Ma olen lootusetu ööloom ning kasutan iga võimalust kauem üleval olemiseks ja hiljem tõusmiseks. Lapsed on praeguseks juba üsna iseseisvad, nii on hommikuti täitsa võimalik kauem voodis vedeleda. Abikaasa tulekust saadik on muidugi eriline luksus olnud, sest tema ärkab enamasti varakult. Eile läks ta Tartusse, täna õnnestus mul aga sellegipoolest ennast alles kell pool üks voodist välja vedada. No heakene küll, ma ärkasin muidugi mõned korrad varem ka, aga magasin siis mõnusasti edasi.
Lapsed olid täna hommikul suisa oivalised. Esiteks magasid kaua – alles kell üheksa ajasin nad oma voodist minema (Poiss tuli öösel kaissu, Plika hommikul), sest nad hakkasid lollitama ja mind segama. Siis panid ennast ilma palumata korralikult riidesse – enamasti pean kümme korda ütlema, lõpuks lastakse ikka pidžaamas ja paljajalu ringi, mis siis, et käed-jalad jääkülmad. Täna olid kenasti pikad käised, sukkpüksid, sussid, Plika oli jälle oma kostüümi selga ajanud…
Ja nad mängisid. RAHULIKULT. Ei vaadanud multikat, vaid mängisid probleemideta üle kolme tunni. Kas saab midagi veel imelisemat olla?
No neil oli muidugi üksjagu tegemist ka 😛 Kõiksugu uued jõulukingid ju.
Kõige hämmastavam oli see, et kui enamasti on taoliste omapäi mängitud hommikute tagajärg tuumasegadus, siis täna oli kõik praktiliselt korras. No muidugi olid laiali rongid ja autod, laual lõikamisest tekkinud paberipraht jne, aga see kõik oli täiesti loomulik. Ei olnudki tervet elamist pea peale keeratud. Imeline, ma ütlen, imeline.
Köögis oli keegi süüa teinud:
Eelmisel õhtul ehitasin lastele maja (jõuluvana tõi kotitäie klotse juurde, nüüd sai suurema ja uhkema teha):
Täna hommikul oli Plika katuse lahti võtnud ning enda soovi järgi tagasi ladunud. Mina ehitasin teadlikult nii, et saaks võimalikult kirju, Plika seevastu sättis kõik värvid eraldi. Igaühele oma 🙂
Poisile kingitud värviraamatutes oli Plika autosid värvinud ja välja lõiganud. Hilisema tegevuse sain juba pildile ka:
Pult ja kiri on liimiga juurde kleebitud:
Poisile kingiti arvutama õppimise raamat, millega ta ei oskaks veel midagi pihta hakata. Plika võttis selle väga konkreetselt endale ja kukkus lahendama. Lugeda ta oskab, aga sellistel puhkudel pikemaid tekste ei viitsi ja käib minu juures küsimas, et kiiremini saaks. Komplekt harilike pliiatsite, kustuka, joonlaua ja teritajaga oli samuti hitt ning leidis kohe kasutust.
Üks näide lugemisoskuse kohta ka alloleval pildil. Plika tuli ükspäev paluma, et emme, kirjuta mulle sõnu, mida ma lugeda saaks. Alustasin neljatähelise sõnaga, mis aga nii kiirelt ette loeti, et jätkasin pikematega. Kogu sellest sõnahulgast oli ehk kaks või kolm, mille puhul ta abi vajas…
Lõpetuseks üks Poisi kunstiteos kah. Tema enda sõnul on pildil jõulukotid silmade, kulmude, juuste ja jalgadega. Olgu siis nii 😀