vanni sauna alla ma siiski ei pane. Ok, kui võtta sisse ka riietusruumi saun (ilmselt meeste omas siis on ka) ja vann saunade hulka arvestada, tuleb 12 kokku küll, aga mu meelest siiski ebatäpne reklaam. Saunades polnud iseenesest miskit väga erilist, ikka versioonid tavalisest saunast, aroomi, auru, soola, suitsu, kadaka… Mõned mõnusamad kui teised… Aga valikut oli ja käisime kõik rõõmuga läbi.

Saunarituaalid olid vahvad – igal täistunnil teatud saunades ja mis kõige olulisem – ilma lisatasuta. Annika käis leilirituaalil, me Plikaga aroomirituaalil. Heli- ja viharituaal on ka veel seal, aga me avastasime alles üsna lõpus, et selline tasuta meelelahutus, muidu oleks juba varem läinud ja erinevaid proovinud.

Bassein oli täitsa arvestatav ja lastele oli mõnusalt suur lasteala, kus oli päris palju teha – viimane küll pigem noorematele kui meie omad (vanused 9, 10, 11). Poisid hullasid sellegipoolest lasteala keerises päris pikalt, õige pea 12-aastane Plika eelistas aga meiega kõik saunad läbi käia. Ahjaa, ujula oli veel ka eraldi, sinna ma isegi ei vaadanud :D

Mitte et spasse peaks tingimata sööma minema, aga kui vees hullates pikemat päeva veedad, võib ikka nälg tulla – kui Pärnu spades on mu meelest võrdlemisi piiratud valik, siis seal oli üllatavalt suur nii jookide kui söökide poole pealt. Hinnad olid keskmised. Mitte kõige soodsamad, mitte kõige kallimad. Friikad 3.50€, jäätisekokteil ja pelmeenid 4.50€, salatid 7+€… Ma täpsemalt ei mäleta, aga jah – rahulikult saab kõhu täis ja igaüks peaks miskit leidma. Me seekord küll seal suuremat ei söönud, aga mõnes teises olukorras täitsa võiks.

Riietusruum oli avar ja mõnus, spas oli mitmes kohas väljas tasuta kannuvesi kõigile soovijatele, hästi palju oli lebotamise kohti, sisekujundus oli hubane ja mõnus – selline loodusliku hõnguga, ühes kohas küünlad… No tõesti, igati positiivne elamus.

Neil on veel eraldi 21+ spa, mis paistab ka väga mõnus, sinna lähen kunagi Kaaslasega :)

Igatahes – ääretult meeldiv kogemus. Soovitan soojalt kõigile. Mõtlen, kui mõnus võib veel siis olla, kui pole laupäevast rahvasterändamist – mingitel aegadel on kindlasti rahulikum.

Aug 232020
 

Otsustasin spontaanselt võtta augustis veel nädala puhkust. Kaaslane oli juba varasemalt selleks ajaks võtnud, vaatasin, et mul ükski kolleeg ei puhka, töökoormus lubas – seega võtsin ka. Ma pole ammu suvel nii palju puhata saanud.

Või nojah, puhata… Mitte tööl käia oleks vist õigem väljend. Puhata ei saanud ka nüüd praktiliselt üldse. Jah, kauem magada ja vahepeal pisut leboda ning käia mitmel üritusel. Ülejäänud aja koristasin. Aktiivne puhkus ühesõnaga :D

Aga selle postituse pildid on tegelikult peamiselt puhkuse-eelsest ajast… Pole lihtsalt mõnda aega blogida jõudnud, katsun nüüd jälle järjele saada :D

Poisi 10. sünnipäevast on enamik pilte parooli all, mõned üksikud saan siia ka panna. Sünnipäeva hommkiusöögist ja magnetitest, mida Poisile mitu komplekti kinkisime. Sellised pisikesed, ca 2mm läbimõõduga magnetid.

Pidu pidasime Poisi nõudmisel taaskord Musoonikus ja praktiliselt ainus pilt, mis ma seal tegin, oli kingituste lauast. Seda eelmine kord polnud. Iseenesest mitte midagi erilist, eks, aga konkreetne koht, kuhu poetada kõik need ümbrikud ja lilled… Igati vajalik :D

Plika tahab endale arvutit osta ja otsustas, et võiks raha teenimiseks müüki panna oma legokomplektid, millega ta enam ei mängi. Need on aga ammu Poisi omadega läbisegi… Üks õhtu siis otsisime õpetuse järgi juppe kokku… Alustasime kõige suurema ja kallima komplektiga (mingi haldjate loss, mis maksis 80€) – ütleme nii, et me ei ole sellegagi veel lõpetanud, teisteni ammugi jõudnud :D Eks näis, mis sest projektist välja tuleb :D

Poisi sünnipäevaõhtul jõudsime käia veel Haapsalus autot ostmas. See juhtus suht spontaalselt – olime otsustanud auto enne talve välja vahetada, tuttavate kaudu saime usaldusväärse pakkumise ja nii see läks. Nüüd on meil 1999. aasta VW Bora asemel asemel viis aastat noorem Audi A4, mis tahab pisut remonti (oli enne ostu teada), aga on muidu igati kobe ja tunduvalt väiksema kütusekuluga. Bora müüsime taas tänu tuttava abile üsna kiirelt üsna odava raha eest maha, sest seda oli aastate jooksul üksjagu retsitud :D Selle raha eest saab siis nüüd uut autot remontida.

Bora maksis 1600€, 3,5 aasta jooksul kulus remondile ligi 2200€, edasi müüsin 350€. See teeb kuu keskmiseks kuluks 81€ – sinna lisaks kütus ja autokindlustus. Ütleks, et esimese auto kohta üsna hea :P Ja mõnevõrra soodsam, kui uut autot liisida.

Tegin mälestuseks ka paar pilti kõige hullematest kohtadest :D Ei olnud kahju autot välja vahetada. Tänuga lasin tal minna.

Seda roostetanud kohta juba enne eelmist ülevaatust putitasime, aga noh, jah… :P Teada oli, et läheb edasi. Ilukilp lihtsalt millalgi kadus ära :D

Stangega sõitsin üsna alguses kuskile äärekivi otsa – seda on ka nende aastate jooksul x korda remonditud. Alguses sai niisama paika, aga pikemaks pidama ei jäänud, hiljem läksid juba kruvid käiku, neist ka suurt tolku polnud :D Punane värv on mu eelmise (õigemini jah, rangelt võttes üle-eelmise) kodu väravapostist… :D Pisiasi, millest ma ei lasknud ennast suurt häirida :D

Uut autot katsume paremini hoida. Ma muidugi noil päevil pea üldse ise ei sõida, sest Kaaslane ütleb, et tal on kõrvalistmel närviline olla. Nojah, ma pole just maailma parim juht ja pisut järskude manöövritega, aga siiski üsna adekvaatne, ütlen ma ise :P Uus on ikka automaat, et ma ka sõita saaks, aga seekord läks auto kaaslase nimele ja mina olen lihtsalt kasutaja. Ongi parem, mul vähem vastutust – ei pea remondi ega kindlustusega jantima :P Autoasjad jätan ma kohe suurima heameelega meespoole hooleks :)

Plika tekitas endale ventilaatorist ja tekikotist külmakambri. Mahtusid sinna Poisiga kahekesi kenasti sisse :D

Õhku ja lapsi täis tekikott, mis näeb põhimõtteliselt välja nagu üks hiiglaslik padi :D

Augusti lõpp kujunes üritusterohkeks – eelmisel nädalavahetusel Tiigifestival, sel laupäeval täpselt ühel ajal Sütevaka 30. sünnipäev ja vilistlaste kokkutulek ning Kaaslase venna 30. juubel. Kuna vilistlaste kokkutuleku pilet oli mul juba juunist saadik olemas ja õigel päeval käisin venda õnnitlemas ka, siis sain suht puhta südamega peole alles hilisõhtul ilmuda… Seltskond oli suur ja keegi must seal puudust ei tundnud :D

Sütevaka kokkutulek oli vägev nagu alati. Nii tore oli klassikaaslasi näha, isegi klassijuhataja tuli ja saime temaga pilti teha… Endlas oli ka vägev programm ja üldse… Tore oli. Pidu kestis üheni, aga üheteistkümneks olid õnneks olulisemad asjad nähtud ja jutud aetud – nii et jalutasin läbi öise linna järgmisele peole. Magama sain öösel kell kaks… Ütleme nii, et mul oli plaanis täna asjalik olla, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja :D

Mis seal ikka… Jõuab ka homme asjalik olla :P Loodetavasti ei saa järgmine töönädal olema sama kurnav kui augusti esimene – pärast kahenädalast puhkust oli küll täitsa väsitav jälle nii vara tõusta. Ehk üks nädal ei olnud nii hävitava mõjuga :D

Aug 232020
 

Viimasest Mudal käimisest on möödas terve aasta… Tavaliselt olen suutnud tihemini :) Aga kuidagi juhtus nii, et eelmine kalendripildistamine läks minust mööda, aastavahetusel olin Rootsi-reisist liialt väsinud, et kuskile minna, jaanipäeval olime lastega… Ja nii see aastaring täis saigi.

Nagu alati, ei oska ma neid sündmusi vähimalgi määral kirjeldada. Mudal on alati imeline võimalus ennast korraks tavaelust välja lülitada, et nautida ilusaid inimesi, nilbeid nalju ja tiigimuusika puhul ka kõiksugu loomingulisi etteasteid luulest ja kõhutantsust erinevate muusikaliste kollektiivide ja burleskini.

Kui ma peaksin võtma selle aasta festivali enda jaoks kokku ühe pildiga, siis kindlasti sellega. Mitte kunagi varem pole Mudal olnud nii palju kohti, kus käsi pesta :D Ja tavaliselt pole seal ka KASSI :D

Ma olen käinud Mudal üsna regulaarselt alates 2016 kevadest ning alati majas maganud. Tegelikult valetan – aasta tagasi magasime glämpingu telgis, aga see oli omaette luksus :D 2020 on aga üks omamoodi aasta, nii et panime ka esimest korda oma telgi püsti…

Foto: Aldo

Tõe huvides peab küll mainima, et mitte telklasse, vaid mujale :D Eelmine pilt oli lihtsalt ilus olustikupilt :D

Konnalaulud:

Luule:

Foto: Aldo

Alina ja Kätlini kassisaagale olin FB vahendusel pikalt kaasa elanud, nüüd oli võimalus auväärse Mägi Aivariga päriselus kohtuda. Plaanisime Kaaslasega kassiröövi, aga suutsime end lõpuks siiski tagasi hoida ja tegime selle asemel ogarates kogustes pilte :P

Foto: Aldo

Continue reading »

Aug 092020
 

Pärast toimekat puhkust ja väsitavat esimest töönädalat (mitte et töökoormus oleks suur olnud, lihtsalt üle pika aja nii vara ärgata… :D) möödus nädalavahetus täielikul lebolainel.

Reede õhtul tegime tiiru Gildi päevadel, kust skoorisime lisaks eelmise postituse kõrvarõngastele veel käsitöökommi, ühe puidust pannilabida ja mõned kingitused.

Laupäeva hommik möödus laiseldes:

Lõuna paiku tuli külla Kessu koos oma noorima pojaga, keda ma järjekindlalt vale nimega kutsusin :D Õhtupoole tegime tiiru Supeluse aastalaadal, sõime Kahes pulgas sushit ja Kessuga uuesti kokku saada ei jõudnudki, sest väsimus tuli peale ja läksime koju tagasi.

Kaaslane pani lõpuks ometi üles rippkiiged. Selle käigus pillas ta terrassilaudade vahele ühe kinnituse, mida sai kollektiivselt magneti abiga taga aetud… Ja edukalt kätte saadud :D

Ütleme nii, et selle kollase köie ma kavatsen välja vahetada millegi neutraalse vastu (oli lihtsalt varasemast kodus olemas) ja ripptoolidest ei sobi kumbki eriti majaga ning mind piinab, et need pole ühes stiilis. Parempoolne on läinud aasta septembris spontaanselt eelmise maja aeda ostetud Home4You soodushinnaga saalinäidis (54.95€, täishind 100+€), vasakpoolse ostsin paar päeva tagasi K-Rautast 12.99€ eest, sest mul oli vaja teist ja see tundus kõige normaalsem. Algne plaan oli osta teine samasugune ja panna Home4You oma üldse kuskile tuppa – proovides aga selgus, et viimane on siiski tunduvalt mugavam, nii et nüüd ma tahaks saada teist samas stiilis… See sari läheb neil valikust üldse välja, Pärnu poes enam pole, viimased eksemplarid on muude linnade poodides. Peab saatma kellegi vaatama, enne kui needki ära müüakse – ja lootma, et on sama hea hinnaga saalinäidis :P

…kõige olulisem on siiski see, et lõpuks ometi, augusti alguses, pärast mitut kuud piinlemist, on mul võimalik värskes õhus mugavalt kiikuda ja raamatut lugeda :) Loodan, et saame lähinädala jooksul võrkkiige ka üles – siis on terrassil kiikumise kohti neljale. Võrkkiik kannataks muidugi kõik neli välja, aga mugavuse mõttes üle kahe pigem mitte :P

Tänane päev möödus ka laiseldes. Mina pole peale pesu pesemise mitte midagi asjalikku teinud, Kaaslane pärast päevitamist käis ikka tiiru vanas kodus, et siia vajalikke asju tuua ja nüüd grillib õhtusööki…

Ja lõpetuseks üks vahva leid, soenguinspiratsioon pensionipõlveks :D

Jul 192020
 

Mulle meeldib jazz. Mitte kõik ja ma ei oska defineerida, milline osa, aga üleüldises plaanis paneb sõna jazz mul silmad särama.

Nii umbes nädal-paar tagasi kuulsin tööl taustaks mängivast raadiost Haapsalus toimuva Tafffesti reklaami. Mõtlesin, et nii lahe – ja nii kahju, et selle aasta plaanidesse enam ei mahu. Panin isegi järgmise aasta veebruari kalendrisse kirja (sel aastal tulid kõige soodsamad passid müüki veebruari keskel) – äkki tuleb jälle ja siis planeeriks kohe varakult.

Olin kõike seda just Kaaslasele ühe lõunapausi ajal rääkinud… Ja kaks tundi hiljem nägin, et Gea otsis Facebookis kaaslast laupäevasele kontserdile, kuna tal oli üks päevapass üle jäänud. No kas saaks olla veel otsesemat vastust mu soovidele? Laupäev oli ka täiesti sobivalt vaba.

Haapsallu olen ma juba aastaid minna tahtnud, aga enamasti on see jäänud auto puudumise taha, bussid käivad Pärnust vaid üks kord päevas. Seekord läks õnneks – see üks kord päevas käiv buss läks täpselt sobival ajal. Pärnust kell neli, nii et peale kuut olin Haapsalus – täna tagasi 10.45, nii et kell üks olin jälle Pärnus.

Juba bussisõit oli omaette mõnu – kaks korda üle kahe tunni segamatut lugemise aega. Buss oli mõnusalt pooltühi ja korraliku konditsioneeriga, nii et puhas rõõm. Alustasin just uut raamatut, mis on väga haarav, nii et aeg möödus lennates.

Seda ma teadsin, et Gea juures saan öömaja, aga täpsemalt me polnudki mingeid plaane paika pannud – leppisime kokku, et ta tuleb mulle bussijaama vastu ja eks sealt siis vaatab edasi. Nii palju muid tegemisi oli ka, et mu enda valmistumine jäi väga viimasele minutile – viskasin kiiruga kotti hambaharja ja paar soojemat riietuseset ning sõitsingi kohale, kaks kätt taskus – isegi külakostiks polnud aega miskit kaasa haarata, ebaviisakas nagu ma vahel olen :D

Ilm oli täiesti imeline, kuum ja päikeseline. Taas kord erilise tarkusega hiilates olin läinud mereäärsesse linna ilma ujumisriieteta… Korra mõtlesin, et peaks võtma, aga ikka ununes. Gea laenas lahkelt oma trikood, nii et pärast esimesi turistipilte ootaski ees mõnusalt värskendav suplus:

Kuna Geal oli parasjagu käimas vegannädal, sain mekkida mõnusat köögiviljasuppi, seejärel üks kokteil ja siis suundusime linnuse poole – kott-tooliga, sest MUGAV peab ometi olema! Õhtu alguses oli rahulikum muusika, nii saigi lebotatud, lobisetud ja gintonicut nauditud.

Õhtul viimaste esinejate ajal läks asi elavamaks – kui Reket meelitas lava ette tantsima esimesed inimesed, sealhulgas ka meid, siis Sofia Rubina esinemise ajal tantsisid vist küll juba kõik… Vähemalt nii tundus. Oo, ja see lõpujämm, Tafenau ja Marjamaa saksofonidega. Imeline, ma ütlen, IMELINE.

Kesköö paiku sai üritus läbi, aga pärast sellist adrenaliinilaksu polnud und ollagi, seega viisime kott-tooli koju, võtsime koera, jalutasime veel pisut öises Haapsalus ja tegime Hoovis ühed dringid. Koju jõudsime peale kella ühte… Selleks ajaks lõpuks unised :D

Öö veetsin printsesside suvetoas õdusas majas linnuse külje all, hommikul jõudsin enne bussi peale minekut nautida kohvi ja puuviljasalatit ning imelist soolast pannkooki, mille retsepti lingi endale kohe saata lasin, sest ABSOLUUTSELT pean ma neid ise ka tegema.

Ja enne bussi peale minekut veel viimane turistipilt. Mina, kusjuures, ei teinud kogu selle reisi jooksul mitte ühtki pilti, olin liiga ametis elu ja olemise nautimisega. Gea pildistas hoolega.

Suurema osa selle reisi ajast ja tagasiteel bussis oli suu kõrvuni peas, sest häid emotsioone oli nii kuhjaga. Heatujuliselt ja pisut näljasena Pärnusse jõudes otsustasin, et teen taas inglise hommikusööki (tavaliselt teeme seda ainult korra nädalas, pigem laupäeviti ja eile tegimegi, aga lapsed ei saanud, sest olid ära) – ning pärast poest seente ostmist põikasin uitmõtte ajel ka turule, kust skoorisin kaks kilo soodsaid maasikaid ja kilo herneid… Kaaslast polnud kodus – nii et saime lastega kolmekesi kvaliteetaega veeta.

Jõudsin siin vahepeal veel masinatäie pesu pesta, nüüd olen kõik olulisemad emotsioonid ka blogisse kirja saanud – hoolimata lühikeseks jäänud ööst on emotsioonid ikka veel laes ja energiat jagub, lähen katsun nüüd veel asjalik olla ja koristada.

Imeline, ma ütlen, imeline. Elagu puhkus ja külalislahked sõbrad. Ehk õnnestub mul sellele külalislahkusele augustis Pärnus vastata :)

Ja Haapsallu peab jälle minema, perega. Ilmselt küll pigem järgmisel suvel… Aga kes teab, kes teab…

Jul 152020
 

Meie peres on üsna tavaline vabandus see, et “ma ei saa [sisesta suvaline tegemist vajav asi] teha, mul on kass süles :P Või siis antud juhul… Jala peal :D

Lauamänguõhtuid meil sel aastal pole eriti tihti olnud… See vist oligi ainuke… Peab ikka üritama rohkem :D

See oli veel distantsõppe ajal, aga lõpupoole, kui ma olin juba tagasi kontoris. Plika saatis mulle sellise kirja :D

Continue reading »

Jul 112020
 

Kes õigel ajal blogida ei viitsi, peab hiljem palju kirjutama… Võinoh, kas just kirjutama, aga vähemalt postitama :D

Oli üks mõnus laupäev mai lõpupoole, kui piirangud olid just lõdvemaks lastud ja sai üle pika aja inimese moodi elu nautida. Ilm oli mõnus ja geopeituse aarded ootasid leidmist. Leitud sai neid tolle päeva jooksul vähemalt viis. Ja kontot pole ma endale IKKA teinud.

Pildi keskel vees täppi näed? Üks meist, khm-khm, käis 23. mail ujumas. Vihjeks, et mina see polnud :D

Continue reading »