Aug 312014
Aug 312014
Kas suvelõpp üldse tohib kokku kirjutada? :P Tundub, et lahku oleks õigem, aga antud pealkirjas on kokku kirjutades palju efektsem. Las ta siis olla.
Eelmises postituses tõdesin, et enamik augustikuu postitustest on ostlemise teemal. Tundub enam kui kohane kirjutada kuu viimane postitus teisel enim kajastamist leidnud teemal ehk koristamisest :D
Tegelikult on suve lõpp muidugi alles septembri teises pooles ja tegelikult ei anna viimase kolme päeva koristusaktsioonid kuidagi suurpuhastuse mõõtu välja – vähemalt mina eeldaks, et suurpuhastuse tulemus on puhtus ja kord kodu igas nurgas ning sellest on siin asi kaugel. Sellegipoolest oli väga viljakas nädalavahetus ja oleks patt seda suurt rõõmu teiega mitte jagada.
Pesin kolme päeva jooksul kaheksa masinatäit pesu. KAHEKSA. Kusjuures pärast tänaõhtust sorteerimist on kaks masinatäit juba jälle ootamas. Ilmad olid ju pikalt vihmased, nii et kui nüüd lõpuks kuivemad päevad tulid, kasutasin neid maksimaalselt ära ja likvideerisin peale tavapärase iganädalase pesulaadungi ka pikema aja jooksul kogunenud pesemist vajavat kraami – kappides seismisest lõhna külge võtnud riided, rannahooajast jäänud saunalinad, kevadest seisma jäänud Plika jope jne.
Reedel tegelesin pesu pesemise kõrvalt jooksvate koristustöödega, pärastlõunal oli vaja linnas käia ning õhtul möödus nina raamatus. Laupäeval lugesin ka mitu tundi, lisaks sai üksjagu arvutis istutud. Täna see-eest ei teinud arvutit enne õhtut lahtigi.
Peale rohke pesu pesemise mul nädalavahetuseks tegelikult konkreetsemaid koristusplaane polnudki. No mis ma neist teen, kui tihti ei viitsi ellu viia. Reede hommikul saatsin kõrgemale poole teele väga konkreetse soovi, et mul jaguks nädalavahetuseks koristustuju – ja tundub, et mu palvet võeti kuulda, sest ilma igasuguste plaanideta nii muuseas suvalisest kohast pihta hakates sain ma magamistoa TÄIESTI KORDA. Juba aasta aega ma võitlen sellega, remondist saati on üks suur ikaldus. Ja nüüd see lõpuks õnnestus!
Sobrasin blogi ajaloos, et magamistoa koristussaagat meelde tuletada. Veebruari keskel oli remondijärgne segadus selline:
Toona võtsin kätte ja koristasin enamiku ära (pildistasin miskipärast vaid riiulit, aga ülemisel pildil oleva voodi vedasin toast ära ja kõik seal sees olnud kraami paigutasin ka ära, enamiku küll kottidega voodi alla):
Jaanipäeval võtsin ette suuremat sorti asjade sorteerimise, mille tulemusel sai magamistoast ära ootamist andvate asjade ladu:
Juuli keskel oli jälle suuremat sorti koristusmaraton, aga magamistoani ma selle käigus ei jõudnud, seis oli jätkuvalt selline:
Kaks nädalat tagasi olin ka usin ja koristasin, blogisse sellest kirjutada ei jõudnud. Ühe pildi õnneks siiski tegin, nii et tõestusmaterjal on olemas – magamistuba sai lõpuks veidigi paremasse korda:
Eile hommikul läksin uitmõtte ajel Abikaasaga Maximasse, et riidepuid osta. Tänu sellele sain kõik viimaste kuude jooksul ostetud riidekraami korralikult kappi ära paigutada ja see omakorda andis võimaluse ülejäänud kottidele paremini ligi pääseda.
Sorteerisin veel laste riideid, vaatasin kriitilise pilguga nende kummutisahtlid läbi, viskasin hunniku kraami välja, panin suveriided hoiule, organiseerisin, sättisin, pakkisin… Ja lõpuks otsustasin, et kuna enamik koristamist ootavat kraami on nagunii elutoas, siis viin viimased ära paigutamist vajavad ning ära andmist/müümist ootavad asjad magamistoast ka sinna. Olgu siis ÜKS tuba, kus on vaja PALJU organiseerida, magamistoa tahtsin lõpuks ometi korda saada. Sinna oli harmooniat vaja.
Kuna magamistoa tõstsin tühjaks ning tundus kohane elutuba enne sinna kottide tõstmist veidi koristada, pühkisin ja pesin nii muuseas kogu elamise põrandad kah veel ära. Ja kuna jäin pärast põrandapesu vannituppa “lõksu”, küürisin seal veel kärmelt peeglikapi, kraanikausi ja vanni puhtaks. Ühesõnaga totaalne win! Ei plaaninud midagi ja ära tegin meeletult.
Korras magamistoast ma pilti ei teinudki. Lõpetasin koristamise alles õhtul, aga pildid ei tule vähese valgusega ilusad. Selle asemel pildistasin üles hoopis hetkeseisu elutoas – segadus on nagunii kole, seda võib igasuguse valgusega pildistada :D Krissu lubas nädalavahetusel külla tulla, see motiveerib järgmisel reedel täie hooga segadusele peale lendama, vähemalt enamasti külalised mõjuvad nii. Loodame parimat!
Sel ajal, kui mina toas koristasin, möllas Abikaasa õues – tema nädalavahetus möödus kuuri koristades. Talvepuude tellimisega oleme niigi hilja peale jäänud – varusid küll jagub, aga ilmselt mitte terveks kütteperioodiks. Kõigepealt tuli aga kuuri ruumi teha, sest nii sinna sisse kui taha oli aja jooksul tohutult koli kogunenud. Seega ei olnud mitte minul üksi viljakas nädalavahetus, Abikaasal ka.
Lapsed mängisid terve nädalavahetuse üpris kenasti – eks kiskumist ole alati, aga üldiselt olid nad kukununnud ja veetsid rõõmustavalt palju aega õues, mis tuli minu koristamisele ainult kasuks. Õhtusesse vanni jõudsid nad alles kell veerand kümme ning kui lõpuks magama said, kustusid hetkega.
Nii et absoluutselt suurepärane nädalavahetus oli. Sai puhata (kolm raamatut lugesin läbi), sai mängida (ikka palle, muig), sai perega mõnusalt aega veeta ja sai kodus tohutult palju ära teha. Et selliseid nädalavahetusi veel rohkelt tuleks!
Aug 312014
Aug 302014
Maiustavad:
Katsetasin taimseid koori kohvi peal. Mandel on parem kui kookos, aga see võib tuleneda sellest, et mulle pole kunagi kookos maitsenud :P
Ükskord käisin Liisil külas. Vein sai valitud, nagu tavaliselt, välimuse järgi:
Vanaema ostis lapselastele hansapäevadelt nagi:
Aug 302014
Nagu ma Liisile ükspäev muigamisi kommenteerisin – augustikuus pole mu blogis olnud muud, kui vaid “vaadake, mis ma ostsin” postitused. Sellel on peamiselt kolm põhjust – esiteks suvised allahindlused, teiseks fakt, et rahaline seis oli sel ühel ja ainsamal kuul parem, kui ülejäänud aasta jooksul (septembris jätkub tavapärane kokkuhoid). Ning kolmandaks – kes see suvel ikka blogi kirjutada viitsib, parematki teha. Selliseid sügavmõttelisemaid postitusi, mis nõuavad päriselt mõtlemist – neid mõtteid saab pigem heas seltskonnas suuliselt mõlgutatud. Sestap jah – blogisse jõuavad peamiselt ostud. Sest on ju ikkagi suve lõpp ja allahindlused ja üleüldine naiselik rõõm, kui midagi ilusat garderoobi lisandub.
Humanasse jõudsin pärast kuu alguse suurepärast saaki veel kahel korral – poolteist nädalat tagasi tegin tiiru Papiniidu Humanas ning täpselt nädal tagasi Tallinnas Järve keskuses. Mõlemal puhul sattusin poodi täpselt õigel ajal, mil happy houri raames kõik kraam -30% oli. €25 eest sain kolm seelikut, kaks toppi, ühe kampsiku, musta vöö, väikese musta õlakoti ja Poisile seljakoti.
Kaks seelikut jahedamaks ajaks:
Ja üks suvine, mis on tiba pikem, kui reeglina kannan, aga oli lihtsalt nii imeilus – Monsooni värvilisi riideid ma Londonis elades ikka imetlesin, aga osta ei lubanud rahakott toona midagi, räigelt kallid olid. Nüüd siis läks õnneks :P
Heledat mugavat kampsikut, mida tööl peale tõmmata, kui konditsioneeritud ruumis jahe hakkab, otsisin terve suve. Ideaalset ei leidnudki, seega ostsin ära enam-vähem normaalse variandi, mis lõpuks Järve Humanas näppu jäi. Värvuselt võiks olla tibake heledam, eest võiks käia nööpidega kinni ja lõige võiks olla kinnisem, aga samas on kena, materjal on mõnus ja ei paista läbi, nii et selle raha eest küllalt. Ainult et suvi on vist läbi ja heleda seelikuga ma enam tööl ei käi, sestap jääb kampsik järgmist suvehooaega ootama.
Selle musta topi võtsin proovikabiini ainult selleks, et mul oli tol päeval väga kirju pluus seljas ja tahtsin värvilisi seelikuid millegi neutraalsemaga proovida. Olin ju eelmisel Humana tretil kolm erinevat lühikeste käistega musta pluusi ostnud ning vajadust neljanda järele, olgem ausad, polnud. Aga see oli nii mõnusast pehmest materjalist ja need voldikesed-krooked jällegi, mu nõrkus. Nii ta minuga koju rändaski.
Ja ehkki lillasid käisteta toppe mul juba ka leidub, siis see oli täpselt mu lemmiklilla (selline külmem, pigem sinaka kui punaka alatooniga) ja mulle meeldis see ülemine osa…
Olen juba mõnda aega mõelnud, et peaks oma väikese musta õlakoti välja vahetama – kasutan seda küll pigem harva, aga vahel on vaja ja senine variant on umbes aastast 2006 (kusjuures ka Humanast), mil mu maitse oli veidi teine. Nüüd leidsin enam-vähem normaalse ja mõtlesin, et võib ju ära osta, olemasolevast parem. Küll mitte ideaalne (veidi liiga tibilik mu jaoks), aga maksis ca €3, nii et kui midagi ägedamat leian, võin südamerahus välja vahetada. Ämblikmehe seljakotti nähes teadsin, kui väga see Poisile meeldiks, nii et haarasin kaasa. Ja musta peenikest vööd oli mul ka juba ammu vaja, sest olemasolev on üsna vana ja katkine. Mulle hullult meeldib see lipsuke seal ees – palju ägedam, kui tavaline pannal.
Nädal tagasi tegin ekspromtvisiidi Tallinna. Lihtsalt sattusin reedel Pipsiga rääkima, kelle puhkus hakkas just läbi saama ja tuli mõte, et läheks. Saime temaga laupäeval kokku ja shoppasime terve Kristiine läbi. Leidsin heledad lahtised kingad, mis olid üsna teisikud nondele, mis ma eelmisel suvel ostsin. Aga kuidas ma jätan ostmata mugavad ilusad Tamarise nahkkingad, mis on €55.95 pealt 50% alla hinnatud ja siis veel viimase paari lisaallahindlus 10%, nii et lõppkokkuvõttes maksin nende eest €22.66 :D Kui ma praegused kingad ribadeks kannaks ja alles siis uusi otsima hakkaks, siis raudselt ei leiaks selle raha eest :P
Noh, ja lõpetuseks juhtus veel nii, et paar päeva tagasi emaga kaasa lonkides leidsin Takko soodusstangelt ühe lilla pluusi, mille suurus oli XS, aga seljas oli paras, nii et koju ta minuga rändas. €6.99 hinnaga ma võin ju mõne pluusi uuelt ka osta…
Lastele ostsin täna Maximast neli paari odavaid sukkpükse, ehkki praegused VIST pole veel väikseks jäänud. Aga noh, jäid ette ja kasutasin juhust. Pildistada ei viitsinud :P
Tegelikult läksin ma Maximasse hoopis riidepuid ostma, sest rohked uued riided ei mahu enam ammu kappi ära. Olen siiani eelistanud puidust riidepuid, aga kuna riidekapis on kitsas, ostsin seekord hoopis eriti peenikesed sametise materjaliga kaetud variandid – vahetasin oma kapist kümme veneaegset palju ruumi võtvat riidepuud välja, lisaks kaheksa uut ja tegelikult oleks umbes kuut riidepuud veel vaja, aga ma täitsa umbes ostsin (haa, Abikaasa läks nüüd uuesti poodi salatimaterjali ostma ja toob mulle puuduolevad ka ära). Kaks seelikupuud ostsin ka, rohkem ei olnud. Aga seelikupuudega on endiselt tõsine ikaldus – sellist sorti, nagu mulle kõige rohkem meeldib, LIHTSALT EI MÜÜDA. Ma ei teagi, kust ma neid nii palju saanud olen – mõned Londonist, kui seeliku ostmisel küsiti, kas soovin puud ka, aga nii palju ma kindlasti seelikuid ei ostnud, kui mul selliseid puid kodus on. Eestis sellist asja paraku ei küsita ja Humanas ma olen küll üritanud neid moosida, et müügu mulle, aga no ei olda nõus.
Need tänased, mis ma Maximast ostsin, on parimad, mis ma meie kaubandusest siiani leidnud olen – vähemalt laius on piisav, mitte nagu noil keskmistel, mis kunagi varem Novaluxist leidsin. Aga minu lemmikud on sellised, nagu fotol kõige all ja neid ma pole kuskil müügis näinud. Kui kellelgi on üle, siis palun andke või müüge mulle, hädasti oleks 10-15 seelikupuud juurde vaja!
Aug 262014
Täitsa naljakas suvi oli sel aastal. Praktiliselt terve juuni oli s*tt suusailm, tööl käisin kinniste kingade, sukkade ja mantliga – kui juuksed hommikusest pesemisest niisked, siis ka mütsiga.
Siis tuli meeletu kuumus. No vist oli ikka normaalsemaid päevi ka, aga mina mäletan vaid kuumust. Sellist kuumust, et hommikul 9-10 vahel tööle minnes polnud jakki vaja ja õhtul 18-19 ajal tulles ka mitte.
Ja siis järsku – vihm ja täitsa sügise tunne. Paki suvekingad ja lühikeste käistega pluusid heaga ära. Kas nüüd jääbki nii? Natukene järsk üleminek oli. Ei taha veel suvist garderoobi talvituma saata :)
Seoses järsult vihmaseks ja jahedaks muutunud ilmadega tegin ka ühe suurema väljamineku – vähemalt minu jaoks on €66 suvejope eest üks üsna räige summa. Aga ma käin tööl rattaga ja tõesti ei tahtnud igal hommikul külmetada. Nii on mul nüüd suvine vihma- ja tuulekindel Icepeaki jope. Põen küll natuke, et ehk oleks pidanud rohkem otsima (piirdusin Kaubamajaka spordipoodidega, kesklinna Sportlandi outletti jms ei jõudnud) või siis lihtsalt ootama, sest varsti oleks valikut kindlasti rohkem olnud, aga külm oli ju… Ja jope on iseenesest armas.
Ei tea, kas oleks võimalik osta samasugust tuule- ja veekindlat riiet ning lasta õmblejal endale sellest midagi soojemat ja viisakamat õmmelda? Ma valisin küll võimalikult neutraalse lõike, sest ülejäänud riietus on endiselt seelikud-sukad-kontsad, aga see jope on ikkagi silmnähtavalt spordipoest pärit. Ja kui külmemaks läheb, jääb jahedaks ka. Tahaks midagi veidi pikemat, pigem mantli lõikega ja voodriga, aga kindlasti peaks olema kapuuts ja väga hea kaitse vihma ning tuule vastu. Tavalised mantlid eriti vett ega tuult ei pea, on mõeldud rohkem autoga liiklejatele…
Aug 202014
Walking on pood, kuhu ma satun väga harva. Shoppan noil päevil peamiselt Kaubamajakas ning isegi kui kesklinna satun, jääb ette pigem Port Artur 2.
Allahindluste ajal minu numbrit enamasti pole, aga Walking üllatas juba eelmise suve lõpus meeldivalt. Ja täna juhtus täpselt sama – suured allahindlused, 41 number üllatavalt hästi esindatud. Kõik ei meeldinud ja kõik ei sobinud, aga kaks paari kingi täitsa sain.
Suve algul musti lahtiseid kingi otsides leidsin ainult ühe vastuvõetava variandi, mis oli küll mu maitsele veidi liiga bling, aga ajas asja ära. Olin rõõmus, et need vaid €15 maksid, sest nii pole kahju, kui uued ja paremad leiaks.
Täna siis leidsingi. Jana ja antishokk ehk üsna kvaliteetsed ja mugavad – Riekeriga muidugi ei anna võrrelda, aga üle keskmise ikkagi. Terve poe peale oli neid kingi täpselt üks paar ja see oli number 41. Poole võrra allahinnatud, maksid €22.50 :) Neti pildil on konts hästi näha, aga muidu on nad seal üsna ilmetud, nii et pidin ikka õhtul kell üksteist minema jalgu väänama ja pildistama :P
Ideaalsed kingad tööl käimiseks ja 6 cm konts on see viimane piir, millega ennast mugavalt tunnen.
Lisaks leidsin mustvalged Tamarise plätud, mis olid €39 pealt alla hinnatud €23.99-le – eelmiste kingadega võrreldes tundub küll, et oleks võinud pigem vähem maksta, aga noh… Mu seitse aastat vanad mustvalged plätud läksid jälle katki ja äkki oleks lõpuks aeg need välja vahetada – karta küll on, et liimin uuesti kinni ja jätan igaks juhuks ikkagi alles, sest need on lihtsalt nii mugavad. Mugavaid plätusid on raske leida – enamasti on need kõvad ja tihti laiad, seega hakkavad loksuma. Uutel on sisetald seemisnahast, nii et need on jalas väga pehmed ja mugavad, ning rihmad pole liiga kitsad ega liiga laiad, täpselt ilusti ümber jala. Ütleks, et isegi mugavamad, kui vanad, aga välimuselt meeldivad vanad vist tsip rohkem :)
No ja kuna mul olid lapsed kaasas (tegime seltskonda oodates aega parajaks) ning ma poes päris tükk aega veetsin, siis ei saanud ma ju Plikale ei öelda, kui ta endale printsessikingad leidis. Polnud teised isegi alla hinnatud, aga maksid €9.90, nii et ma ei näinud probleemi. Oligi kogu aeg jama, kui pidulikumat kinga vaja läks, seni oli ta lihtsalt tavaliste rihmikutega teatris ja lasteaiapidudel käinud, nüüd on tsip parem variant :)
Mul on plaanis talle sünnipäevaks Aliexpressist mõni koheva seelikuga kleidike tellida (tutu dress), siis ongi sobivad kingad ka olemas :)
Poiss oli aga tüüpiline mees – aina mossitas ja käis küsimas, millal me juba ära läheme :D
Aug 202014
Viimati mõõtsin-kaalusin lapsi juuni keskel. Kaks kuud hiljem on mõlemad täpselt 2 cm pikemad – Plika 117,5 ja Poiss 106 cm. Kaalu on mõlemal juurde tulnud alla kilo – Poiss 19, Plika 20. Jalalaba pikkus on huvitaval kombel täpselt samaks jäänud – ju siis venivad praegu vaid ülespoole :) Ongi hea – riideid on odavam välja vahetada kui jalatseid :D
Aug 202014
Mäletatavasti ostsin laupäeval uue triikraua. Pühapäeval hakkasin triikima. Triikis väga hästi. Ainult et aja jooksul, mil ma triikisin neli pluusi ja kaks seelikut, jõudis see suvalistel hetkedel kolm korda auru asemel riidele loigu vett välja lasta.
Esmaspäeval läksin poodi kurtma, et nende kodulehelt triikraudu vaadates ja jättes valikusse vaid need, millel tilgalukk olemas, seda mudelit näitas, aga reaalselt ei tundu olevat. Müüja vaatas korra karbi peale ja ütles, et ei ole, muidu oleks märge peal. Et koduleht ei pruugigi alati väga täpne olla.
ÜHELGI Tefali raual, mis nad müüsid, polnud tilgalukku, ka mitte kallimatel hinnas 60+. Minu jaoks on ausalt öeldes hämming, et €40+ maksvate triikraudade hulgas üldse leidub isendeid, millel EI OLE tilgalukku, sest no kes kurat tahaks, et triikraud ta pesu suvalistel hetkedel märjaks kastaks… Aga noh. Ju siis mõnel on suva.
Ühesõnaga maksin €10.45 juurde ja ostsin Philipsi. Täpsemalt siis Philips Powerlife GC2965/80 ja hinnaks tuli sel €52.15. Triigib sama hästi kui Tefal ja vett välja ei lase, seega win.
Nüüd on mul ainult üks mure. Mulle meeldis üks teist värvi samalaadne Philips palju rohkem, aga seda Euronicsis ei müüdud ja ma ei hakanud küsima, kas nad annaks raha tagasi, sest seda üldiselt ühelegi poele teha ei meeldi. Lohutasin ennast küll sellega, et teine oleks €65 maksnud ja musta-punase kombo on üldiselt üks mu lemmikuid, aga… Praegu mõtlen küll, et kui oleks võimalus, siis oleks ikkagi võtnud teist värvi, mis siis, et kallima.
Oeh. Ei või ikka rahul olla, mis :P Triigib ju suurepäraselt. Tõeline naine olen, mis muud.
Aug 202014
Miljon täis!
Ainus häda on selles, et ma ei kipu neid lisasid, mida ENNE võtma peab, eriti kasutama. No mul on kogu aeg tunne, et ma raiskan ilmaasjata punkte, ehkki noh, nagu näete, otsa need niipea lõppeda ei tohiks :P Mulle meeldib ikka lõpus abilisi kasutada – alles siis, kui on näha, et neist ka kasu on… Sestap on mul ka kullakangid otsas. Ja hetkel kipub enamasti nii olema, et kasutan lõppu jõudes pigem mõne selle ägeda palli ära, ehkki vikerkaarepallist enamasti piisaks… Aga kui ma need alguses võtan, siis enamasti unustan kasutada ja siis ongi tunne, et maha visatud punktid. Ma olen veidrik, ma tean. Nii kaua, kuni kõiki ägedaid palle iganädalaselt tasuta jagatakse, võin ma seda ju endale lubada. Kui kullakange ka kuskilt tasuta saaks…