Oct 112011
 

Lugesin seda ja rõõmustasin nagu väike laps.

Naljakas… Viis aastat tagasi ei olnud mul aimugi keskkonnaprobleemidest, rohelisest mõtteviisist, mahetoidust. Kui palju on selle ajaga muutunud!

Ja kes teab, kas ma oleksin üldse selle teema vastu huvi tundma hakanud, kui poleks sattunud Epu blogi lugema :)

Tavaline on see, et kui ma ökoteemadega mõnda aega liiga intensiivselt tegelen, tekib selline küllastumus, et ei taha enam midagi kuulda – siis ma lihtsalt ei mõtlegi sellest paar kuud üldse. Aga kui aju on piisavalt puhata saanud, siis januneb see jälle roheliste teemade järele ja need vaimustavad mind endiselt. Ja kõik need aastate jooksul välja kujunenud harjumused, neid ei muuda enam miski. Ma võin küll tüdimushetkedel mõne poolfabrikaadi osta, ma käin vahel ikka kiirtoitu söömas… Aga ma olen lihtsalt niivõrd harjunud ostma teatud kindlaid toiduaineid, sorteerima prügi, eelistama kasutatud asju, otsima igale ebavajalikule asjale uut omanikku… Mulle on alati meeldinud elamises suurpuhastust teha, et kõigest ebavajalikust kraamist lahti saada, aga ma ei suudaks enam eales kasutuskõlblikke asju prügikasti visata, kunagi tegin seda küll.

Nii see läheb. Tagasiteed ei ole. Vähemalt minu jaoks mitte. Ja nii ma siis rõõmustangi hullunult selle üle, et nüüd saab Eestis nii palju prügi ümber töödelda.

Kõigest peab oskama rõõmu tunda, eks :P

  One Response to “Kes oleks uskunud, et prügiteema võiks niiviisi pöördesse ajada”

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.