Kohe tuleb!
Jabur aasta oli.
Jäin rasedaks, kolisin tagasi Eestisse ja sain lapse.
Rohkem nagu polegi miskit öelda 🙂
Ja ma olen suhteliselt kindel, et uus aasta tuleb veel jaburam…
2008
Tagasi Tartus
Jõulunädal Pärnus sai ühele poole, oleme jälle kodus. Käisime õhtul väljas, istusime suurema seltskonnaga Suudlevates tudengites. Kahe titega 😛 Nägime üle pika aja Swammi ja Anttit. Koju jõudsime alles veidi enne ühtteist ja laps magab ikka veel. Ilus!
Pärnust on ka veel üht-teist muljetada, muuseas on hunnik pilte, mis me ükspäev mere ääres jalutades tegime. Aga see kõik kunagi hiljem.
Väike ime
Ma olen üldiselt emaks olemisega suht ära harjunud – teatud rutiin on välja kujunenud, kõik lapsega seotud tegevused on harjumuspärased. Nii me siis vaikselt elame.
Aga vahel ma lihtsalt jään teda vaatama – neid suuri silmi, nöbinina, siidpehmeid põski, pisikest roosinuppsuud ja lohukesega lõuga… Ja mõtlen: kuidas on võimalik, et on olemas nii väike ja täiuslik olend.
Et see ongi MINU laps. Puhas, rikkumata lõuend. Meie Mehega peame ta üles kasvatama, meil on püha kohustus kujundada ta nii täiuslikuks, kui oskame.
Täiuslikuks heas mõttes, eks – ma ei pea silmas, et me hakkame talt täiuslikkust nõudma. Lihtsalt katsume temast kujundada võimalikult hea, targa ja vastutustundliku inimese. Umbes niiviisi.
See on nii suur vastutus. Samas – mulle on ju alati meeldinud teha midagi päris algusest peale ja päris ise – et kõik saaks täpselt nii, nagu mina tahan.
Lapsega muidugi nii lihtsalt ei lähe, et ma saangi ta täpselt oma tahtmise järgi kujundada. Aga meie oleme need, kes teda suunavad. Ma loodan, et me suudame seda õigesti teha 🙂
Huvitav
Maris just mainis, et tema ema meelest olevat ma muutunud – palju rahulikum, kui enne. Nojah, ma näengi tema ema tavaliselt kord-paar aastas, kui rohkem mitte, siis sünnipäeval ikka – nii pika aja tagant on hea järeldusi teha, erinevused torkavad selgemini silma.
Ma muidugi oleks teada tahtnud, milles see täpselt väljendub, aga normaalsed inimesed ju sellisel ajal magavad, ainult meiesugused hullud istuvad poole ööni MSNis.
Igal juhul oli seda tore kuulda – ma ise ei saa oma iseloomu muutumistes nii väga kindel olla, paljugi mis mulle endale tunduda võib… Aga ma olen ju nüüd ema, peangi rahulikum olema 🙂
Hetk eilsest Aliasest
Maris: “Margus Saar on…”
Tikker: “Homo”
Maris: “Ei!”
Tikker: “Saatejuht?”
Maris: “Jah”
Hetk eilsest Aliasest Read More »