Aug 232020
 

Otsustasin spontaanselt võtta augustis veel nädala puhkust. Kaaslane oli juba varasemalt selleks ajaks võtnud, vaatasin, et mul ükski kolleeg ei puhka, töökoormus lubas – seega võtsin ka. Ma pole ammu suvel nii palju puhata saanud.

Või nojah, puhata… Mitte tööl käia oleks vist õigem väljend. Puhata ei saanud ka nüüd praktiliselt üldse. Jah, kauem magada ja vahepeal pisut leboda ning käia mitmel üritusel. Ülejäänud aja koristasin. Aktiivne puhkus ühesõnaga :D

Aga selle postituse pildid on tegelikult peamiselt puhkuse-eelsest ajast… Pole lihtsalt mõnda aega blogida jõudnud, katsun nüüd jälle järjele saada :D

Poisi 10. sünnipäevast on enamik pilte parooli all, mõned üksikud saan siia ka panna. Sünnipäeva hommkiusöögist ja magnetitest, mida Poisile mitu komplekti kinkisime. Sellised pisikesed, ca 2mm läbimõõduga magnetid.

Pidu pidasime Poisi nõudmisel taaskord Musoonikus ja praktiliselt ainus pilt, mis ma seal tegin, oli kingituste lauast. Seda eelmine kord polnud. Iseenesest mitte midagi erilist, eks, aga konkreetne koht, kuhu poetada kõik need ümbrikud ja lilled… Igati vajalik :D

Plika tahab endale arvutit osta ja otsustas, et võiks raha teenimiseks müüki panna oma legokomplektid, millega ta enam ei mängi. Need on aga ammu Poisi omadega läbisegi… Üks õhtu siis otsisime õpetuse järgi juppe kokku… Alustasime kõige suurema ja kallima komplektiga (mingi haldjate loss, mis maksis 80€) – ütleme nii, et me ei ole sellegagi veel lõpetanud, teisteni ammugi jõudnud :D Eks näis, mis sest projektist välja tuleb :D

Poisi sünnipäevaõhtul jõudsime käia veel Haapsalus autot ostmas. See juhtus suht spontaalselt – olime otsustanud auto enne talve välja vahetada, tuttavate kaudu saime usaldusväärse pakkumise ja nii see läks. Nüüd on meil 1999. aasta VW Bora asemel asemel viis aastat noorem Audi A4, mis tahab pisut remonti (oli enne ostu teada), aga on muidu igati kobe ja tunduvalt väiksema kütusekuluga. Bora müüsime taas tänu tuttava abile üsna kiirelt üsna odava raha eest maha, sest seda oli aastate jooksul üksjagu retsitud :D Selle raha eest saab siis nüüd uut autot remontida.

Bora maksis 1600€, 3,5 aasta jooksul kulus remondile ligi 2200€, edasi müüsin 350€. See teeb kuu keskmiseks kuluks 81€ – sinna lisaks kütus ja autokindlustus. Ütleks, et esimese auto kohta üsna hea :P Ja mõnevõrra soodsam, kui uut autot liisida.

Tegin mälestuseks ka paar pilti kõige hullematest kohtadest :D Ei olnud kahju autot välja vahetada. Tänuga lasin tal minna.

Seda roostetanud kohta juba enne eelmist ülevaatust putitasime, aga noh, jah… :P Teada oli, et läheb edasi. Ilukilp lihtsalt millalgi kadus ära :D

Stangega sõitsin üsna alguses kuskile äärekivi otsa – seda on ka nende aastate jooksul x korda remonditud. Alguses sai niisama paika, aga pikemaks pidama ei jäänud, hiljem läksid juba kruvid käiku, neist ka suurt tolku polnud :D Punane värv on mu eelmise (õigemini jah, rangelt võttes üle-eelmise) kodu väravapostist… :D Pisiasi, millest ma ei lasknud ennast suurt häirida :D

Uut autot katsume paremini hoida. Ma muidugi noil päevil pea üldse ise ei sõida, sest Kaaslane ütleb, et tal on kõrvalistmel närviline olla. Nojah, ma pole just maailma parim juht ja pisut järskude manöövritega, aga siiski üsna adekvaatne, ütlen ma ise :P Uus on ikka automaat, et ma ka sõita saaks, aga seekord läks auto kaaslase nimele ja mina olen lihtsalt kasutaja. Ongi parem, mul vähem vastutust – ei pea remondi ega kindlustusega jantima :P Autoasjad jätan ma kohe suurima heameelega meespoole hooleks :)

Plika tekitas endale ventilaatorist ja tekikotist külmakambri. Mahtusid sinna Poisiga kahekesi kenasti sisse :D

Õhku ja lapsi täis tekikott, mis näeb põhimõtteliselt välja nagu üks hiiglaslik padi :D

Augusti lõpp kujunes üritusterohkeks – eelmisel nädalavahetusel Tiigifestival, sel laupäeval täpselt ühel ajal Sütevaka 30. sünnipäev ja vilistlaste kokkutulek ning Kaaslase venna 30. juubel. Kuna vilistlaste kokkutuleku pilet oli mul juba juunist saadik olemas ja õigel päeval käisin venda õnnitlemas ka, siis sain suht puhta südamega peole alles hilisõhtul ilmuda… Seltskond oli suur ja keegi must seal puudust ei tundnud :D

Sütevaka kokkutulek oli vägev nagu alati. Nii tore oli klassikaaslasi näha, isegi klassijuhataja tuli ja saime temaga pilti teha… Endlas oli ka vägev programm ja üldse… Tore oli. Pidu kestis üheni, aga üheteistkümneks olid õnneks olulisemad asjad nähtud ja jutud aetud – nii et jalutasin läbi öise linna järgmisele peole. Magama sain öösel kell kaks… Ütleme nii, et mul oli plaanis täna asjalik olla, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja :D

Mis seal ikka… Jõuab ka homme asjalik olla :P Loodetavasti ei saa järgmine töönädal olema sama kurnav kui augusti esimene – pärast kahenädalast puhkust oli küll täitsa väsitav jälle nii vara tõusta. Ehk üks nädal ei olnud nii hävitava mõjuga :D

Aug 232020
 

Viimasest Mudal käimisest on möödas terve aasta… Tavaliselt olen suutnud tihemini :) Aga kuidagi juhtus nii, et eelmine kalendripildistamine läks minust mööda, aastavahetusel olin Rootsi-reisist liialt väsinud, et kuskile minna, jaanipäeval olime lastega… Ja nii see aastaring täis saigi.

Nagu alati, ei oska ma neid sündmusi vähimalgi määral kirjeldada. Mudal on alati imeline võimalus ennast korraks tavaelust välja lülitada, et nautida ilusaid inimesi, nilbeid nalju ja tiigimuusika puhul ka kõiksugu loomingulisi etteasteid luulest ja kõhutantsust erinevate muusikaliste kollektiivide ja burleskini.

Kui ma peaksin võtma selle aasta festivali enda jaoks kokku ühe pildiga, siis kindlasti sellega. Mitte kunagi varem pole Mudal olnud nii palju kohti, kus käsi pesta :D Ja tavaliselt pole seal ka KASSI :D

Ma olen käinud Mudal üsna regulaarselt alates 2016 kevadest ning alati majas maganud. Tegelikult valetan – aasta tagasi magasime glämpingu telgis, aga see oli omaette luksus :D 2020 on aga üks omamoodi aasta, nii et panime ka esimest korda oma telgi püsti…

Foto: Aldo

Tõe huvides peab küll mainima, et mitte telklasse, vaid mujale :D Eelmine pilt oli lihtsalt ilus olustikupilt :D

Konnalaulud:

Luule:

Foto: Aldo

Alina ja Kätlini kassisaagale olin FB vahendusel pikalt kaasa elanud, nüüd oli võimalus auväärse Mägi Aivariga päriselus kohtuda. Plaanisime Kaaslasega kassiröövi, aga suutsime end lõpuks siiski tagasi hoida ja tegime selle asemel ogarates kogustes pilte :P

Foto: Aldo

Continue reading »

Aug 232020
 

Augustis siiani õige vähe pilte… Kaaslane muidugi just mainis, et pole ammu pilte mulle üles laadinud, aga täna ei viitsi ka… No panen siis needki, mis on, kui juba blogimise lainel :P

Magav kass ja hiired :P

Aug 172020
 

Ma JUMALDAN hiina toitu. Ses mõttes, mul pole aimugi, milline hiina toit päriselt on, aga mulle väga maitseb see, mida pakuvad kohalikud söögikohad, Camdeni turu letid jne. Ja kõige lemmikum neist toitudest on kindlasti (krõbe)kana magushapus/mee/tšillikastmes.

Olen varemgi üritanud googeldada, et leida retsepti ja teha kodus valmis mõni riisiroog, mis maitseks sarnaselt hiina söögikohtades serveeritutele, aga ütleme siis nii, et kuigi sai maitsev, ei olnud ikka see hiinaka maitse, mida otsisin.

Reede õhtul olime töönädalast väsinud, lapsed läksid Eksabikaasa juurde. Juurdlesime, kas võtta väljast sushit (suviseks traditsiooniks on saanud Kaks Pulka suvekohviku nädalapakkumiste tihe kasutamine), aga me siin üritame veits kokku hoida, sest raha on läinud muude olulisemate asjade peale… Ja siis mul tuli hoopis hirmus hiinaka isu. Googeldasin ja põhimõtteliselt kohe esimesena tuli välja retsept, mis tundus üsna ideaalne – kõik olulised koostisosad olid mul mugavalt kodus olemas. Nii sain väsimusest üle ja asusin kokkama.

Seesamiõli- ja seemneid mul kodus polnud – on plaanis muretseda, aga pole jõudnud ja ilmagi on hea. Küüslaugusoola asendasin tavalise soola ja küüslaugupulbriga. Maisitärklise asemel kasutasin tavalist jahu – edasistel kordadel olen selle sammu üldse vahele jätnud, sest milleks elu raskemaks teha, eks. Ehk oleks maisitärklisega veel krõbedam, aga minu jaoks on munas+maitsestatud jahusegus praetud kana täiesti piisavalt mõnus.

Esimene kord oli veidi hektiline, varasem kogemus ju puudus – ei aidanud kaasa, et köök oli juba varasemast pisut sassis :P Mökerdasin kana läbi jahu, muna ja maitsestatud jahu, praadimiseks sai veits liiga kõrge kuumus, nii et kui üritasin siis kanale ükshaaval kastme koostosi lisada, kõrvetasin kogu kompoti veits ära. Ja ikkagi sai imeliselt hea. Ainult köök oli lõpus kui sõjatander :P

Laupäeval olime teises Eesti otsas üritusel, pühapäeval koju jõudes tuli jälle nälg ja sama vastupandamatu isu… See isu peab ikka SUUR olema, saate aru, eks – nii suur, et mina, kes ma olen kõike muud kui kokkamise fänn, olin üle nii reedesest töönädala kui pühapäevasest reisiväsimusest :P

Kastet tegin retsepti soovitusel seekord kahekordse koguse ja segasin kõik enne kaussi valmis. Kuna retsepti soovituslik kogus magusat tšillikastet ei andnud üldse vürtsikust, siis lisasin seekord rohkem – kahekordse koguse puhul 6 spl. See on minu jaoks täpselt paras – pisut vürtsikas, aga mitte üleliia. Mul oli kasutuses Rimi Planeti kaste, mis on mu meelest nagunii nõks vürtsikam kui teised analoogsed laiatarbe tšillikastmed – Santa Maria, Thai Choice jms. Olen kindlasti proovinud vähemalt nelja erinevat ja Rimi oma on ainus, mida teistest eristada oskan. Kaaslane kindlasti oleks rõõmus, kui oleks veel mitu korda vürtsikam, aga me lastega oleme vähevürtsika sõbrad, nii et ta on vähemuses :P

Igatahes, teist korda sai VEEL parem. Kahekordne kastmekogus oli suurepärane mõte. Ja tänu paremale ettevalmistusele sai köök ka jooksvalt korda, nagu mul tavaliselt kokkamise ajal kombeks on.

Üks me pere sagedasi “lihtsaid” sööke on juba pikka aega olnud: riis aurutama, kanafilee pannile praadima, pakk mõnd wokisegu sügavkülmast sellele peale ja lõpuks kõik riisiga kokku segada. Põhimõtteliselt on sellele nüüd maitsvam edasiarendus. Tegin kana ja kastme valmis, panin eraldi kaussi, kuumutasin pannil wokisegu, segasin sisse riisi, kõige lõpus kana ja kastme. Tean, et paljud eelistavad riisi eraldi serveerida, aga minule meeldib just kõik koos – vastasel korral kipub kastet lõpuks puudu jääma :D Nii igasuguste pastade kui ka näiteks chili con carne puhul segan alati kohe alguses kõik kokku.

Siin pildil on riis ja kana enne läbi segamist panni peal :P

Reedeõhtused ülejäägid sõime ära laupäeval lõunaks. Pühapäevased täna lõunaks. Ja õhtul… Oli isu jälle nii suur… Et tegin kolmandat korda :D:D:D

Vilumus läheb muudkui suuremaks. Ma olen teatavasti hästi laisk ja mugav ning otsin alati viise, kuidas igasuguste retseptide puhul viilida ja lihtsamini läbi saada :D Selle retseptiga on välja kujunenud allolev rutiin:

  1. panen riisi aurutama
  2. segan kaussi kokku kõik kastme koostisosad
  3. vispeldan ühes kausis muna, segan teises kokku paneerimiseks jahu ja maitseained
  4. tükeldan kana, lisan kogu kana korraga muna sisse, segan läbi
  5. kallan kogu munase kana jahukaussi, näperdan kõik korraga läbi
  6. praen kana kõrgel kuumusel pidevalt segades ca 7 minutit, lisan kastme, segan-kuumutan veel ca 3 minutit
  7. panen kana ja kastme kaussi, kuumutan pannil paki wokisegu (mu lemmikud on Härmavili wokisegu ja Baueri hiina segu, viimast müüakse vist ainult Maximas)
  8. kui riis valmis, lisan selle pannile, segan läbi, kõige lõpuks kallan kana ja kastme peale ning segan veelkord läbi
  9. ägisen söögilaua ääres mõnust ja käin hilisema õhtu jooksul veel lugematul arvul kordi köögist läbi, et pannilt veidi lisaks ampsata / pahandan Kaaslasega, kui too on ülejäägid liiga kiiresti kausiga külmkappi ära pannud
  10. kaklen järgmisel päeval Kaaslasega ülejääkide konsumeerimise õiguse üle :D

Ma ausõna ei mäleta, millal ma viimati ühestki retseptist sellises vaimustuses olin. Nüüd ma pean ainult katsuma mitte üle pingutada… Sest igast heast asjast saab ükskord kõrini… :D

Pealkiri on muidugi peamiselt provokatsioon. Mulle väga meeldib väljas süüa. Samas on kohalike hiinakate olustik ja teenindus reeglina nii suvaline (lisaks kipun ma närvi minema, kui söögikohas kraanivett andmast keeldutakse), et pigem võtan takeaway kui söön koha peal. Sama hästi võin siis juba söögi ka kodus teha – kui nii lihtsate vahenditega nii maitsva tulemuse saavutab :P

Aug 092020
 

Pärast toimekat puhkust ja väsitavat esimest töönädalat (mitte et töökoormus oleks suur olnud, lihtsalt üle pika aja nii vara ärgata… :D) möödus nädalavahetus täielikul lebolainel.

Reede õhtul tegime tiiru Gildi päevadel, kust skoorisime lisaks eelmise postituse kõrvarõngastele veel käsitöökommi, ühe puidust pannilabida ja mõned kingitused.

Laupäeva hommik möödus laiseldes:

Lõuna paiku tuli külla Kessu koos oma noorima pojaga, keda ma järjekindlalt vale nimega kutsusin :D Õhtupoole tegime tiiru Supeluse aastalaadal, sõime Kahes pulgas sushit ja Kessuga uuesti kokku saada ei jõudnudki, sest väsimus tuli peale ja läksime koju tagasi.

Kaaslane pani lõpuks ometi üles rippkiiged. Selle käigus pillas ta terrassilaudade vahele ühe kinnituse, mida sai kollektiivselt magneti abiga taga aetud… Ja edukalt kätte saadud :D

Ütleme nii, et selle kollase köie ma kavatsen välja vahetada millegi neutraalse vastu (oli lihtsalt varasemast kodus olemas) ja ripptoolidest ei sobi kumbki eriti majaga ning mind piinab, et need pole ühes stiilis. Parempoolne on läinud aasta septembris spontaanselt eelmise maja aeda ostetud Home4You soodushinnaga saalinäidis (54.95€, täishind 100+€), vasakpoolse ostsin paar päeva tagasi K-Rautast 12.99€ eest, sest mul oli vaja teist ja see tundus kõige normaalsem. Algne plaan oli osta teine samasugune ja panna Home4You oma üldse kuskile tuppa – proovides aga selgus, et viimane on siiski tunduvalt mugavam, nii et nüüd ma tahaks saada teist samas stiilis… See sari läheb neil valikust üldse välja, Pärnu poes enam pole, viimased eksemplarid on muude linnade poodides. Peab saatma kellegi vaatama, enne kui needki ära müüakse – ja lootma, et on sama hea hinnaga saalinäidis :P

…kõige olulisem on siiski see, et lõpuks ometi, augusti alguses, pärast mitut kuud piinlemist, on mul võimalik värskes õhus mugavalt kiikuda ja raamatut lugeda :) Loodan, et saame lähinädala jooksul võrkkiige ka üles – siis on terrassil kiikumise kohti neljale. Võrkkiik kannataks muidugi kõik neli välja, aga mugavuse mõttes üle kahe pigem mitte :P

Tänane päev möödus ka laiseldes. Mina pole peale pesu pesemise mitte midagi asjalikku teinud, Kaaslane pärast päevitamist käis ikka tiiru vanas kodus, et siia vajalikke asju tuua ja nüüd grillib õhtusööki…

Ja lõpetuseks üks vahva leid, soenguinspiratsioon pensionipõlveks :D

Aug 092020
 

Otsustasin reede õhtul pärast viljakat kõrvarõngaostu Gildi päevadel, et kõrvarõngastele on blogisse omaette kategooriat vaja. Ma ei saa aru, miks ma sellele juba varem ei tulnud, need on olnud mu nõrkuseks juba ligi kümme aastat :D

Vanemaid postitusi läbi vaadates ja sildistades hakkas mind taas painama küsimus, MILLAL ikkagi mu kõrvarõngamaitse muutus? Millal täpselt asendusid 24/7 kõrvas olnud väikesed hõberõngad (ühes kõrvas kolm, teises üks) rippuvatega?

Selle postituse lõpust sain kinnitust, et suured ja värvilised kõrvarõngad olid mu eelistus juba aastal 2009. Kuna esimesed mälestused suurtest silmatorkavatest kõrvarõngastest pärinevad peamiselt Londoni-ajast, siis arvasingi, et ehk millalgi seal hakkasid meeldima. Ja samas mäletasin ka täpselt, et triibulised kõrvarõngad, mis mul siiani alles on, ostsin juba enne Londonisse kolimist – ühtlasi on nende pildiga postitus blogis kategooria esimene :)

Kuna ma aga tahtsin ikkagi VEEL täpsemalt teada, hakkasin vaatama vanu fotosid. Ja sealt tuli ilusasti välja, et hõberõngaid kandsin viimati augusti alguses 2005. Pilt on juulist, aga noh :P

Sealt edasi olin kas ilma kõrvarõngasteta või rippuvatega. Praeguseks on mu maitse küll pisut suurem ja värvilisem, aga vaadates vanemaid pilte, siis ka toonased olid täitsa kenad… :D See pildike on jaanuarist 2006:

Huvi pärast otsisin oma varasemate aastate Exceli kulutabelitest üles kõik read kõrvarõngaste ostu kohta. Kahjuks pole ma oste alati kirja pannud – alustasin küll kenasti iseseisva elu peale minnes, esimesel ülikoolisügisel 2002 ja tundub, et kõik on korralikult kirjas kuni märtsini 2006. Siis olen mingil põhjusel lõpetanud. 2007 jaanuar-oktoober on sissekanded olemas, aga kui mu mälu mind ei peta, siis Londonis panin kulusid kirja kaootiliselt ja need pole ilmselt täielikud. Täiesti puudu on 2008-2010. 2011. aastast on mul Excelis ainult söök, kuna katsetasin üht teist programmi, millele ma hiljem enam üldse ligi ei saanud… Vahepeal tegin toidust kokkuvõtet, sellepärast on see Excelis olemas. Ja alates 2012 on vist kõik jälle korralikult kirjas.

Seega aastatest 2006-2008 on kindlasti mõned paarid kirja panemata jäänud. 2009-2011 ilmselt ei ostnudki miskit, sest tittedega rippuvaid kõrvarõngaid nagunii kanda ei saanud.

Igatahes ajavahemikus 2002-2020 olen üles märkinud 73 paari kõrvarõngaste ostu, hind kokku 310.18€. See teeb ühe kõrvarõngapaari keskmiseks hinnaks 4.25€. Et saada aga pisut realistlikum pilt, tuleks eraldi tõsta kolme aasta suviste käsitöölaatade ja Malta reisi 14 paari (3×4+2), mis maksid kokku 162.50€. See teeb ülejäänud kõrvarõngaste keskmiseks hinnaks 2.50€ paari kohta. Ja see on juba üsna realistlik number :D

Koos kirja panemata jäänud ja sõpradelt/kingiks saadud kõrvarõngastega teeb see mu täiskasvanuelu jooksul kokku ehk ca 100 paari? Kui reedel FB-s oma viimaste ostude pilte jagasin, sain tagasisidet, et mõnel tuttaval on praegu 100-200 paari. Mul poleks midagi selle vastu, kui mul oleks rohkem kõrvarõngaid, aga mul on nii spetsiifiline maitse, et ma lihtsalt ei leia neid nii palju :D Hetkel on 40 paari. Olen ka üsna järjekindlalt kõrvarõngad ringluses hoidnud – tavaline on see, et kui saan mõned uued, annan vanemaid ära. Kõrvarõngastega on mul sarnaselt riietega nii, et mõnedega päris täpselt ei tea, kas hakkan kandma või ei. Või siis olen millalgi väga palju kandnud, aga hiljem enam ei taha. Sarnaselt riietele sobib mulle kõige paremini see lahendus, et ostan soodsalt (eelistatult teiselt ringilt) ja annan hiljem süümepiinade vabalt edasi.

Laatadelt kõrvarõngaste ostmise traditsioon tekkis aastal 2017. Toona sai hansapäevadelt ostetud neli paari, täpselt sama palju 2019. Sel aastal jäid hansapäevad ära, selle asemel ostsin neli paari Gildi päevadelt. Uus on sel aastal aga see, et esmakordselt kammisime kõrvarõngalette Plikaga kahekesi ning neljast paarist kaks ostsin temale… Ta sai augud eelmise aasta märtsis ja eelmisel suvel kandis veel esimesi täppe/rõngaid. Nüüd aga vahetab ta pisut rohkem kõrvarõngaid – ega käbi ei kuku kännust kaugele…

Joanna (kuna lingitud koduleht on praegu uuendamisel, siis FB leht ka) esimesed puidust kõrvarõngad (punased mandalad kõige alumise pildi ülemises reas) soetasin eelmise aasta hansapäevadelt. Sel aastal siis järgmised :)

Etskae (FB leht ka) on mu vana lemmik – 2017 ostsin kaks paari linnukesi ja ühed kassid, 2019 kahed kassid lisaks, sest eelmise aasta kassid osutusid mu maitsele liiga kirjuks. Sel aastal on nende tootevalikusse lisandunud polümeersavile ka puit (minu suur lemmik, sest kerge ja ei lähe katki) – mina sain endale jänese ja rebase, Plika pisikesed kiisud.

Plika lemmikvärv on lilla, tema valis endale lisaks veel need:

Ja kõik mu 40 paari on näha allpool. Neliteist paari erinevatest ehetepoodidest (5x Expressions, 4x London, 2x EheteMaailm, 1x Norra, 1x NewYorker, 1x vist ka Expressions, aga ei mäleta), kümme paari käsitöökõrvarõngaid laatadelt/reisilt (5x Etskae, 2x Joanna, 2x Malta, 1x üks Vene ehetekunstnik eelmise aasta hansapäevadelt), kaheksa paari teiselt ringilt (peamiselt Uuskasutuskeskusest), seitse paari sõpradelt (3x Liisilt, 3x Nelelt, 1x Kaidilt), üks paar kingituseks (Teemult).

Ma olen endaga täitsa rahul, et ma suutsin peaaegu kõik ära tuvastada. Enamiku “ajalugu” teadsin peast, aga pisut abi oli ka Excelist ja blogist. Excelist sain teada, et need ümmargused triibulised, mida ma ostsin kahte eri värvi enne Londonisse kolimist, on Expressionsist. Londonist ostetud kõrvarõngaste puhul oskasin paika panna, et suured musta-punasega on mingist suuremast riidepoest, kus müüdi ka ehteid (Dorothy Perkins, Next vms) ja hallid “diskopallid” on  Camdenist – aga nagu selgub sellest postitusest, on veel kaks paari Claire’s ehetepoest (ise ei mäletanudki, arvasin pigem, et äkki ka Expressions) :P

Aga need kirssidega – igasugune mälestus puudub. Kõrvarõngaalusest tehtud varasemate piltide pealt võin ainult järeldada, et augustis 2011 mul neid veel polnud ja veebruaris 2014 olid juba olemas :P Londonist ma neid seega ei ostnud ja Eesti puhul on kõige tõenäolisem variant ikkagi Expressions.

Kuidas edasi, seda ma ei teagi. Ühest küljest tahaks kogu kasvatada, teisest küljest võiks need alusele ära mahtuda – olen küll mõelnud, et peaks selle millegi ägedama vastu vahetama, aga täpsem kontseptsioon puudub. Kuniks ma suudan uute paaride lisandumisel leida olemasolevate hulgast mõned sellised, mida ma ikkagi eriti ei kanna, seniks vist pigem hoian ringluses.

Nagu mainitud, on mul ääretult spetsiifiline maitse. Peavad kindlasti olema konksudega ja rippuvad, kerged, suured – aga mitte liiga suured :D Hõbedasi ei kanna enam pea üldse – neid on mul hetkel ainult kaks paari, mõlemal lisaks musta, kõik ülejäänud on värvilised. Läikiv reeglina ei meeldi, väikestest helmestest tehtud ei meeldi. Konkreetne ja värviline on hea – ja kindlasti peab sobima mu riietega, mis juba paljud toonid välistab. (Pool)vääriskivid jätavad mind pigem külmaks, sest esiteks läikivad ja teiseks kas liiga väikesed või suuremad juba liiga rasked. Aga noh, erandeid on alati – mõned läikivad mul on ja mõned kivid ka… Ehkki viimaste puhul ma pole kindel, kauaks need jäävad :P

40 paari on ilmselgelt täiesti piisav, et leida sobiv iga riietuse juurde. Mis ei takista mind muidugi aina uusi otsimast… Lihtsalt väga tihti ei leia :D

Aug 022020
 

Näe, peaaegu oleks unustanud… Veel üks postitus vaja kirjutada :D

Ma otsustasin Goodreadsi hinnetega karmimaks minna ja lähtuda Liisi soovitusel rohkem sõnalistest hinnangutest.

5 – it was amazing
4 – really liked it
3 – liked it
2 – it was ok
1 – did not like it

Et noh, jah. Ma käisin oma raamatud üle ja muutsin palju neljasid kolmedeks – blogipostitusi ei viitsi küll tagantjärele muuta ja TEGELIKULT peaks osa kolmedest kahtedeks muutma üldse :D Aga ma üritan, ausalt :D Olla karmim :D

Juulis polnud väga palju aega lugeda, isegi mitte puhkuse ajal – aga selles mõttes läks paremini, et raamatud olid head ja miskit väga suvalist ei sattunud. Olin teinud lugeris ka puhastuse – vaatasin kõik millalgi soovitustest üles nopitud raamatud üle ja kustutasin need, mille hinne oli alla 3,8 palli. Mary Higgins Clark oli ainus erand – tema raamatud ma loen põhimõtteliselt kõik läbi, ehkki viimased pole enam nii head.

59. Tara Westover “Educated” 5/5 (352lk, 2.-8. juuli) – see raamat on lihtsalt super, soovitan soojalt kõigile. Mormooni perekonnas üles kasvanud laps, kes pole käinud koolis, keda ei õpetatud isegi kodus praktiliselt üldse… Paranoiline maailmalõpuks valmistuv isa, vägivaldne vend, igasugused tõsised õnnetused, mida ei ravitud haiglas, vaid kodus… Nii drastilistes oludes üles kasvanud naisel õnnestus minna ülikooli, saada ka teistsuguse elu kogemus, mõtestada lahti lapsepõlves toimunu… Ma ei oska raamatuid kirjeldada, olen selles alati väga kehv olnud… Aga soovitan soojalt kõigile – eesti keeles ka olemas. Lugege!

60. Frances Cha “If I Had Your Face” 4/5 (288lk, 8.-13. juuli) – minu jaoks tegi raamatu köitvaks see, et tegevus toimus tänapäeva Koreas ja oli seega midagi täiesti teistsugust, mulle võõrast. Nelja naise lugu iluoppe hindavas ühiskonnas. Lõpp jäi ehk pisut lahtiseks, aga üldiselt täitsa põnev lugemine.

61. Nora Roberts “Shelter in Place” 5/5 (432lk, 13-18. juuli) – Nora Roberts on mu suur lemmik, viite tärni ma talle enamasti siiski ei anna… Aga see raamat oli tõeliselt köitev, nii karakterid kui tegevus. Teemaks masstulistamine… Raske teema… Aga raamat oli hea.

62. Nora Robers “Under Currents” 4/5 (400 lk, 18.-20. juuli) – taas kord üks väga hea raamat… Ma ei saa midagi parata, ma elan alati nii sisse Robertsi raamatutesse, ma lihtsalt suhestun… St, mitte halvaga, aga heaga :) Nagu alati, mu raamatute kirjeldamise võime on märkimisväärselt sisukas :D :D

63. Mary Higgins Clark “I’ve Got My Eyes on You” 3/5 (256lk, 20.-21. juuli) – see oli ok lugemine, aga ei miskit enamat. Ütleme nii, et vanas eas MHC enam ei hiilga oma kirjutamisoskusega, mulle tundub. Aga ega sealt enam juurde ei tule, ta suri ära hiljuti :)

65. Claire Macintosh “I Let You Go” 5/5 (350lk, 21.-23. juuli) – selle raamatu esimese kolmandiku jooksul ma mõtlesin, et tuleb jälle skooriks 3… Ja siis tuli plot twist. No ja näete mu hinnet nüüd, jah? :D Ma vb päris 5 ei paneks, midagi 4-5 vahepeal. Aga just selle eest, et TÄIESTI ootamatu minu jaoks… Puhtalt sellepärast panin max punktid. Ja soovitan muidugi soojalt kõigile.

65. Mary Higgins Clark “Kiss the Girls and Make Them Cry” 3/5 (400lk, 23.-31. juuli) – vt üle-eelmise raamatu kommentaari :P

Kokku seitse raamatut. Täitsa ok tulemus. Aasta skoor 65 raamatut ja 19 552lk – mis tegelikult vist tähendab, et mul on 20 000lk täis, sest eelmisel kuul oli Epu südame-raamat, sel kuul Korea-raamat, millel lehekülgede arv pole Goodreadsis märgitud. Ja viis kuud veel minna :)

Jõulupuhkuse ajal kavatsen ennast igatahes ogaraks lugeda :P

Aug 022020
 

Kaks nädalat möödus lennates ja tulemus oli ülimalt viljakas, nii et lõppkokkuvõttes jäin puhkusega väga rahule. Sai reisida, sai kodus kõik plaanitu ära teha (ehkki oleks muidugi tahtnud veel rohkem jõuda).

Reisimise pool jäi napiks – lootsin jõuda sel nädalal veel ka ühele Eesti-tripile. Aga esiteks polnud aega, teiseks raha :D KÕIK mu selle aasta säästud said juulis edukalt nullitud, lisaks on krediitkaart 150€ miinuses. Samas mööblit ja väiksemat sisustuskraami sai soetatud peaaegu 1000€ eest. Reisimisele kulus ca 270€ (sellest ca 70€ väljas söömisele), lisaks on juba ostetud Poisi sünnipäevakink (nutitelefon) ja ühe augustikuise ürituse piletid. Ja kuna üks säästmise peapõhjuseid ongi suuremad kulutused kodule ja reisimine, siis ma ütleks, et igati hästi. Nüüd hakkan uuesti säästma ja loodetavasti need säästud püsivad pisut pikemalt. Tahaks ikka sinna jõuda, kus säästud on nii suured, et osa ei pea üldse puutuma. Ootamatusteks ja mustadeks päevadeks – see kõige olulisem põhjus üldse.

Kuigi loomaaias oli piinavalt palav, hotelliga läksime alt ja Poiss polnud Ikeas kõige rõõmsam, jäin lõppkokkuvõttes meie reisiga ikkagi väga rahule. On tunne, et sai käidud, sai tehtud – peamine põhjus oli ikkagi Ikea, et kodu jaoks vajalikku kraami soetada, see sai ka tehtud.

Kodus jõudsin ära vahetada magamistoad ning teha suurema koristusringi alumisel korrusel. Coronast saadik võitlen segadusega, nüüd sain lõpuks ometi peaaegu kõik rahuldavasse korda. Pesin põrandaid, eemaldasin aurutajaga mööblilt ja vaibalt plekke, pesin puhtaks kogu elamise aknad. Esimest korda üle kuude on mu elamine sellises seisus, et pole häbi külalisi kutsuda. Tahaks kohe palju külalisi kutsuda, et neile kõigile kodu näidata :D No ikka suur töö sai nende magamistubadega tehtud, ise nii rahul ja tahaks uhkeldada :D Nii et kõik sõbrad-sulelised – terve august on veel ees, kui soovite väikse Pärnu-puhkuse teha, siis mu kodu uksed on avatud. Ehkki jah, päeval olen ma tööl. Aga on ju kõik õhtud ja nädalavahetused :D

Ühesõnaga – puhkuse alguses jõudsin käia Haapsalus ja Riias, sealt edasi sai kogu aeg veedetud väga töiselt ja koduselt. Aga olen ülirahul. Toimekas olemise kõrvale sai siiski pikalt magada, mitu korda teise ringi poodides käia ja nii mõnedki riided soetatud… Mõnus.

Oo, ja siiski, vähemalt ÜKS külaline käis ka – Mallu oli Pärnus ja tuli ühel õhtul veini jooma. Võinoh, alustuseks topelt gintonicud ja siis kahe peale kaks pudelit veini – imestan, et järgmine päev elus olin, aga isegi suuremat pohmakat polnud. Ülilõbus õhtu oli, ma ikka väga hindan neid inimesi, kellega saab kõigest rääkida, ka kõige jaburamatel teemadel. Lastel oli ka lõbu laialt, Mallu ju on Tiktoki kasutaja, nii et neil oli ühine jututeema – minu jaoks on see täitsa võõras maailm.

Ülemise korruse toad said eraldi postitused – allkorrusel pole suurt miskit muutunud. Üks muudatus maikuust on jäänud blogis kajastamata – kuna meil oli vaja rohkem kapiruumi, siis ostsime 125€ eest suurema kapi, mille panime söögituppa ning sealne puhvetkapp liikus ajutiselt elutuppa. Ei ole veel otsustanud, kas see sinna ka jääb – enam-vähem nagu sobib, samas tahaks midagi sobivamat… Sinna klaasi taha pole miskit panna mul, kõik nõud on söögitoa klaasuksega kapis. Eks elu näitab.

Ostsime paar päeva tagasi uuskasutuskeskusest kaks neljast lae/seinalampi – kogu tehnika oli poole hinnaga, maksime kahe lambi eest kokku 7.50€. Üks lamp on siin kapi peal paremini näha, teine üleval peidus. Mõlemad kollakates toonides. Plaanime köögis lambi välja vahetada, et sinna pisut rohkem valgust saada. Elutuppa oleks mul puslelaua kohale valgustust vaja – nii et teine läheb võib-olla sinna. Peab ainult teostuse korralikult läbi mõtlema. Köögis on lihtsam, vahetame ühe lambi teise vastu – elutoas paneme lisaks, seega on vaja kaabel vedada, lüliti panna jne.

No ja kööki suutsin lõpuks soetada enam-vähem sobivas toonis rätikud – väga oluline, eks :D

Nii… Aga räägime sellest ka, mis tegemata jäi :D Käisin mööda maja ringi ja pildistasin üles kõik tegelemist vajavad kohad :P

Tagumises esikus on hunnik ära andmist vajavaid asju ja aurutaja ka põrandapesust välja jäänud, peaks kappi tagasi toppima.

Asju tuleb muudkui juurde, sest Kaaslane tühjendab vennaga maja, et see müüki panna. Lootsin, et jõuan elutoast asjad ära panna, aga ei… Enne puslet kokku panna ei saa, kui olen laua ära klaarinud :D Laua all ka veel paar kasti…

Raamatuhunnikud ja kast jõuluehetega ootavad, et keegi neile koha otsiks…

Ja ma isegi ei tea, mis neis kastides on… Ma ütlen, Kaaslane muudkui toob juurde :D

Ülemise koridori segadus. Osa asju ootab ära panemist, osa ära andmist.

Ja õues ootavad purgid ära andmist. Pakkusin neid küll grupis ja huvilisi oli mitmeid, aga kohale keegi ei jõudnud ja ma pole uuesti viitsinud tegeleda. Mõtlesin, et tõstan kuuri alla ära ja pakun augustis uuesti – kui kõige kibedam sisse tegemise hooaeg algab, siis vast keegi ikka ära viib :D Ja sinna peaks kaks ripptooli tulema… Üks on meil olemas, teine samasugune oli viimane müügis Home4You outletis Lasnamäel, aga kuna me unustasime kellegi ostma saata, siis see vist on nüüd sealt ka ära ostetud. Ehk siis ma pean veel leidma kuskilt kaubandusest olemasolevaga kokkusobiva ripptooli. Oeh. No saaks selle ühegi üles :P Ja võrkkiik ootab ka endiselt üles panemist. teise terrassi äärde… Selleks on vaja auk kaevata ja betoon valada toru jaoks ja… Ühesõnaga on olnud olulisemaid tegemisi, aga samas ma ikka naiivselt loodan, et EHK jõuame veel, august on ju täielik väljas olemise kuu ja kui hästi läheb, siis osa septembrit ka…

Lõpetuseks paar kassipilti kah :D

Ja kõige lõppu kõige olulisem – tööl antud puhkuseülesanne ehk foto “Mina hipilaagris”. Kuna sobiv üritus toimub mäletatavasti alles augusti keskel, siis hetkel lähenesime asjale loominguliselt ja olemasolevate vahenditega :D

Kui eile veel koristasin ma terve päeva palehigis, siis õhtul tõmbasin rahmeldamisele joone alla – käisin duši all, lakkisin uuesti varbaküüned punaseks ja hakkasin puhkama :D Kaaslase pere käis külas – jõime veini ja jutustasime. Tänane päev oligi mul planeeritud väga laisana – pesin küll kaks masinatäit pesu, aga muidu istusin põhimõtteliselt terve päeva arvuti taga – panin juuli lõpu ostud kirja ja võtsin kuu kokku ning muidugi blogisin. Näe, läkski terve päev ära, aga sain kõik kirja. Nüüd võib rahulikult tagasi tööle minna – kodu enam-vähem korras ja blogiga ka järjel :D

Aug 022020
 

Kevadine magamistubade seis sai kajastatud siin. Nüüdseks on suuremad muudatused tehtud ja võib jagada tulemust, ehkki mõned on veel plaanis… Aga nendega läheb aega :)

Meie magamistoaga olen nüüd ülirahul – kordi parem kui enne.

Voodipesu mõtlesin minna ja osta täitsa hariliku ühevärvilise beeži, aga noh… Lasin ennast võrgutada halli ja punase kombost. Mis sobib toa beeži ja tumepunasega igatahes tunduvalt paremini kui eelmine sinine. Need “kaunistused” voodi kohal võiks olla olemata, aga normaalselt eemaldada neid ei saa, las siis olla.

Diivani ostsime algselt eelmise maja elutuppa. Siia kolides panime selle Poisi tuppa, sest seal oli ainsana ruumi. Proovisin seda korra ka Poisi uude tuppa, aga kohe ÜLDSE ei sobinud. Panin juba kuulutuse üles, et annan ära, keegi huvi ei tundnud… Ja siis järsku avastasin, et see täitsa meeldib mulle meie magamistoas, sobib oma toonidelt täitsa hästi. Mitte et magamistuppa otseselt oleks VAJA diivanit, aga ma kujutan ette, et vahel, kui näiteks allkorrusel on lärmakad lapsed, võib olla päris mõnus üles põgeneda ja seal raamatut lugeda. Või kui ma pikemalt riietega toimetan. Ühesõnaga see diivan hakkas mulle kohe VÄGA meeldima seal toas.

Kummut. Olen väga rahul :) Ainult et… Teist oleks veel vaja, kuna mul on riideid juba endal nii palju, et ma täidaks terve kummuti sellega ära. Ehk et me oleme IKKAGI veel ühe kummuti otsingul. Endiselt ei taha liiga palju maksta ja peab ülejäänud toaga sobima.

Akna alla loodan mingil hetkel leida teiselt ringilt sobivas stiilis väiksemas mõõdus kirjutuslaua. Taas kord selleks, et KUI allkorrusel on lärmakad lapsed, aga mul on vaja arvutiga töötades rahu ja vaikust (nt kodukontoris), siis oleks see võimalus olemas. Kasutaksin ilmselt pigem harva. Praegu on seal aga legolaud, mille Tanelil spetsiaalselt teha lasin ja mis jäi Poisi loomingulisusele lootusetult väikseks :( Pean selle müüki panema, tegin pildidki ära, aga kuskile üles panemiseni pole veel jõudnud. Ukse kõrval oleva nagi ostsin viimaselt waldorfkooli jõululaadalt, leidis pärast poolt aastat ootamist lõpuks oma koha.

Riidekapi tellisin Oldeurope e-poest, 249€ + 50€ transport Pärnusse. Kõvasti rohkem, kui oleks soovinud maksta, aga kappi oli vaja ja see oli sobivaim valik, pole 2m laia kapi eest tegelikult üle mõistuse hind. Punane tool lihtsalt ON, ma ei tea veel täpselt, mis sellest saab – kas leiame kodus kasutuse (vb tulevase kirjutuslaua taha?) või anname ära. Seni – kuna tooni tõttu ülejäänud sisustuse kõrval ei karju, las olla seal. Peegel on seinal vanast ajast, see on liiga väike ja mu maitsele “liiga kaunistatud” – tahan asemele midagi  lihtsama tumeda raamiga ja suuremat, kust ennast täispikkuses näeksin.

Ainus jama on selles, et kui me nüüd teist kummutit tahame, siis on sellele ka kohta vaja :P Ega neid variante palju pole – kas riidekapi kõrvale või diivani asemele. Kui panna riidekapi kõrvale, siis täispikkuses peeglit ei saa. Ehk pädeks ka lihtsalt suurem peegel kummuti kohal? Mul vaja vahel riideid proovida ja vaadata, kuidas sobib – päris täispikkust polegi vaja, kui terve kleidi / pluus + seelik kombo ära näeb, on ok. Võimalik aga, et mind hakkaks visuaalselt häirima, kui kummut ja riidekapp tihedalt üksteise kõrval oleks – need läheks täiesti üksteise vastu, sest riidekapi ja ukse vahel ca meeter üldse vaba ruumi on.

Diivanist oleks kahju loobuda (lõpuks leidsin sellele ideaalse koha, eks :D), aga tundub, et võib-olla on see ikkagi mõistlik – visuaalselt istuks kummut selle asemele ilmselt paremini, jääks piisavalt ruumi vahele, nö õhku :) Diivanit proovisin ka akna alla, kuhu see visiooni kohaselt oleks pidanud päris hästi sobima, aga reaalsuses mingil põhjusel ikkagi mitte – jäi kitsaks, pisut uksele ette vms. Pluss akna alla tahaks ikkagi pigem lauda. Ühesõnaga mõtlemist veel jagub. Eks selgub jooksvalt. Hoian teisel ringil silma peal, nii peegli, kummuti kui laua osas – ja vaatame, mis leida õnnestub.

Magamistoas peab tegelema veel ka valgustusega. Hetkel on ainult öökappidel olevad soolalambid + kummuti peal olev hieroglüüfidega lamp – ehk puhas meeleoluvalgus. Riidekappi kleepis Kaaslane ajutise lahendusena paar patareidega lambikest. Oleks vaja mingit lugemise lampi voodi kohale (piisaks ühest keskel, aga ma ei tea täpselt, kuidas/kuhu seda kinnitada, kaldsein ju) ning paremat valgustust nii riidekapile kui kummutile. Riidekapi kohal olevale talale on elektrikaabel veetud, nii et tõenäoliselt paneme tala külge mingid suunatavad lambid… Eks näis.

Riided peaks ka lõpuks koridori riidekapist magamistuppa ümber kolima… Mul jäi see pooleli :D Puude peal olevad asjad kolisin ära, pesu- ja sukavarud ka. Aga ülejäänud riided, mis peaksid kummutisse minema, on endiselt koridorikapis. Katsun sellega täna õhtul ühele poole saada.