prügi

Mõtted prügimajandusest

Meil siin tuli Ragn-Sellsi võim, eks. Koju saadeti leping, mis paluti allkirjastatuna tagasi saata. No keegi ei viitsinud seda teha 🙂 Ja prügi viidi hiljuti ikkagi ära. Täitsa juhuslikult just siis, kui kast oli nagunii täis saanud. Me küll imestasime, kuidas siis nii, lepingut ju pole, aga ei viitsinud pikemalt mõelda ka.

Nüüd siis läksin Tarbija24 lugema ja kohe esimene artikkel vastaski meie küsimusele. Lepingut pole vajagi, süsteem on nii idiootne.

Oeh, jah. Ma saan täiesti aru, kui suur on probleem ühiskonna tasandil. Inimesi sunnitakse maksma igakuise prügiveo eest, miinimummaht on 140 liitrit, ehkki paljudel saab see täis alles kahe-kolme kuuga. Ja tohutult paljudel tekib protest – miks peaks nägema vaeva prügi sorteerimisega, kui maksad olmeprügi ära vedamise eest tühja. Jaa, ma saan nende mõtetest täiesti aru.

Meie sorteerime prügi igal juhul – olgu seadused või mitte. Ja see €1.15 kuus on nii väike summa, et mina küll ei viitsi protsessida või õigust taga nõudma minna. Oleks nati tobe seda teha, kui enne maksime ühe tühjenduse eest ligi €4 🙂

Kusjuures kui me mähkmeid kasutasime, tuli iga kuu üks tühjendus ära – tellisime siis, kui kast täis sai ja iga kuu oleme ikka maksnud. Nüüd see-eest, kus mähkmeid enam juurde ei tooda, läks prügi teke silmnähtavalt väiksemaks. Samas algas kütteperiood, seega nüüd tuleb jällegi tuhka… Vaatame.

Ühesõnaga jah. Meil on hea – €1.15 kuus on täiesti olematu summa. Aga meiesugustest tunduvalt rohkem on neid, kes idiootse seaduse pärast juba protesti pärast prügi sorteerimata jätavad, riigi tasandil on ilmselgelt miskit mäda. Kahju!

Mõtted prügimajandusest Read More »

Kes oleks uskunud, et prügiteema võiks niiviisi pöördesse ajada

Lugesin seda ja rõõmustasin nagu väike laps.

Naljakas… Viis aastat tagasi ei olnud mul aimugi keskkonnaprobleemidest, rohelisest mõtteviisist, mahetoidust. Kui palju on selle ajaga muutunud!

Ja kes teab, kas ma oleksin üldse selle teema vastu huvi tundma hakanud, kui poleks sattunud Epu blogi lugema 🙂

Tavaline on see, et kui ma ökoteemadega mõnda aega liiga intensiivselt tegelen, tekib selline küllastumus, et ei taha enam midagi kuulda – siis ma lihtsalt ei mõtlegi sellest paar kuud üldse. Aga kui aju on piisavalt puhata saanud, siis januneb see jälle roheliste teemade järele ja need vaimustavad mind endiselt. Ja kõik need aastate jooksul välja kujunenud harjumused, neid ei muuda enam miski. Ma võin küll tüdimushetkedel mõne poolfabrikaadi osta, ma käin vahel ikka kiirtoitu söömas… Aga ma olen lihtsalt niivõrd harjunud ostma teatud kindlaid toiduaineid, sorteerima prügi, eelistama kasutatud asju, otsima igale ebavajalikule asjale uut omanikku… Mulle on alati meeldinud elamises suurpuhastust teha, et kõigest ebavajalikust kraamist lahti saada, aga ma ei suudaks enam eales kasutuskõlblikke asju prügikasti visata, kunagi tegin seda küll.

Nii see läheb. Tagasiteed ei ole. Vähemalt minu jaoks mitte. Ja nii ma siis rõõmustangi hullunult selle üle, et nüüd saab Eestis nii palju prügi ümber töödelda.

Kõigest peab oskama rõõmu tunda, eks 😛

Kes oleks uskunud, et prügiteema võiks niiviisi pöördesse ajada Read More »

Ainult head uudised

Novembrist hakkab valitsema Ragn Sellsi monopol, uurisin just uusi prügiveo hindu – graafikujärgne kuni 140 liitrit tühjendus maksab meie piirkonnas edaspidi kõigest €1.15 😀 Ja ma vaatan, et biojäätmete äravedu on tasuta – tõesti ongi nii? Talvisel ajal kasutaks ausalt öeldes seda võimalust meelsasti, külmaga kompostihunniku pidamine on üsna tüütu. Peab nagunii helistama, et leping sõlmida, eks siis uurib täpsemalt.

Ja lugesin just Bioneerist, et kogu Maks&Moorits tootesari läheb selle kuu jooksul naatriumglutamaadivabaks. Ma ei suuda seda uskuda! Okei, ma loen huviga ülejäänud koostisainete nimekirju, aga siiski, see on suur samm edasi. Maheda lihakraamiga on kehvad lood, olgu siis vähemalt võimalikult lisaainevaba. Lihast loobuda ei suuda ma ilmselt kunagi, proovin vaid pikkamööda tarbimist vähendada.

Ainult head uudised Read More »

Prügimajandusest, vol 2

vol 1

Ühesõnaga. Rääkisin paari prügifirmaga, kirjutasin linnavalitsusse kah. KUI nad lõpuks oma kohtuvaidlused vaieldud saavad ja korraldatud olmejäätmete vedu (KJV) tuleb, siis on mul võimalik tellida see max 50 liitrit ja 20 kg kott, mis ei eelda konteineri olemasolu. Kuni KJV aga pole, seni on vaja konteinerit, mida võib ükskõik kui harva tühjendada lasta (kuni muidugi ei haise ega mädane – elementaarne, eks).

Ja mitte keegi ei tea, kas KJV tuleb kahe nädala, kahe kuu või kahe aasta pärast. On nii kaua veninud, võib ilmselt veel sama kaua venida.

Konteinerit omada oleks mõistlik nagunii, eks. Sest isegi kui ma hiljem selle kotiteenuse tellin, võiks seda kotti ju selle kuu aja jooksul, mil teda täidan, konteineris hoida. Ühesõnaga peaks siis ostma 50 l konteineri? Samas nii kaua, kuni KJV pole, maksaks ma selle tühjendamise eest ikka kuni 140 l konteineri hinna… Nii et praegu võiks sama hästi siis 140 l olla. Aga hiljem pole sellega midagi teha, 50 l kotti selle sees ju ei hoia.

Äkki oleks antud asjaoludel kõige mõistlikum konteiner üürida? Arvutan, et umbes 27 kuu üür võrdub konteineri hinnaga. Võiks ju loota, et Pärnusse järgmise kahe aasta jooksul KJV ikka tuleb, siis oleks üürimisel mõtet. Praegu tekib meil veel tegelikult mõnevõrra rohkem prügi ka, mähkmed ju.

Või noh, teine variant oleks ilmselt kuskilt kasutatud konteiner skoorida. Need ju odavamad, siis oleks ostmisel mõtet. Hiljem võib siis maha müüa vms. See ei peaks isegi olema 140, võiks olla ka 80 või mis iganes vahepealsed variandid veel on. Sest nii kaua, kuni KJV pole ja ma võin lasta oma konteinerit tühjendada ükskõik kui harva, oleks suht idiootne lasta oma 50 l konteinerit 140 l hinna eest tühjendada…

Ühesõnaga ma olen nõutu. Taaskord 😛 Ega ma päris täpselt läbi ei abla kah, KUI palju me seda prügi täpselt toodame. Tundub, et jubevähe, samas need mähkmed…

Kellelgi pole siinkandis üle kuni 140 l konteinerit, mida kangesti meile anda/müüa tahaks? 😛

Prügimajandusest, vol 2 Read More »

Prügimajandusest

Meil pole siiani prügilepingut, sest me ei ole viitsinud sellega tegeleda, õigemini pole suutnud otsustada, kuidas seda kõige targem korraldada oleks.

Me ise toodame üldiselt väga vähe prügi. Pakendid ja klaas lähevad ju eraldi (need konteinerid on meil praktiliselt maja kõrval, nii et pole vajadust rohelist ringi tellida ega midagi), paber ahju, biojäätmed komposti. mähkmeid kulub päevas umbes kolm (Plikal ainult öösel, Poisil öösel ja päevaune ajal, muul ajal riidemähkmed), need moodustavad meie tavaprügist enamiku. Ja nendegagi täitub vast umbes kaks või ehk kolm kotti nädalas. Seda väikest, tavalist poekotti – meil on praegu memmest jäänud väike prügiämber ja ehkki me kilekotte kunagi ei osta, ei paista nende varu veel niipea majapidamisest lõppevat. No igal juhul – kui lapsed täitsa mähkmevabaks saaks, siis tundub, et seda prügi praktiliselt ei tekikski.

Me oleme prügiküsimusega tegelemist edasi lükanud eelkõige seetõttu, et oli võimalus seda teha – meil on suur kütteta eeskoda, kuhu võis vabalt selle kotikese nii kauaks tõsta, kuni ära viia sai, haisema ei hakanud miinuskraadidega miski. Nii me siis poetasimegi oma paar kotikest nädalas perekonnal külas käies suure maja konteinerisse, mis on juba iseenesest laiduväärne tegevus, eks. Noh, aga nüüd lähevad ilmad soojemaks, nii et on viimane aeg see asi korda ajada, õnneks ei saa rohkem mugavusest nii edasi lasta.

Üks suur AGA on muidugi kogu eelmise jutu juures – tuhk. Seda on meil… Ma ei tea, 15-20 kotti? Pole kordagi ära visanud, hetkel seisavad kotid kuuris. No ma ütlen, lihtsalt pole viitsinud tegeleda. Tuhk ju ei haise ka 😛 Briketiga on muidu suht okei pliiti kütta – ei ole kallis, ei pea kartma, et on märg jne… Aga tuhka toodab küll nii, et hoia kahe käega peast kinni ja karju appi.

Naabritel on hetkel väike prügikast, see 140 liitrit vist. Nemad täidavad selle oma prügiga üsna ära, kahele perele ei piisaks. Nad mu teada ei sordi prügi ja ei hakka seda ilmselt ka tegema, nii et eks neil tekib seda sellevõrra rohkem.

Noh, põhimõtteliselt on kaks võimalust – kas me tellime endale oma prügikasti ja selle eraldi tühjenduse või siis suurema naabritega kahe peale. Kiired arvutused näitavad, et isegi kui nemad ei sordi prügi ja meie seda teeme, st et meie olmejäätmete hulk peaks olema palju väiksem (eriti pärast mähkmevabaks saamist), tuleb ikkagi soodsam ühe kastiga majandamine. 140 l kasti tühjendus maksab €6.34, 240 liitrit €7.54, 370 liitrit €9.10.

Jah, meie peaksime ostma kasti ja suurem kast maksab rohkem, aga kahe väiksema kasti eraldi tühjendus maksab kah rohkem, nii et suurema kasti ost tasuks end umbes kahe aastaga ära. Kasti peame nagunii üksi kinni maksma, sest noh, naabrite poolest on ju kõik korras ja nemad võiks vanaviisi jätkata.

Ühesõnaga… Mida ma üritan välja mõelda, on see, kas 240-liitrisest kastist meile kahe pere peale piisab. Kuna meil peaks vähem prügi tekkima, siis peaks ju piisama küll? Tuhka tekib nagunii ainult talvel, st suvel peaks eriti lebo olema.

Ja siis on muidugi küsimus, kuidas sellest praegusest tuhast lahti saada. Kõige kiirem lahendus tundub olevat naabrite loal nende kast kohe pärast tühjendamist uuesti täita, lisatühjendus tellida ning selle eest siis ise maksta. Abikaasa muidugi arvas, et tuhka on pigem kahe kasti jagu ja lisatühjendus on nagunii suti kallim ka.

Alternatiiv oleks jätta see tuhk hetkel sinna, kus ta on (ruumi on meil piisavalt, ette ei jää – kuuri tulevad puud alles siis, kui need on suvi läbi aias kuivanud vms), otsustada konteineri suurus ära, osta see ära ja siis iga kord enne tühjendamise hommikut lihtsalt nii palju tuhakotte kasti panna, kui palju vaba ruumi on. Nagu öeldud, tuhk ei haise, seega võib seda ju pikkamööda teha. Suve jooksul saab kindlasti kõigest lahti.

Kas mu mõttekäik on loogiline? Liitrite ja kõige muu koha pealt? Igasugused praktilised kogemused on teretulnud!

Prügimajandusest Read More »

Scroll to Top