Õhus on sügist
August 2014
Suvelõpu suurpuhastus
Kas suvelõpp üldse tohib kokku kirjutada? 😛 Tundub, et lahku oleks õigem, aga antud pealkirjas on kokku kirjutades palju efektsem. Las ta siis olla.
Eelmises postituses tõdesin, et enamik augustikuu postitustest on ostlemise teemal. Tundub enam kui kohane kirjutada kuu viimane postitus teisel enim kajastamist leidnud teemal ehk koristamisest 😀
Tegelikult on suve lõpp muidugi alles septembri teises pooles ja tegelikult ei anna viimase kolme päeva koristusaktsioonid kuidagi suurpuhastuse mõõtu välja – vähemalt mina eeldaks, et suurpuhastuse tulemus on puhtus ja kord kodu igas nurgas ning sellest on siin asi kaugel. Sellegipoolest oli väga viljakas nädalavahetus ja oleks patt seda suurt rõõmu teiega mitte jagada.
Pesin kolme päeva jooksul kaheksa masinatäit pesu. KAHEKSA. Kusjuures pärast tänaõhtust sorteerimist on kaks masinatäit juba jälle ootamas. Ilmad olid ju pikalt vihmased, nii et kui nüüd lõpuks kuivemad päevad tulid, kasutasin neid maksimaalselt ära ja likvideerisin peale tavapärase iganädalase pesulaadungi ka pikema aja jooksul kogunenud pesemist vajavat kraami – kappides seismisest lõhna külge võtnud riided, rannahooajast jäänud saunalinad, kevadest seisma jäänud Plika jope jne.
Reedel tegelesin pesu pesemise kõrvalt jooksvate koristustöödega, pärastlõunal oli vaja linnas käia ning õhtul möödus nina raamatus. Laupäeval lugesin ka mitu tundi, lisaks sai üksjagu arvutis istutud. Täna see-eest ei teinud arvutit enne õhtut lahtigi.
Peale rohke pesu pesemise mul nädalavahetuseks tegelikult konkreetsemaid koristusplaane polnudki. No mis ma neist teen, kui tihti ei viitsi ellu viia. Reede hommikul saatsin kõrgemale poole teele väga konkreetse soovi, et mul jaguks nädalavahetuseks koristustuju – ja tundub, et mu palvet võeti kuulda, sest ilma igasuguste plaanideta nii muuseas suvalisest kohast pihta hakates sain ma magamistoa TÄIESTI KORDA. Juba aasta aega ma võitlen sellega, remondist saati on üks suur ikaldus. Ja nüüd see lõpuks õnnestus!
Sobrasin blogi ajaloos, et magamistoa koristussaagat meelde tuletada. Veebruari keskel oli remondijärgne segadus selline:
Toona võtsin kätte ja koristasin enamiku ära (pildistasin miskipärast vaid riiulit, aga ülemisel pildil oleva voodi vedasin toast ära ja kõik seal sees olnud kraami paigutasin ka ära, enamiku küll kottidega voodi alla):
Jaanipäeval võtsin ette suuremat sorti asjade sorteerimise, mille tulemusel sai magamistoast ära ootamist andvate asjade ladu:
Juuli keskel oli jälle suuremat sorti koristusmaraton, aga magamistoani ma selle käigus ei jõudnud, seis oli jätkuvalt selline:
Kaks nädalat tagasi olin ka usin ja koristasin, blogisse sellest kirjutada ei jõudnud. Ühe pildi õnneks siiski tegin, nii et tõestusmaterjal on olemas – magamistuba sai lõpuks veidigi paremasse korda:
Eile hommikul läksin uitmõtte ajel Abikaasaga Maximasse, et riidepuid osta. Tänu sellele sain kõik viimaste kuude jooksul ostetud riidekraami korralikult kappi ära paigutada ja see omakorda andis võimaluse ülejäänud kottidele paremini ligi pääseda.
Sorteerisin veel laste riideid, vaatasin kriitilise pilguga nende kummutisahtlid läbi, viskasin hunniku kraami välja, panin suveriided hoiule, organiseerisin, sättisin, pakkisin… Ja lõpuks otsustasin, et kuna enamik koristamist ootavat kraami on nagunii elutoas, siis viin viimased ära paigutamist vajavad ning ära andmist/müümist ootavad asjad magamistoast ka sinna. Olgu siis ÜKS tuba, kus on vaja PALJU organiseerida, magamistoa tahtsin lõpuks ometi korda saada. Sinna oli harmooniat vaja.
Kuna magamistoa tõstsin tühjaks ning tundus kohane elutuba enne sinna kottide tõstmist veidi koristada, pühkisin ja pesin nii muuseas kogu elamise põrandad kah veel ära. Ja kuna jäin pärast põrandapesu vannituppa “lõksu”, küürisin seal veel kärmelt peeglikapi, kraanikausi ja vanni puhtaks. Ühesõnaga totaalne win! Ei plaaninud midagi ja ära tegin meeletult.
Korras magamistoast ma pilti ei teinudki. Lõpetasin koristamise alles õhtul, aga pildid ei tule vähese valgusega ilusad. Selle asemel pildistasin üles hoopis hetkeseisu elutoas – segadus on nagunii kole, seda võib igasuguse valgusega pildistada 😀 Krissu lubas nädalavahetusel külla tulla, see motiveerib järgmisel reedel täie hooga segadusele peale lendama, vähemalt enamasti külalised mõjuvad nii. Loodame parimat!
Sel ajal, kui mina toas koristasin, möllas Abikaasa õues – tema nädalavahetus möödus kuuri koristades. Talvepuude tellimisega oleme niigi hilja peale jäänud – varusid küll jagub, aga ilmselt mitte terveks kütteperioodiks. Kõigepealt tuli aga kuuri ruumi teha, sest nii sinna sisse kui taha oli aja jooksul tohutult koli kogunenud. Seega ei olnud mitte minul üksi viljakas nädalavahetus, Abikaasal ka.
Lapsed mängisid terve nädalavahetuse üpris kenasti – eks kiskumist ole alati, aga üldiselt olid nad kukununnud ja veetsid rõõmustavalt palju aega õues, mis tuli minu koristamisele ainult kasuks. Õhtusesse vanni jõudsid nad alles kell veerand kümme ning kui lõpuks magama said, kustusid hetkega.
Nii et absoluutselt suurepärane nädalavahetus oli. Sai puhata (kolm raamatut lugesin läbi), sai mängida (ikka palle, muig), sai perega mõnusalt aega veeta ja sai kodus tohutult palju ära teha. Et selliseid nädalavahetusi veel rohkelt tuleks!
Suvelõpu suurpuhastus Read More »
Pildikesi augusti lõpust
Maiustavad:
Katsetasin taimseid koori kohvi peal. Mandel on parem kui kookos, aga see võib tuleneda sellest, et mulle pole kunagi kookos maitsenud 😛
Ükskord käisin Liisil külas. Vein sai valitud, nagu tavaliselt, välimuse järgi:
Vanaema ostis lapselastele hansapäevadelt nagi:
Pildikesi augusti lõpust Read More »
August on ostukuu
Nagu ma Liisile ükspäev muigamisi kommenteerisin – augustikuus pole mu blogis olnud muud, kui vaid “vaadake, mis ma ostsin” postitused. Sellel on peamiselt kolm põhjust – esiteks suvised allahindlused, teiseks fakt, et rahaline seis oli sel ühel ja ainsamal kuul parem, kui ülejäänud aasta jooksul (septembris jätkub tavapärane kokkuhoid). Ning kolmandaks – kes see suvel ikka blogi kirjutada viitsib, parematki teha. Selliseid sügavmõttelisemaid postitusi, mis nõuavad päriselt mõtlemist – neid mõtteid saab pigem heas seltskonnas suuliselt mõlgutatud. Sestap jah – blogisse jõuavad peamiselt ostud. Sest on ju ikkagi suve lõpp ja allahindlused ja üleüldine naiselik rõõm, kui midagi ilusat garderoobi lisandub.
Humanasse jõudsin pärast kuu alguse suurepärast saaki veel kahel korral – poolteist nädalat tagasi tegin tiiru Papiniidu Humanas ning täpselt nädal tagasi Tallinnas Järve keskuses. Mõlemal puhul sattusin poodi täpselt õigel ajal, mil happy houri raames kõik kraam -30% oli. €25 eest sain kolm seelikut, kaks toppi, ühe kampsiku, musta vöö, väikese musta õlakoti ja Poisile seljakoti.
Kaks seelikut jahedamaks ajaks:
Ja üks suvine, mis on tiba pikem, kui reeglina kannan, aga oli lihtsalt nii imeilus – Monsooni värvilisi riideid ma Londonis elades ikka imetlesin, aga osta ei lubanud rahakott toona midagi, räigelt kallid olid. Nüüd siis läks õnneks 😛
Heledat mugavat kampsikut, mida tööl peale tõmmata, kui konditsioneeritud ruumis jahe hakkab, otsisin terve suve. Ideaalset ei leidnudki, seega ostsin ära enam-vähem normaalse variandi, mis lõpuks Järve Humanas näppu jäi. Värvuselt võiks olla tibake heledam, eest võiks käia nööpidega kinni ja lõige võiks olla kinnisem, aga samas on kena, materjal on mõnus ja ei paista läbi, nii et selle raha eest küllalt. Ainult et suvi on vist läbi ja heleda seelikuga ma enam tööl ei käi, sestap jääb kampsik järgmist suvehooaega ootama.
Selle musta topi võtsin proovikabiini ainult selleks, et mul oli tol päeval väga kirju pluus seljas ja tahtsin värvilisi seelikuid millegi neutraalsemaga proovida. Olin ju eelmisel Humana tretil kolm erinevat lühikeste käistega musta pluusi ostnud ning vajadust neljanda järele, olgem ausad, polnud. Aga see oli nii mõnusast pehmest materjalist ja need voldikesed-krooked jällegi, mu nõrkus. Nii ta minuga koju rändaski.
Ja ehkki lillasid käisteta toppe mul juba ka leidub, siis see oli täpselt mu lemmiklilla (selline külmem, pigem sinaka kui punaka alatooniga) ja mulle meeldis see ülemine osa…
Olen juba mõnda aega mõelnud, et peaks oma väikese musta õlakoti välja vahetama – kasutan seda küll pigem harva, aga vahel on vaja ja senine variant on umbes aastast 2006 (kusjuures ka Humanast), mil mu maitse oli veidi teine. Nüüd leidsin enam-vähem normaalse ja mõtlesin, et võib ju ära osta, olemasolevast parem. Küll mitte ideaalne (veidi liiga tibilik mu jaoks), aga maksis ca €3, nii et kui midagi ägedamat leian, võin südamerahus välja vahetada. Ämblikmehe seljakotti nähes teadsin, kui väga see Poisile meeldiks, nii et haarasin kaasa. Ja musta peenikest vööd oli mul ka juba ammu vaja, sest olemasolev on üsna vana ja katkine. Mulle hullult meeldib see lipsuke seal ees – palju ägedam, kui tavaline pannal.
Nädal tagasi tegin ekspromtvisiidi Tallinna. Lihtsalt sattusin reedel Pipsiga rääkima, kelle puhkus hakkas just läbi saama ja tuli mõte, et läheks. Saime temaga laupäeval kokku ja shoppasime terve Kristiine läbi. Leidsin heledad lahtised kingad, mis olid üsna teisikud nondele, mis ma eelmisel suvel ostsin. Aga kuidas ma jätan ostmata mugavad ilusad Tamarise nahkkingad, mis on €55.95 pealt 50% alla hinnatud ja siis veel viimase paari lisaallahindlus 10%, nii et lõppkokkuvõttes maksin nende eest €22.66 😀 Kui ma praegused kingad ribadeks kannaks ja alles siis uusi otsima hakkaks, siis raudselt ei leiaks selle raha eest 😛
Noh, ja lõpetuseks juhtus veel nii, et paar päeva tagasi emaga kaasa lonkides leidsin Takko soodusstangelt ühe lilla pluusi, mille suurus oli XS, aga seljas oli paras, nii et koju ta minuga rändas. €6.99 hinnaga ma võin ju mõne pluusi uuelt ka osta…
Lastele ostsin täna Maximast neli paari odavaid sukkpükse, ehkki praegused VIST pole veel väikseks jäänud. Aga noh, jäid ette ja kasutasin juhust. Pildistada ei viitsinud 😛
Tegelikult läksin ma Maximasse hoopis riidepuid ostma, sest rohked uued riided ei mahu enam ammu kappi ära. Olen siiani eelistanud puidust riidepuid, aga kuna riidekapis on kitsas, ostsin seekord hoopis eriti peenikesed sametise materjaliga kaetud variandid – vahetasin oma kapist kümme veneaegset palju ruumi võtvat riidepuud välja, lisaks kaheksa uut ja tegelikult oleks umbes kuut riidepuud veel vaja, aga ma täitsa umbes ostsin (haa, Abikaasa läks nüüd uuesti poodi salatimaterjali ostma ja toob mulle puuduolevad ka ära). Kaks seelikupuud ostsin ka, rohkem ei olnud. Aga seelikupuudega on endiselt tõsine ikaldus – sellist sorti, nagu mulle kõige rohkem meeldib, LIHTSALT EI MÜÜDA. Ma ei teagi, kust ma neid nii palju saanud olen – mõned Londonist, kui seeliku ostmisel küsiti, kas soovin puud ka, aga nii palju ma kindlasti seelikuid ei ostnud, kui mul selliseid puid kodus on. Eestis sellist asja paraku ei küsita ja Humanas ma olen küll üritanud neid moosida, et müügu mulle, aga no ei olda nõus.
Need tänased, mis ma Maximast ostsin, on parimad, mis ma meie kaubandusest siiani leidnud olen – vähemalt laius on piisav, mitte nagu noil keskmistel, mis kunagi varem Novaluxist leidsin. Aga minu lemmikud on sellised, nagu fotol kõige all ja neid ma pole kuskil müügis näinud. Kui kellelgi on üle, siis palun andke või müüge mulle, hädasti oleks 10-15 seelikupuud juurde vaja!
