Mmmmõnus 1. mai
Oh, mul on kõigest jälle blogimata. Mitte et miskit suurt ja olulist oleks toimunud, aga no ma tegelikult tahtsin jagada kaks viimast nädalavahetust, kui mõnus oli. Lihtsalt… Ei jõudnud tegudeni. Elu ise oli selleks liiga nauditav, ei jõudnud arvuti taha.
Üks nädalavahetus ma olin hirmus usin. Pesin ära aknad ja kardinad, puhastasin ja korrastasin külmkapi ja tegin veel köögis üht-teist, mida tavaliselt nii põhjalikult ei tee. Rõõm.
Teine nädalavahetus jälle nautisin vaikset laupäevahommikut. Mingi laps oli öösel kuskil ära, teine magas kaua, Kaaslane põõnas ka peaaegu lõunani. Lugesin raamatut, kass süles. Sõin hommikust. Panin nädala ostud kirja. Sorteerisin fotosid. Üleüldse ei teinud tol nädalavahetusel suurt midagi asjalikku, lihtsalt kulgesin ja mõnulesin. Panin puslet. No ja ok, blogisin tegelikult ka, terve rea postitusi tootsin pärast piltide ära sorteerimist. Aga need olidki rohkem pildipostitused, emotsioonide jagamiseni ei jõudnud, väsisin enne ära 🙂
Lugemise väljakutse gruppi raamatuarvustuste kirjutamisega olen lootusetult maas. Märts oli kuidagi hektiline, sünnipäevaplaanid ja pärast seda pidustustest taastumine – ei jõudnud eriti lugeda, veel vähem neist raamatutest kirjutada. Nüüd sai aprill ka märkamatult läbi. Ma ei tea, kas tagantjärele enam viitsin… Mida rohkem neid raamatuid koguneb, seda vähem viitsin 😀 Samas mul ON läbi loetud krimi väljakutse märtsi ja aprilli raamatud ja veel posu raamatuid, mis saab erinevatesse teemadesse paigutada… Võiks ju ennast ikkagi kokku võtta… Mõni päev… Neli märtsi, kuus aprilli ja esimene mai raamat ootavad muljetamist. Lihtsalt seda muljetamist tuleks teha kohe ja jooksvalt, kui ma aga loen, siis sageli arvutit see õhtu üldse lahti ei teegi, tööpäeva õhtutel kipub ka väsimus kiiremini tulema ja nii need “võlad” kogunevad.
Täna ärkasin küll esimest korda varakult ning hiljem veel mitu korda, aga siiski õnnestus sügavalt magama jääda, üles tõusin alles pisut enne kümmet. Siis käisime jõusaalis. Rattaga, sest ilm oli nii imeline – ja tänasest on ju Pärnus uus laiendatud tasuline parkimine, kuna meil aga jõusaali kuukaart homme läbi saab ja uut enne sügist ei tee, siis ei hakanud veel ostma seda kiipi, millega kuukaardi omanikud saavad auto iseteeninduskioskis tasuta parkimiseks registreerida. Pärast jõusaali käisime poes. Kodus kell kaks sõime hommikust. Sõitsime rattaga randa, lugesime raamatut – me kõik neljakesi, no Poiss küll ei lugenud, lugesime meie Kaaslase ja Plikaga.
Kui pingi peal kangeks jäime, tulime koju tagasi… Ja ülejäänud õhtu lugesin diivanil, kass(id) süles. Idüll!
Ma tõesti nii väga naudin lihtsalt Elu. Üldse ei pea miskit suurt toimuma, ei pea kuskil käima ega midagi tegema. Käimised ja tegemised on ka toredad, neid on vahelduse mõttes vaja… Aga ma ikkagi olen ogaralt õnnelik diivanil raamatu ja kassiga… Või puslega. Lihtsalt… Olla puhanud, oma kodus, oma kallitega. Nii et ma siis rohkem olen… Ja vähem blogin 🙂
