kodumajandus

Kuidas ma robottolmuimeja ostsin

/ elu koos kassi(de)ga, kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Ma olen unistanud robottolmuimejast pikalt, aga miskipärast arvasin alati, et see saab meil olema alles järgmises kodus. Magamistoas on meil küll aastaid väikesed algelised robotid toimetanud – Kaaslane on neid Hiinast tellinud mitmeid. Tema neid seal iga päev paneb tööle, tühjendab ja paneb laadima. Ühe suure ruumi jaoks on need ok, aga terve maja peale kindlasti mitte. Akud on neil ka pigem kehvakesed olnud, aga hiljuti ta just tellis uued akud ja vahetas ära, nüüd jälle puhastavad paremini.

Ülejäänud maja puhastas tolmuimejaga Poiss 3x nädalas. Ja noh, mitte just väga korralikult 😀 Parem kui mitte midagi. Ja hea, et ise ei pidanud tegema. Aga ega meie põrandad siin kunagi puhtusega ei hiilanud pole. Olen õppinud sellest kõigest lihtsalt mööda vaatama. Põrandate piinlik puhtus pole mulle kunagi olnud nii oluline, et ma viitsiks sellepärast ise igapäevaselt tolmu imeda. Meie jaoks oli suur edasiminek juba seegi, kui me siia kolides varstolmuimeja ostsime ja seda regulaarselt mitu korda nädalas kasutama hakkasime – esimeses kodus ma põhimõtteliselt pühkisin põrandat ainult harjaga, sest tolmuimeja oli nii vana ja nõme, et ei kasutanud seda kunagi 😀

Aga olen robotiteemasid ikka aeg-ajalt jälginud ning erinevate isendite arvustusi lugenud. Nüüd üsna hiljuti, kuu-paar tagasi, otsisin jälle mingit mudelit, mida reklaamiti, sisekujunduse jutunurgast, et näha, kas mõni eestlane seda ka päriselt omab ja midagi arvab. Tolle kohta ei olnud eriti infot, aga jäin mingit teemat lugema, kus üks luges ette oma kalli mudeli eelised ja teine vastas, et minu odaval robotil on ka kõik need asjad olemas. Ja see oli mulle tuttav nimi – Jonr P20 Pro – mille kohta olin pikemalt lugenud varemgi. Kiideti, et sel on olemas kõik kallite robotite peamised eelised, aga hind on tunduvalt soodsam.

Nii ma siis otsisingi märtsi keskel uuesti, kus ja mis hinnaga see täpselt müügil on. Eesti e-poodidest sai seda äkki alates ca 480€ eest? Midagi sinnakanti, ma täpselt ei mäleta. Aliexpressis oli hind tol hetkel ainult 260€. 2a garantiid Alist tellides muidugi ei saa. Aga hind oli nii palju soodsam, et minu jaoks oli see läbimõeldud otsus ja kalkuleeritud risk 😀 700-1000€ poleks ma robottolmuimeja eest eales maksnud, aga kõiki neid kallimate robotite omadusi ju ometi soovisin.

Ma kohe ära ei tellinud. Istusin veel selle idee otsas paar nädalat. Vahepeal läks hind 300€ peale, seda jällegi ei soovinud maksta, sest olin näinud, et saab odavamalt. Ootasin veel, käisin vahepeal lehte värskendamas. Ja siis lihavõttenädalavahetusel nägin, et hind oli 265€. Oli uus kuu, ma olin eelmisest kuust isegi pisut plussi jäänud ja seega tundus, et nüüd on aeg küps, tuleb ära tellida. Avastasin veel kupongi, millega sai 25€ alla ja lõpuks maksin üleüldse ainult 243.59€.

Kuna robotitele on vaja ka igasugu lisasid, siis küsisin AI käest, mis need nö vahetatavad osad on ja kui tihti mida vahetada tuleb. Selle tootja puhul oli ette teada, et varuosi koha pealt eriti saada pole – aga ma tellin taolisi tarvikuid nagunii Temust, ka Dysonile. Otsisin välja parimad pakkumised, aga kuna neid nö vahetatavaid vidinaid oli viis erinevat ning komplektid sisaldasid erinevaid asju erinevates kogustes, siis jooksis juhe veits kokku – seega panin parimana tunduvad pakkumised Exceli tabelisse ja andsin selle AI-le analüüsida. Sain kohe vastuseks, et üks on kindlalt parim ja selle ma siis ka ära tellisin. Juhtumisi oli mul viiekas Temu krediiti ka, mille sain ära kasutada, nii et 32€ eest sain endale aasta jagu varuosi – 12 tolmukotti ja moppi, 8 küljeharja, 6 filtrit ja 2 seda nö peamist rullikut. Võimalik, et neid jagub kauemaks kui aastaks, mul igasugune kogemus puudub – pigem arvestasin, et on vaja tihemini vahetada.

Reedel ma need mõlemad ära tellisin – kuna robot shipati Euroopast, siis teadsin, et enne teisipäeva seda teele ei panda. Nii oli – ja juba neljapäeval oli kuller mul ukse taga, seega kahe päevaga jõudis kohale.

Nii et meil ongi nüüd siis uus koduloom 😀 Ja mul muidugi puudub igasugune võrdlusmoment, sest ma pole elu sees varem ühtki robotit omanud (need väikesed magamistoa omad ei lähe siinkohal arvesse) – aga hetkel olen küll väga rahul.

Meie 2cm kõrgete uksepakkudega saab ta hakkama. Sellel on puhta vee ja musta vee paak, moppe peseb kuuma veega ja kuivatab auruga… Vist oli nii 😀 Küljehari, mis aitab paremini tolmu kätte saada – seda ka vist odavatel robotitel pole? Kasutab Xiaomi äppi, mis olevat hea – tuntud ja toimiv, seega parem, kui mingi no name äpp. Imemisvõimsust ja tihedust saab valida. Ise tühjendab tolmu. Kõik saab automaatseks teha. Nii et muud polegi, kui vahel puhast vett juurde ja musta ära valada ning vastavalt vajadusele varuosi vahetada, alates tolmukotist kuni rullikuni.

 

Eks me alles katsetame. Näiteks võin öelda, et öise vaikse imemisvõimsusega ta köögipõrandalt kõiki purusid ära ei ime. Aga neid võimsusi on tal õige mitu – night, standard, strong ja turbo. Eks selgub, millised on kõige optimaalsemad. Seadistasime nii, et esmaspäevast kolmapäevani toimetab ta hommikul alates kella kaheksast – pigem kohe, kui oleme kodust lahkunud, siis on teada, et vähemalt sel hetkel kuskil okset ega s*tta ei vedele 😀 Ja neljapäevast pühapäevani on praegu varahommikul öise režiimiga, sest N-R olen ma kodukontoris ja pigem ei soovi, et robot samal ajal töötaks, nv oleme ka kõik kodus.

Aga no juba praegu on nii palju puhtam, et ma olen pisarateni tänulik, ausõna 😀 Sest ehkki ma olen õppinud põrandate puhtusastmest mööda vaatama, siis ega see ju ei tähenda, et ma ei sooviks puhtamat kodu… See tähendab ainult, et minu mugavus oli sellest soovist tugevam 😀 Küll on ikka imeline, et tänapäeval on sellised võimalused!

Teet muidugi arvab, et see on tema uus mänguasi… Eriline lemmik on küljehari, mis nii mõnusalt kiiresti keerleb roboti alt välja ja nii põnev on üritada sellele käpaga pihta saada 😀

 

Roboti toimetamine mõjus mulle ääretult positiivselt ja tekitas tunde, et nüüd tahan kohe ise ka rohkem koristada, et kõik oleks mõnus ja puhas – nüüd see puhtus ju kestab tunduvalt kauem, kui robot igapäevaselt toimetab. Kui varem oli tunne, et “nagunii on kõik mitte eriti puhas ja mul ei ole nii palju viitsimist, et igapäevaselt korralikult tolmuimejaga puhastada, seega milleks üldse vaevuda ülejäänuga”, siis nüüd on täitsa uus mõtteviis “robot teeb kõik selle igapäevase lihtsama ja tüütuma töö minu eest ära, nii et ma nüüd puhastan ära kõik need imelikud kohad, mida tavaliselt ei viitsi ja kuhu robot ei pääse, et kogu kodu oleks päriselt puhas.”

 

Seega reede õhtul, kui ma pool viis töö lõpetasin, siis selle asemel, et ülejäänud õhtu lebotada ja puhata, ma koristasin kolm tundi järjest igasuguseid selliseid kohti, mida ma puhastan väga harva. No näiteks – köögis puupliiti, mis kattub liiga kiiresti tolmukihiga (ilmselt see on osaliselt ka tuhk?) – ma muidugi aeg-ajalt puhastan seda, aga no mitte eriti tihti. Nüüd siis ülipõhjalikult puhastasin pealt ja külgedelt ja puukorvi alt… Kõik nurgatagused, seinaääred käisin varstolmuimeja peene otsaga põhjalikult üle. Vannitoas ma muidu korra kuu-paari tagant puhastan duši poolt katlakivieemaldiga, aga kogu see põranda osa, mis jääb potist teisele poole, seda veel harvemini… Nüüd siis pühkisin, pesin, küürisin potti ja ka igasugu nurgataguseid. Vahetasin juba reedel mõlemad kassiliivad ära ja jällegi puhastasin põhjalikult kassi kastide tagant… Pühkisin elutoas tolmu ära… Kassipuude ja diivani pealt karvu… Lõpuks isegi puhastasin uksi ja uksepiitasid… 😀 Ühesõnaga alustasin mingist kohast ja sain hoo sisse ja selle hoo pealt mõtlesin, et “mis veel on need asjad, mille puhul alati mõtlen, et peaks tegema, aga kunagi ei viitsi” – ja siis järjest tegingi neid 😀

Nii et jaa, robot mõjus mulle väga motiveerivalt.

Ja kui ma siin juba oma uusimatest puhastusleidudest rääkimas olen, siis ühe soojaga kirjutan ka elektrostaatilisest karvaeemalduskindast. Nägin seda kõigepealt mingis FB reklaamis ja see leht tundus arvustusi lugedes fake. Küll aga tundus, et kinnas iseenesest on täitsa eksisteeriv asi ja Kaaslane minu palvel Temust paari euro eest selle tellis. Ja kuulge, mul on uus lemmik! Ausalt öeldes olengi pärast kinda kättesaamist vist eelkõige seda kasutanud, eelmised kaks lemmikut, millest kirjutasin siin postituses, on pigem seisma jäänud. See kinnas tõmbab nagu veel efektiivsemalt ja on suurema pinnaga, seega kõik saab kiiremini tehtud. Nii et hea kraam, soovitan. Kindlasti müüakse Eestis ka kuskil, aga ei ole aimugi, mis hinnaga. Soovitan Hiinast tellida, sest milleks maksta rohkem 😀

Kuidas ma pusle pärast elutoas suurpuhastust tegin

/ kodumajandus, pusled / 2 Comments

Panin möödunud kolm nädalat kokku 3000tk puslet, mille ostsin kunagi uuena. Mul oli juba ette kokku lepitud, et vahetan selle pärast kokku panemist teise 3000tk pusle vastu, mida olen ammu tahtnud. Nali oli minu kulul, nagu Mallu armastab öelda, sest kui ma pusle kokku sain, oli sealt kaks tükki kaotsi läinud. No ega ei imesta ka – kolm nädalat, viis kassi… Ma küll üritasin olla hoolikas ja kogu aeg kõik kinni katta, aga… Ei üle üldse üllatunud. Lihtsalt pahur.

Ükskord varem juhtus nii, et uuena ostetud puslest oli 2-3 tükki puudu, andsin selle juba ära, hiljem elutoas põhjalikumalt koristades leidsin kõik need tükid üles. Lootsin, et ehk seekord läheb ka nii. Täna oli megalt päikesepaisteline ilm, koristada oli mõnus, kõik tolm ja muu jama hästi näha… No koristasin siis, tõmbasin mööblit eemale, puhastasin meeletult põhjalikult igasuguseid nurgataguseid… Mida ei olnud, olid puuduvad pusletükid. Aga noh, vähemalt on elutuba nii korras, nagu ammu pole olnud 😀 Pole halba ilma heata, eks 😀 Ja tolle teise 3000tk pusle ma ehk ikkagi saan ka vahetatud, lihtsalt millegi muu vastu… Ja selle praeguse siis annan lihtsalt ära… Mis seal ikka.

Tegin täna pilte ka. Vahelduseks selliseid toredaid segaduse pilte 😛 Korras toast pilte polegi 😀 Kõik meie pehme mööbel on kasside poolt lootusetult ära retsitud. Kusjuures pikalt oli kõik üsna ok, me süüdistame selles beebisid ehk eelkõige Teetu ja natuke ka Siimu. No jällegi, mis seal ikka… Saime selle mööbli koos majaga, oleme saanud seda kõik need aastad kasutada ja kasutame seni, kuni maja maha müüme… Uude kodusse ostame juba teadlikult kõige kassikindlamast materjalist diivani, mis võimalik on 😛

Mitte just kõige parem kapp kassidega majapidamisse, mille külge karvad niiviisi kinni jäävad… Tõmbasin tolmukindaga korralikult üle, normaalselt mööblilt saab nii kohe kõik karvad kätte – aga sellelt kapilt… Ei… Kusjuures ega ma rohkem ei puhastanudki… Siiamaani on selline… 😀 Pean millalgi märja lapiga sinna kallale minema, aga täna oli nii palju muud tegemist, et unustasin.

Kui mingeid diivanipragusid puhastan regulaarselt, siis nahkdiivani oma polnud kunagi teinud… Täna tuli pähe sinna vahele vaadata… Kaunis, kaunis 😀

Aga aias on esimesed lumikellukesed! Kui nüüd keegi ainult selle peenra lehtedest ja muust sodist ära puhastaks, et need välja ka paistaks… 😛

Koristamiseks oli aega kella poole kolmeni, siis seadsin sammud teatri poole, kui toimus Sütevaka klassibändide konkurss. Polnud seal kunagi varem käinud, sest see traditsioon sai alguse aastaid pärast minu aega. Väga äge oli kaasa elada ja Plikat laval laulmas näha oli jälle täitsa uus kogemus… Siiani on ta ainult tantsinud.

Õhtul tegime veel sauna ka… Nüüd on hirmus väsimus, vaja kähku magama minna.

Muust elust ka

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, kodumajandus, plika, remont, rõõm, sütevaka / 4 Comments

Üks põhjustest, miks ma eelmisel pühapäeval blogimiseni ei jõudnud, oli ilmselt ka see, et nädal oli äärmiselt sündmustevaene ja muudel teemadel kui “käisin, nägin, tegin” parasjagu heietada ei viitsinud. Sel nädalal on aga pisut rohkem toimunud, nii et on millestki kirjutada ka.

Ma ei mäleta, kas olen blogis varem maininud, et hammustasin enne jõule kuidagi pahasti, nii et üks esihamba plomm tuli lahti. Õnneks mitte täitsa küljest ära, aga oli kohe näha, et kerge pragu sees ja püsib seal ausõna peal. Detsembris ma kohe kindlasti lisaväljaminekut ei soovinud – plomm allus korraldustele ning püsis kenasti oma kohal 😀 Tavapärane aastane kontrollaeg oli mul pandud aprilli, selle ajani poleks kindlasti kannatanud. Kirjutasin siis kliinikusse ja palusin, kas saaks kiiremat aega – nädal möödus, pühapäeva õhtul tuli hambaarstilt kiri, kas saad tulla homme hommikul 8.45. Muidu oleks olnud ideaalne, aga see oli just see päev, mil Kaaslane sõitis autoga Tartusse (ta käib seal iga 5 kuu tagant tervisekontrollis) ja minul oli seega plaan olla autotult kodukontoris. Samas ei tahtnud aega ära ka öelda. Mõtlesin umbes 20 korda oma plaanid ümber – laenata emalt auto (ei saanud, tal oli seda endal vaja ja polnud kindel, kas jõuaks selleks ajaks valmis), sõita bussiga (laadisin igaks juhuks bussikaardile raha), sõita Boldiga (laadisin igaks juhuks äpi alla), minna ikkagi kontorisse (hambaarst on tööle lähemal kui kodule, aga 1,5km hommikul külmas pimedas suure liiklusega tee ääres jalutada poleks ka väga meeldiv olnud), öelda see kuradi aeg üldse ära… 😀 Otsustasin jääda kodukontorisse ja käia hambaarsti juures bussiga, aga siis, kui ma esmaspäeva varahommikul tööarvuti lahti tegin, oli mingi netijama ja ei saanud midagi teha. Mõtlesin, et ok, las Kaaslane siis viib mu enne Tartusse sõitmist autoga kontorisse, seal vast saab tõenäolisemalt jama lahendatud, pakkisin läpaka kaasa, tee peal nägin, et netiprobleem on üldine ja kontoris ei saa ka midagi teha, mõtlesin autos ringi ja palusin tal ennast otse hambaarsti juurde viia, kus ma siis veerand tundi oma aega ootasin. Parandamine läks ootamatult kiirelt ja soodsalt, oli ka aega tavapäraseks hambakivi eemalduseks ja arve oli pärast riigi toetuse maha arvestamist vaid 65€. Kuna tööl netti ikka ei olnud, siis ma ei näinud mõtet kontorisse minna, vaid otsustasin, et lähen ikkagi koju. Bussipeatuses tõdesin, et buss tuleks alles 15 minuti pärast ja mõtlesin, et hakkan siis jala liikuma… Lõpuks läksin terve tee jala – jõudsin samal ajal, kui oleks jõudnud buss – tüüpiline Pärnu bussiliiklus minu jaoks 😀 Netiprobleemi lahendamiseks läks sellest vist veel ca 45 minutit… Ülejäänud päeva sain siis rahulikult kodukontorist tööd teha 😀 Lihtsalt hommik oli selline seiklusterohke 😀

Ah, ja tolsamal päeval ma ju müüsingi töö tegemise kõrvalt veel need pusled maha trenniraha teenimiseks 😀 Aga sellest kirjutasin juba eelmises postituses.

Neljapäeval oli Plikal Sütevakas esimene arenguvestlus. “Vanem võib ka osaleda”, oli kirjas 😀 Mis mõttes võib? Minule nii meeldivad arenguvestlused, põnev kuulda, mis õpetaja räägib 😀 Ja no ekstra põnev nüüd uues koolis, MINU koolis. Plika klassijuhataja on hästi tore ja vestlus ise oli ka väga tore – no selles mõttes, ega teada ju oli, et midagi negatiivset sealt tulla ei saa, kuna Plika on kooliga väga rahul, hinded head, igati aktiivne (tantsib, laulab kooris, osaleb klassibändis) jne. No ja Plika on ju vana optimist ise, nii et ma saan aru küll, miks kõik on rõõmsad, kui ta kuskile kollektiivi satub… Ühesõnaga jah. Oli läbinisti positiivne emotsioon.

Pärast arenguvestlust käisime Plikale uusi saapaid otsimas, sest tal oli ühel saapal pool tallast lahti tulnud – totuke unustas mulle esimesel päeval rääkida, käis järgmise päeva veel täiesti katkise saapaga, siis ma tahtsin minna kohe uusi ostma, aga ta ei viitsinud, nii et käis paar järgmist päeva minu kevad-sügis saabastega, millel on libedad tallad.

Kui seni on lastele jalatsite ostmine olnud pigem “otsime võimalikult soodsalt, sest aasta pärast on nagunii neist välja kasvanud ja uusi vaja”, siis Plika jalg enam ei kasva – seega nüüd, kus saab osta pikemaks ajaks, pole ka kõige odavam hind enam nii oluline. Leidsime Sportlandi Outletist Skechersi saapad, maksid pisut üle 50€, täishind oli ligi 100€. Mugavad, veekindlad, libisemisvastased – Plika on väga rahul ja loodan, et peavad siis hästi vastu ka.

Poiss, kes veel paar-kolm aastat tagasi oli nii õnnelik, kui ma talle pärast pikka tossudega käimist talvesaapad ostsin, sest nii soe ja kuiv ja mõnus, keeldub nüüd igasugustest jalatsitest peale nende Nike tossude, mis ma talle eelmisel kevadel 50€ eest ostsin. No tema jalg vist veel kasvab, aga oleme talle alati võtnud jalatsid väikese varuga, väikseks jäänud need igatahes pole. Ma käisin talle pikalt peale, et palun ostame sulle saapad ka, ei ole normaalne -10 ja lumega käia tossudega… Ei, mul on hea küll. No ma ei jaksanud vaielda, las külmetab siis (ta ise muidugi väidab, et ei külmeta :D). Aga tossud on seni väga hästi vastu pidanud – 9 kuud on olnud igapäevajalatsid, hetkel veel täitsa korralikud. Varem on olnud suvalised tossud ja need on ta pigem ribadeks kandnud, nii et äkki siis Nike kvaliteet on tõesti parem ka? Eks ole näha, kas ta neist millalgi ka välja kasvab – pikkusesse viskab küll siiamaani, viimati oli vist äkki 181cm… Või 182? Ma ise 183cm, nii et varsti oleme ühepikkused. Plika jäi 174cm juures pidama.

Reede õhtul küpsetas Plika Nele retsepti järgi saia. Pani selle ahju ja läks ise üles oma tuppa. Meie Kaaslasega vaatasime telekat ja ka ei kuulnud, kui ahi lõpetas ning taimer kõll tegi. Selleks ajaks, kui me märkasime saia ahjust välja võtta, oli ta pisut küpsem kui oleks pidanud… No maitse oli suht okei ja ära söödud ta sai, aga jah… Ei olnud nii imeliselt pehme ja äärtest krõbe nagu Nele oma… Ei saa päris nii küpsetada… 😀 Inimene õpib… 😀

Eile oli nii imeline päikesepaisteline ilm – lausa lust oli kiigujoogasse ja hiljem koju jalutada. Päeval tegelesin peamiselt pusle panemisega, õhtul vaatasin Clutterbugi ja tema videod mõjusid nii motiveerivalt, et hakkasin pisut enne keskööd koristama 😀 Palju ma muidugi kellaaega arvestades ei teinud, aga panin mitmed asjad ära, mis ammu puhtast laiskusest laiali olid. No näiteks jõuluehete kastid, mis olid kolm nädalat oodanud trepi juures aknalaual, et ma need üles kappi ära viiks… 😛

Motivatsiooni jagus ka tänaseks – ja hea oli, sest vannituba vajas juba ammu põhjalikku kraamimist. Katlakivi eemaldamisele oli liiga pikk vahe sisse jäänud ja põrandal sellest pruunid laigud, riiulid olid kõik sassis ja asjad suvaliselt kuhjatud, sest meil pole seal kunagi olnud head lõpuni toimivat süsteemi… Nii et kohe hommikul tegin kõigepealt puhastuse ja siis tassisin kõik asjad välja, vaatasime üle, viskasime osa ära, panime osa ära andmiseks kõrvale ja ülejäänud organiseeritult tagasi. Paar kastikest oleks vaja osta, et paremini organiseerida, aga see on nagunii ajutine lahendus, oleks ikka vaja vannitoas ka remont ära teha. Esialgu polnud seda plaanis, sest tundus liiga keeruline ja “me ju 5a pärast nagunii müüme maja maha”. Aga tegelikult on viis aastat pikk aeg ja mikrotsementi annab ju panna otse plaatide peale, ehk pole väga keeruline…?

Kraamimine on muidugi ohtlik töö ja selle käigus võib saada kehalisi vigastusi. Meil on vannitoas suur peeglikapp, mille uks oli pärani lahti, kuna ma olin parasjagu asju tagasi panemas. Käisin vahepeal dušinurga riiulile asju viimas, keerasin tagasi ja hoogsa sammuga põmaki laubaga vastu lahtist kapiust… Ei olnud väga meeldiv, ütleme nii 😀 Aga noh, hoidsin külma peal ja praeguseks on see muhk juba tunduvalt väiksem, triip muidugi endiselt nähtav. Eks homme saab siis tööl aru anda, et kas koduvägivald või mis 😀 Kapivägivald! 😀

Remonti oleks praeguseks vaja teha igal pool, aga meil Kaaslasega on mõlemal sellest pool aastat veninud magamistoa remondist trauma. Oleks vaja vahetada mõlemad välisuksed, teha esikus täisremont ja panna sinna põrandaküte (hetkel on see lihtsalt väike kütteta kuubik – talvel kohutavalt külm ja ebameeldiv), köögimööblit oleks uut vaja (ja suuremat külmkappi hädasti) – ja noh, üleüldse kõik eluruumid vajaks värskendust 😀 Aa, ja teisele korrusele oleks ikkagi WC-d vaja, mida me 6a tagasi siia kolides ka planeerisime… No ühesõnaga, edu meile selles kõiges 😀 Ma tahaks luua paremini toimivaid süsteeme asjade hoiustamiseks, aga ütleme nii, et seda on tunduvalt keerulisem teha, kui sisekujundus on pigem selline vanaaegne… Ikea cube storage pole nagu päris see… 😀 Elutoas tahaks KÕIK välja vahetada – diivanid ja tugitool on praeguseks vanad ja väsinud, kirjutuslaud ja sektsioon ebapraktilised…

Kui me siia kuus aastat tagasi kolisime, siis nii jubedatest oludest, et kõik tundus absoluutselt imeline. Aga inimene elab, inimene harjub, inimene tahab areneda. Kodu aga, vastupidi, kulub… Tunnen ennast siin muidugi endiselt sada korda mõnusamalt kui eelmises nõukaaegse vaibiga kodus, aga… Tahaks jälle seda tunnet, mis oli kuus aastat tagasi siia kolides. Selle jaoks on vaja omajagu remonti teha…

Igal juhul, peale vannitoa jõudsin koristada ka osa tagumise esiku kapist, mis samuti kiirelt sassi läheb, sest pole sinna kunagi suutnud lõpuni toimivat süsteemi luua. Ülemise korruse koridoris panime asju ära ja sorteerisin raamatuid (kui viitsiks nüüd veel nende kolme kuhja ära andmisega tegeleda) ning laste eelmiste aastate vihikuid (ma ei ole raatsinud midagi ära visata, ehkki ilmselt mingi hetk peaks… Aga waldorfkooli vihikud on ju nende “õpikud”…).

Ja õhtul tegime sauna! Meil jäi vahepeal saunatamisele hiiglama pikk vahe sisse – soojal ajal pigem ei viitsi ja vahepeal remondi ajal oli saun remondiasjade hoiustamiseks… Isegi mitu aastat äkki ei ole teinud… Aga nüüd 1. jaanuaril tegime üle pika aja ja täna jälle. Külma ilmaga väga mõnus. Kassid hiljem nautisid ka.

Mul on üks kassipostitus ka plaanis, mida minult kommentaaris paluti, aga sellega läheb veel natuke aega… Tuleb, tuleb… Ükskord tuleb 😀

Korrastamisest

/ kodumajandus, kutsumuse otsingud, rõõm, TV/sarjad / 3 Comments

Oh, kuidas ma armastan sarju, kus kodusid ilusaks tehakse!

Alguse sai kõik ilmselt “Extreme Makeover: Home Edition” vaatamisest – seda veel teismelisena ja telekast, kas see võis olla 90-ndate lõpus?

Konkreetsemalt korrastamise teemal oli vist esimene sari, mida vaatasin, Anthea Turner “The Perfect Housewife”, mida tutvustas mulle Morme, aasta oli siis 2011.

Vahepeal oli aastaid “Kodutunne” 🙂

Jälle korrastamise lainel, ei teagi, kuidas selleni jõudsin, “Obsessive Compulsive Cleaners”, YouTube’ist kõik hooajad ära vaadatud. Neil mingit konkreetset kanalit pole, aga kui panna otsingusse full episodes, siis tuleb kenasti.

YouTube’ist korrastamise sisu otsides leidsin mingil hetkel täiesti juhuslikult Mai Zimmy, kellest sai minu suur lemmik, olen kõik tema videod algusest peale ära vaadanud – okei, kunagi üliammu päris alguses olid titeteemad, mis ma kõik vahele jätsin ja ka shop with me videod jätan vaatamata, sest eestlasena mul neist mingit tolku pole. Tema videotele sai mingil hetkel ring peale ja otsisin edasi.

2023 kevadel googeldasin parimaid korrastusteemalisi sarju, vaatasin sutike üht ja sutike teist, enim köitis “Hot Mess House” – avastasin, et selle tegijal on oma Youtube’i kanal Clutterbug. Praegu on tal juba aastaid väga hästi tehtud professionaalne sisu, aga kuna tahtsin mingi hetk hardcore fännina kõiki ta videosid algusest peale vaadata, siis kuskilt noppisin välja, et tema esimene kanal oli hoopis Malitose79, nii et hakkasin aga seal otsast pihta. Kannatasin ära algusaegade kehva kvaliteedi, sest minu jaoks oli nii ääretult põnev jälgida tema arengut – emana, abikaasana, korrastajana. Mul on kusjuures siiani mingi osa tema videotest vaatamata – september 2020 kuni aprill 2023, kui nüüd täpne olla – kontrollisin üle 😀 Aga ma olen ära vaadanud suht kogu tema sisu alates 2010 kuni 2025 – ja seda oli üksjagu 😛 Peakski ikkagi selle vahepealse osa ka ette võtma, see oli tema elus ülipõnev aeg – just siis, kui ta tõeliselt edukaks sai.

Olen üritanud leida veel sisuloojaid, kes on oma kodu korrastamisest videosid teinud, aga kui nad on liiga aeglased või igavad, siis ma lihtsalt ei viitsi vaadata 😀 Olen ise optimistlik ja kiire tempoga, MaiZimmy ja Clutterbug on täpselt sama hoogsad ja optimistlikud – neid vaadates ei hakka kunagi igav.

Marie Kondo raamatut ma näiteks lugesin ja meeldis väga, aga tema sarja üritasin vaadata – ei viitsinud.

Huvitav ühisosa mu kahel lemmikul korrastussisu loojal on see, et mõlemal on ATH. Seda inspireerivam on vaadata, kuidas nad on suutnud välja rabeleda segadusest ja tekitada süsteemid, mis toimivad. Naudin nende puhul ühtviisi nii korrastamise kui eraelulist sisu. Ainult üks poleks pooltki nii huvitav kui mõlemad koos. Isiklik kogemus korrastusteekonna taga loeb nii palju.

Clutterbugi taust on eriti inspireeriv. Esimest korda kuulsin sellest tema podcastist. Ma üldiselt podcaste ei kuula, sõltuvalt sisust eelistan kas lugemist või videote vaatamist, lihtsalt kuulates läheb mõte rändama. Aga korra nädalas veedan tunnikese kassitoitu lõikudes, et seda sügavkülma panna – ja see on konkreetselt nii igav, et isegi podcastid lähevad kaubaks 😀 Tavaliselt kuulan siis Salajutte. Aga kui nägin, et Clutterbugil on üks podcasti osa tema lapsepõlvest ja ATH-st (ta sai diagnoosi 40-aastaselt), siis kuulasin seda ja ohhetasin-ahhetasin – mul polnud aimu ka, kui keeruline tal see algus oli.

Täna viskas Youtube mulle ette tema NeuroDiversion 2025 konverentsi ettekande. Ja ehkki ma olin sedasama sisu juba podcastis kuulnud, vaatasin selle pooletunnise video ka ära. See, et teda sinna peaesinejaks kutsuti, oli suur asi ja tore oli sellest osa saada. Ja ettekanne oli äärmiselt inspireeriv!

Minu jaoks on korrastussisu vaatamine üleüldiselt tõeline inspiratsioon. Ühel heal päeval, ma luban, hakkan ise ka sellega tegelema. Mind väga kõnetab Clutterbugi viis jagada inimesed korrastusstiililt neljaks, lähtuvalt sellest, kas nad eelistavad, et asjad oleks peidus või silma all ning kas neile meeldivad detailsed või võimalikult lihtsad süsteemid – näe, siin on tasuta test, kui tahad teada, mis tüüpi sina oled. Mina vajan enda ümber korda ja rahu, seega asjad peavad olema peidus ja olen pigem detailiinimene. Samas olen laisk ja hindan süsteemide lihtsust 🙂 Nii et põhiloomuselt ja testitulemuselt olen küll cricket ehk kilk, aga igapäevaelus püüdlen süsteemides kohati ladybugi ehk lepatriinu poole. Minul on lihtne olla organiseeritud, sest üldine arvamus organiseerituse kohta ongi täpselt see, mis mulle sobib. Aga igaühele leidub toimiv süsteem – tuleb vaid teada oma tüüpi.

Korras kodu on minu arust üks kõige olulisemaid asju üldse, igaühel peaks see olema. Ja ma tahaksin nii väga, et ma saaksin inimesi sellega aidata ja neid nõustada. See on kõige lähedasem asi kutsumusele, mis mul kunagi olnud on. Küsimus on ainult, millal ma ükskord sellega tegelema hakkan 😀 Kui jätta kõrvale see, et ma juba kooliajal käisin sõprade sahtleid koristamas, siis siiani olen aidanud ainult õel oma kodu korrastada. Järgmine samm oleks leida mõni huviline kuskil läheduses, kellel oleks vaja abi ja kelle peal ma saaks veel harjutada – no ja kui ma olen piisavalt harjutada saanud, siis ühel hetkel võiks vaikselt üritada sama asjaga raha teenida. Aga praeguse palgatöö kõrvalt, mis on vajalik laste kasvatamiseks ja arvete maksmiseks, korrastamiseks just ülearu palju aega ei jää. Endagi kodus on mingid süsteemid, mis ei toimi nii hästi kui peaks… Võiks ju kõigepealt need korda saada 😀

Parimad kassikarvade eemaldajad

/ elu koos kassi(de)ga, kodumajandus / 8 Comments

Puhastasin siin just nädalavahetusel seemisnahast jalatseid, mille Plika oli jätnud kasside poolt käidavasse kohta ja mõtlesin, et sellest võiks ju täitsa blogida. Staažikas viie kassi omanik, nagu ma olen 😀

Olen katsetanud igasugu erinevaid variante, kõigepealt näitan oma kahte lemmikut.

Kummist hari – mul on Norwexi oma, aga raudselt leiab samalaadse soodsama hinnaga ka Temust või Alist (ise pole otsinud). Endiselt on alles ka põrandahari, millest ma blogisin juba ligi 12 aastat tagasi, aga noil päevil  puhastame põrandaid ikkagi eranditult varstolmuimejaga.

Kummist hari töötab hästi kassi ronimispuude ja näiteks ka ülalmainitud karvaste seemisnahksete jalatsite puhul. Jalatsite pind on ebatasane ja kumer, aga selle harjaga sai karvad täitsa hästi kätte. Poisi toas on kaks pisut karedast riidest kontoritooli – nende pealt saab ka selle harjaga kõige paremini karvad kätte. Isegi puuvillastelt heegeldatud pitsist kardinatelt (mille külge aknast välja vaatavate kasside karvad mõnuga tihkelt kinni jäävad) võtab üsna hästi (ehkki nende kardinatega, nagu avastasin, on pesumasina õrnprogramm + kuivati kõige efektiivsem kombo).

Teise lemmiku leidsin Clutterbugi soovituse kaudu – tema promos ilmselt Amazoni, mina otsisin Temust üles, maksis ca 3€. Töötab ülihästi sametist diivani peal ja mingite rõivaste peal samuti. Ülimugav puhastada, aeg-ajalt peab ainult seest karvu ära viskama. Diivani pealt saab kummist harjaga ka üsna hästi karvu kätte – paremini kui tolmuimejaga – aga see alumine on veel mõnusam.

See vidin töötab tegelikult samal põhimõttel nagu eelmine, aga pole üldse nii mugav kasutada ja jäi seisma. Eks ta midagi eemaldab, aga… Keskel oleva käepidemega on palju efektiivsem. Ja selle teise plastist vidina sisse puhastamine pole ka üldse nii mugav.

Mida väga mõjusate videotega reklaamitakse, aga mis mulle ÜLDSE ei meeldinud – allolevat tüüpi eemaldaja. See olevat väga efektiivne… Aga seda täiesti siledatel pindadel 😀 Kui on natukenegi krobelisem, jääb kohe külge kinni ja tõmbab niidid välja. Suvaline õmblus või pisut ebaühtlasem rõivapind… Ühesõnaga mind ajas närvi, mul polnud ühtki nii siledat pinda, kus peal seda kasutada ja andsin ära… Äkki isegi viskasin ära 😀

Majapidamises on ikkagi olemas ka ühekordse kasutusega kleepuv rull, seljas olevate riietega on seda siiski kõige mugavam kasutada – üritame siiski minimaalselt.

Seda pakume eelkõige külalistele, ise kasutame näiteks enne viisakamaid üritusi – riietume küll vahetult enne kodust väljumist, aga vahel suudavad ikka mingid karvad ennast tee peal külge haakida 😀 Sarnase välimusega kleepuvad pestavad (kummist?) rullid eksisteerivad ka ja Kaaslane vist kunagi ühe prooviks tellis, aga see oli nii mõttetu, et läks suht kohe prügikasti.

Enamjaolt eemaldab meie riietelt kassikarvad aga muidugi kuivati – ilma selleta ei kujutaks elu ettegi 😀 Ja kuivatis on meil ka terve hunnik kuivatipalle – mingi kuus vähemalt 😀 Osad lambavillast ja kaks mingit teistsugust ökopalli, mis on… Maiteagi, kummise pealispinnaga. Pallidega on kuivatusaeg lühem ja karvaeemaldus efektiivsem.

Põrandaid, nagu mainisin, puhastame Dysoni varstolmuimejaga. Kindlasti on ka odavamaid sama efektiivseid, aga kui ma viis aastat tagasi ostsin, siis läksin kindla peale välja, seda soovitati kõige rohkem. Meil on kõige soodsam mudel, Absolute V8. Enne pühkisime põrandaid ainult harjaga, sest majapidamise ainus tolmuimeja oli nõukaaegne – haises, mürises ja oli nii ebamugav, et ei kasutanud seda praktiliselt kunagi. Nüüdki ei kannata ma juhtmega tolmuimejaid, olgu need siis kaasaegsed. Tean, et on võimsamad, aga no kui ei viitsi kasutada, siis lõppkokkuvõttes saab puhtama kodu siiski varstolmuimejaga 😀 Tegelikult tahaks muidugi robotit, one day… Odavamaid roboteid on Kaaslane otse Hiinast tellinud mitmeid, meie 20-ruuduse magamistoa puhastamiseks sobivad. Aga allkorrusele oleks efektiivsemat isendit vaja.

Robotitega seoses üks naljakas seik ka. Helistati millalgi mulle ja pakuti, et tuleme täitsa tasuta koju ja näitame head robotit. Ma kusjuures oleks nad täitsa kutsunud, aga… Kõne katkes iseenesest ära. Kuna ma olin avaldanud eelnevalt kahtlust, kas meie praeguses elamises robot efektiivselt toimida saaks, siis helistaja ilmselt arvas, et ma olen ebaviisakas ja pole huvitatud. No ma ausalt polnud ja kui ta oleks tagasi helistanud, oleks kaubale saanud, aga ise ka ei hakanud… 😀

No ja siis ükspäev teatas Kaaslane, et tema leppis sama aja kokku. Mina rõõmustasin, et saame ikka kätte oma demo. Käis mees, näitas Schbot F1 mudelit, no toimetas kenasti ja jutt oli ilus. Rääkis ka, kuidas S8, mis poole odavam, on ikka palju kehvem ja… 😀 Kuna kumbki meist aga polnud valmis tonnist väljaminekut tegema, siis saime nädala mõtlemisaega ja lepiti kokku päev, mil mees pidi tagasi helistama. Kaaslane aga… Ütleme, et ta ei ole nii kohusetundlik kui mina selliste numbrite salvestamise suhtes – samuti, kui ta kohe vastu võtta ei saa, pole ta nii aldis võõrastele numbritele tagasi helistama. Ja tol perioodil oli tal neid vastamata kõnesid võõrastelt numbritelt (osalt tööga seoses) vist õige mitmeid. Ühesõnaga ta lihtsalt lasi selle mehe (kogemata) üle.

Seega Schboti müügiesindajatel oleme ilmselt mõlemad mustas nimekirjas kui ebaviisakad tohmanid, ehkki me seda tegelikult üldse ei ole 😀

Aga see jutt, et nemad on ainsad, kes robotitele 5a garantiid pakuvad, oli igatahes sulaselge vale, mul mingi teine robot reklaamib ennast FBs pidevalt just sama argumendiga 😛

Igatahes ei teagi. Minu eelarvesse robot väga ei mahu. Dysoni ostsin mina, äkki Kaaslane ostab kunagi korraliku roboti ka, mis allkorrusel toimetada suudaks 😀

Ja et te jumala eest ei arvaks, et meil on karvavaba kodu – need vahendid on bare minimum, et karvade sisse ära ei uppuks. Tegelikult tahaks palju puhtamat kodu, aga ilmselgelt laiskus võidab 😀 Selleks ongi robotit vaja!

Kuidas teie kassikarvadega võitlete?

Scroll to Top