2014

Tagasi vaadates

Mõtlesin, et oleks äkki kohane teha väike aastakokkuvõte – kõik teised ju teevad. Vaatasin, mis ma varem kirjutanud olen ja tõdesin, et on tõepoolest nii, nagu tundub – ma teen kokkuvõtteid siis, kui tuju on ja aasta lõpus seda tuju tavaliselt pole 😀

Viimane sissekanne aastakokkuvõtte sildi all on 2012. aasta 1. jaanuarist, kus võtsin lisaks muule jutule lühidalt kokku 2011. aasta. Kuna mulle aga üsnagi meeldib see ülevaatlik kokkuvõte, mille tegin 2010. lõpus tagantjärele viie aasta kohta, võiks samalaadselt ju jätkata. Mõtlesin, et äkki lisaks sinna ka 2005. aasta, sest see oli aasta, mil blogi kirjutama hakkasin. Siis saabki praeguseks täpselt kümme aastat täis 🙂

2005: ülikooli lõpetamine, esimene päris töö, lahkuminek
2006: overworked and underfucked
2007: London ja kohtumine Abikaasaga
2008: ootamatu rasedus ja Plika sünd
2009: pulmad ja oodatud rasedus
2010: Poisi sünd ja oma kodu ost
2011: elu Pärnus kahe lapsega ja säästuremont
2012: juhiload ja Norra
2013: tagasi Eestis, remont, lasteaed, tagasi tööle
2014: maailma parim töö, 30. juubel

2014 möödus töiselt. Aasta algas võlgades, mina töötasin poole kohaga, Abikaasa oli töötu. Veebruarist alates on ta töötanud Pärnus, mina leidsin kevadel uue töö ning olin mais kahes kohas korraga, alates sellest ajast olen nautinud kõige ägedamat tööd, mis minu jaoks hetkel üldse olemas saab olla. 30. juubeli tähistamine nende sündmuste valguses tundus igati kohane 🙂

Hetkel ootan muutusi ühtviisi kannatamatult nii eraelus kui rahalises seisus. Eraelu on kõige olulisem – on asju, mida ma pole blogis kunagi lahanud, aga mis vajaks lüket paremuse poole. Esimest korda pika aja jooksul olen selles suhtes lootusrikas, sest mulle tundub, et ma päriselt leidsin selleks võimaluse.

Rahaline seis on teine kõige põletavam probleem – me elame ära, mis on tohutu edasiminek võrreldes aasta taguse seisuga, aga nüüd oleks vaja saada sissetulekud-väljaminekud selliseks, et elu oleks tsipakene kergem ja elamisväärsem – et saaks rohkem elu nautida ja vajalikke asju (loe: remonti) teha. Ma väga tahaks loota, et me saavutame selle kõik ENNE 2016. sügist, mil lõppev autolaen jätab vabaks just selle summa raha, mis elamisväärsest elust hetkel puudu on (samas remondi suhtes eriti edasi ei aita). Usaldan, loodan. Eks elu näitab.

Üldiselt – bring it on. Lähima kolme kuu eesmärke on üks. Veel 30-aastaselt tahaks ühe asjaga sotid selgeks saada. Aga see on isiklik 🙂

Lootsin blogi 10. sünnipäevaks kõik postitused avalikustada, aga kui ma just ei viitsi iga päev 20 postitust üle vaadata (privaatseid on hetkel täpselt 500), siis ei jõua. Eks näis, pole ka nii oluline. Blogi rindel tahaks hetkel rohkem uut kujundust ja postituste teemasid veidi paremini hallata (tekitada üles riba, kuhu need grupeerida) – aga kujunduse osas pole ka mitte miskit rahuldavat leidnud, seega… Näis. Kõik vastavalt tujudele ja võimalusele 🙂

Tunni pärast läheme ema poole aasta lõppu tähistama. Lapsed jäävad ööseks sinna, meie Abikaasaga tuleme tagasi koju, et uus aasta kahekesi vastu võtta. Õhtul on plaanis kirjutada veel üks traditsiooniline aasta lõpu postitus edusammudest pallirindel.

Kaunist vana aasta lõppu teile kõigile!

Tundub põnev

Maris leidis sihukese väljakutse. Mõtlesin, et võiks äkki proovida. Ma pole küll 100% kindel, kas viitsin, aga äkki…

A book with nonhuman characters – ma eeldan, et ma võin võtta mõne lasteraamatu, kus tegelasteks on loomad, mitte ei pea hakkama mingit tulnukate või muud kamarajura lugema 🙂

A book at the bottom of your to-read list – mul ei ole sellist listi 🙂 Aga vbla siis võtan öölaualt mõne mitteilukirjandusliku (st lastekasvatusliku vmt) teose, neid on mitu tükki ootel, et ma viitsiks. Enamasti ei viitsi, sest väljamõeldud eludesse süveneda on põnevam.

A book you were supposed to read in school but didn’t – ma olin see kohusetundlik, kes kõik läbi luges, nii et sellist vist ei eksisteeri. Aga ma võiks midagi uuesti lugeda, et äkki hakkab meeldima? Mulle nimelt ei meeldinud MITTE ÜKSKI kohustusliku kirjanduse raamatutest, vähemalt keskkoolis… Erandiks vaid omal vabal valikul kaasaegsed autorid ja Krossi “Keisri hull”. Aga äkisti võiks näiteks Bulgakovi “Meistri ja Margarita” üle lugeda? Seda ju kõik kaifivad ümberringi, äkki ma olen nüüd juba nii palju arenenud, et meeldiks mulle ka?

A graphic novel – riskides paljastada avalikkusele oma harimatust, siis mul pole õrna aimugi, mis see olema peaks 😛 Googeldada ka ei viitsi.

A banned book – mitte et ma ühtki sellist teaks. Nõuka ajal olid ilmselt paljud raamatud keelatud muidugi 🙂

A book you started but never finished – haha, ma üldiselt ei jäta raamatuid pooleli, aga viimasest ajast on meeles kaks – Sex and the City ning halli varjundid… Seal sain äkki teise osa peaaegu läbi, enne kui täiesti üle viskas. Ma vist pigem närin ennast hallist trioloogiast läbi. Ja see teine võiks anda linnukese raamatu eest, mille põhjal tehti seriaal, kui ma viitsiks…

50 raamatut. Miks mitte? Mahuvad aasta jooksul kenasti mu “tavapärase” kirjanduse vahele 🙂

Lugemislist

Jõuluootus

Täna sain voodist välja peale kahteteist 😛 Ärkasin muidugi varem, aga mis see loeb. Hommikust sõime vist umbes poole kahe paiku.

Õhtupoolikul küpsetasin piparkooke – tuleb meelde, et lubasin oma taignateost eraldi postituse kirjutada ja seda võiks ju teha… Samas hetkel kuidagi ei viitsi ja pigem vast ootangi ära, kui viimane tainas ka küpsetatud on. Igal juhul küpsetasin täna 20 südant kinkimiseks ja unbes teist samapalju väikeseid söömiseks. Nisujahust tainas on nüüd otsas, riisijahust ootamas.

Esimese riisijahust laari keerasin pekki, läks liiga kõvaks ja piparkooke sellest ei saa – küll aga peaks see sobima suurepäraselt toorjuustukoogi põhjaks, ostsime selleks tarbeks juba toorjuustu ja kirsikompotigi ära (kuidagi tundub, et kirsid võiks piparkoogimaitseainega hästi mekkida). Nüüd vaja ainult välja mõelda, mis puhuks kooki teha – keegi võiks külla tulla lauamänge mängima näiteks 😛 Ja samas, ema juurde aasta lõpu jõuluistumisele oleks ka kindlasti midagi magusat vaja…

Eelmisest aastast kasutamata jäänud tuhksuhkrud said realiseeritud, glasuurisime koos lastega – mina suuri, nemad väikseid kooke. Kinkideks minevad südamed on nüüd kõik olemas, juhhei.

Õhtul kell pool kaheksa tuli pakiteade. Ma nonde pakkide puhul kunagi ei tea, kas töö või eraelu. Ok, enamasti on sõnumis saatja kirjas, aga alati mitte. Ma ei teadnud, et mul oleks ükski töine tellimus tulemas, seega saatsin Abikaasa kohe järele. Oligi täitsa eraeluline ja ei osanud seda jällegi kõige vähematki oodata. Siinkohal saadan palavad tänud ja jõulutervitused päkapikk Virgele – meil oligi just vaja paar jõulukaarti valmis meisterdada, aga polnud materjali. See mure on nüüd murtud 🙂

Lapsed jaurasid magama minemise ajal – Plika oli väsinud ja tahtis magada, Poiss segas teda. Plika läks kurtma Abikaasale, kes tukastas elutoa diivanil ning jäi lõpuks tema rinnale magama. Poiss tuli mulle kurtma, et tema ei taha üksi oma toas magada – tahab, et Plika tuleks ka. Mina porisesin vastu, et ise on süüdi, mis ta siis segas ja lasku aga jalga ning mingu magama.

Vahepeal kuulsin elutoast mingit põntsu ja Plika niutsumist, aga siis jäi jälle kõik rahulikuks. Ja kui ma siis mõni aeg hiljem vaatama läksin:

2014-12-23 23.19.13

Ühesõnaga Plika oli diivanilt maha kukkunud ja magas edasi. Poiss oli leidnud lahenduse üksindusele ja teisele diivanile magama kolinud 😀 Sel ajal, kui ma Plikat süles oma voodisse viisin, kukkus Poiss diivanilt suure mütsuga põrandale 😀 Õnneks vist haiget ei saanud, korjasin ta kähku sülle ja viisin ka oma voodisse. Nii nad siis nüüd kõik magavad.

Lugesin ennist voodis raamatut ja silm hakkas juba kinni vajuma, aga kõigi nende päästeoperatsioonide peale kadus uni täiesti ära. Huvitav, kauaks seda ärksat olemist nüüd jagub, äkki õnnestub isegi raamatuga ühele poole saada 😛 Ilmselt siiski pigem mitte, alles 58% on loetud…

“Minu Jeruusalemma” lugesin eile õhtul läbi, täna kolmandiku Justini “Reisikirjust” (“Reisikirjadest”? Ma tean küll, kuskil intervjuus oli kirjas, et otsusta ise, kuidas käänata tahad… Ma ei suuda otsustada 😀 ). Vahepeal tuli romantilise komöödia vaatamise tuju, aga pärast kümne treileri vaatamist kadus see ära – nagu kõik viimased korrad juhtunud on. Nüüd loen vahelduseks jälle inglise keeles, ehkki jah, peaks vist ikka raamatukogu raamatutele keskenduma, viis tükki ootab veel lugemist.

Meil on päkapikud käinud…

…aga mina neid ei näinud
nägin ainult kingipakke
nüüd ma hüppan rõõmust lakke

Leidsin kotta taarat viies naabrimehe poolt lauale poetatud pakiteate. Tegin sellest pilti, saatsin Abikaasale ning sain varsti vastuseks Dropboxi lingi fotodega paki sisust – see tähendab siis fotod ligi kümnest pakist, mis jäävad ootama ülehomset õhtut, mil need kuuse alla poetada. Üks jõulupäkapikk oli jälle hoogu sattunud 🙂

Eilne päev kadus käest – ma ei suuda näiteks meenutada, mida ma tegin päeva esimese poolega. Järelikult suurt miskit, mis ongi ju puhkus… Või mis.

Ahjaa, õige küll – kuuse ehtisime ju ära!

2014-12-22 16.43.16

Õhtupoolikul tegin 4,6 kilo piparkoogitainast, nelja erineva koostisega. Täitsa ise, Abikaasa aitas ainult ühte portsu veidi kokku segada. Täna õhtul ehk küpsetame igaühest natuke ära, et degusteerida. Esimene maitsmine toimus muidugi tainast tehes ja vastavalt sellele sai järgmiste laaride retsepte kohendatud, aga lõplikult saab hinnata ikka alles siis, kui kook on küps. Ootan põnevusega. Kirjutan sellest kõigest kindlasti eraldi postituse.

Läksin eile õhtul üsna vara magama – raamatu panin käest nii umbes pool üksteist ja väga kaua enda mäletamist mööda lakke ei vahtinud. Abikaasa ärkas hommikul tavapäraselt seitsme paiku, et tööle minna, lapsed olid siis ka juba üleval. Alul tundus, et kaua magamisest ei tule midagi välja, sest lärmi ja tülisid oli üksjagu, aga pärast pudrusöömist läks asi paremaks. See tähendab siis, et Abikaasa tegi putru ja nemad lastega sõid, mina olin voodis 🙂 Magasin kümneni ja mõnulesin siis veel terve tunni poolunes voodis – lihtsalt rõõm oli kuulata, kuidas lapsed teises toas mõnusalt mängisid, ilma ühegi tülita.

Siis jutustasime ja kallistasime tükk aega, koristasime kiirelt kodu, sõime kõik koos võileibu (kellele hommiku-, kellele lõunasöök) ning läksime seejärel mu töö juurde, sest mul oli vaja osta pesugeeli ja sapiseepi ja viimase osa ühest kingitusest. Ja natuke tööasju ka ajada – mis siis, et puhkus.

Vaatasin just kaardilt, et jalutuskäik tööle on täpselt 2km – hm, ma arvasin, et 1,8. No igal juhul, ma küsisin enne lastelt mitu korda – kas te ikka tahate minna, see on üsna pikk maa jala käimiseks. Tahtsid ja käisid selle 2x2km tublisti ära. Tagasiteel küll oli veidi virinat, aga koju me jõudsime ja tänu sellele retkele jäid nad mõlemad kohe kenasti lõunaunne… Plika ju tavaliselt ei maga, seekord jäi protestideta.

Mina sain masinatäie pesu pesema panna ja lõpuks arvuti lahti teha. Ma olen ennast puhkuse ajal teadlikult harjutanud vähem arvutis olema – kaasa arvatud see, et ei jookse iga telefoni märguande peale meili kontrollima.

Kuna Poiss just ärkas ning pesumasin ka lõpetas, siis panengi nüüd jälle arvuti kinni ja lähen toimetama.

Kirjavahetus jõuluvanaga

Mõned päevad tagasi leidsin laste susside seest sellised kirjad:

2014-12-18 00.20.00

See on see koht, kus ma kratsisin kukalt, kas tõesti on olemas haldjas, mida saab juhtida puldiga… Plikalt hiljem uurides selgus, et ühel ta lasteaiakaaslasel olevat olnud.

Poisi kiri tekitas veel suuremat segadust. Hiljem uurides selgus, et tegu on kollast värvi Transformeriga, mida Poiss kutsub kimalaseks – Maximas nägin küll kollast ja Bumblebee nimelist, see oli ilmselt see – maksis miski €20 ringis, mis oleks olnud allahindlusega ehk isegi vastuvõetav, AGA see variant ei käinud robotist autoks. Need, mis käisid, olid teise nimega, sinist värvi ja maksid €36.90 vms – ma ei kujuta päriselt ette, et ma oleks ostnud selle isegi -45% soodukaga. Kas see ongi tulevik? 🙂

Selle kimalasega oli veel sihuke vahva lugu, et ma imestasin – kirjal on kaks erinevat käekirja, millest esimene on küll Plika oma, aga ülejäänu paistis hoopis Abikaasa kirjutatud olevat. Poiss ütles, et ta oligi palunud Abikaasal kirjutada, Abikaasa ise ei mäleta sellest midagi 😀 Poiss oli lasknud siis Plikal paar sõna juurde kirjutada ja oligi jõuluvanale kiri olemas… Täitsa ise tegid nad seda kõike – mina ei algatanud, mulle sellest ei räägitudki.

Igal juhul sel aastal sai ennast veel välja keerutatud:

2014-12-20 00.30.08

Ehk nad unustavad järgmisel aastal ka õigel ajal kirjutamise ära või pean tõesti hakkama mööda poode puldiga haldjaid ja kollaseid autoks muunduvaid Transformereid otsima ning pool palgast mänguasjapoodi jätma 😛

Teine puhkusepäev

Lapsed, sindrinahad, ärkasid hommikul kell seitse. Enamasti saavad nad noil puhkudel omaette suurepäraselt hakkama, aga täna oli vaja tulla kaissu ja hakata nõudma, et tõuske üles ja tehke süüa. Soovitasime õunu ja mandariine, ajasime nad toast välja, keerasime teise külje ja magasime edasi 😀

Abikaasa tõusis kümne paiku, mina ajasin ennast voodist välja kell üksteist 😛 Sõime mõnusalt koos hommikust, panin masinatäie pesu pesema ja istusin siis arvuti taha: sisestasin nädala jooksul kogunenud tšekid Excelisse, panin lõpuks ometi üles müügikuulutused, mida oleks juba ammu tegema pidanud, mängisin palle ja lugesin blogisid.

Meil on nüüd Plikaga kokkulepe, et Poiss magab lõunaund ja teab, et Plika magab ka, teises toas… Aga tegelikult Plika ei pea magama 🙂 Lihtsalt, et Poiss ei hakkaks protesteerima, miks tema üksi peab. Kuna nad läksid aga eile magama 23 paiku ja ärkasid täna kell seitse ning ma nägin, kuidas Plika haigutas, kupatasin nad kahe paiku mõlemad voodisse. Poiss ärkas pooleteise-kahe tunni pärast, Plika magas POOLE KAHEKSANI. Tal oli ju üleeile palavik – eile tundus küll juba terve, aga ju siis oli ikka mingi pisik veel sees, mis vajas välja magamist.

Abikaasa võttis Poisi kaasa ja läks oma õele külla. Mina sain rahulikult pesu kuivama panna, süüa ja Kodutunnet vaadata, põrandaid pühkida ja pesta, vannituba küürida ja kõike muud vajalikku sättida.

Õhtul küpsetasime koos Plikaga ära kapis olnud piparkoogitaigna – mina tegin kümme südant, Plika kaheksa kuusekest. Kohe täitsa ise rullis, lõikus, hiljem kaunistas. Asjalik abiline 🙂

2014-12-20 21.10.49

Ja just siis, kui ma olin jõudnud laua ära koristada ning glasuurituutusid külmkappi tõstsin, jõudis Abikaasa ka Poisiga koju tagasi.

Abikaasa tõi päeval kuuse ja oli plaanis see enne piparkoogitegu ära ehtida. Paraku ei leidnud ma kuusejalga üles, nii et see tähtis toiming jääb homsesse. Piparkoogitainast ka teha ei jõudnud, selle saab siis samuti homme ette võtta.

Igal juhul oli äärmiselt mõnus ja toimekas päev – sai magada, sai puhata ja sai kõik vajalikud koristustööd tehtud. Paar masinatäit pesu vajab veel pesemist, aga muus osas võib jalad seinale visata 🙂

Puhkuse esimene päev

Mul on esimene ametlik puhkus alates sellest ajast, kui pärast viit lastega kodus oldud aastat jälle tööle läksin 🙂 Ok, eelmiste jõulude ajal poole kohaga töötades oli nagunii mitteametlik jõulupuhkus (maja oli lihtsalt kinni) ja jaanuaris sättisin tööpäevad nii ümber, et sain kaks reisigi teha… Aga päris puhkus kui selline, milleks peab avalduse kirjutama ja puha – see on nüüd esimene.

Ma olen terve selle nädala liiga vähe maganud – alustasin vist pühapäeva õhtul raamatuga, mis oli nii hirmpõnev, et ei suutnud seda enne käest panna, kui silmad kinni vajusid… Ja nii terve nädala. Alles täna sain lõpuks läbi.

Ühesõnaga oleks tahtnud täna kangesti välja magada, aga polnud ette nähtud – Maximas hakkas mänguasjade -45% allahindlus ja tahtsin seal võimalikult varakult ära käia. Kuna emal oli ka vaja sinna minna, sain mugavalt küüti… Ainus ebamugavus oli see, et kogu ettevõtmine toimus kell üheksa hommikul 🙂 Ühesõnaga äratuskell helises kaheksast, Abikaasa viis Poisi lasteaeda, Plikal oli eile palavik, nii et tema jäi koju… Saime kolmekesi hommikust süüa, siis läks Abikaasa tööle. Ja varsti tuligi ema – tema mees jäi Plikaga, meie läksime poodi.

Ma pole viimastel kuudel praktiliselt üldse poes käinud. Süüa ostab peamiselt Abikaasa, mina lippan vahel harva vajadusel pärast tööd Rimist läbi. Riideid ostan Humanast viimasel nädalal enne uut kaupa. Muus osas olen sihilikult eemale hoidnud, sest mingit raha kulutamiseks nagunii pole.

Aga jah, nüüd üle pika aja poes käies ei suutnud vastu panna 😛 Pidin ostma vaid kaks lauamängu jõulukinkideks, aga korvi rändas ka mitu puidust mänguasja tulevaste sünnipäevade ja jõulude tarbeks – need olid lihtsalt nii lahedad ja tänu allahindlusele ka pagana soodsad. Samuti rändas kaasa too Playdohi plastiliinipulkade komplekt, mille hiljuti avastasin – poole hinnaga ju, ei saanud poodi jätta. €4.12 eest 16 eri värvi pulka, super diil mu meelest.

No ja siis jäid ette -40% karnevalikostüümid. Ja seal oli üks hirmus nunnu lepatriinukomplekt – punane mustatäpilise tüllist seelikuga kleit (ülemine osa oli küll suht kahtlase väärtusega läikivast riidest, aga seelik tõesti super), peavõru ja tiivad. Lepatriinud, must ja punane, minu suur nõrkus… Lihtsalt ei saanud ostmata jätta, suurus oli õige ja €5.39 tundus selle eest täitsa vastuvõetav. No ja siis pidin ju Poisile ka midagi vaatama – ühtki head komplekti poistele polnud, nii et tema saab piraadimütsi. Ta sai eelmiseks jõuluks piraadikompekti, sealne pearätt hakkabki lagunema.

Ühesõnaga ei olnud mingit plaani ISE lastele kinke osta, sest perekondlikelt istumistelt tuleb neid kokku nagunii umbes seitse… Aga näed, ei suutnud vastu panna 🙂

Siis viis Abikaasa ema Plika enda poole ja mina suundusin linna asju ajama. Kõigepealt oli hambaarst, siis kaks tundi vaba aega kosmeetikuni. Käisin läbi kõik linna ökopoed, ostsin veidi kraami. Uitasin tükk aega Rahva Raamatus, vaimustusin 1500-tükilisest eestikeelse maailmakaardiga puslest (aga kurja, €21.60 ei raatsi selle eest elu sees maksta). Kuna kõht oli tühi ja aega ikka veel küllalt, istusin lõpuks hiinakasse, sõin nende päevapraadi ja lugesin.

Pärast kosmeetikut sain kokku Marisega, kes jõuluks kodumaale jõudis. Istusime tükk aega Rahva Raamatu kohvikus, sõime kooki ja jutustasime.

Viimati käisin väljas söömas oktoobri alguses – sellest ajast alates pole seda rahalistel põhjustel teinud. Ok, pitsa- ja burksiringid on korra kuus ikka olnud, aga see pole see, sest nondel puhkudel sõime ikkagi kodus. Nii et üle kolme ja poole kuu käisin väljas söömas, ühe päeva jooksul kaks korda 🙂 Kohe eriliselt mõnus oli.

Õhtul oli Abikaasa lastega oma ema juures, nii et sain veel kodus üksindust nautida. Nädal oli nii kiire, et ma polnud viimased kolm päeva üldse koristada jõudnud, seega valitses võrdlemisi suur segadus, mida ma õndsalt ignoreerisin – külitasin keset asju täis voodit ja lugesin raamatut 😀 Polnud mingit kavatsust üldse täna koristama hakata, mõtlesin täiega logelemist nautida. Aga kui raamat läbi sai ja blogid ka üle vaadatud, tundsin vastupandamatut kihku veidikene kraamda – kihk muutus töö käigus aina suuremaks, nii et kõik sai täitsa kogemata korda. Ok, mitu masinatäit pesu ootab pesemist ja põrandad samamoodi, aga kõik muu on tehtud – isegi uue vakstu lõikasin ümmarguseks ja klammerdasin laua külge.

Ja just siis, kui viimaseid asju ära panin, jõudis ka perekond koju.

Kas teate, milline rõõm oli lastele öelda, et te võite olla üleval nii kaua, kui soovite! Panime reeglid paika – kui soovivad unejuttu, siis see peab juhtuma enne üheksat, hiljem enam ei saa. Ja õhtul tuleb lärmakaid mänge mängida oma toas ning mina ja Abikaasa peale üheksat nendega enam ei tegele. Aga kui soovivad üleval olla ja ise mängida, siis lasku käia. Uskumatult mõnus… Ei mingit magama sundimist – möllaku, kuidas jõuavad. Eks jaanuari alguses tuleb hakata vaikselt lasteaia graafikut tagasi harjutama, aga aasta lõpuni olgu neil tõeline puhkus ja vabadus.

Mitte ainult lastel muidugi – meil endil ka. See on puhkuse juures minu jaoks parim asi üldse – õhtul soovi korral kaua üleval olla ja hommikul VÄLJA MAGADA.

Nii et mul oli täitsa imeline esimene puhkusepäev. Ühelt poolt äärmiselt toimekas, teiselt poolt äärmiselt hedonistlik. Üle mitme kuu poes mõned asjad osta, väljas süüa ja sõbrannaga lobiseda – rõõmuks pole palju vaja, kohe täitsa eriline tunne oli.

Ahjaa, ja täitsa kogemata juhtus nii, et tassisin täna koju neli pudelit mahemärgiga alkoholi. Me ju ei joo praktiliselt üldse – no ma ei mäletagi, millal viimati… Aga kõigepealt tuli eile kingiks saadud šampus. Siis jäi Riiamarii soodusriiulil näppu üks ökoõlu ning tundus hea mõte see Abikaasale proovimiseks viia. Lõpetuseks käisime Marisega Port Artur 2 toidupoes ning tuli meelde, et Kristhel kiitis seal müüdavat ökoveini… Või siidrit… Või mõlemat 😀 Nii ma siis haarasin alustuseks ühe ökosiidri. Siis nägin ökomärgiga jõuluõlut ja võtsin selle Abikaasale… Siis leidsin ühe ökoveini kah 😀 No ja nii need kõik ära ostetud saidki. Saab puhkuse ajal mõnel õhtul mekkida.

2014-12-19 22.00.44

Homme on plaanis alustuseks välja magada. Siis pesta pesu ja põrandaid. Abikaasal palusin homme meie pikalt edasi lükatud lambimajandus korda teha – vannitoas on kaks lampi kolmest tuksis ja kaks lampi ootavad elutuppa kirjutuslaua kohale seinale panemist, et saaks lõpuks ometi normaalses valguses puslet kokku panna. Piparkoogitaigna tahaks hakkama panna… Ja olemasolevast taignast tuleb südamed ära teha, sest ema ja tema mees sõidavad pühapäeval Rootsi, vaja õekese pere jaoks kaasa anda. Ja kui kodu on täitsa korras, siis saab lõpuks ometi kuuse tuua ja ära ehtida.

Puhkuseplaanid üldisemalt… Puhata 🙂 Logeleda 🙂 Lastega kvaliteetaega veeta – tahaks uisutada, kui liuväli lõpuks tehakse, tahaks metsa jalutama minna, kui lumi maha tuleb… Kui peaks olema võimalik kuskilt tervele perele suuski laenutada, tahaks ehk isegi suusatamist proovida… Ja nii edasi. Perekondlikud jõuluistumised ja Marise sünnipäev. Marisega niisama üksteise külastamine. Loodetavasti satuvad veel mõned sõbrad jõulude puhul Pärnusse ja tulevad külla. Ohtralt lauamänge tahaks mängida – Alias, Scrabble, Yatzy, Kümme… Kuus raamatukogust võetud raamatut ootavad läbi lugemist (ja lugeris veel enam). Hunnikute viisi puslesid ootab kokku panemist. Lemmiksarjadega tahaks järjele saada. Kõik traditsioonilised jõulude ja aastavahetuse filmid (Love Actually, The Holiday, New Year’s Eve, Helisev muusika) ootavad üle vaatamist. Ja otse loomulikult on jõulupuhkuse lahutamatu osa pallimäng – seal on vaja viimane tase lõpuks ära teha. Selle kõige juurde rohkelt maitsvat sööki, ohtralt piparkooke ja mandariine…

Kaks imelist kohustustevaba nädalat. Võrratu.

Scroll to Top