Apr 042021
 

Märtsi teine pool läks menüü mõttes täitsa metsa. Mõtlesin, et ei tee ette, vaid planeerin jooksvalt, aga tööd oli palju, õhtuti olin surnud ja ei jaksanud üldse söögitegemisele mõelda. Üht ja teist sellegipoolest tehtud sai, millest tagantjärele aru anda. Ja õppetund, eks, oli kõige olulisem – peab

Viimaseks nädalaks sai vähemalt teiseks pooleks menüü tehtud – Kaaslane ju jõudis koju :) Aega mul selleks eriti polnud, seega võtsin kiiruga mõned me lemmiktoidud ja valmis ta oligi.

Aga siis tagasiulatuvalt menüü ja kommentaarid.

E 15.märts verivorst ja praekapsas
T 16.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 17.märts oapallid hapukoore-majoneesikastmega
N 18.märts koorene kanapasta
R 19.märts kinoasalat
L 20.märts kanasupp
P 21.märts

 

Verivorst oli Saaremaa poes eriti hea hinnaga, sai sellepärast ostetud. Praekapsas maitseb kõigile. Oleks ahjukartulit ka kõrvale tahtnud, aga ei viitsinud teha. Süüa tegi Poiss. St, noh, torkis vorste kahvliga ja pani need ahju ning kapsa potti soojenema :D

Riisinuudlid wokitud aedviljadega oli käigu pealt improviseeritud tervislik kiirtoit – polnud eriti midagi varuks, polnud ühtki liha sügavkülmast välja võetud. Mõtlesin tükk aega ja lõpuks mõtlesin välja, inspiratsiooniks ikka Sandra Vungi retseptist saadud ideaalne kombo riisinuudlite maitsestamiseks – sojakaste-koriander-kurkum. Pakk wokisegu pannile, nuudlid peale, maitsestasin – valmis. Kõik sõid ja kiitsid.

Oapallide retsepti võtsin ka Sandra Vungilt, sest parasjagu oli käimas kaunviljade nädal, aga see jäigi mu ainsaks katsetuseks, sest rohkem ei jaksanud. Salati jätsin tegemata ja pallid üksi olid kuivavõitu, enda viga, eks :D Aga noh, võimalik, et proovin kunagi täisretsepti ka järele.

Koorese kanapasta tegi Plika, sest ma ei jaksanud mõelda ega ise teha.

Kinoasalatiga oli selline lugu, et päev varem polnud mul lõunaks midagi süüa, tegin kinoat – aga kogemata liiga palju. Sisse hakkisin vist marineeritud kurki, sest muud polnud… Mitte et mulle maitseks marineeritud kurk :D Ühesõnaga pool jäi järele. Järgmine õhtu siis lisasin sellele purustatud keedumuna, kirsstomateid, tegin peale õlikastme… Maitses palju paremini :D

Samal õhtul kätte saadud ahju õnnistasid lapsed sisse pitsaga.

Paar päeva hiljem sai esimene leib ka tehtud:

Ahi mahtus mõõtudelt ideaalselt ja mul on nüüd lõpuks ometi pisut suurem plaat :)

Jogurti tegemise õpetus oli isegi ahju kasutusjuhendis ja tundub üsna pädev. Ma polnud veel nii kaugele jõudnud, et minna uurima, mis juuretisega jogurtit praegusel ajal poest saada on, kui jõudis kohale Krissu sünnipäevakaart ja ühes sellega ka pakike jogurtibakterit. Plika saab varsti ära katsetada.

Kanasuppi tegin esimest korda elus. Turult sain hirmkalli talukana (1,5kg maksis ca 12€) – selle koivad ja tiivad eraldasin, pisut fileed sain ka, ülejäänust keetsin puljongi (ei viitsinud sinna midagi sisse panna peale soola, ehkki retseptid ütlevad, et paneks juba maitseks juurvilju) ja supi (suht standardse – kartul, porgand, porru, seller). No JUBE hea sai ja LIIGA kiiresti otsa :D

E 22.märts sushi (ei teinud ise)
T 23.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 24.märts vein, juust, krõpsud
N 25.märts jacket potatoes tuunikalaga
R 26.märts tortillapitsa salaamiga
L 27.märts koorene salaami-šampinjoni pasta
P 28.märts

 

Sünnipäevanädalal oli söögitegemisega eriti kehvasti. Teisipäeva lõunaks sai uuesti tehtud nädal varem avastatud wokirooga – suurema koguse, et jaguks õhtuks ka. Kolmapäeval oli veiniõhtu snäkkidega.

Neljapäeval kordasime üsna hiljuti menüüs olnud tuunikalaga ahjukartuleid, sest menüü ju puudus ja nende jaoks olid asjad kodus olemas. Reedel sain Saaremaa poest soodsa hinnaga salaamit, nii et laisalt tegime tortillapõhjal pitsat – salaami ja punase sibulaga. Laupäeval oli vaja ülejäänud salaami ära realiseerida ja proovisin seda retsepti pisut lihtsamal kujul (pähkleid mul polnud ja mozzarella mu arust miskit eriti juurde ei andnud, aga salaami-seened-juust kombo oli päris mõnus).

E 29.märts McDonalds
T 30.märts tomatisupp
K 31.märts hiina kana
N 01.apr mulgi puder
R 02.apr lõhesupp
L 03.apr tuunikalapirukas
P 04.apr brokoli või ja küüslauguga, tatar sibulaga

 

Esmaspäevaõhtused plaanid läksid nii, et polnud aega süüa teha, jõudsin koju peale üheksat ja võtsin mind oodanud Poisile burksi (Plikat polnud kodus). Endale ka muidugi. Magustoiduks olid maasikad :D

Teisipäeval tegime oma lemmikut tomatisuppi (pane blogi otsingusse tomatisupp, saad retsepti), sest soodushinnaga mozzarella. Seekord tegi Plika ja imestas, et NII LIHTNE ongi :D Kolmapäeval tuli Kaaslane ja tema auks sai söögiks me lemmik hiina kana, mille retsepti tuleb samuti välja blogi otsinguga. Neljapäeval vana lemmik mulgipuder. Reedel võtsin sügavkülmast välja lõhe supikogu, mida oli nii palju, et pidin puljongi keetmiseks garaažist suurema poti tooma ja see induktsioonpliidil ei töötanud, nii et sai puupliidil suppi keeta. Eile tegin tuunikalapirukat, mis oli täitsa maitsev ja võiks teinekordki teha (ehkki sibulapirukas on ikka kõikse parem).

Täna oli päeval kõht tühi ja külmkapis pikalt järge oodanud üks brokoli. Ma pole brokoliga just kõige suurem sõber, kuidagi ei oska teda valmistada, pasta sees ei maitsenud… Aga nüüd googeldasin, kuidas maitsvalt teha, lugesin Perekooli teemat ja leidsingi ideaalse lihtsa retsepti. Panin soolaga maitsestatud keevasse vette minutiks tükeldatud brokoli, kurnasin siis vee, lisasin võid, pressisin sisse paar küünt küüslauku ja raputasin kaane all kõik korralikult segi. No tõsiselt imemaitsev sai! See lühike keetmine tegi brokoli nii ilusaks erkroheliseks, see oli ühtaegu krõmps ja mahlane. No ja või ning küüslauk… Nom. Jälle üks tervslik lihtne kiirtoit lisaks, mis sobib kodukontori kiireks lõunaks.

Õhtuks tegime tatart praetud sibulaga, sest mõlemat oli kodus olemas ja kalasupist oli kopp ees. Seda saab veel mitu päeva lõunaks süüa :P

Aga üldiselt on jah nii, et nüüd, kus Kaaslane on kodus, peab ikka iga päev süüa tegema :D Seega järgmise nädala menüü on paigas, küll väga ei viitsinud uusi retsepte otsida, pigem vanad ja äraproovitud. Aga ei seljankat ega riisi-spinatipihve pole ma varem teinud, nii et miskit uut ikkagi ka. Eks näis, kuidas siis tegelikult läheb. Selline tunne, et peab hakkama kaks korda päevas kokkama, Kaaslane muudkui näljendab… :D Nii juhtub, kui üle poole aasta ühes väikeses ruumis kinni istuda ja siis järsku saab terves kahekorruselises majas ja aias ringi toimetada. Ega ta palju järjest ei jaksa, ikka tasa ja targu ja pidevate puhkepausidega, aga ISU on igatahes hea :D

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulipudru vorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr läätsekarri
R 09.apr pad thai
L 10.apr riisi-spinatipihvid
P 11.apr kapsapirukas
Mar 072021
 

Mulle meeldib küll üle kõige elav tuli – pole midagi hubasemat kui puuküte – aga ma olen üsna laisk kütja. Ei oleks ma kindlasti põhikütteks puukütet valinud, kui ma oleks endale üksinda elamist ostnud, aga kuna Kaaslane küttis, siis win-win, eks. Kuniks ta alatult pooleks aastaks haiglasse põgenes ja mu terveks kütteperioodiks üksi jättis… On alles jultumus :D

Igatahes jah… Pisut vaevaline see algus ehk oli, kui ma ikka üldse aru ei saanud, kus mis on (olen siin varem korduvalt maininud ka, kuidas kõik erinev küttematerjal oligi läbisegi ja suvaliselt) – mida edasi, seda sujuvamaks kõik läks. Kujunesid välja oma süsteemid ja oma loogika.

Nüüdseks olen jõudnud sinnamaale, et kogu brikett on otsas ja kütan ainult puudega. Mis oligi eesmärk :D Sest PÄRIS puid pliidi alla panna on mõnusam kui pudisevat briketti või ebastandardseid klotse, mis kuskilt saekaatrist üle jäänud. Olen esimest korda elus saanud sina peale ka ahju kütmisega – siin on lihtsalt mõnus ahi :) Pliit on pisut liiga väike, aga olgu peale, kütab siiski tublisti.

Kuulge, mis mõõdus teie puupliidid on? Mul on 40×73, kõrgus 72, see auk, kust puid sisse panna, 17×20. Minna ütles võrdluseks, et tal 50×90, kõrgus 78, puude ava 20×28. Nii et tundub, et mul ON nõmedalt väike pliit :D Selles mõttes ei saa üldse kurta, et ta KÜTAB ära kogu maja kenasti (meil ju lisaks soojamüürile seal taga köögi põrandaküte, võrdlemisi mahukas boiler ja teise korruse tubade radikad), aga selline tunne on, et muudkui topi neid urrima puid paarikaupa juurde ja noh, suurim feil on ikkagi see, et praeahju pole.

Olen alati armastanud pliiti kütta, sest sellega saab kiirelt sooja, aga praeguse pliidi kõrval olen hakanud väga hindama me suurt mõnusat ahju, mille saan puid täis toppida ja see toimetab siis omasoodu. Eelmises kodus oli lihtsalt nõme ahi ja see asus lisaks remontimata poole peal, kus oli nõme seda kütmas käia. Noid muresid siin pole :) Ahjuga on mul muidugi see teema, et ehkki kõik väidavad, et üle ühe ahjutäie korraga kütma ei peaks – kui ma seda teen, jääb ahi alt täitsa jahedaks. See on suur ja kõrge, ulatub teise korruse tubadesse. Aga no mina tahan, et see alt ikka ka mõnusalt soe oleks. Nii et kui esimene ahjutäis on ära põlenud, panen veel korra puud sisse, vähemalt pooltäis või täitsa täis. Siis alles läheb soojaks alt ka. Tean ju küll, et ahi lähebki soojaks viivitusega, aga olen korduvalt proovinud, et ok, kütan siis ainult ühe ahjutäie ja ei pane puid lisaks – no ei lähe alt soojaks tagantjärele ka :D Nii et ma ei tea. Kas kellelgi on veel nii, et suur ahi ja peab pikemalt kütma? Võrreldes pliidiga on see ahi ikkagi nii mõnusalt isemajandav… Pidevalt pliidi alla puude toppimise ma lihtsalt unustan ära tihti, kui olen süvenenud töösse või raamatusse :D

Piltidel on veebruarikuu jooksul üles pildistatud hetked puude ja briketiga majandamisest. Hästi oluline, eks :) Aga mul endal on rahulolu suur, kui saan jälle restid-korvid puid täis veetud.

Mar 072021
 

Homme täitub kuu sellest müstilisest päevast, mil mu elu osaks sai väga ootamatult kuivati. Kortsude vastu, ütlen ausalt, pole ta küll suuremat aidanud. Need asjad, mis enne kortsus olid – voodipesu, mõned paksemad teksad – on nüüd ka. Kõik mu voodipesu on odavama otsa puuvill, ilmselt sellepärast. Kavatsen osta endale katsetuseks mõne kvaliteetsema komplekti ja vaatan, kas on mingit vahet. Olen katsetanud eri programme ja täituvust, mu arust suuremat vahet kortsude mõttes pole. Enamik riideid kuivasid ka restil suht sirgu – need tulevad kuivatist samamoodi sirgelt :D Aga need on nüüd nii PEHMED! Ja KARVAVABAD! See on lihtsalt imeline!

Kõik kummutisahtlites olevad riided on praeguseks pesust ja kuivatist läbi käinud – puude peal rippuvate riieteni pole veel jõudnud, viitsimine sai vahepeal otsa, küllap mingi hetk võtan ette. Kuna kontoris ma ei käi, siis sealt kapist peaaegu kunagi midagi vaja ei lähe ka :D

Huvitav, millal ükskord saab kuivati filtri puhastamine olema tavapärane majapidamistöö, mitte rõõmust kiljuma panev tegevus? :D Siiani küll naudin ja imestan iga kord seda tolmu- ja karvahunnikut nähes. Ning rõõmustan kogu südamest, et me riided sellevõrra puhtamad on.

Ja noh, järgnevad pildid on väga-väga kaunid ja olulised, eks, üldse ei korda ennast :D Ega ma nüüd kaugeltki igast kuivatatud korrast filtripilti ei tee, aga vahelduva eduga… Seda jama muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb… Ehkki ajaga võiks seda nagu teoreetiliselt vähemaks jääda, ei?

Igatahes. Minul polnud aimu ka, milline see sodi on, mis kuivatisse jääb. Nii et ehk on kellelgi veel põnev vaadata. Minu jaoks on kuivati omamine igatahes suht elu muutev kogemus :P

Tegelikult ma panen kõigepealt paar varasemat klõpsu. Esiteks sellest, kui me vana pesumasin paranduses käis:

Ja teiseks pidulikult viimane pesurestipilt, mis sai tehtud vaid sellepärast, et Mustu sinna peale magama ronis :D

Ja nüüd siis ridamisi vaimustavaid sodipilte :D

Continue reading »

Feb 112021
 

Ehh… Kuidas saab olla õnnetu, kui sul on kuivati? :P No tegelikult, ma olin enne ka täiesti rõõmus, aga ülejäänud nädala eufoorial on esmaspäevaõhtuse üllatusega siiski ilmselt üsna palju pistmist :P

Pesin siin ükspäev voodipesu – filtrist tuli muljetavaldavalt sodi, aga kuivatist tuli kõik välja ikka kohutavalt kortsus olekus – hoolimata sellest, et saputasin need veel poole kuivatamise pealt kõik korralikult lahti, kuna olid keerdus, pallid olid ka sees ja puha. Arvan, et ju siis ikka liiga suur kogus korraga, ehkki kuivati tundus pooltühi :D Katsetan järgmine kord vähemaga.

Osalesin eile ühel webinaril, kus osa räägitust oli selline, mis mul üsna põhjalikult läbi mõeldud, aga oli ka sellist sisu, mille üle mulgi põnev põhjalikumalt mõelda. No näiteks ma tean üsna hästi, milline ma olla tahan ja millist elu endale soovin, aga ma ei ole kunagi mõelnud päris konkreetselt nii, et millised väärtused on mulle kõige olulisemad ja kas mu praegused otsused ja tegevused on nendega kooskõlas. Sellest tuleb tegelikult kunagi üks teine postitus.

Nii muuhulgas jäin mõtlema selle üle, et ühest küljest on mul küll pisut kahju, et ma praegu seda imelist lumist talve rohkem ei naudi, aga teisest küljest on mul siin oma mõnusas soojas kodus nii hea olla, ilma Kaaslaseta ei kisu kuidagi kuskile loodusesse jalutama. Jalutan linnas küll, kui vaja on, aga et sõidaks autoga kaugemale loodusesse, seda ei viitsi. Ja ei teagi, on see siis hea või halb? Olen alati heas mõttes kadestanud neid, kes kogu aeg sõidavad, käivad ja teevad ning tundnud aeg-ajalt, et mul on igav elu… No praegu ma igavust ei tunne ka, nii põhjalikult naudin seda vaikelu kodus – kodukontor, igaõhtused kõned Kaaslasega, lapsed, kassid, söögitegemine, koristamine, raamatud, vahel sõbrad… No üsna täiuslikult õnnelik olen, hoolimata sellest, et Kaaslast pole tükk aeg IRL näinud ja kodust välja eriti nina pista ei viitsi…

Nii et vist ikka on kõik okei. Küll tuleb veel neid lumiseid talvi (tean, tean, et ei ole see enam nii iseenesestmõistetav kui vanasti, aga KÜLL TULEB VEEL – kui mitte aasta ega kahe, siis kolme pärast ikka :D) – jõuab siis Kaaslasega aktiivsemalt talverõõme nautida. Praegu naudin kodus :D

Aga tegelikult ma tulin vist söögist ja söögitegemisest jälle kirjutama. Sest lihtsalt puhas rõõm ja nauding on. Perfektne hobi külmadeks talveõhtuteks – eriti kuskil käima ei pea (ainult korra nädalas trennis), õhtuti vaba aega kokkamiseks küllaga.

Ma nii rõõmustan iga kord, kui mul saab kapist miski otsa, mille asemel ma saan hakata kasutama midagi paremat. No näiteks, mingid pisut aegunud toiduained, mil otseselt midagi viga pole, aga hea, et ära tarbitud sai. Või siis need “tavatoidud”, mille olen otsustanud mahedate vastu vahetada. Või need seemned, mis hiljuti pakendivabast poest ostsin ja täna leiva sisse panin. Sellised väikesed asjad.

Pakendite teemal rääkides – lahendasin enda jaoks ära küll oad, läätsed ja kikerherned (neid ostan kuivatatult ja keedan ise), aga on ju endiselt teatud asjad, mida konserveeritult edasi ostan. No näiteks Poisi lemmik konservmais. Purustatud tomatid ja tomatipasta. Oad tomatikastmes, mis on inglise hommikusöögi lahutamatu osa. Need vist ongi põhilised. Ja nüüd siis ongi variandid:

  • tavatoode plekkpurgis
  • mahetoode tetrapakis
  • tavatoode klaaspurgis

Ema ütleb, et ostab Rimi maheube ka pakendi pärast, ei taha plekkpurgist raskemetalle sisse süüa. Aga tetrapakkidel on ju ka alumiiniumikiht kuskil sees. Nii et kumb siis lõppude-lõpuks parem on? Tervisele on klaas kindlasti kõige parem, ümber töötlemise mõttes ka, transpordi ja jalajälje mõttes jällegi mitte. Ümber töötlemise mõttes on plekkpurk vist ka parem kui tetrapakend?

Mis see ideaalvariant siis oleks :D Kohalik mõistliku hinnaga mahetoode klaaspurgis? Ei eksisteeri :D

No konservmaisi tavapoodides mu arust mahedalt polegi ja plekkpurgis ma seda ökopoest kalli hinna eest ostma ei hakka. Bonduelle’il on klaaspurgis, vaatan ehk siis tulevikus selle poole, ehkki kilo hind on sel mõnevõrra kallim ja see on pisut idiootne.

Tomatipasta ja purustatud tomatid on soodukate ajal täiesti vastuvõetava hinnaga Rimi I Love Eco sarjas, aga no see tetrapakk… Tomateid on ju igas asendis klaaspurgis ka – tõenäoliselt hind ka mõnevõrra kallim ja võrreldav mahetootega. Ja ma olen harjunud kasutama seda suht lahjat tomatipastat, mida poolekilostes pakkides müüakse (seal vist on kirjas, et tomatipasta sisaldus on vähemalt 8%) – ei tahaks mingit überkontsentreeritud varianti selle asemele, mida võib küll vähem kuluda, aga mu arust on kohe teistsugune maitse ka, mu lemmikus tomatisupis järele proovitud. Kaldun praegu selles suunas, et ostan mahedalt tetrapakis.

Oad tomatikastmes on mahedalt plekkpurgis – olen kunagi ostnud, aga viimasel ajal pole eriti müügil näinud ja eks üritan plekkpurke vältida ka. Klaaspurgis samuti täitsa olemas, aga seal hakkab lugema ka maitse – Salvesti omad on nt pisut erinevad nendest, millega harjunud oleme. Samas Liisi juures sain ükskord mingit üsna adekvaatse maitsega klaaspurgis varianti. Siin loeb muidugi ka see harjumus, et inglise hommikusöögi jaoks arvestan vastavalt sööjate arvule kas üks või kaks 400g purki ja kui klaaspurgis on mingid muud kogused, siis lööb arvestuse pisut sassi. Inimene on harjumuste ori, noh :D Mulle üldse ei meeldi mingeid poolikuid purke külmkappi jätta, tahan korraga kõik ära kasutada. Teoreetiliselt võiks neid ube äkki ise ka teha, aga… Ma ei viitsi üle ka pingutama hakata :D Pean endale meelde tuletama, et baby steps, ei pea kõike korraga ja ideaalselt.

Oh… Väsisin ära järsku, lähen nüüd voodisse lugema :D Kokkamisest kirjutada ei jõudnudki, ainult pakenditest… No mõni teine kord siis, menüüpostitus homme õhtul või nädalavahetusel nagunii soolas.

Feb 092021
 

Mu pesumasin on ostetud aastal 2010, olnud sellest ajast saati tihedas kasutuses ja minuga ustavalt kaasa kolinud. Tsentrifuugimine oli viimasel ajal pikalt probleem, kuni pump lõpuks täiesti üles ütles. Olen blogiski jaganud, kuidas ma paranduse meestele lihtsalt masinale peale vaatamise ja kassi silitamise eest 30€ maksin ja kuidas paar kuud hiljem pump siiski välja vahetada tuli. Olin nii rõõmus, et sain masina päevaga tagasi.

Vähem kui kuu aega hiljem hakkas masin tsentrifuugimise ajal tegema häält, nagu tahaks ära lennata. See oli nii jube, et ma reaalselt sain peaaegu südari. Helistasin uuesti parandusse – pakuti, et laagrid on läbi. Ainult et järgmiste kordade ajal seda häält enam ei tulnud… Kuni jälle tuli… No umbes üle ühe – kord oli korras, kord kõvahäälne. Pärast toda esimest korda ei olnud enam kordagi südari skaalal lärmakas. Mõtlesin juba, et kujutan seda endale ette, kuni masin täna jälle nii kõva lärmi tegi, et ma selle poole tsentrifuugi pealt kinni keerasin ja pärast tükk aega värisesin, sest no konkreetselt NII jube oli.

Me olime eelmisel nädalal juba Kaaslasega nagunii arutanud, et tõenäoliselt tuleb varsti uus masin osta. Ta oli nõus esmast uurimustööd tegema ja mina valisin tema valitute hulgast välja selle Samsungi. Nagu ma seda põhjendasin: kõigil masinatel on targad programmid, mis oskavad ise kõike määrata, aga Samsungil on parim reklaamtekstide kirjutaja. Peamine põhjus, miks ma selle masina kasuks otsustasin, oli see luuk, kuhu saab igal ajal ununenud asju lisada. Sest te ei kujuta ette, kui tihti ma olen vihastanud – avastades, et üks sokk on musta pesu hulgast põrandale kukkunud, aga masin juba töötab :D

Pesumasinad on odavamad kui kuivatid ja ma olin alati ette kujutanud, et järgmisena lisandub me kodumasinaperre just kuivati. Mul oli lihtsalt NII siiber päevade kaupa jalus olevast pesurestist ja lõpututest kassikarvadest. Olin kindel, et kuivati tuleb koos uue koduga, aga pärast kahekordset koduvahetust sai raha otsa ja nii see jälle jäi.

Ja nüüd siis andis pesumasin ka otsad. Õigemini ei andnud otsad, tegi lihtsalt sellist häält, et ma sain peaaegu südari. Nii ma lõpuks alistusin ja palusin Kaaslase venda, kas ta saaks me välja valitud masina ära tuua ja ühendada. Sest ma ise ei tea sellistest asjadest ilmselgelt midagi. Aga ÕNNEKS oli väljavalitud masin poes, mis Pärnus olemas ja jäi talle täpselt teele.

Ja nad tulidki, kohe täna. Ma muidugi pisut meelitasin ka, õhtusöögiga – no et oleks vähem süümekaid oma palvetega ootamatult peale lendamise pärast.

Niisiis nad tulid ja tõid masina sisse… Ja pärast sööki pidin selle lahti pakkima.

Ja noh, mis ma ikka pikalt räägin, panen parem video :D

 

See on ikka täiesti… Uskumatu. Päriselt? Päriselt? Mul on pesumasin JA kuivati?

Jah, mu tagumine esik on hetkel segadus kuubis. Jah, ma ei tea veel, kuhu lähevad need kapid, mis on praegu seal, kus kuivati koht oli algusest peale plaanitud, nii et kuivati on põhimõtteliselt keset tuba (ja pikendus, mille kaudu see voolu saab, köögi põrandal). Jah, need pildid on täiesti suvalised klõpsud. Jah, ma olen selsamal hetkel hullumiseni õnnelik. MUL ON KUIVATI. Mul on uus pesumasin ja kuivati.

Päris ausalt pole mitte keegi suutnud mind kunagi sel määral üllatada. Ma ei osanud seda mitte kõige vähematki kahtlustada :D Ma ootasin lihtsalt uut pesumasinat :D Ja plaanisin vaikselt, et kui tulumaksutagastus tuleb, siis lihtsalt vaatan mööda kõigist säästmise plaanidest ja ostan selle urrima kuivati lõpuks ära.

Ja kuidas ma siis kuulasin, et see plaan oli neil juba mõnda aega, Kaaslane oli sellest teadlik ja mind üritati kollektiivselt eksitada, et ma ei läheks ise hommepäev kuivatit ostma… :D

(Ja samas hoiti Kaaslast samamoodi teadmatuses, et see kuivati just nüüd koos pesumasinaga koju tuleb. Nad olid talle veel poest helistanud, et küsida, kumma ta valiks. Aga see kõne oli niisama info küsimise stiilis. Kaaslane teadis, et ma tahan võimalikult suurt, nii et ta ütles kohe 9kg)

Pesumasina tsentrifuugimise hääl oli nii vaikne, et ma peaaegu ei kuulnudki seda.

Me panime kuivatisse need rätikud, mis ma olin just hommikul ära pesnud ja mis olid resti peal kenasti kõvaks kuivanud… Kui pehmed need välja tulid ja milline sodi oli filtris…

Ma lihtsalt… Ei suuda ausõna seda mitte kuidagi väljendada, KUI õnnelik ma praegu olen.

See on lihtsalt… Uskumatu.

Uskumatult imeline.

Kõik tolm ja kassikarvad on nüüd minevik.

Tuleb välja, et unistused tõepoolest täituvad kõige ootamatumal kombel. Ja mu sünnipäevani on veel poolteist kuud :D

Ma olen nii üllatunud, nii rõõmus ja nii tänulik, et ma ei oska seda mitte kuidagi adekvaatselt sõnadesse panna.

Elu on vahel lihtsalt maagiline.

Kui ma umbes kesköö paiku esimese pestud pesu kuivatisse panin (koos kuivatuspallidega, mille kunagi Malluka postituse ajel tellisin ja mis üle aasta oma aega ootasid), oli algne kuivatusaeg 3h. Kell 1.41 laulis kuivati, et on lõpetanud. Praktiliselt kogu pesu oli kuiv, erandiks paar üksikut puntras sokki, mis veel veidi niisked. Ja näed, filtrist selline saak:

Kujutage ette väga veinist Tikrit, kes öösel kell kaks rõõmukiljatustega sooja pehmet kuiva pesu kokku lapib. Rõõm. Puhas rõõm.

Nüüd magama. Äratus on endiselt kell seitse :D

Feb 022021
 

Olen terve sügise ja talve olnud kodukontoris. Kui novembris ja detsembris sõitsin autoga veel ca 2x nädalas ja käisin suurtes poodides tihemini, siis jaanuari alguses pärast auto aku üht tühjaks saamist ja täis laadimist võtsin vastu põhimõttelise otsuse teha lühikesi sõite minimaalselt.

Nii ongi, et oma autoga sõitsin 29.12 ja siis 17.01. Ülejäänud aja sain toidu osas kenasti hakkama turu ja kodulähedase Rimi pakutavaga. Trennis käisin jala. Muid käimisi polnudki. Eelarvele mõjus väga soodsalt – söögile läks terve kuu jooksul ainult 165€ + kassitoidule 40€.

Täna siis võtsin pidulikult ette ja tegin jälle ühe põhjaliku poetiiru. Kuu algus ju ikkagi – ja uus eelarve :D Kui tavaliselt olen katsunud ka autoga pigem lõunapausi ajal kiirelt poes ära käia, siis täna oli selline tunne, et ei hakka kiirustama, lähen pärast tööpäeva lõppu.

Võtsin Plika ka kaasa ja kahe peale läks meil üle kolme tunni – pool viis me kodust lahkusime ja kaheksast jõudsime tagasi. Uhh, see oli väsitav, aga väga rahuldustpakkuv :D

Kuu eelarvest sai muidugi pool ühe päevaga ära kulutatud, aga mul on nüüd kuu lõpuni kõik kauasäiliv toit olemas ja sügavkülm pungil täis. Ja kilo lõhet (juba äkiliseks tehtud) külmkapis :P Ja kuu varu kassiliiva. Ja kaks uut fliisi elutuppa. Ja fliisvoodriga sukkpüksid – need ostsin endale ja Plikale ka. Eelarve on muidugi ise ka väiksemapoolne (siin on nüüd arusaadavalt mõeldud nö “vaba raha” söögiks ja jooksvateks kuludeks, püsikulud ja säästud on sellest eraldi), sest jaanuar läks pisut miinusesse (no oli vaja hambaarstil käia, blogi serveri eest maksta ja võib juhtuda, et sai kuu alguses pisut liiga agaralt netist tellitud :P) – vähemalt sai kõik investeerimised, sambad ja säästud plaanitult, mis on peamine. Miinuse teen nüüd veebruaris tasa, siis on märtsi eelarve jälle pisut suurem :)

Rimis juhtus täna olema rõõmustavalt palju soodukaid vajalikele asjadele. No näiteks pelmeenid olid täitsa otsas, pitsavarud kasinad – kõigil neil, mida eelistame, olid soodushinnad. Pastat, purgiube, tomatipastat, kuus pakki võid :D Emotsiooniostudena edamame oad ja bambusevõrsed – esimesed lihtsalt väga maitsevad, aga siiani olen vaid väljas söönud, bambus on mulle üldiselt hiina toitude see sümpaatne ja motiveeribki ehk mingit uut retsepti otsima, kus ära kasutada. Arve oli 74€ :D Aga praegu on ju see kampaania, et saab raha tagasi – kui tavaliselt ma kunagi üle 1€ kupongi saanud pole, siis täna sain 4€ :D

Maxima emotsiooniostud olid kaks punast fliisi (olin ammu tahtnud elutoa oma välja vahetada ja tänu lähenevale sõbrapäevale oli soodsa hinnaga õiget värvi valikus) ja pisike lahtikäiv koogivorm (Plika nõudis seda – ja kuna ta nii mõistlik ja hirmus küpsetaja ja see oli olematu hinnaga, siis olin nõus ostma). Varudesse sai juurde 6 külmutatud ciabattat, wokisegu ja spinatit, inglise hommikusöögi ube, purustatud tomateid, kirsstomateid, riisinuudleid, kalakonserve (mul peab alati karp sprotte ja skumbriat varuks olema – juhuks, kui avastan hommikul, et pole muud leiva peale panna), nädala jagu piimatooteid (kohvikoor, hapukoor, sulatatud juust, Plika soovil ka maitsestamata jogurt), viinamarju ja mangot. Arve kõigest 50€ :D

Ühesõnaga kokku läks 130€, millest toit 82€ ja ülejäänud siis sukkpüksid, kassiliiv, fliisid ja koogivorm. Kõik soodukaga muidugi :D

Ma huviga vaatan, millal mul tuleb jälle tunne, et on vaja suurde poodi minna. Praegu on küll tunne, et olen terveks kuuks igakülgselt varustatud. Värsket kraami, hakkliha ja kassitoitu saan turult, kohvikoort ja nipet-näpet puuduvat Rimist… Tegelikult ongi eesmärk veebruaris mitte rohkem suuri poode külastada. Vaatame, kas läheb läbi! Kui ikka tekib kuu jooksul mingi vältimatu vajadus, millele praegu ei osanud mõelda, ega ma siis punnitama ei hakka, aga hetkel ei tule küll midagi pähe. Selle nädala menüü on paigas ja kõik vajalik kodus olemas ja siis ongi veel ainult kolm nädalat kuu lõpuni.

Mahejahusid, helbeid, kruupe, herneid ja põldube tellisin ka otse tootjalt – peaks millalgi nädala jooksul kätte saama.

Nii tore on see planeerimine. Ma pole seda NIIIII pikalt teinud ja täiega naudin!

Lõpetuseks pilte kah. Uutest fliisidest. Ja kaadri tagant :D Mina pidin Paksut kinni hoidma, kuni Plika fliisidest pilti tegi, sest ta tahtis kangesti sinna ette ronida :D

Feb 012021
 

Sattusin täna õhtul toidulainele ja hakkasin juba järgmise nädala menüü jaoks ideid otsima. No ja siis üritasin seda Excelit, kus mul menüü ja kõik muu söögiinfo kirjas, veits paremaks ja loogilisemaks teha. No ja siis ma mõtlesin korra üle vaadata, mis maitseained mul olemas on, et nendest ka list teha.

Asi lõppes sellega, et tegin köögis lahtistel riiulitel suurpuhastuse (õlid, kastmed, maitseained, teed, kohv) ja kruvisin seinalt maha maitseaineriiuli ning soolatoosi – mõlemad puidust, vastik oli rasvast puhastada. Koduga kaasa tulnud maitseainepurgid riiulis vaatasin kriitilise pilguga üle, pooled kallasin tühjaks, lisaks kallasin tühjaks neli külmkapi küljes olnud magnettotsikut tuvastamatute maitseainetega (tulid samuti koduga kaasa). Ühesõnaga tahtmatu suurpuhastus köögis, hilisõhtuni välja.

Aga kastmeid ja maitseaineid, selgus, on meil nii palju, et juurde pole vist küll vaja mitte midagi osta. Lisaks tavalisele soolale-piprale ja praadimisõlile sain järgmise nimekirja:

trühvliõli
seesamiõli
oliiviõli
palsamiäädika kreem
sojakaste
riisiäädikas
kalakaste
tamarindipasta
kurkum
pune x2
küüslaugugraanulid
kuivatatud till
sidrunipipar
koriander
vürtsköömen
tüümian
muskaatpähkel
tšillipulber
paprikapulber
loorberilehed
karri x2
supi rõõm
salati maitseainesegu
pasta maitseainesegu
kana maitseainesegu
taco maitseainesegu
pitsamaitseaine

 

Külmkapis on magus tšillikaste, misopasta ja tõenäoliselt veel nii mõnigi veidramat sorti kaste.

Lisaks üks lühem nimekiri, mis on 100% Kaaslase teema, mina neid ei kasuta:

õunaäädikas
suma pulber
berbere maitseainesegu
chana masala maitseainesegu
Tubby Tom’s spicy seasoning
Mexico segu
Cayenne’i pipar
Ancho Chile pepper

 

Küpsetamiseks mõeldud maitseained on mul eraldi teises kapis jahu ja suhkru juures, siin pole miskit põrutavat:

kaneelipulgad
jahvatatud kaneel
kardemoni kuprad
jahvatatud kardemon
küpsetuspulber
piparkoogimaitseaine

 

Tüümian mulle lõhna põhjal ei meeldi, koriander tundub ok. Muskaatpähkli suhtes ei oska esialgu seisukohta võtta, istun siis parem pisut :D

Nov 092020
 

Ma ei tea, kas on neid, kes pärast kolimist saavad kiirelt kõik asjad lahti pakitud? Eks see sõltub asjaoludest… Kui on piisavalt kappe ja panipaiku, kuhu asju paigutada, siis pole vist probleemi :) No mul jäi igatahes see viimane lõpp väga venima. Olgem ausad, ise lükkasin muudkui edasi. Eks oli ka selline ebatavaline aeg, Kaaslase haiguse tõttu ma end just ülearu ei piitsutanud kodusel rindel. Tegin ära kõik igapäevase ja vajaliku ning võtsin muidu vabalt – peaasi, et tuju oleks antud olukorras võimalikult positiivne.

Aga eks see kodu korda saamine ikka kripeldas kogu aeg taustal. Ja algusest peale oli väga konkreetne tähtaeg – Plika sünnipäev. Sest oli juba pikalt teada, et Plika soovib perepidu pidada kodus – mis tähendas, et külla on oodata peale minu ema ja tema mehe Eksabikaasa arvukat perekonda. Tema ise oma elukaaslasega, tema vanaema, ema-isa, mõlemad õed lastega ja veel üks pere lastega. Kokku siis esialgsete plaanide kohaselt peale minu ja laste 13 täiskasvanut ja kuus last. No tegelikult muidugi tuli poole vähem, sest viimase minuti külmetused, väsimused ja nii edasi. Korra läbi käis õnne soovimas küll rohkem inimesi, aga terveks õhtuks kohale jäid viis täiskasvanut ja neli last. Ja siis ma ise ja lapsed ja Elleni kaks parimat sõbrannat ka, kes ööseks jäid. Nii et ikkagi parasjagu inimesi. Ja oli väga tore õhtu. Järgmisel päeval oli Tervise Paradiisis pidu, kuhu olid kutsutud lisaks kahele parimale sõbrannale ka kõik ülejäänud klassikaaslased.

Nojah, aga ma ruttan sündmustest ette, koristamisest tahtsin ju rääkida :D

Ma olen kohutavalt palju asju möödunud kaheksa kuu jooksul ära andnud, aga ikka on viimased kastid ootel. Kevadine segadus läks küll pisut paremaks, aga nii ülemine koridor kui all tagumine esik olid siiski parajad kaosepesad kuni viimse hetkeni. Meenutuseks – selle postituse piltidelt on näha kevadine segadus. Edasi läks see ainult hullemaks, sest ma muudkui sorteerisin asju ja tekkis järjest enam neid, mida soovisin ära anda ja kõik need kotid-kastid ootasid oma aega…

Igatahes. Ma vahepeale räägin sellest, miks mul oktoobri keskel blogimine pooleli jäi. Sest et mul olid fotod, mis olid tehtud otse messengeri. Ma tahtsin need kõik üle vaadata ja ära sorteerida ja neile täpsed kuupäevad külge panna. Mis omakorda tähendas, et ma pidin läbi rullima arvutul hulgal vestlusi. Sest osad messengeri pildid olid aastast 2019 :D Ja mina, täpsusepede, pidin ikka saama nende tegemise aja kuupäeva ja kellaajalise täpsusega. Ma salvestasin endale FB-st kõik vestlused (seda sai seadetest korraga teha), aga seal ei olnud pildifailid teksti sees, vaid eraldi kaustas, ilma kuupäeva infota. Aga sealt ma vähemalt sain aimu, kelle chatist mis pilte otsida – paljude puhul teadsin, osade puhul mitte. Ja siis kasutasin chati otsingut, sest ma enamasti teadsin umbes, mida otsida. Ohh, see võttis mul terve nädalavahetuse või rohkemgi veel, aga ma sain hakkama – KÕIGILE piltidele pildistamise aja juurde. Ja siis mul oli juba lihtsalt liiga kiire, et blogida, sest Plika sünnipäev lähenes halastamatu kiirusega ja ma ainult koristasin. Võinoh, vahepeal ikka lebotasin ka, aga siis lugesin raamatut või panin puslesid.

NÜÜD SIIS LÕPUKS, kus Plika sünnipäev on läbi ja kodu on korras, võtsin ma selle aja, et istuda arvuti taha ja ennast ogaraks blogida. Pole tänu väärt :D

Ja seesama postitus siin ongi KÕIGE VIIMANE. Siin on kõik koristamisest tehtud pildid alates oktoobri algusest. Kui ma need üles saan, SIIS ONGI KÕIK. Olen lõpuks 2020. aastaga jälle järje peal.

Lisaks on muidugi terve 2019 aasta, mil ma pea üldse blogida ei viitsinud, sest olin värskelt armunud ja tegelesin elamisega, blogida polnud lihtsalt mahti. No ja siis tuli juba maja ost ja remondikurnatus. Mul on täiesti kindel kavatsus kõik need 2019 pildid ette võtta ja nende põhjal aasta blogisse kirja panna. Veel selle aastanumbri sees teen ära :) Kui varem ei jõua, siis jõulupuhkuse ajal kindlasti.

IGATAHES. Koristusmaraton piltides :D

Millalgi oktoobri alguses, kui ma olin sügavkülma nii tühjaks söönud, et asjad mahtusid ühte ära, sulatasin ma kõigepealt ära külmkapi oma ja siis selle, mis esikus – viimast enam sisse tagasi ei pannudki. Külmkapp oli ikka ulmeliselt jääs… :D

Kui ripptoolid olin juba mõni aeg varem väljast ära pannud, siis oktoobri lõpus võtsin ma ette ja tegutsesin veel natuke õues – metsviinapuu oli kõik lehed maha visanud ja terrass oli neid täis juba hea mitu nädalat, garaaži ja varjualuse pool olid igasugu asjad laiali, panin neid ära. Nii kahju, et ma “enne” pilte ei mõistnud teha, on ainult “nüüd” ehk korras pildid :)

Muru niitsime terve suve jooksul ühe korra, haha – ütleme nii, et on näha :D Ja lillepeenras oleks pidanud ilmselt ammu kõik ära õitsenud taimed maha lõikama vms. Ma jõudsin hiljuti järeldusele, et ma olen nii s*tt aiapidaja, sest ma ei tea, mis taimed mul on ja mida nendega teha. Ja seda ma kuidagi kiiresti netist või raamatust ära ei õpi. Mulle tegelikult MEELDIB aias toimetada, aga kuna ma ei tea, mida ma seal täpselt tegema peaks, siis mul on mugavam mitte midagi teha ja nii seal kaos tekibki. Head lahendust ma hetkel ei tea, aga vähemalt on nüüd hallatav osa palju väiksem :D

Ja siit alates ongi kõik pildid tehtud juba novembris ehk kogu järgnev leidis aset viimase nädala jooksul. Peale otsese koristamise oli mul ka tuhat muud tegemist – viia vanapaber konteinerisse, vanad riided H&M kogumiskasti, otsida erinevatest poodidest erinevaid vajalikke asju, lisaks osta/tellida/lõpuks ära tuua sünnipäevatoit, otsida kokku fotod, mida tahan raami panna, üks fotoprojekt nõudis kohe rohkelt pingutamist… Tegin endale ülipõhjaliku to do listi, kus oli sõna otseses mõttes mitmekümneid pisiasju. Lisaks sünnipäevaga seotule oli mul veel mitu laste/kooliga seotud õhtust üritust, mida ei saanud ka ära jätta. Mul oli hullumiseni kiire ja ma sain kõik asjad tehtud ainuüksi tänu sellele listile, mille ma tegin nädala alguses sellise täpsusega, et kõik lõunapausid olid viimseni ära planeeritud (tunni aja jooksul sõitsin linnas ringi), kõik õhtud ka (vajalikud kokkusaamised, veel poodides käimist). Ja siis vahele koristasin kodus IGA TÖÖVABA HETKE. Mitu ööd läksin magama kell üks, seni lihtsalt muudkui toimetasin.

Aga ma sain kõik vajaliku tehtud. Ise ka ei usu. Tähtajad motiveerivad :)

Elutuba oli suuremas osas korras, aga pildil olev tsoon ootas endiselt tegelemist. Aknalaua ja laua peal olid paberihunnikud, samamoodi ootasid sorteerimist lauaalune hiigelsuur roheline pappkast ja pruun kapp – peamiselt paberid, aga ka paar karbitäit ja üks sahtlitäis pisemaid nipet-näpet rändom asju. Hakkasin otsast sorteerima:

Ülemise korruse koridoris olin ma novembri alguseks kõigist ära andmist ootavatest asjadest tänu Annika abile õnneks juba vabanenud, nii et see oligi juba peaaegu korras. Ainsana vajasid tegelemist riidekapi kõrval oleva peegilaua peale kuhjatud Kaaslase spordiriided, mida oli PALJU. Ta kolis need just hiljuti vanast kodust siia ja polnud jõudnud neid ära paigutada, sest kogu aeg oli maja peal midagi vajalikumat teha. Me hoidsime kõiki oma riideid koridorikapis, kuni väikeses toas magasime – mina kolisin enda riided augustis pärast tubade vahetust magamistoa kummutisse, aga Kaaslane selleni ei jõudnudki. Ma siis nüüd võtsin ette, kolisin tema igapäevariided kõik kummutisse ära ja paigutasin järelejäänud koridorikappi optimaalsemalt – nii tekkis ruumi, et mahutada kõik varem kõrvallaua peal kuhjunud kotid ja kastid kappi peitu.

Pärast seda oligi koridor meeldivalt tühi. Vabandust piltide kehva kvaliteedi pärast – tegin need kiiruga ja otse chatti.

Tagumine esik oli nädala alguses selline:

Elutuppa jäi pärast nädalavahetuse sorteerimist menetlemist vajavaid asju nii palju:

Rohelise kasti sisu olin selleks hetkeks läbi vaadanud ja kõik paberid pruuni kasti ära paigutanud. Pildil olevat juhtmepundart vihkan ma kirgliselt ja tahaks kuidagi ära peita, aga ühtki head ideed mul selleks pole. Lihtsalt kaablikinnitusi kasutada on mu meelest mõttetu, sest esiteks oleks juhtmed ikka näha – mis siis, et sirgemalt paigutatud, sellegipoolest häirivalt koledad, teiseks on vaja aeg-ajalt neid liigutada, välja tõmmata jne. Tahaks lihtsalt praegusele seisule midagi ette panna, nii et kogu see krempel jääks peitu :D Sünnipäeva ajaks panin sinna püsti oma puslealuse korktahvli, see varjas enamiku :D See oli aga ühe õhtu ajutine lahendus, praegu on seal juba jälle pusle peal ja juhtmepundar silma riivamas.

Tagumine esik oli veel reede lõuna ajal ehk Plika sünnipäeval täielik kaos :D

Peo alguseks nii korras, kui antud asjaolusid arvestades võimalik:

Kahel järgmisel pildil näha olevad asjad ootavad pea kõik ära andmist – kui see tehtud, on esik veel viisakam.

Ja siis oligi kõik korras ja oli sünnipäevapidu, millest mul pole pea ühtki avaliku postituse jaoks sobivat pilti, kõik on parooli all. Aga noh, tordist vähemalt üks pildike :D

See pilt on tehtud õhtul pärast külaliste lahkumist. Üks neist alustas pusle panemist ja selline seis jäi mulle :D

Ma siis panin ka natuke, aga väga palju ei jõudnud ja hetkel ootab pusle diivani all oma aega. See on 500tk, nii et kui ma järgmine kord ette võtan, siis lõpetan ära ka :)

Kui külalised olid läinud, oli Plikal ja tema kahel sõbrannal filmiõhtu. Kui nad pärast filmi vaatamist üles ära läksid, jäi köögilauale terve hunnik söögikraami :D Tumedad viinamarjad ja pirukad sõin ma veel enne magamaminekut ära, praeguseks on alles vaid piparkoogid ja küpsised ja porgandid on külmkapis…

Järgmisel hommikul klõpsisin ka paar pilti. Lilledest ja korras kodust ja fotomajandusest.

Korktahvli keerasin teistpidi, et see mahuks ahju kõrvale. Kõik pildid tegin sinna uued. Lasin fotosid välja varuga, sest polnud kindel, millised täpselt kõige paremini kokku sobivad. Kätte sain fotod reede lõuna ajal. Tahvlit kujundasin samal ajal, kui nädalasel koosolekul osalesin :D Tahvlist on parem pilt paroolipostituses.

Tahvel oli enne elutoas – kapi peal, kus praegu küünlad. Tahtsin sinna seinale 30×40 fotod panna, nii et oli vaja tahvlile uus koht leida. Taustal on näha kapp ja laud, mis on KORRAS :D

Kõige aeganõudvam fotoprojekt oli Poisi toas – ma vist olen ka varem maininud, et soovin selle seinal oleva puu piltide peale kleepida pereliikmete pildid. 11 pilti seal oli ja täpselt 11 lähipereliiget kokku ongi – Poiss ja Plika, mina ja Eksabikaasa kaaslastega, mõlemad vanavanemad ja ainus elus olev vanavanavanem. Mul oli vaja kleeppaberil pilte mõõdus 5,5x8cm. Leidsin Pärnus ühe koha, Supeluse tänaval, kus öeldi, et saab kleepsule printida. Aga et kõigist fotod leida, nii lühikese ajaga – ma hullusin, tuulasin oma kaustades, küsisin teistelt… Viimase foto sain neljapäeva hilisõhtul, saatsin wetransferi kaudu kogu krempli ära põhimõtteliselt öösel… Reede lõunal kell pool üks olid valmis. Kleepsud tehti 30×50 paberile, mida nad tavaliselt kasutavad fotoraamatute kaanel – mina saatsin üksikud failid, nemad paigutasid ja lõikasid hiljem giljotiiniga välja ka. Ja see kleepsumajandus läks maksma vaid 1.90€. Ulme! Ma olen nii tänulik, et nad mulle vastu tulid ja kõik ära tegid! Fotosid tellisin muidu kokku ligi 40 ja arve oli kokku ca 30€ – kõige kulukamad olid A3 formaadis kolm fotot, 6€/tk. Raamid olid mul enamikus vanast ajast olemas, aga mõned ostsin juurde ka, kokku 9€ eest. Ja siis järgmine päev veel 5€ eest Kaaslasele, see idee tekkis mul vahetult enne Tallinna sõitu, nii et fotosid kleepisin autos :D

IGATAHES. Selline lõpptulemus. Nii kiiruga tehtu kohta olen rahul :D Perepildid said ka seinale – nii Eksabikaasa kui Kaaslasega :)

Selle ülinunnu titepildi leidsin, mis läks taas seinale:

Kassidest lubasin lastele pildid teha, needki said lõpuks tehtud. Üllatavalt ajakulukas oli sobivate piltide leidmine. Mul on sadu kassipilte, aga tahtsin mittemagavaid kasse mitte väga suvalisel taustal ja neid tuli otsida :D

Plika tuppa tegin ka kasspildid ja ühe perepildi, muu oli tal varasemast olemas. Sellest ma pilti teha ei saanud, sest tüdrukud hommikul alles magasid. Mina istusin arvuti taga ja nautisin rahulikku hommikut koos kassiga :)

Pärast Tervise Paradiisi pidu kihutasin kell kaks koju, et kokata valmis Kaaslasele lubatud hiinakas. Läks pisut kauem, kui algselt planeerisin, käisin veel poest läbi, et pildiraam osta, neljast saime Tallinna poole sõitma hakata… Umbes poole tee peal helistas mulle Poiss, kes oli sõbraga koju mängima jäänud ja nuttis hüsteeriliselt – oli kogemata telefoniga ühe kapi klaasi puruks visanud. Tahtis visata telefoni ühe diivani pealt teisele, viskas mööda. No totu ikka, täielik :) Tema enda põrutuskindla telefoni ekraani klaas sai vaid täkke, kapi klaas aga… Jah… :D Ma ise jäin kusjuures jumala rahulikuks, helistasin Eksabikaasale, kes parasjagu oma elukaaslase ema sünnipäeva tähistas, ja palusin tal minna Poisile appi klaasikilde koristama. Nad said kahekesi kenasti hakkama. Täna koju jõudes leidsin päikese käes veel pisut klaasipuru riiulitelt, käisin ise ka kõik hoolikalt üle… Ja nüüd siis on selline kapiuks… Ma ei ole veel jõudnud mõelda, kuidas seda korda saama peaks :D Las ta praegu olla, ma ei jaksa :D

Ma ei saaks öelda, et kodu nüüd ideaalselt korras on. Seesama kapp, kõik need pisiasjad ja kogu paberimajandus – ma sain kõik läbi sorteeritud, kõik ebavajaliku ära visatud ja ära andmise asjad eraldatud, aga need, mis peavad jääma, vajaks paremini sorteerimist ja paigutamist. Kui A4 paberid on üksteise otsas meetrikõrguses kuhjas, ei saa sealt midagi kätte, eks. Kuna mul pole sahtleid ja nende “koduks” jääbki see kapp, pean sinna sisse mingi organiseerituse tekitama. Ei viitsi hakata sisse sahtleid ehitama, ilmselt on kõige lihtsam osta need plastist dokumendiriiulid, mida kontoritarvete poes müüakse – neid vist saab lõpmatuseni üksteise peale panna? Eks ma mingi päev mõtlen edasi.

Samuti on tagumise esiku ühes kapis tekkinud taas paras segadus, ehkki koristasin selle vahepeal piinlikult ära. Samamoodi on probleemiks see, et riiulid kõrged, asju palju, vaja abivahendeid, et rohkem mahutada. Tegelen millalgi.

Kolmandaks on sassis Kaaslase asjad, millega ma väga hästi ei oska tegeleda, aga mida ma siiski tahaks veits organiseerida, vb näiteks videokõne abil. Elutoas on esikuukse kõrval suur puhvetkapp, mis tema asju täis, tagumises esikus vannitoa ukse kõrval olev kapp on samamoodi tuugalt tema asju täis ja lõpetuseks kogu garaaž, kus on ka suuremas osas tema hallatavad asjad ja kus peaks paremini organiseerima, sest mingi asjad tuleks sealt enne ära viia, kui miinuskraadid tulevad… Mitte et neid oleks kuskile panna, aga noh…

Ühesõnaga. Mu järgmine tähtaeg on detsember :D Jõulukuuks võiks need kõik korras olla.

Aga vähemalt nädalakese ma nüüd võtan täielikku puhkust. St, teen päeva jooksul palgatööd ja kõik õhtud lihtsalt lebotan. Loen, panen puslet, blogin. Pärast viimast hullumeelset nädalat olen selle igati ära teeninud. Ja siis ongi ainult kaks nädalat, millest ühe nädalavahetuse olen Tallinnas ja teise nädalavahetuse olen kas ka Tallinnas või osalen konverentsil üle veebi, pole veel otsustanud… Igatahes läheb eriti garaažiga keeruliseks, sest õhtuti pimedas ei tee seal midagi… Mis jätab ikkagi ainult nädalavahetused :D Ah, kuidagi ikka saab. Alati saab. Tallinnas saan laupäevaga hakkama, pühapäeviti saab siis kodus toimetada.

Sest detsembris ma tahan AINULT jõuluaega nautida, mitte maja peal hullunult koristada. Kaua võib, ah :D

Nov 082020
 

Ükskord septembri keskel tegin sibulapirukat:

Kunagi, kui lapsed olid väikesed, käisin üsna tihti turul. Siis tuli tööelu ja turul käimine jäi soiku. Eks suvel vahel ikka sattusime, et osta maasikaid ja muud maitsvat, aga sedagi pigem harva. Nüüd olen kaks kuud töötanud kodukontoris ja minust on saanud regulaarne turul käija – vähemalt korra nädalas, tihti kaks. Ja mul on selle üle nii hea meel!

Kui varem ostsin kassidele süüa Tiina lihapoest, mis oli kodule mõnusalt lähedal, siis nüüd saan neeru ja südame kätte turu lihaletist. Taasavastasin Saaremaa poe, mis pärast renoveerimist on teises kohas – aga müüja nägu oli tuttav kümne aasta tagusest ajast :) On tekkinud oma lemmikmüüjad, kellelt ostan kindlaid asju. Ühe memmekese käest kartulit-porgandit-sibulat-kapsast, ühe vanamehe käest küüslauku, üks lemmik tomatimüüja oli mul ka, aga tomatid on nüüdseks läbi…

See kapsas siin oli lihtsalt NII laheda pitsilise välimusega:

Ühel laupäeval läks eriti lappama ja tulin koju väga raske kotiga :D

Sõbranna soovitas, et piimatooteid müüvast letist saab imelist küüslaugusõira. Too päev, kui küsima läksin, oli sõir just otsa saanud. See naine müüb nädalavahetusel lisaks piimatoodetele ka kooki ja seda saab proovida. Ma maitsesin pisikese tükikese ja pidin kohe kaasa ka ostma :D Sõira sain järgmine kord ja oli tõesti väga hea, seda peab ka kindlalt veel ostma. Pildil on kook. Imeliselt mahlane ja mõnus.

Kaks ja pool kuud tagasi avastasin uue lemmikretsepti, hiina stiilis kana. Seda teen siiani regulaarselt. Ostsin koju maisitärklise ja kasutan nüüd siiski ka seda. Kahe muna asemel kasutan ühte ja sedagi on liiga palju. Kui maisitärklise sisse viskan kogu kana koos ja sealt edasi muna sisse ka, siis viimase paneeringu sees mökerdan ükshaaval, et saaks ikka kõik mõnusalt jahused. Ja no nii hea on. Lapsed kusjuures väga ei hooli, aga Kaaslase lemmiktoit on see endiselt, nii et ma pea iga kord, kui Tallinnas käin, viin talle seda.

Continue reading »

Nov 082020
 

Ma nüüd hakkan järjest klaarima blogivõlgu – esimesed pildid, mis pole siia jõudnud, pärinevad septembri teisest poolest. Oli üks imelise ilmaga mõnusalt seltskondlik nädalavahetus, kus kõigepealt käisid Tanel ja Hanna külas ning järgmisel päeval põikasid Pips ja Aivar ka korraks minu poolt läbi. Sel nädalavahetusel jõudsin veel Plikaga kontserdil käia, aga sellest sai juba varasemalt kirjutatud.

Seenel käimine oli muidugi rohkem naljategemine, sest seeni ma ei tunne ja Taneli õpetuse järgi leidsin ÜHE söödava seene. Ma arvan, et see oli äkki kuuseriisikas. Kindel pole, ei mäleta :D

Ja palju mittesöödavaid :D

Peamine eesmärk oli aga loodust nautida ja seda sai tehtud :)

Pipsi ja Aivari külaskäik oli oma lühiduse tõttu pigem kohvi ja koogi lainel, aga alloleva pildi tegemiseks pidi ikka pool klaasikest veini ka valama :D

Mälestuseks samalaadne pilt minust mu viimasel sünnipäeval :D