elu koos kassi(de)ga

Eelmine nädal oli kuidagi eriti kiire, ehkki ma nüüd ei suuda enam meenutada, mis iga päev (võinoh, pigem igal õhtul) juhtus.

Kalendrid sain Picture Happysse esmaspäeva hilisõhtul edukalt ära saadetud ja laupäeval oli pakk automaadis, seega tasub arvestada vähemalt nädalase tarnega. Nagu arvasin, tuli musta reede soodukale kohe otsa järgmine soodukas, nii et oleks võinud ka hiljem tellida – edaspidi tean 😀 Kvaliteet oli okei, nii et sellega on siis korras.

Jõulukalendritest on mul sel aastal Tilk! ja kassipusled, Kaaslasel kohvi ja õlu (viimasest mul pilti pole, sest see polnud nii ilus ja ei viitsinud sättida ja teha :D). Eks ma miski hetk muljetan sellest kosmeetikast tiba pikemalt, aga täna veel ei viitsi.

Kolmapäeval käisime kontserdil – põhjamaade sümfooniaorkester, Anu Tali ja sõbrad. Ma ei ole klassikalise muusika austaja ja naljalt sellistele kontserditele ei satu. Sütevaka kaudu tuli aga link, kust sai 8€ pileteid osta ja see tundus liiga hea, et mitte minna. Mu ema on suur muusikafänn ja kontserdimaja püsikunde. Võtsin tema kaasa ja Kaaslase samuti – no Heldur Harri Põlda esines 😀

Täitsa tore kogemus oli. Ei ole klassikaline muusika ega ooper endiselt minu teetassikesed, aga esinejaid oli väga põnev jälgida. Ja mõned lood olid ikka tuntud ja toredad ka. Vahepeal mõtlesin omi mõtteid ja muusika oli rohkem taustaks. Ema jäi kontserdiga väga rahule, tema jagab paremini matsu. Ma nentisin, et ega mina ju ei saaks aru nagunii, kui head või halvad esinejad olid – ema selle peale kommenteeris, et ega Pärnus neid halbu ei olegi, tase olevat väga kõrge. Nii et kui peaks häid pakkumisi veel tulema, siis võin täitsa kaaluda. Lisaks muusikale olid ägedad ka inimvaatlused. No näiteks üks lilladest litritest kleidiga pensionär oli üliäge ja kaks naist, ühel rohelised juuksed ja saapad, teisel roheline kleit… Nii idekalt sobisid kokku, pidin neile komplimendi tegema 😀

Plika oli eelmisel nädalal haige. Selline tobe olemine, kus palavikku pole, aga köha-nohu-hääl ära ja just hommikul ärgates eriti nõme olla. Õhtuks tõmbas enam-vähem normiks, aga koolis jäi kolm päeva käimata, kolmapäevases trennis ja pühapäevases bändiproovis samuti. Täna oli juba vähe kobedam olemine ja läks lõpuks nii kooli kui trenni. Ehk peab nüüd kenasti vastu – tal veel viimane nädal tunnid ja siis arvestuste nädal ja siis ongi selleks aastaks kõik.

Neljapäev-reede olin kodukontoris, Teet aitas tööd teha 😛

Laupäeval oli waldorfkooli advendilaat – lapsevanemana viimane. Tegin Plikaga selle jaoks võileivatordi, nagu juba õige mitu viimast aastat. Jõudsin selle täpselt enne kiigujoogat kooli ära viia ja pärast trenni oligi paras laadale minna. Õnneloos sai küll enne läbi müüdud, kui ma ostmiseni jõudsin 😀 Eelmisel aastal ma vist ka ei ostnud õnneloosi… Üle-eelmisel olin üldse haige… Aga noh, ega’s laadal võib ja ilmselt saabki käidud ka edaspidi.

Laupäeval hakkasin kuivatist laste voodipesu kokku lappima – kuna kuivati peal oli ennist ostetud tualettpaberi pakk, mida polnud jõudnud veel ära panna, hakkasin sinna peale laduma… Teet arvas, et talle on pesa tehtud… 😀

Suurema osa nädalavahetusest lesisin diivanil, kass süles, ja lugesin. Lugemisega on mul täpselt nii, nagu jumal juhatab. Jaanuaris lugesin kõigest 4 raamatut, veebruaris 6, märtsis 5, aprillis 7, mais 6, juunis 13, juulis 19, augustis 8, septembris 7, oktoobris ja novembris mõlemas vaid 6… Nüüd detsembris olen jälle pisut soonele saanud – eelmise nädala neljapäeval lõpetasin ära kaks poolikut raamatut ja nädalavahetusel lugesin veel kaks. Ma ei tea, siit tuleb kokku 91, aga loetud on 92 😀 Eks ma pean enne aasta lõppu oma statistika jonksu saama 😛 Aga 100 on eesmärk ja see tuleb ikka täis.

Pusle panemisega läks nädalavahetusel kehvasti – mitut asjaga korraga ei saa ja kuna raamatud kutsusid rohkem, siis see pusle kõigi oma roheliste tükkidega, mis veel ainsana alles jäänud, on endiselt ootel… Pusledega oli mul eesmärk ületada eelmise aasta rekord 52 puslet – ehk siis ilus number oleks näiteks 55. Praegu on 48 koos ja kaks pooleli. Ja minu mäletamist mööda täpselt viis jõulupuslet mul ongi veel ootel, mis peaks ka kõik kenasti jõudma sel aastal kokku panna.

Eile õhtul jäi blogimata, sest muudkui lugesin ja siis oli vaja näosaate finaali vaadata ja siis oli juba vaja magada. Kuidas teile finaal meeldis ja kuidas võitjaga rahule jäite? Saate jooksul oli mu lemmik vast Kadri Voorandi, aga minu jaoks olid enamik finaali valitud lauludest igavad – ainsana meeldis Alika. Tundub, et teistele ka 😀 Aga kui neid eriauhindu anti ja oli juba selge, et need kõik on meestele, siis “graatsia” puhul ma ütlesin Kaaslasele juba enne, kui nominendid jõuti ette lugeda – raudselt Miku Tanja. Nii sai 😀 Aga noh, kahju, et tore saade jälle läbi – ehk järgmine sügis jälle. Tantsusaadet tahaks muidugi ka, ei tea, kas see veel kunagi tuleb. Tantsusaatega muidugi oli ka hea nali – seal kolmapäevasel kontserdil sain aru, et Anu Tali on mulle just sealt tuttav… 😀

Masterchefil on veel kaks osa jäänud… Kindlat lemmikut nagu enam polegi, Erik ehk… Vaatame-vaatame… Ja kui see läbi, siis jõulupuhkuse ajal ehk veel üks hooaeg Soome Masterchefi… Ja muidugi kõik traditsioonilised jõulufilmid. Puhkuse ajal ehk maldan vähe pikemalt teleka ees istuda – muidu lihtsalt ei raatsi väga, puslede ja raamatute kõrvalt pole piisavalt aega 😀 Tegin sel aastal ka oma teleka/videote vaatamise kohta statistikat, eks ma siis aasta lõpus jagan, mida ja kui palju ma vaadanud olen.