Kiire elumärk
Tuhat vabandust, elu on endiselt kiire ja pikemalt kirjutama kuidagi ei jõua. Mõtlesin, et panen siis vähemalt üles paar pildikest kahest viimasest nädalast ja muljetan ülilühidalt tegemistest ka, sest tuleviku mina on tänulik iga väikese killukese eest, mille olen siia talletanud.
Kodukontor koos kassiga ehk catGPT 😀
Pärast mõningat veenmist õnnestus veenda kraed sülle suunduma:
Eelmisel nädalavahetusel käisime Tallinnas. Kaaslane väisas viskishow‘d, mina käisin sõbrannadel külas. Õhtuks oli Kaaslane broneerinud meile kolmekäigulise õhtusöögi restoranis 7ürti ja lähedale ka majutuse. Juhtus muidugi nii, et kõige selle viski maitsemise peale oli tal lõpuks raskusi orienteerumisega ja pidi takso võtma, mille juht oli umbkeelne ja viis ta ka… Ma ei teagi täpselt, kuhu, igatahes mitte päris õigesse kohta. Viimaks jõudis ikka kohale, pärast espressot ja rohket vett oli isegi enam-vähem adekvaatne õhtusöögikaaslane – õhtusöögiga kaasa käinud kaks klaasi veini sain siis mõlemad ise ära juua 😀 Toidud olid väga maitsvad, aga kõht sai kaugelt liiga täis. Oleks pidanud väiksema pearoa valima, sest sinimerekarbid trühvlikastmega olid päris toitvad… Aga tellisime alguses mõlemad käigud korraga ära ja siis oli nälg, ei osanud ette näha… 😀
Poska külalistemaja. Hea, et ma nii kõhn olen, muidu oleks saanud voodisse ainult üle Kaaslase poole ronida 😀
Pühapäeval oli plaanis pisut shopata – tavaliselt satume logistiliselt pigem Kristiinesse, aga seekord Kadriorust Ülemistesse, mille üle mu oli hea meel, sest see keskus meeldib mulle rohkem. Etteruttavalt ütlen ära, et mina ei ostnud mitte kui midagi. Ei oska endiselt tavalistes riidepoodides ostelda, aga jalatseid oleks küll tahtnud… Mis seal ikka.
Alustuseks oli vaja hoopis hommikusööki, sest seda me majutuses ei võtnud. Minu lemmik hommikusöögikoht keskuses on Da Vinci, sest neil on mõistliku hinnaga maitsev hommikusöök ja kõik kohvijoogid ka hommikuti 1€.
Ja Ülemiste Da Vincis on lihtsalt ilus, mulle meeldib!
Jälle üks kodukontoripäev, kus kass tuli peale 😀 Kuna Kaaslane oli haiglane ja seetõttu ka kodukontoris, oli mul isegi keegi pildistama kutsuda 😀
Eile vihastasin selle peale, et igal pool on jälle nii palju asju ja viskasin pool riidekappi välja. No tegelikult, kuna mäletan, et hiljuti lugesin kapis riideid kokku ja sain 70+, siis pärast kapi läbi käimist sain värskelt tühjendatud riidepuid 20+, seega ümmarguselt 30% saadan teisele ringile. Nüüd on kapis rohkem ruumi, ehk siis saavad sobivamad asjad asemele tulla. Vihastasin tegelikult hoopis teiste asjade, mitte riiete peale… Aga riietega oli kergem tegeleda 😀
Õhtul käisin sõbrannal külas – ta kolis just eelmise aasta lõpus uude korterisse ja ma ei olnudki seda veel näinud. Manustasime gintonicuid ja jutustasime, kuni kell märkamatult üksteist sai ja me üksteise võidu haigutasime. Siis oli aeg sammud kodu poole seada – õnneks ta elab mulle ülilähedal, 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.
Täna oli Black&Brownie aastalõpukontsert. Plika, nagu ikka, esines kahe tantsuga. Oh, kuidas mulle meeldivad need kontserdid! Nii äge on tantse vaadata! Ma armastan tantsimist! Ja elan ise kõigile nii kaasa! Kohe ei teagi, mis siis saab, kui Plika kooli lõpetab ja Pärnust ära kolib – siis pole enam põhjust käia vaatamas 😀 Aga no kaks aastat on veel mureta.
Homme hommikul võtame aga suuna Riiga ja sealt Milanosse. Ees ootab Poisi klassireis ja kuidagimoodi sattusin jälle saatjana kaasa. Plika klassi eelmise aasta Leedu reisist on vist ka blogis muljetamata – Facebookis jõudsin seda toona küll teha, aga blogimiseni ei jõudnud… Vaatame, kas sel aastal läheb paremini 😀 Kui eriti usin olen, võiks ju tagantjärele mõlemast reisist kirjutada 😀 Plika lõpetamise pilte pole ma vist ka blogis jaganud? Saab siis seda ka mingi hetk kahe lapse kohta korraga teha, muidugi parooli all.
