seltsielu

Nädalavahetusel blogimiseni ei jõudnudki, tuleb see viga nüüd kiirelt parandada. Ma iga päev blogida ei jaksa, aga korra nädalas distsiplineerib küll (johhaidii, ma pidin googeldama, kuidas “distsiplineerib” kirjutada, esimese hooga panin valesti, aga sain aru ka, et midagi on valesti :D). On juba tekkinud teatav harjumus. Tahaks küll blogida sisukamalt ja tihemini, aga hetkel asi seegi, tuleviku mina on tänulik igasuguse ajaloo eest, olgu see kuitahes tühine 😛

Üks lumepildike veel mälestuseks eelmisest kolmapäevast – praeguseks on kõik juba sulanud… Aga küll tuleb jälle!

Samal päeval olin kodukontoris, sest Kaaslasel oli majast väljas koolitus ja logistiliselt oli nii lihtsam. Hommikul andis ta mulle üle ukse katte, mis meil külmal ajal auto esiklaasil on, et see lumest ja jääst puhtana hoida, ning palus selle kuivama panna. Hoolikalt riputasin vannitoas dušikardina puu peale… Kui hiljem vannituppa asja oli, avanes järgmine vaatepilt 😀

Laupäeval tähistas ema oma mehega Ammende Villas 25. aastapäeva – juurdlesin, kas ma üldse olen Ammendes käinud kunagi… Aia taga kontserti kuulamas 😀 Suvel pärast keskkooli lõppu tutvusin rannakohvikus ühe  (pika ja pandava, irw) noormehega, kes oli (vist) tööasjus Pärnus mingil tiimiüritusel ja majutus oli neil Ammendes… Päeval me tutvusime ja samal õhtul, mäletan, istusin temaga Ammende õues ja jõime Iiri kohvi… Ja, khm, tema toas viibisin hiljem ka 😀 Aga vot Ammendest endast, sellest ajaloolisest hoonest ja ägedatest ruumidest, ei mäleta ma midagi. Oleks nagu esimest korda näinud. Ise veel pärnakas 😛 Aga väga tore oli ja maja on tõeliselt ilus. Mulle vanaaegsed kohad ju hirmsasti meeldivad.

Kuna mina olin kogu aeg kaamera taga, siis ainus pilt minust endast on grupipilt, mida ma siia ei pane… Aga õekese pildi võib siis selle asemel panna 😀 Need on salvrätihoidjad, kui te aru ei saanud. Mina olin selline mats, et ei võtnud seda salvrätti sealt väljagi… No ma saan aru, etikett näeb ette, et tuleb endale see sülle laotada, aga no andke andeks, ma ei tunne vajadust 😀 Ja ma ei suuda suud ka pühkida nii ilusasse valgesse riidesse… Nii et minust jäi see puutumatult lauale, palun kergemat karistust 😀

Kaaslasega oli meil eile seitsmes aastapäev. Seitse aastat sellest ettevõtte jõulupeost, kus ta tuli mu soengule komplimenti tegema, misjärel me ülejäänud õhtu tantsisime ja lõpuks tuli ta minu juurde ööseks, sest tal kingad hõõrusid ja minu juurde oli lühem maa jalutada 😀 See hair tattoo kusjuures on täiesti basic, mul on hiljem olnud ägedamaid 😀 Aga näed, selline see oli ja mees kah enam ära ei läinudki… 😀

/Krt… Mardipäeval ei käinud meil kedagi, nüüd koputati uksele ja lauldi kadrilaulu, aga mul oli kass süles ja ma olin veits aeglane reageerija, selleks ajaks, kui ma püsti sain, kommid haarasin ja esikusse kiirutasin, olid nad juba edasi läinud… /

Igatahes, mul tuli meelde, et mul peaks sellest hair tattoost üks selfie olema, palun väga 😀

Ja kui ma juba vanu pilte otsimas olin, siis aasta hiljem oli mul enda mäletamist mööda palju ägedam hair tattoo, aga tolle jõulupeo ajaks jäi Kaaslane haigeks… 😀 Praegu pilti vaadates ei tundu ka väga midagi erilist… Pärast seda ma vist polegi rohkem lasknud teha…

See pilt oli muidu tegelikult suurem:

Kui me restoranide nädalal väljas käisime, siis ütlesin Kaaslasele, et ta võiks mu aastapäeva puhul viia kuskile ilusasse kohta, kus on viie- või seitsmekäiguline menüü… No mingi spa hea restoraniga vms. Me isegi googeldasime tookord neid natuke, aga siis tuli see ema üritus samale nädalavahetusele, Kaaslane sai veel samaks õhtuks sünnipäevakutse ja nii see läks. Ei jõudnud me kuskile 😀 Küll aga kinkis Kaaslane mulle advendikalendri… Olin üllatunud. Mul talle kingitust polnud 😀 Aga väga tore, Tilk peaks hea olema, ma küll sellest eriti midagi ei tea, seda põnevam on. Mu lemmik looduskosmeetika tootjal BonMeritél on praegu tootmine pausi peal, nuuks, nii et ehk saan sealt advendikalendrist mingit mõnusat kraami kasutamiseks. Uued lemmikud kuluvad alati ära – eelmises elus ökopoes töötades sai kogu aeg uusi asju katsetatud, aga see oli ligi kaheksa aastat tagasi… Seal töötamise ajal ma BonMerité toodetesse armusingi. No igatahes, nüüd on jälle pisut põnevust. Ma sõnakuuleliku inimesena ei ole veel ühegi karbi sisse piilunud, ootan ikka kenasti detsembri ära 😀

Tuli just meelde, et kuu aega tagasi oli mul pusledega seoses vahva üllatus – huvitav, miks ma sellest toona ei bloginud? Oli üks reedene päev, istusin mina rahulikult köögilaua taga ja tegin tööd, kui järsku koputatakse… Lähen uksele, seal on mu kunagine fotopoe kolleeg kahe kotiga: “Näe, tõin sulle puslesid” 😀 Siis tuli meelde küll, Eksabikaasa oli kunagi maininud, et ta oli mu aadressi kohta uurinud… Aga ma olin selle vahejuhtumi juba täiesti unustanud 😀 Nii et üllatus läks täiega asja ette!

All paremal oleva pusle ma sain juba ükskord varem vahetusena ja ausõna ÜRITASIN seda kokku panna, aga saime õekesega kokku ainult ääred ja see ülejäänu oli nii heidutav, et panime sama targalt karpi tagasi. Nii et sellest teadsin kohe, et teist katset ei tule. All vasakul oleva puslega mõtlesin küll proovi teha, aga laupäeval vaatasime kahekesi õekesega seda karpi ja neid halle tükke ja tõdesime, et kui me ka üritaks, tabaks seda puslet sama saatus pärast äärte ja meeste kokku panemist. Imetlen neid inimesi, kes on nii kannatlikud, et selliseid puslesid panevad – mina kahjuks nende hulka ei kuulu 😀 Kuna selliseid hulle aga õnneks leidub, siis puslegrupist leian neile pusledele kindlasti uued armastavad kodud. Ülejäänud kolm on aga väga vahvad ja minu närvikavale sobilikud, need panen suure rõõmuga kokku. Kaks neist on mingit sorti üllatusmomendiga pusled, ma täpsemalt veel ei teagi, pean süvenema. Olen mõningaid taolisi varem pannud, vahelduseks väga ägedad.

Igatahes, laupäevane valik on ka üks paras väljakutse, mis pikalt oma aega oodanud. Tellisin selle 3a tagasi, ilmselt sellepärast, et hind oli väga soodne ja tundus ilus värviline… No ütleme nii, et täna ma seda puslet uuena ise kindlasti ei ostaks – samas ma olen praeguseks pea täielikult loobunud puslede uuena ostmisest, kuna neid on nii kerge muudkui juurde vahetada või teiselt ringilt juurde osta – ja siinkohal ei pea ma silma teise ringi poode, vaid ikka FB puslegruppe või marketplace‘i, kus müüja kinnitab, et kõik tükid on olemas. Aga jah, ostetud see pusle kunagi sai ja nüüd saab kokku ka… Eesmärk on selle nädalaga lõpetada. Peab jõudma!

Sest esmaspäeval hakkab detsember ja siis panen ainult jõulupuslesid, kuni need kõik koos on. Mul on vist viis erinevat ootel – kusjuures ühe isegi ostsin, teiselt ringilt, nelja euroga 😛 Ja lisaks pusle advendikalender. Puhkuse ajal aega on, jõuab kõik kokku pandud küll.

Mul on sel aastal juba 48 puslet kokku pandud ja seega tuleb kindlalt uus rekord. Senine rekord ongi aastast 2022, kui panin kokku 52 puslet. Kuna mulle meeldivad ilusad ümmargused numbrid, siis vaatab, kas jõuab kokku panna 55 või 60 😀 Või siis jään ikkagi sinna kahe vahepeale pidama.

Raamatuid on mul hetkeseisuga läbi loetud 87 ja Goodreads heidab ette, et ma olen kahe raamatuga plaanist maas. Ta võiks arvesse võtta, et puhkuseperioodidel loen kolm korda rohkem kui muidu, seega ei ole probleemi need 100 raamatut täis saada 😛 Sarnaselt eelmisele aastale olen ka sel aastal peamiselt krimi ja põnevikke lugenud, aga pärast Viveca Steni värsket Sandhamni raamatut, kus ma sisemiselt pool ajast röökisin, sest peategelase käitumine oli nii häiriv, tundsin tugevalt, et nüüd tahaks mingit roosamannat naistekat, kus on nunnud tegelased, kerged probleemid, nende kiired lahendused ja happily ever after – ning meenus, et mul on lugeris juba tükimat aega ports jõuluteemalisi naistekaid hooaja ootel… Idekas! Nii et ka lugemise rindel on jõulud.

Millest siin veel lobiseda, ku ma juba olen täiesti suvaliselt eri teemadel kirjutamas… Sügishooaeg on tore, ma vaatan ka telekat – Masterchefi ja näosaadet. Laupäeval olid Kaaslane ja Plika ära, nii et Masterchefi vaatamiseni jõudsime alles eile õhtul ja näosaade on siiani vaatamata… Ükskord, kui me ei jõudnud pühapäeval vaadata, viskas FB mulle esmaspäeval mingi rändom uudise ette, kus saate võitja näha oli, olin pisut pissed. Selle saatega on senini veel õnneks läinud. Nüüd vist selgus, kes finaali said, see on eriti põnev – tahaks ikka ise vaadata, mitte kuskilt lugeda. Aga täna õhtul Plikat pole, homme õhtul samuti mitte, nii et kõige varem saame kolmapäeval vaadata.

Viimati vaadatud saates mulle niiiiii meeldis Lea Liitma ja Genialistide “Leekiv armastus”. Minu arust üliäge teostus! Närisin küüsi ja hoidsin pöialt, et see teine favoriit… joodeldamine…? ei võidaks 😀 St, et seda oli kindlasti väga raske selgeks õppida ja esitada ja see oli oma kõrget kohta igati väärt, aga teist korda tahtsin ikkagi nunnut lugu kuulata 😀

Masterchefis pole kindlat lemmikut tekkinud. Noor poiss oli tore, aga oli teada, et ega ta väga pikalt vastu ei pea – see oleks äge, kui ta kunagi vanema ja kogenumana uuesti saatesse tuleks. Riho on vist hetkel lemmik… Esimesel ja kolmandal hooajal oli mu kindel lemmik see, kes lõpuks võitis – teisel hooajal vist ei olnud erilist lemmikut, ehkki võitja oli sümpaatne. Huviga ootan, kes sel aastal võidab. Soome Masterchefi peaks ka veel vaatama – sealt on meil kaks hooaega Inspirast vaadatud. Ütlesin Kaaslasele, et võiks jõulupuhkuse ajal maratoni teha ja mõne hooaja veel vaadata. Plika tuleb ka nõusse saata, me kolmekesi vaatame.

Aga muid asju ma telekast ei vaata, sest lihtsalt ei raatsi oma aega kulutada – raamatud ja pusled on olulisemad 😀 YouTube’is jälgin Clutterbugi ja MaiZimmyt, lisaks on meil reality reeded, kus me vaatame Mallu nädala vlogid järele… Ja kui tal parasjagu mõni hooaeg telekas on, siis seda ka.

Hea küll, ma nüüd ausalt lõpetan, enne kui ma veel kuskilt varrukast mingid suvateemad välja tõmban 😛

Täna hommikul ärkasin kahtlase tundega kurgus. Võtsin tööle suure termosega teed kaasa, aga päeva jooksul läks kurk pigem kehvemaks, mistõttu üldine enesetunne oli ka pisut meh. Kaaslane arvas, et äkki ma ei peaks trenni minema, aga esmaspäev on mul kahe trenni päev, ei raatsinud minemata jätta. Kurguvalu trenni tegemist kuidagi ei häirinud ja hullemaks see seal ei läinud, nii et hea otsus – kahju oleks olnud trennidest ilma jääda. Olen nüüd kodus veel teed joonud ning erinevaid taimseid kapsleid ja vitamiine manustanud, ööseks panen veel vedelat tsinki ka kurku… Läpaka võtsin igaks juhuks koju kaasa, et kui hommikul kahtlane on, siis ei hakka kontorisse minema, aga no loodame ikka parimat, eks 😛