Apr 122021
 

Eelmise nädala teine pool läks pisut lappama, sest üks õhtu pakkus Plika ennast pannkooki tegema, nädalavahetusel jagus sööki kauemaks, kui eeldasin, sest lapsed olid laupäeval Eksabikaasa juures. Ühesõnaga osad asjad jäid tegemata ja lõplik menüü sai selline:

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulivorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr pannkoogid singi ja juustuga
R 09.apr pad thai
L 10.apr
P 11.apr kapsapirukas

Kuna enamik neist on vanad äraproovitud lemmikud, siis ei vaja uuesti kommenteerimist. Pannkoogid ei vaja vist ka eraldi kommenteerimist :D Küll aga kommenteeriks ainsat uut retsepti – kapsapirukat. NII HEA!!! Meil olid külalised, viiekesi sõime ära peaaegu kogu suure plaaditäie. Mõned tükid jäid mulle õnneks tänaseks lõunaks ikka ka :P Tegin kodujuustuga ja täpselt retsepti järgi, ainult till jäi ära, sest ma pole suurem asi tillisõber. Ja teen raudselt veel. Ja KAPSAS, ma armastan kapsast! Peab rohkem kapsatoite välja mõtlema. Odav ja maitsev.

Selle nädala esialgne plaan:

E 12.apr praetud koha sinepikastmega
T 13.apr maisikotletid
K 14.apr pasta carbonara
N 15.apr tomatine kikerhernesupp
R 16.apr idamaised riisinuudlid
L 17.apr ahjukana
P 18.apr chili con carne

Ei välista, et siin ka miskit muutub, aga eks elu näita. Koha sinepikastmega maitses mulle ja Kaaslasele väga, lapsed ei arvanud kastmest miskit, nii et kordamisele ilmselt ei lähe :)

Nädalavahetusel olen pikad päevad kodust ära, nii et panin sellised toidud, mida Kaaslane on varem teinud, kokkab siis ise. Ma muidu küll üritan juurutada traditsiooni, et igal nädalavahetusel üks (uus) soolane pirukas, aga seekord jääb siis vahele… Ma tegelikult pole lõpuni välistanud, ehk teen reede õhtul piruka, retsept on juba välja valitud :D Vaatan õunte pealt. Kui jaksu ja viitsimist on :)

Apr 042021
 

Märtsi teine pool läks menüü mõttes täitsa metsa. Mõtlesin, et ei tee ette, vaid planeerin jooksvalt, aga tööd oli palju, õhtuti olin surnud ja ei jaksanud üldse söögitegemisele mõelda. Üht ja teist sellegipoolest tehtud sai, millest tagantjärele aru anda. Ja õppetund, eks, oli kõige olulisem – peab

Viimaseks nädalaks sai vähemalt teiseks pooleks menüü tehtud – Kaaslane ju jõudis koju :) Aega mul selleks eriti polnud, seega võtsin kiiruga mõned me lemmiktoidud ja valmis ta oligi.

Aga siis tagasiulatuvalt menüü ja kommentaarid.

E 15.märts verivorst ja praekapsas
T 16.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 17.märts oapallid hapukoore-majoneesikastmega
N 18.märts koorene kanapasta
R 19.märts kinoasalat
L 20.märts kanasupp
P 21.märts

 

Verivorst oli Saaremaa poes eriti hea hinnaga, sai sellepärast ostetud. Praekapsas maitseb kõigile. Oleks ahjukartulit ka kõrvale tahtnud, aga ei viitsinud teha. Süüa tegi Poiss. St, noh, torkis vorste kahvliga ja pani need ahju ning kapsa potti soojenema :D

Riisinuudlid wokitud aedviljadega oli käigu pealt improviseeritud tervislik kiirtoit – polnud eriti midagi varuks, polnud ühtki liha sügavkülmast välja võetud. Mõtlesin tükk aega ja lõpuks mõtlesin välja, inspiratsiooniks ikka Sandra Vungi retseptist saadud ideaalne kombo riisinuudlite maitsestamiseks – sojakaste-koriander-kurkum. Pakk wokisegu pannile, nuudlid peale, maitsestasin – valmis. Kõik sõid ja kiitsid.

Oapallide retsepti võtsin ka Sandra Vungilt, sest parasjagu oli käimas kaunviljade nädal, aga see jäigi mu ainsaks katsetuseks, sest rohkem ei jaksanud. Salati jätsin tegemata ja pallid üksi olid kuivavõitu, enda viga, eks :D Aga noh, võimalik, et proovin kunagi täisretsepti ka järele.

Koorese kanapasta tegi Plika, sest ma ei jaksanud mõelda ega ise teha.

Kinoasalatiga oli selline lugu, et päev varem polnud mul lõunaks midagi süüa, tegin kinoat – aga kogemata liiga palju. Sisse hakkisin vist marineeritud kurki, sest muud polnud… Mitte et mulle maitseks marineeritud kurk :D Ühesõnaga pool jäi järele. Järgmine õhtu siis lisasin sellele purustatud keedumuna, kirsstomateid, tegin peale õlikastme… Maitses palju paremini :D

Samal õhtul kätte saadud ahju õnnistasid lapsed sisse pitsaga.

Paar päeva hiljem sai esimene leib ka tehtud:

Ahi mahtus mõõtudelt ideaalselt ja mul on nüüd lõpuks ometi pisut suurem plaat :)

Jogurti tegemise õpetus oli isegi ahju kasutusjuhendis ja tundub üsna pädev. Ma polnud veel nii kaugele jõudnud, et minna uurima, mis juuretisega jogurtit praegusel ajal poest saada on, kui jõudis kohale Krissu sünnipäevakaart ja ühes sellega ka pakike jogurtibakterit. Plika saab varsti ära katsetada.

Kanasuppi tegin esimest korda elus. Turult sain hirmkalli talukana (1,5kg maksis ca 12€) – selle koivad ja tiivad eraldasin, pisut fileed sain ka, ülejäänust keetsin puljongi (ei viitsinud sinna midagi sisse panna peale soola, ehkki retseptid ütlevad, et paneks juba maitseks juurvilju) ja supi (suht standardse – kartul, porgand, porru, seller). No JUBE hea sai ja LIIGA kiiresti otsa :D

E 22.märts sushi (ei teinud ise)
T 23.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 24.märts vein, juust, krõpsud
N 25.märts jacket potatoes tuunikalaga
R 26.märts tortillapitsa salaamiga
L 27.märts koorene salaami-šampinjoni pasta
P 28.märts

 

Sünnipäevanädalal oli söögitegemisega eriti kehvasti. Teisipäeva lõunaks sai uuesti tehtud nädal varem avastatud wokirooga – suurema koguse, et jaguks õhtuks ka. Kolmapäeval oli veiniõhtu snäkkidega.

Neljapäeval kordasime üsna hiljuti menüüs olnud tuunikalaga ahjukartuleid, sest menüü ju puudus ja nende jaoks olid asjad kodus olemas. Reedel sain Saaremaa poest soodsa hinnaga salaamit, nii et laisalt tegime tortillapõhjal pitsat – salaami ja punase sibulaga. Laupäeval oli vaja ülejäänud salaami ära realiseerida ja proovisin seda retsepti pisut lihtsamal kujul (pähkleid mul polnud ja mozzarella mu arust miskit eriti juurde ei andnud, aga salaami-seened-juust kombo oli päris mõnus).

E 29.märts McDonalds
T 30.märts tomatisupp
K 31.märts hiina kana
N 01.apr mulgi puder
R 02.apr lõhesupp
L 03.apr tuunikalapirukas
P 04.apr brokoli või ja küüslauguga, tatar sibulaga

 

Esmaspäevaõhtused plaanid läksid nii, et polnud aega süüa teha, jõudsin koju peale üheksat ja võtsin mind oodanud Poisile burksi (Plikat polnud kodus). Endale ka muidugi. Magustoiduks olid maasikad :D

Teisipäeval tegime oma lemmikut tomatisuppi (pane blogi otsingusse tomatisupp, saad retsepti), sest soodushinnaga mozzarella. Seekord tegi Plika ja imestas, et NII LIHTNE ongi :D Kolmapäeval tuli Kaaslane ja tema auks sai söögiks me lemmik hiina kana, mille retsepti tuleb samuti välja blogi otsinguga. Neljapäeval vana lemmik mulgipuder. Reedel võtsin sügavkülmast välja lõhe supikogu, mida oli nii palju, et pidin puljongi keetmiseks garaažist suurema poti tooma ja see induktsioonpliidil ei töötanud, nii et sai puupliidil suppi keeta. Eile tegin tuunikalapirukat, mis oli täitsa maitsev ja võiks teinekordki teha (ehkki sibulapirukas on ikka kõikse parem).

Täna oli päeval kõht tühi ja külmkapis pikalt järge oodanud üks brokoli. Ma pole brokoliga just kõige suurem sõber, kuidagi ei oska teda valmistada, pasta sees ei maitsenud… Aga nüüd googeldasin, kuidas maitsvalt teha, lugesin Perekooli teemat ja leidsingi ideaalse lihtsa retsepti. Panin soolaga maitsestatud keevasse vette minutiks tükeldatud brokoli, kurnasin siis vee, lisasin võid, pressisin sisse paar küünt küüslauku ja raputasin kaane all kõik korralikult segi. No tõsiselt imemaitsev sai! See lühike keetmine tegi brokoli nii ilusaks erkroheliseks, see oli ühtaegu krõmps ja mahlane. No ja või ning küüslauk… Nom. Jälle üks tervslik lihtne kiirtoit lisaks, mis sobib kodukontori kiireks lõunaks.

Õhtuks tegime tatart praetud sibulaga, sest mõlemat oli kodus olemas ja kalasupist oli kopp ees. Seda saab veel mitu päeva lõunaks süüa :P

Aga üldiselt on jah nii, et nüüd, kus Kaaslane on kodus, peab ikka iga päev süüa tegema :D Seega järgmise nädala menüü on paigas, küll väga ei viitsinud uusi retsepte otsida, pigem vanad ja äraproovitud. Aga ei seljankat ega riisi-spinatipihve pole ma varem teinud, nii et miskit uut ikkagi ka. Eks näis, kuidas siis tegelikult läheb. Selline tunne, et peab hakkama kaks korda päevas kokkama, Kaaslane muudkui näljendab… :D Nii juhtub, kui üle poole aasta ühes väikeses ruumis kinni istuda ja siis järsku saab terves kahekorruselises majas ja aias ringi toimetada. Ega ta palju järjest ei jaksa, ikka tasa ja targu ja pidevate puhkepausidega, aga ISU on igatahes hea :D

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulipudru vorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr läätsekarri
R 09.apr pad thai
L 10.apr riisi-spinatipihvid
P 11.apr kapsapirukas
Mar 152021
 

Sel nädalal oli mul töörindel kolleegi asendamise tõttu hullumeelselt kiire ja söögitegemisega võtsin nii ladnalt kui vähegi sain. Samas siiski normaalselt süüa tehes, mitte pelmeene süües :D Õnneks kolmekesi meil tihti jagub ühe õhtu söögist mitmeks päevaks ja õnneks on Plika juba nii asjalik, et suudab iseseisvalt lihtsamad õhtusöögid valmis teha.

Menüüd sain täielikult järgida, sest mugavalt oli eelmisest päevast sööki alles just nendel päevadel, mille toidud ma vahele jätta tahtsingi. Täpsemalt siis kalatoidu (saime oma nädala kalaannuse ligi kilost lõhefileest, mille äkiliseks tegin) ja tomatisupi (sest soodushinnaga mozzarellat ei leidnud). Hmm, nii et sel nädalal jäid tegemata nii taimetoit kui supp, kui ma nüüd hästi järele mõtlen. Nojah, juhtub :D Vähemalt muus osas oli vaheldusrikas.

Esmaspäeval tegin kanakarrit ja see oli tõesti hea, teen kindlasti uuesti. Panen alati terve küüslaugu (isegi kui retsept ütleb üks küüs), kasutan alati 10% koort (ka siis, kui retseptis on piim või vahukoor), petersell mulle ei maitse, seega jätsin ära, muus osas tegin suht täpselt retsepti järgi. Plika ütles alguses, et nii hea ja lõpus hakkas tal iiveldama. Millest, ei tea. Poiss ütles, et täitsa hea – ja tema suust on see kiitus :D Pilt ei tulnud just väga apetiitne, aga noh… :D Riis on kollane, sest panin aurutajasse kurkumit :)

Teisipäeval sõime pühapäevaõhtust oasuppi, seega midagi lisaks ei kokanud.

Kolmapäeval tegi Plika brokoli ja singiga makaroni ahjuvormi. Talle endale maitses hästi, Poiss sõi, aga väga ei hoolinud, mulle endale ootuspäraselt brokoli selles koosluses eriti ei meeldinud. St toit oli ok ja sõin meelsasti, aga brokolit sööksin tulevikus kuskil mujal kui pasta sees. Seda vormi jagus ka veel neljapäevaks.

(olin just uue telefoni kätte saanud ja avastasin hiljem, et kaamera vaikimisi seadetes on pildil olev vesimärk… no sellist jaburust pole varem olnud :D)

Nii et mina tegingi süüa esmaspäeval ja siis alles reedel – luksus :D Reedeseks söögiks oli esialgu juba nädal varem menüüsse pandud vokitud veiseliha Korea moodi. Veist ma endiselt valmistada ei oska – maitsestasin vaid soolaga ja jäi suht vintske. Samas kogu ülejäänud kombo sees oli ta täitsa ok, ei rikkunud toitu kuidagi ära. Tšillit mul polnud, selle jätsin lihtsalt ära, isegi pulbrit unustasin panna. Mungube ka polnud, seega panin sügavkülmast selle asemel aedube ja herneid. Talisibula asemel rohelist sibulat. Palju sest algsest retseptist üldse alles jäi? No ikka enam-vähem ju :D Serveerisin riisinuudlitega (pool 454g pakist). Ja teate, mis Poiss selle toidu kohta ütles? Jumalik! Tema suust sellist kiitust kuulda, ma olin ikka väga üllatunud :D Soja ja meega kaste, nagu näha, sobis meile kõigile. Ühesõnaga läheb ka kindlasti kordamisele, ainult veist tahaks järgmine kord kuidagi paremini valmistada. Ja originaalretsepti järgi mungubadega proovida.

Riisinuudlid on üldse meil järjest suuremad lemmikud – saavad kiirelt valmis, maitsevad kõigile ja sobivad suurepäraselt igasugustesse Aasia hõnguga toitudesse. Hiinakas on ju me suur lemmik.

Eile ma turule minna ei viitsinud ja otsustasin valmistada söögi kapis leiduvast. Sügavkülmas on mul alati kana ja hakkliha, aga seda ka sulatada ei viitsinud. Kartuleid olin liiga palju koju toonud, need ju hakkavad kevadel kohe idanema. Lisaks oli külmkapis aeguma hakkav hapukoor, mingi riivjuustutörts, üks muna, pisut peekonit ja kotike seeni (kui Maximasse satun, ostan neid alati lahtiselt suurema koguse, mõnda aega peavad külmkapis vastu, aga oli vaja ära kasutada). Sibul-küüslauk on mul alati kodus olemas. Nii et pärast pisukest mõtlemist praadisin pannil peekoni, küüslaugu, sibula ja seened ning tegin kartulipudru – siis panin võitatud ahjuvormi kõigepealt panni sisu, seejärel kartulipudru, lõpuks hapukoore ning muna segu, kõige peale riputasin riivjuustu. Nii pool tunnikest oli vist ahjus ja väga hea sai. Rõõsa koorega oleks muidugi hapukoorest parem olnud, aga polnud viga nii ka. Plikat nädalavahetusel eriti kodus polnud, tema seeni ei söö nagunii – Poiss sõi ja ütles, et täitsa hea. Sõime ka täna ja homseks lõunakski veel jagub.

Täna sõime Plikaga veel kahe peale ära paki edamame ube :D No nii head on need ikka! Ja nii imelihtne valmistada – lihtsalt viis minutit soolavees keeta ja valmis! Peab Rimist juurde ostma, loodetavasti see 2=4€ soodukas on endiselt.

Räägin me ahjusaagast ka. Neljapäeva õhtul tahtsin leiba küpsetada – kuna mul endal oli tööga megakiire, palusin Plikat, et too hapnenud taignaga edasi tegeleks. Seletasin kiirelt ära, mida, kuidas ja mis järjekorras (ma ju kasutan suhkru asemel magustamiseks datleid, neist tuleb kivid eemaldada ja veidikese veega saumiksriga plödiks lasta – seega me leivategu on tavapärasest pisut erinev) ning ta sai suurepäraselt hakkama. Panin leivad ahju, et see korraks sisse lülitada ja soojas kiiremini kerkiks – ja avastasin, et temperatuuri nupp pöörleb täiesti vabalt. Plika oli just tund varem küpsiseid teinud ja kõik oli korras… Müstika. No mis meil muud üle jäi, kui et lootsime parimat. Kergitasime leivad ära ja panime ahju sisse. Ja kujutad sa pilti, saime selle ahju parimad leivad :D Tavaliselt küpsetasin 20 minutit 225 kraadi ja 40 minutit 200 kraadi, siis võtsin leivad vormist välja ja jätsin veel sooja ahju ööseks – vahel jäid ikka seest pisut kleepuvad. Ei miskit hullu ja meil on nagunii harjumus leiba hiljem röstida. Seekord oli ahju “vaikimisi” temperatuur üle 200 kraadi – kui palju, ei oska hinnata, 225-250 vast. Leib sai poole tunniga ikka väga krõbedaks ja olin pisut mures, ega ära ei kõrbe. 50 minuti pealt keerasin ahju kinni, võtsin leivad vormist välja ja jätsin ööseks ahju. No ja super hea sai!

Igatahes sellise ahjuga ei ela :) Meil on praeahi pea igapäevases kasutuses – Plika küpsetab pidevalt, leiba teeme, vormiroogasid… See väike ahi on mul alati pinnuks silmas olnud, väikese pindalaga plaadile mahub vähem küpsiseid, miinimumtemperatuur on 100 kraadi… No ühesõnaga, ei olnud fänn. Olen alati unistanud normaalsest ahjust, aga see kapp, mida ma kangesti armastan ja välja vahetada ei taha, selle sügavus on ainult 45cm ja kõrgus 53cm. Ja mujal ka head ahju kohta pole.

Nii ma siis mõtlesin, et mis nüüd teha. Viia praegune ahi kuskile parandusse? Kas on mõtet?

Siis süvenesin miniahjude maailma ja avastasin, et neid on ikka VÄGA seinast seina. Kõige pisemad nii imepisikesed, et ma ei tea, mida nendega tehakse :D Suht tüütu oli neid järjest läbi vaadata. Jälgisin, et välismõõdud oleks praegusega sarnased või suuremad, aga see iseenesest ei andnud ka mingit põhjapanevat infot, sest ahju siseosa mõõtmed paljuski kõikusid. Tihti oli ahjude juures märgitud maht – pakun, et me praegune on 30l või 35l – aga ka see ei anna lõplikku võrdlusmomenti, sest osade ahjude suur maht tuli kõrguse arvelt, mis mulle mitte kõige vähematki ei andnud – mulle oli oluline just laius ja sügavus ehk ahju mahtuva plaadi suurus. Leidsin erinevaid variante, mille maht oli 40-60l, mõtlesin neist midagi valida. Ja siis leidsin sellise – sobivas mõõdus JA temperatuur oli alates 40 kraadist… Ja oligi müüdud :) Lisaks on sel pöördõhk ja aurupuhastus – kumbagi pole mul kunagi olnud. Ja kui vana ahju plaat oli 30x40cm, siis uuel ahjul ca 40x40cm. Tootja ise reklaamib seda 40 kraadi värki kui jogurti tegemise programmi :D Andsin Plikale Kessu igiammust piimatoodete valmistamise postitust lugeda, ta on nüüd äksi täis ja tahab ka ise jogurtit teha. Minu jaoks on see 40 kraadi aga oluline leiva kergitamiseks – kui pliidi all on tuli, saan vormid sinna lähedusse sättida, aga alati pole, vannitoa põrandaküte meil ka nii soe pole – nii et otse ahjus kergitada on minu jaoks ideaalne lahendus. Teen leiba tavaliselt õhtuti ja tihti jääb kergitamine suht hilja peale, seega ei taha sellele tunde kulutada. Nüüd ootan uut ahju nagu hingeõnnistust :D Eeldatav tarne on 23. märts ehk põhimõtteliselt tegin endale sünnipäevakingi :) Näe, lingin tootja kodulehe infot ka.

Aga uue nädala menüüga on nii, et kuna pole kooli menüüd, millega arvestada, siis ütlen ausalt, et ma väga ei viitsinudki midagi konkreetset paika panna. Kuna Ritsiku terviseklubi järgmise nädala teema on kaunviljad, siis kogusin lihtsalt kokku kõik sobivad retseptid, mis mul varasemast salvestatud olid:

läätse-riisipihvid
oapallid
kikerherne-feta pihvid
tummine läätsesupp
tomatine kikerhernesupp

 

Karta on, et ainult pihvidest ja supist terve nädala ära ei ela ja kõiki neid retsepte ära proovida ei jõua. Ühe supi noist kahest teeb kindlasti ja vähemalt kahed pihvid/pallid ka. Lisaks ostsin täna turul käies soodsa hinnaga verivorsti, nii et tuleb üks verivorsti-ahjukartuli-praekapsa õhtu. Küllap ma need me ahjus kuidagi valmis saan, peab lihtsalt rohkem jälgima ja vahepeal temperatuuri nulli keerama, et saaks veits jahtuda.

Nii et olemas on taimetoit, supp, kartul, riis… Mingi pasta mõtlen jooksvalt lisaks ja midagi võiks riisinuudlitega teha… Kui liha vaja, siis hakkliha ja kanafilee on sügavkülmas olemas. No ja mingi kalatoidu võiks ju ikka ka plaani võtta. Aga vaatan jooksvalt, mul on praegu see luksus. Pärast 2,5 kuud menüü tegemist on “reeglid” nagunii juba pähe kulunud ja arvestan nendega automaatselt :)

Eks siis annan nädala pärast aru, mis me täpselt sõime.

Mar 072021
 

Möödunud nädal möödus üsna plaanipäraselt – tõsi, viiest toidust jõudsin teha vaid neli, üks lükkus järgmisesse nädalasse.

Esmaspäeval tegin koha sojaga maitsestatult, seesamiseemnetes paneeritult selle retsepti järgi – kõrvale kartulipuder ja tartar kaste. Maitses väga hää.

Teisipäeval ei hakanudki süüa tegema, sest olime Poisiga kahekesi ja nädalavahetusest oli läätse-peekoni suppi piisavalt alles. See supp Plikale maitses, aga Poisile mitte – ja kui ma olin suure potitäiega lõpuks ühele poole saanud, oli mul ka kopp ees, nii et sel kujul kordamisele ei lähe :D

Kolmapäeval tegin algselt teisipäevaks planeeritud roa, mille inspiratsiooniks oli see ja see retsept. Tegin aga omamoodi, harjumuspäraselt – riis aurutajasse, pannil praadisin hakkliha, sibula, küüslaugu, riivitud porgandi, tükeldatud kapsa, lõpuks segasin kõik kokku, ahju toppima ei hakanud. Maitsestasin ainult soola ja kurkumiga, oleks rohkem maitset tahtnud. Toit ise oli muidu hea, aga… Midagi ma seal kombos tulevikus muudaks. Küll aga nendin taas, et olen enda jaoks täiega avastanud kapsa igasugustes woki- ja panniroogades. MIKS ma seda varem ei kasutanud? Odav ja maitsev :D

Neljapäeval tegi Plika koorest sparglipastat (ta tahtis ekraaniaega lisaks “teenida” ja mina tahtsin puslet panna – win-win :D) – meile maitses, Poiss nokkis spargli välja. Aga midagi nii supererilist polnud, et uuesti tõttaks tegema. Spargel oli ok, aga mitte üleliia erutav – ja hinda arvestades ei kipu seda just tihti ostma. Kahtlustan muidugi, et see supermarketi sooduskampaania spargel ei pruugi olla ka sparglite parim esindaja :D Ühesõnaga ma hea meelega prooviks igasugu spargliga toite veel, aga samas ei tunne ise, et hakkaks nendega väga edasi katsetama :)

Reedel ja laupäeval sain ka veel kolmapäevast riisirooga süüa, seega midagi lisaks ei teinud.

Tänaseks õhtusöögiks oli planeeritud oasupp suitsulihaga, aga ma avastasin alles kell kuus süüa tegema hakates, et see võtab 3h aega :D No ise loll, eks, et korralikult retsepti läbi ei lugenud. Nii et sõime suppi küll, aga alles enne kella kümmet. Lõhnab nagu hernesupp suitsulihaga ja maitseb ka suht sarnaselt. No ja ehkki see on tegelikult hea, Plikale ka maitses (Poiss selleks ajaks juba magas) – siis mind ei eruta see supp piisavalt, et sooviksin seda uuesti teha. Mulle suitsuliha ja -kala, mida vanasti armastasin, hakkab viimasel ajal vahelduva eduga vastu.

Suppidega ongi üleüldine jama selles, et need ei eruta mind. Ma eelistan toite, mida süües ma oigan mõnust, eks. Supid… Neid ma lihtsalt teen, sest “supp on kasulik”. Ja olen rõõmus iga supi üle, mida lapsed on nõus sööma. Aga kui te nüüd küsite, kas ükski neist suppidest, mis ma selle aasta jooksul olen katsetanud, on olnud “oo jaa, ma tahan seda teha veel ja veel” – siis vastus on ei :D Eks ma katsetan edasi järjest uute suppidega, mis muud. Korra nädalas ju võib.

Igatahes, kuna supiga läks nii kaua aega ja ma olin hommikusöögi peal (mida me, tõsi küll, sõime kolmveerand üks :D) ning näljane, otsustasin kiiresti ahju panna lillkapsa, mille olin ostnud terviseklubi kapsanädalast inspireerituna. Retseptiks röstitud lillkapsas küüslaugu ja juustuga. Oli täitsa hea, sõin terve kapsa üksi ära :D

Ja järgmiseks nädalaks siis sellised plaanid:

kool kodu
E 08.märts tatrapuder kanakarri riisiga
T 09.märts kana-köögivilja nuudlisupp praetud koha sinepikastmega, kartul
K 10.märts kartul, hakklihakaste makaronivorm juustu, singi ja brokoliga
N 11.märts riis herne ja maisiga, lõhe tomatisupp
R 12.märts rassolnik suitsulihaga vokitud veiseliha Korea moodi

 

Ma selles tomatisupis pole veel 100% kindel – kui nädala jooksul kuskilt soodushinnaga mozzarellat ei skoori, vahetan selle millegi muu vastu välja :D

Feb 282021
 

Teravsilmad vast panid tähele, et veebruari viimase nädala menüüpostitus jäi vahele. Kuna oli koolivaheaeg, ei pidanud arvestama teise menüüga. Kuna oli kuu lõpp, oli soov pigem kappe tühjemaks kokata. Sestap ma ei viitsinudki nädala menüüd teha, vaatasin selle asemel jooksvalt – järgides siiski üldiseid reegleid, et oleks võimalikult mitmekesine, uued toidud, nädalane supp ja taimetoit.

Niisiis, kõigepealt kokkuvõte sealtmaalt, kust eelmises postituses pooleli jäi ehk eelmise ja selle nädala lõplik menüü koos kommentaaridega.

kool kodu
15.veebr kartul, suvikõrvitsa-koorekaste riisinuudlid paksoi ja kanafileega
16.veebr hernesupp suitsulihaga sinepi-lillkapsa-juustuvorm
17.veebr kartul, pikkpoiss koorene spinatipasta
18.veebr riis maisi ja hernega, köögiviljabolognese jacket potatoes tuunikalaga
19.veebr kana-köögivilja nuudlisupp kreemjas orsotto
20.veebr tatrahautis veisemaksaga
21.veebr
22.veebr kana bambusevõrsete ja ubadega, riis
23.veebr lõhesai :D
24.veebr
25.veebr pelmeenid
26.veebr kartuligratään, edamame oad
27.veebr läätse-peekonisupp
28.veebr herne-kapsapihvid

 

Eelmise nädala esmaspäeva riisinuudlitest paksoi ja kanafileega sai varasemas postituses juba muljetatud.

Sinepi-lillkapsa-juustuvorm oli minu arust väga hea, kahjuks lastele eriti ei meeldinud. Seega läks sinna nimekirja, mida võib teha siis, kui lapsi pole. Küll aga sain teada, et Plikale maitseb sinepikaste, nii et seda võib siis tulevikus kasutada.

Koorene spinatipasta maitses mulle ja Plikale, aga mitte Poisile. Tegime seda retseptis antuga kahekordse koguse ehk pakk makarone ja kaks pakki spinatit, taimse koore asemel kasutasime kohvikoort ja lisaks raputasime peale riivjuustu. Järgmine kord teeks nii, et üks pakk makarone + üks pakk spinatit + üks pakk kohvikoort, vee jätaks ära. Juustu paneks ikka peale. Üldiselt täitsa hea, aga kuna Poiss ei söö, siis meie põhimenüüsse ei jää.

Jacket potatoes ehk ahjukartulid – ostsin turult spetsiaalselt suured kartulid ja tegin täpselt retsepti järgi :) Ehk siis just temperatuurid ja ajad. Sai täpselt nii, nagu peab – pealt krõbe, seest pehme. Sõime kolmekesi ära neli suurt kartulit ja kõrvale tehtud kahest karbist tuunikalast ja majoneesist möginat jäi pisut puudugi. Lisaks rohkelt värsket rohelist sibulat. Kui Kaaslane oleks ka söömas, oleks miinimum kuus suurt kartulit ja kolm karpi tuunikala. Ehk isegi neli :P Nagu ette teada oli, maitses kõigile väga ja lapsed palusid, et ma seda tihemini teeks.

Kreemjas orsotto – no selle rikkusin ma ise pisut ära, retseptis oli 3 spl sulajuustu ja ma panin terve paki :D Sai liiga kreemjas, ütleme nii. Värskelt süüa oli üsna ok, aga järgmine päev üles soojendatult enam väga ei läinud. See kordamisele ei lähe, sest mulgi puder on ikka palju parem :)

Tatrahautist veisemaksaga tegin sellepärast, et lapsed olid nädalavahetusel Eksabikaasa juures ja kedagi polnud mu valikute üle vingumas :D Mulle tegelikult maks maitseb, aga tatraga kuidagi… Maitea… Sõin kõik kenasti ära ja halb ei olnud, aga natuke sai nagu lõpuks kõrini ja teist korda vist ei tee.

Pühapäeval toitusime jääkidest.

Esmaspäeval otsisin retsepti, kus kasutada kanafileed, sest mul oli kapis üks pakk, mis vajas realiseerimist. Kuna olin hiljuti ostnud ka bambusevõrseid ja külmutatud aedube, leidsin täpselt sobiva retsepti: kana bambusevõrsete ja ubadega, maapähklid unustasin lisada :D Plikale maitses selliselt marineeritud kana, oad eriti mitte. Bambusevõrsed, tulid välja, pole me kummagi lemmikud. Poiss polnud tol õhtul kodus, aga kui järgmisel päeval jäägid lõunaks üles soojendasin ja ise töösse süvenenud olin, sõi ta igatahes panni tühjaks, nii et ju siis maitses või oli nälg piisavalt suur :D Mulle kana sojamarinaadis nii väga ei meeldinud, ühesõnaga see konkreetne retsept ka kordamisele ei lähe ja bambusevõrseid uuesti ei osta.

Kuna esmaspäeva õhtul jõudis minuni ökolõhe, siis teisipäeval toitusime perekondlikult lõhesaiast… Hommikul, lõunal ja õhtul… Nädalane kalatoit :D

Kolmapäeval sõime kõiksugu jääke, neljapäeval läksin pärast tööpäeva linnatiirule ja jõudsin koju kell kaheksa, seega tegime kiirelt pelmeene, ei viitsinud midagi enamat mõelda.

Reedel polnud seetõttu lõunasööki ja pistsin pitsa ahju. Siis tulid meelde kunagi ostetud edamame oad – googeldasin kiirelt, et polegi muud, kui keevasse vette lusikatäis soola ja viis minutit keeta. Sai pitsa kõrvale midagigi tervislikku. Poiss oli jälle kuskil ära, Plika sattus ubadest nii pöördesse, et tegi õhtul teise poole pakist ja täna õhtulgi oleks tahtnud neid juurde teha – kuna kell oli kümme, saatsin ta selle asemel pesema :D

Reedene õhtusöök oli kartuligratään – tegin seda suht täpselt retsepti järgi, kartulimaitseaine jätsin ära ja kasutasin ainult kohvikoort. Tüümian sai maitseainetest ära proovitud, sobis kõigile. Plika ütles, et värskelt talle ei meeldi, aga kuivatatult hea. Olgu siis. Mul on muidu kartulivormidega see häda, et valan küll koore-munaseguga üle, aga küpseb terve igaviku ja kartul ikka kõva… Nüüd see viis, et kartuleid kastmes panni peal viis minutit kuumutada ja siis see segu ahjuvormis tasaseks “raputada” toimis suurepäraselt, kasutan nippi tulevikuski. Lastele maitses ka väga, teeme kindlasti veel.

Eile tegin läätse-peekonisuppi. Sibula asemel panin porru, lisaks üks küüslauk, üks porgand, paar vart sellerit, 2x400g purustatud tomateid, 1,5l vett, maitseaineteks soovitatud oregano, tüümian, sool ja pipar. Välimus oli kahtlane, maitse täitsa hea. Poissi polnud taas kord kodus, Plikale maitses :D

Tänases menüüs olid herne-kapsapihvid. Lootsin, et ehk ajab blender köögikombaini asemel asja ära, aga see väga ei suutnud händlida. Seega võtsin appi saumikseri… Seda lugesin alles hiljem, et sel juhul tuleb kapsas peenemaks hakkida, mis on loogiline. Ütleme nii, et saumikseriga oli seda tainast teha pigem tüütu ja mul jäid osad herned terved ning kapsatükid suuremad. Samas pihvid said head :D Sõime ohtra hapukoore ja rohelise sibulaga. Plika ei olnud ülearu vaimustuses, aga sõi kenasti – Poiss teatas, et mingi maitse rikub tema jaoks ära… Maitseb nagu munguba :D Jah, noh, mungoad on tõepoolest hernemaitsega. Kusjuures Poiss varem armastas mungube, nüüd enam ei taha. Kurb. Igatahes, pihvides kapsamaitset tunda polnud, olid pigem just hernesed. Mina võin neid teinekordki teha, täitsa mõnusad. Ainult köögikombain tuleks kasuks…

Nii, ja järgmise nädala menüü on esialgu planeeritud selline. Tegin praegu ainult reedeni, siis saab juba vaadata, mis tuju nädalavahetusel on :)

kool kodu
01.märts pasta hakklihaga valge kala seesami-sojakastmes, kartulipuder
02.märts lõhesupp kapsa-hakklihavorm riisiga
03.märts plov loomalihaga koorene sparglipasta
04.märts kartulipuder oasupp suitsulihaga
05.märts hapukapsaborš vokitud veiseliha Korea moodi, riisinuudlid

 

Loodan, et me väikses Rimis on veel homme saada soodukaga sparglit… Muidu võib kolmapäevane retsept vahetusse minna :D

Feb 152021
 

Jälle jäi see postitus hilja peale, sest kooli menüü ei olnud nädala lõpus üleval ja mina sain seega ka enda oma alles täna tegema hakata. Jõudsin nädalavahetusel poes ära käia ja ülientusiastlikult igasugu kraami osta… Tavaliselt ma teen kõigepealt menüü, siis ostan puuduvad koostisosad – no seekord siis üle pika aja vastupidi.

AGA. Kõigepealt kokkuvõte eelmisest nädalast ja see tuleb võrdlemisi pikk, sest palju uusi retsepte ja mitu uut lemmikut. Menüü osas läks PEAAEGU plaanipäraselt, ainult kolmapäevase söögi vahetasin välja, sest Kaaslase vend läks neljapäeval Tallinna ja minul oli seega võimalus üle pika-pika aja Kaaslasele süüa saata. Mis tähendas, et orsotto lükkus jälle edasi ja menüüsse sai hiina kana. Mis tähendab, et kaks päeva järjest oli söögiks riis (lisaks oli lastel samal päeval veel koolis ka riis) ja üleüldse rikkusin oma reeglit “mis tehtud, seda teist korda ei tee, kuni uusi retsepte jagub”. Aga Kaaslase jaoks olen valmis ka sellisteks ohverdusteks :D :D :D

Üle-eelmise laupäeva tatar singi ja sibulaga sai mu meelest ulmeliselt hea, aga lapsed ikka virisesid, sest noh, tatar :D Nokkisid seda pisut, eriti ei söönud. Siis juhtus täiesti spontaanne hilisõhtune külaskäik Kaidi juurde, kus meile pakuti friikartuleid ja kana… Fish and chips noh :D Said ka lapsed kõhu täis :D Mina, kes ma olin söönud suurtes kogustes tatart, sõin ka veel päris palju… No hea oli, otse fritüürist ikkagi :D

Idamaised riisinuudlid olid absoluutselt imelised, üks uus lemmikretsept! Ainult ingver toidus pole meie pere maitsele – mina tolereerin, aga eelistan ilma, lapsed puhtalt sellepärast põlgasid ära, muidu meeldis. Nii et tulevikus teen ilma ingverita. Muus osas järgisin retsepti ja omalt poolt lisasin Annika soovitusel kurkumit.

Maitseainete vallas on mu kaks “uut” avastust kurkum ja koriander. Kurkumi kasulikkusest räägitakse ju söögi alla ja söögi peale, see on mul alati riiulis olemas olnud, aga ometigi pole ma seda ise kunagi kasutanud. Nüüd avastasin, et see on meeldivalt maheda maitsega, mis ühegi toidu sees vastu ei hakka ja olen seda rõõmuga kasutanud. Koriander sobib koos sojakastme ja kurkumiga hiinapäraste toitude sisse imeliselt.

Maitseainete rindel kokkuvõtlikult nendest, mis siiani olid küsimärgiga: tean nüüd, et vürtsköömen ja ingver – ei (aga jupp ingverit sidrunitee sees – JAA), kurkum ja koriander – jaa. Tüümianit ja muskaatpähklit pole veel olnud juhust proovida. Muu kraam listist, mille kunagi blogisse panin, oli tuttavam.

Eelmise nädala suurim lemmik on kindlasti kala-kartulivorm – mis on minu arust adekvaatsem nimetus, ehkki otsetõlge retseptist, mida kasutasin, oleks kalapirukas. Tegin kõik muidu suht täpselt retsepti järgi, aga maisi ja herneid lisama ei hakanud – tundsin, et ei taha neid maitseid, piisab rohelisest sibulast. Kalaks oli mul kohafilee :) Aa, ja maitsestasin oma loogika järgi, sest ühes kommentaaris ka hoiatas, et muidu jääb plass. Loogiline, et kui kasutada puhast kalafileed, mitte nt suitsutatud kala, siis tuleb see eelnevalt maitsestada – hõõrusin lihtsalt soola ja pisukese pipraga sisse. Ja no issake, KUI HEA see oli! Tegin seda tol õhtul, kui Kaaslase vend oma naisega meil külas käis ja me põhimõtteliselt kaklesime lõpuks selle üle, kes juurde saab, sest lapsed tahtsid ka :D Ma tahaks seda nüüd iga nädal teha, sest see on PARIM kalatoit, mis ma olen teinud – ja paneeritud praetud kala ja ahjukala koorekastmes olid ka mõlemad väga head :D Aga ma siiski kasvatan ennast ja hoian pisut vahet, enne kui uuesti teen :)

Läätsekarrit riisiga tegin blogisabasse jäetud õpetuse järgi, vürtsköömned jätsin ainult ära ja läätsed panin purgist, sest mul oli neid konservina. Kartsin pisut, et äkki lapsed karri pärast põlgavad ära, aga ennäe – sõid hea meelega ja olid nõus, et võib ka edaspidi teha. Karri on siiani ainus meie pere poolt heakskiidetud maitseainesegu, kus vürtsköömneid tolereerime :D

See on midagi karrilaadset ja teen nii: praen pannil õlis sibula ja küüslaugu ning lisan natuke erinevaid vürtse (vürtsköömen, paprikapulber, koriander ja natuke karrit), soola, jämedalt riivitud porgandit ja kuumutan veidi. Siis panen juurde purustatud tomatite konservi, umbes pool kruusitäit läätsesid (ma panen punaseid, sest need nii hirmus kaua ei kee) ja üsna palju vett. Lasen sellel pannil kaane all podiseda nii kaua kuni läätsed on pehmed ning lisan siis ka veel paki keedetud kikerherneid. Sööme tavaliselt koos keeduriisiga.

Minestrone retsepte lugesin läbi õige mitmeid, no kindlasti üle viie, ja jätsin enda jaoks meelde, et oluline on tomatid, oad ja pasta, muu on vabalt valitav hooajaline köögivili. Mina tegin kahe purgi purustatud tomatitega ja ühe purgi punaste ubadega, pasta asemel panin munanuudleid, sest neid oli poolik pakk ja ei tahtnud hakata kinnist pastapakki avama, köögiviljadest läks sisse üks porgand, üks suur porru, pisut sellerit ja üks väiksem kapsapea. Taas kord kiideti laste poolt heaks ja võib seega teinekordki teha.

Pastat trühvliõliga tegin nii, et praadisin ära portsu tükeldatud šampinjone, pressisin sisse paar küünt küüslauku, lõpuks segasin sisse trühvliõli ja serveerimisel raputasime riivjuustu ka peale. Kartsin, et äkki lapsed ei taha, aga juustuga läks peale küll. Tüdrukud (Plikal oli sõbranna külas) nokkisid lihtsalt seened välja, meie Poisiga sõime rõõmsasti. Mul on trühvliõli üheks korraks veel, võib täitsa kunagi uuesti teha.

Nii, aga jõudes lõpuks selle nädala juurde, siis:

kool kodu
E 15.veebr kartul, suvikõrvitsa-koorekaste riisinuudlid paksoi ja kanafileega
T 16.veebr hernesupp suitsulihaga lillkapsas juustu-sinepikastmes
K 17.veebr kartul, pikkpoiss spinatipasta
N 18.veebr riis maisi ja hernega, köögiviljabolognese jacket potatoes
R 19.veebr kana-köögivilja nuudlisupp kreemjas orsotto
L 20.veebr läätse-peekonisupp
P 21.veebr

 

See on selline kiiruga kokku visatud menüü ja täitsa võimalik, et käigu pealt veel muudan midagi… Eks ole näha.

Tänane söök tuli nii hästi välja, et pean seda ka kohe teiega jagama. Ostsin mina Rimist paksoid – no see hiina lehtkapsas, pak choi pakile kirjutatud. Oli teisel soodukas ja mõtlesin, et võiks siis jälle katsetada. Otsisin netist retsepte, aga ükski sellisel kujul meile ei sobinud. Mõtlesin, et mis seal ikka, improviseerin mingi kiire wokiroa. Praadisin tükeldatud kanafilee, tõstsin kõrvale. Viskasin pannile kõigepealt ühe tükeldatud paprika ja sügavkülmutatud herneid, seejärel pressisin sisse paar küünt küüslauku, lõpetuseks läks tükeldatud paksoi – kiirelt wokkisin, lisasin samal ajal valminud riisinuudlid, maitsestasin läbi proovitud ja heaks kiidetud sojakastme, kurkumi ja koriandri komboga. Lapsed sõid ja kiitsid! Ise olin rõõmus, et miskit nii tervislikku kokku keerasin :P Pilti teha märkasin alles siis, kui teist portsu käisin toomas ja kuna sõime küünlavalgel, on see pilt pigem plass… Aga olgu siiski :)

Kui ma aasta alguses panin kirja kõiki aedvilju, mida sööme ja eraldi need, mida võiks rohkem süüa, siis viimaste hulgas oli kapsas. Ja igasugu kapsast sisaldavaid retsepte on viimasel ajal ette sattunud. Toorelt me seda miskipärast eriti ei söö – lapsed ei taha, ma üksi ka ei viitsi. Aga igasuguste toitude sisse on seda mõnus panna, seal sobib kenasti. Supid ja wokid ja vormid… Igale poole läheb. Porgandiga olen ka õppinud, et kuni üle ei pinguta, nii et magus maitse domineerima jääb, võib igale poole panna. Paprika, mida ma kunagi üldse ei söönud – nüüd panen vabatahtlikult igasugu toitudesse, sest väiksed tükid küpsetatult maitsevad suht neutraalselt. Herned üksi, avastasin, teevad toidu ka liiga magusaks, aga väiksemas koguses koos muu kraamiga on väga head. No ja porru – mulle hirmsasti maitsevad igasugu sibulad ja laugulised, seda olen alati heameelega söönud. Ja isegi selleri puhul tõdesin, et kuni liiga palju ei pane, seni piisavalt väikeseks tükeldatuna võib supi sisse panna küll :) Arenen, ühesõnaga. Rõõm!

Feb 052021
 

Sel nädalal läks kõik eilseni plaanipäraselt ja edasi tegelikult juba teadsin, et täna tõenäoliselt süüa ei tee ning nädalavahetusel võin veel miskit muuta.

Selle nädala toitude kohta kommentaariks nii palju, et oa-kruubisupp kiideti laste poolt heaks ja jääb püsimenüüsse. Supp ja taimetoit, win! Heeringa ja kartuli ning koorese kanapasta kohta pole miskit öelda, need vanad lemmikud. Chili con carne rikkusin ära samanimelise maitseaineseguga, mille maitseaineid korrastades leidsin – seal sees oli vürtsköömen ja kaneel. Ei iial enam! :D Vürtsköömeni lennutan oma maitseainekorvist kauge kaarega minema, kaneel jääb küpsetistele :) Aga noh, hapukoorega oli täitsa söödav. Lihtsalt chili ei peaks olema mitte kõigest “söödav” vaid “imeliselt hea”. Aga olgu peale. Kogemus :D

Nädalavahetuse toitude suhtes juba otsustasingi ümber: lükkasin orsotto järgmisesse nädalasse ja jacket potatoes tuunikalaga kuskile tulevikku (selle nädala kala oli kilo äkilist lõhet, mille endale kolme päevaga sisse keerasime :D ja järgmisel nädalal tekkis hoopis tuju kala-kartulivormi proovida), lisasin tatra ja idamaised nuudlid. Ei välista, et nädalavahetuse jooksul veel ümber otsustan, nädala lõpupoole käibki kõik tunde pealt :D

Mõtlen, et äkki peakski teadlikult planeerima menüüd reedeti (mil ma reeglina süüa ei tee, sest nädala jooksul on tekkinud piisavalt jääke) ja alates laupäevast kuni järgmise nädala neljapäevani. Sest kui esmaspäevast neljapäevani pean plaanist religioosselt kinni, siis nädala lõpp läheb peaaegu alati lappama – otsustan ümber vastavalt tujudele ja olemasoleva toidu kogustele, pole ka koolimenüüd, millega arvestada. No vaatame, kuidas tulevikus kujuneb :)

Igal juhul plaan on selline:

kool kodu
L 06.veebr tatar singi ja sibulaga
P 07.veebr idamaised riisinuudlid
E 08.veebr köögiviljapada loomalihaga kala-kartulivorm
T 09.veebr lõhesupp läätsekarri, riis
K 10.veebr riis maisi ja hernega, suvikõrvitsakotlet kreemjas orsotto
N 11.veebr kartul, mulgi kapsad minestrone
R 12.veebr guljašš
L 13.veebr pasta trühvliõliga
P 14.veebr

 

Tegelikult sattusin täna õhtul nii hoogu, et ülejärgmise nädala menüüks on ka esialgsed toidud välja valitud – eks näis, kuidas koolimenüü tuleb, kui juhtub miskit liiga sarnast olema, siis vahetan välja. Ja isegi veebruari viimase nädala algusesse hakkasin juba valima… Lisaks otsisin Nami-Nami lehelt inspiratsiooni riisi- ja tatratoitudeks  – sain nimekirja ja bookmarkidesse juurde 12 retsepti, mida tahaks proovida + kolm retsepti suvikõrvitsatoitude kausta, sealt siis lihtne hooajal valida. Päris hea tulemus ühe õhtu kohta!

Ühesõnaga – nagu aru saate, siis I’m on a roll. Menüü tegemine ja kokkamine on kujunenud äärmiselt rahuldustpakkuvaks hobiks. Nüüd võib äkki juba öelda, et on harjumus…?

Köögikombaini tahaks kiiremas korras. Mulle jõudis täna kohale, et märtsi alguses tuleb tulumaksutagastus, selle valguses ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama ja olen nõus veebruari eelarvega miinusesse minema – küll mitte suvalise “tahan saada kraamiga”, vaid ainult juhul, kui tegu on asjadega, mis majapidamises kohe kasuks tuleksid. Olen vist otsustanud, et soetan ka mõne sellise minivariandi, kus saumikser koos erinevate peadega ja anum, mille külge soovi korral kinnitada. Mul suure jaoks tegelikult ruumi pole nagunii, väiksemad komplektid on soodsamad ka ja neid olla lihtsam puhastada (ma olen hirmlaisk selles suhtes, nii et sobib). Ainult et mul pole aimu ka, millise täpselt valima peaksin… Tean ainult, et peab olema selline otsik, mida soovitati majoneesi tegemiseks (pildil). Ülejäänu, ei teagi, mida tahta – peale selle kõige harilikuma lõikuri. Kel sarnane komplekt kodus olemas, millised teil kõige rohkem kasutust leiavad?

Samuti tahaks kiiremas korras soetada korralikud kvaliteetsest plastist karbid sügavkülmutamiseks. Igapäevaselt kasutan toidu hoiustamiseks ainult klaasist karpe – neid on mul rohkelt igas suuruses. Sügavkülma aga klaasi ei soovi panna. Kotid võtaks kõige vähem ruumi, aga need tuleks kas pärast esimest kasutamist ära visata või siis käsitsi pesta, mida ma ei viitsi (pehme kilekotiga kraani all lödistada on äärmiselt tüütu – eriti, kui see on rasvane). Seni olen kasutanud ühekordseid plastkarpe, aga tean ju, et need pole selleks mõeldud ja eritavad pikemas perspektiivis toidu sisse nähtamatuid osakesi. Varem külmutasin vähem, siis polnud oluline – nüüd aga käib mu planeerimise ja vähem poes käimise juurde palju rohkem lihatoodete ja värske kraami külmutamist – hakkliha ja tükeldatud kanafilee, kassitoit (nad ju söövad mul värsket, aga turul on neer ja süda aeg-ajalt ikka otsas, nii et varud on kasuks), selleri ja porru ülejäägid (kui neid piisavalt kiiresti järgmises toidu ära ei kasuta) jne. Olen otsustanud soetada plastist karbid, mis on sobilikud sügavkülmutamiseks ja mida on lubatud pesta nõudepesumasinas – seal kasutan nagunii madalama temperatuuriga lühipesu. Pole veel vaatama jõudnud, mida kohalikes kodupoodides pakutakse, aga hetkel kaalun selliseid Ikea karpe, need on lihtsalt nii naeruväärselt odavad ja näevad head välja ka. Ainus miinus, et ma sooviks veidi väiksemaid – nende maht on 600ml, mulle piisaks enamike portsude jaoks 350-400ml. Eks ma pisut veel vaatan ringi ja mõtlen.

Plastist karpidega hakkaksin ilmselt lõpuks käima ka turul kaalukaupa enda karbi sisse ostmas. Juurviljad võrkkotti on iseenesestmõistetav, aga kõik kassitoit ja lihakraam tuleb praegu kilekottides. Tean, et koroona tõttu mõned keelduvad oma karpi müümast, aga arvan, et need kohad, kust ma ostan, oleks nõus küll. Seni ongi asi jäänud selle taha, et klaasi ma kaasa vedama ei hakka (käin jala, turukott on koju minnes alati niigi liiga raske) ja ainsad plastkarbid on me majapidamises need ühekordsed, mida ka ei tahtnud kasutada. Mõtlen ainult, et selle Ikea Pruta sarja juures oli kirjas, et need pole lekkekindlad – no vedeliku puhul jah mitte, aga eeldan, et kui kaas korralikult peal, siis kassidele ostetud süda, mis ühekordsest kilekotist aeg-ajalt läbi lekib, vast ikka püsiks? Ega ma ju paneks karbi kotti õigetpidi ka… Ikea 365+ sarjal on täiesti lekkekindlad kaaned, aga seal polnud sobiva suurusega karpe (ümmargused on sügavkülma ääretult ebapraktilised ja kandilised liiga suured).

Ühe komplekti silikoonist korduvkasutatavaid grip-kotte mõtlesin siiski ka soetada, sest vahel on karp too much ja kott oleks teatud olukordades mugavam. Surfasin Alis ringi ja leidsin ühe variandi, mida võib nõudepesumasinas pesta (taas kord rõhutan – kindluse mõttes madala temperatuuri ja lühikese tsükliga). Kui kott pole rasvane, siis nagunii loputaks käsitsi puhtaks, aga kui on rohkem määrdunud, paneks masinasse. Link on suvaline, samu kotte pakuvad paljud, eks vaatan kõige soodsama pakkumise. Tahan valgeid ja 500ml või 1000ml suuruses – suuremad tunduvad juba overkill, soovin neid kotte just ruumi kokkuhoiu pärast, vahel mugavam kaasa võtta. Need nagu sobiks põhimõtteliselt külmutamiseks ka, aga ma pole siiski lõpuni veendunud silikooni täielikus ohutuses (“hea numbriga” plasti usaldan miskipärast pisut rohkem – võimalusel väldin ka seda, aga alati ei saa :D). Ehk siis – olen nõus silikooni kasutama, aga pigem lühiajaliselt ja mitte suurte kuumustega (nõudeka 60 kraadi veel ok, aga ahju 200 kraadi pigem mitte – rääkigu nad mis tahes). Pluss Ikea karbid on tunduvalt soodsamad :D Need kotid maksid keskmiselt 3€/tk.

Selle nädala rõõm on veel neljapäeval saabunud mahejahude tellimus. Täpsemini 5kg täistera rukkijahu (leib!) , 1kg nisupüüli, speltapüüli, nisu ja spelta täisterajahu, kaerajahu (Plika võib ennast nüüd ogaraks küpsetada), odrakruupi, tatart, kuivatatud hernest ja põlduba (taimsed pihvid ja pasteet, supid) ning 800g kaerahelbeid. Kõik see kokku maksis 17.50€ ja toodi koju kätte. MIKS ma vahepeal mitu aastat poest ostsin, ei teagi… Kui töökohta vahetasin, kaugenesin pisut mahemaailmast ja pikalt oli elu erinevatel põhjustel selline, et toidule lihtsalt ei viitsinud mõelda, ostsin kõik tavapoest ja klaar. Nüüd, kus kohalik ja mahe ning ise söögitegemine jälle au sees on, on aga puhas rõõm ja rahulolu.

Ja mõtlesin, et jagan teiega siin ka screenshotti sellest Excelist, kus menüüd koostan. Vasakul on menüü nädalapäevade kaupa, kõrvuti kooli ja kodu oma. Paremal on kogu list toitudest, mis kas heaks kiidetud või ootavad esimest korda proovimist – kõik, mis sel aastal tehtud, on kuupäevalises järjestuses listi alguses (kuna list on allapoole keritud, te siin neid kuupäevi ei näe) – need, mis ei saanud heakskiitu teistkordseks tegemiseks, on välja kustutatud. Nii on selgelt silme ees, mis juba tehtud ja mis veel tegemata. Ja kuni listis uusi asju jagub, seni juba tehtud asju teist korda ei tee. Mul on seal listis hetkel ca 60 retsepti… :D Nii et ca 10 nädala varu või isegi rohkem. Peale klikates saate faili suuremalt lahti, siis näete lugeda ka :D

Ma ei suuda ise ka uskuda, et seekord LÕPUKS OMETI ÕNNESTUS! Peamine ebaõnnestumise põhjus oli varem vist ikkagi see, et list, kust valida, oli liialt lühike ja ma ei osanud/viitsinud sinna piisavalt juurde otsida. Aga nüüd sai tolle FB küsitlusega nii hea algus tehtud, et edasi läks juba kuidagi eriti libedalt…

Tegin tähistamiseks blogisse kööginurga alla alamkategooria “nädala menüü” :)

Feb 012021
 

Möödunud nädala teise poole menüüs tuli väikeseid spontaanseid muudatusi. Käisin laupäeval turul, muuhulgas Saaremaa poes sinki ostmas – aga seal on ajuti väga hea hinnaga pakkumisi. Kuna jõuludest oli üle jäänud purk praekapsast, siis võtsin nende juurde verivorsti ja tegin ahjukartuleid. Kuu viimasel päeval jõudis siiski menüüsse ka esimene valmistoit ehk kananagitsad – kuna teadsin, et lastele maitsevad ja hind oli tõeliselt soodne, siis võtsin. Vahel võib :) Eriti laisal nädalavahetusel :)

kool kodu
E 25.jaan kartul kana-porrukaste
T 26.jaan köögiviljasupp kartul, kapsa-hakklihahautis
K 27.jaan kartulivorm hakklihaga ahjukala koorekastmes, kinoa
N 28.jaan koorene lõhepasta kõrvitsasupp peekoniga
R 29.jaan seljanka
L 30.jaan verivorst, praekapsas, ahjukartul
P 31.jaan kananagitsad, kuskuss

 

Kõrvitsasupp oli söödav – otseselt vastumeelne polnud, aga uuesti ka ei teeks. Vähemalt mitte selle retsepti järgi :D Võimalik, et katsetan mõnda muud retsepti kunagi veel, aga mitte niipea :D

Järgmise nädala menüü pole samuti kivisse raiutud ja ma olen kohe üsna kindel, et mingeid muudatusi seal tuleb. Mõne läätsetoidu tahtsin menüüsse panna, aga ei viitsinud otsida. Kruupe sai suisa kahte toitu, samas miks mitte… Võimalik, et muudan veel järjekorda või vahetan üldse mõne retsepti välja… Aga esialgu siis selline plaan:

kool kodu
E 01.veebr kartul, tomati-hakklihakaste oa-kruubisupp
T 02.veebr frikadelli-kapsa-läätsesupp kartul ja heeringas
K 03.veebr tatar veiselihakastmes koorene kanapasta
N 04.veebr köögiviljalasanje chili con carne
R 05.veebr köögivilja püreesupp kreemjas orsotto
L 06.veebr jacket potatoes
P 07.veebr

 

Nädala lõppu ma ei kirjutanud midagi pühapäeva peale, aga seal võib juba reedel lappama minna – tavaliselt ma reedeti kokata ei viitsi, jääke on piisavalt. Ja nädalavahetusel tihti ei viitsi ka eriti midagi teha, olengi laisk :D Eks ole näha, kuidas tegelikult olema saab, annan hiljem aru. Kuna praegu nii hiline aeg, siis pikemalt ei viitsi :)

Jan 272021
 

Tavaliselt olen teinud menüüpostituse nädalavahetusel, aga seekord juhtus nii, et tavapärasel ajal ehk reedel kooli menüüd kodulehele ei ilmunud – teisipäeva hommikul küsides tuli välja, et fail polnud ennast üles laadinud. Nii et tegingi menüü alles eile.

Õige pisut pärast eelmise nädala menüü paika panemist selgus, et kokkan järgmised kaks nädalat vaid kahele (Poiss jäi lähikontaktsena kaheks nädalaks Eksabikaasa juurde distantsõppele) – seega oli kohe teada, et toite jääb vähemaks, kuna saame mõne asjaga mitu päeva läbi. Jätsin ära chili con carne ja kartuligratääni, siin siis lõplik eelmise ja seni planeeritud selle nädala menüü:

kool kodu
18.jaan kartul, kapsa-hakklihahautis
19.jaan lõhesupp köögiviljakotletid
20.jaan kartul ja kotlet pad thai
21.jaan tatar kalasupp
22.jaan rassolnik suitsulihaga
23.jaan
24.jaan pasta koorekastmega
25.jaan kartul, kana-porrukaste
26.jaan köögiviljasupp kapsa-hakklihahautis, kartul
27.jaan kartulivorm hakklihaga ahjukala koorekastmes, kinoa
28.jaan koorene lõhepasta kõrvitsa püreesupp peekoniga
29.jaan seljanka
30.jaan ?
31.jaan kartul ja heeringas

 

Köögiviljakotlette tegin seekord selle retsepti järgi ja maitsesid imehästi (kartul, küüslauk, muna ja juust, what’s not to like :D) – ainult sellest ma ei saa aru, KUIDAS on võimalik kartulikotlettide tainast teha nii, et see ei oleks liiga vesine. Sõela peal küll pressisin riivitud kartulist kõigepealt vedelikku välja, palju sain, aga tainas oli ikka lirtsmärg (muna ju ka sees), nii et enne pannile panemist väänasin igast kotletist pihkude vahel vedelikku välja :D

Kalasuppi tegin selle retsepti järgi – sibulat ei pannud, sest eelistan supi sees porrut, mida panin ikka ohtralt. Maitses kõigile, teinekordki. Puljongi keetsin ise! Olen enda üle uhke :D

Kapsa-hakklihahautis oli alles nädal varem koolis, nii et ideaalis ma ei oleks seda nii ruttu teinud, aga kuna ma eile poodi minna ei viitsinud, pidin kombineerima midagi kodus olevatest koostisosadest – üks kapsapea ootas juba mitu nädalat külmkapis oma aega ja hakkliha oli sügavkülmas varuks.

Kuna Plika läks täna ööseks pinginaabri poole, jäin ootamatult täitsa üksi. Kohafilee oli juba sügavkülmast välja võetud, seega panin selle trennist tulles kiirelt ahju. Määrisin soola-pipraga, poolele kalale panin prooviks riivjuustu (mõlemat pidi hea, aga ilma meeldib isegi rohkem), kallasin kõik üle toidukoorega. Kõrvale mõtlesin alguses teha kuskussi, aga avastasin kapist kinoa ja kuna tegu oli kiirvariandiga, mis sai 10 minutiga valmis, otsustasingi hoopis selle kasuks. Imemaitsev ja tervislik kiirtoit! Pilt pole väga apetiitne, sorry :D

Homme teen kooli kokalt saadud retsepti järgi kõrvitsa püreesuppi – Plikale see maitseb, Poisile, nagu välja tuli, mitte. Kuna tema tuleb koju alles pühapäeval, teengi siis selle kõrvitsasupi enne ära. Kaks päeva saame kindlasti supiks söönuks – kui kolmandat mitte, siis laupäeval mõtlen jooksvalt mingi toidu juurde (taimetoitu sel nädalal menüüs polegi, äkki näiteks katsetan mõnd järgmist köögiviljapihvide retsepti). Külmkapist avastasin, et heeringapakil on parim enne möödas, nii et panin selle pühapäevale – seda Poiss armastab.

Magusarindel on ka seis eeskujulik, sest Plikat on tabanud täielik küpsetusbuum. Küll pannkoogid, küll vahvlid, viimasel ajal küpsetab ta pea igapäevaselt küpsiseid. Praegugi on kodus kolme eri sorti – ühed kakaoküpsised (pooleks jahu ja mandlijahu, kakao, või, muna, suhkur), maapähklivõiküpsised (maapähklivõi, suhkur, muna) ja lihtsalt võiküpsised (või, suhkur, jahu). Kaks esimest on minu lemmikud, viimane jätab külmaks, aga maitseb jälle Plikale kõige rohkem :D

Jõulude ajal soetasin eriti hea soodukaga suurema koguse võid – see nüüd kõik otsas, pidin täna juurde ostma. Nisujahu sai ka viimase küpsetamisega otsa – aga lubasin endale, et sel aastal ainult kohalik mahekraam, rahalise kokkuhoiu mõttes eelistatult otse tootjalt. Vanasti ma sain Raismikuojalt, saatsin neile nüüd kirja ja uurisin, kas endiselt Pärnus käivad, aga pole veel vastust saanud. Teisi ei teagi… Pakiautomaati annaks muidugi igalt poolt tellida, aga siis tuleks saatekulu lisaks ja sel juhul vb polegi vahet, võib juba poest juurdehindlusega osta. Vaatame, kuidas kujuneb, seni Plika lihtsalt ei saa küpsetada :D Õigemini tema järgmine ülesanne on küpsetistes ära kasutada kaerahelbed, mis ta kunagi müslibatoonide tegemiseks ostis… Need müslibatoonid sõin lõpuks mina ära – see on klassikaline, et Plika küpsetab, aga ise süüa ei taha :D

Mina olen igatahes väga rahul, mulle meeldib kangesti tee kõrvale küpsist süüa ja Plika tehtud on palju maitsvamad ning tervislikumad kui poeküpsised :)

Jan 172021
 

Sel nädalal läks menüü suhtes kõik võrdlemisi plaanipäraselt – ainult neli päeva tegin süüa, siis oli jääke nii palju, et rohkem polnud vaja, seega osad asjad lükkusid lihtsalt uude nädalasse. Kuna mul on vaja homme kindlasti turule minna ja on plaanis ka üle pika aja autoga suuremasse toidupoodi sõita, oligi vaja täna õhtul menüü paika panna. Läks taas kord võrdlemisi kiirelt ja valutult :)

(ma nii igaks juhuks mainin ära, et koolisöögid panen kirja võimalikult lühendatud kujul – seal on alati lisaks arvutult köögivilju, aga koduse menüü tegemiseks on mul vaja vaid võrdluseks liha ja lisandit)

kool kodu
esmaspäev kartul, kapsa-hakklihahautis pad thai
teisipäev lõhesupp köögiviljakotletid
kolmapäev kartul ja kotlet kalasupp
neljapäev tatar chili con carne
reede rassolnik suitsulihaga pasta koorekastmega
nädalavahetus kartuligratään

 

Kui reedel on liiga palju jääke, siis võib-olla lükkub pasta laupäeva peale – vaatame jooksvalt. Kartuligratään jääb ilmselt pühapäevaks.

Ja kui ma juba täna õhtul toidulainele sattusin, siis vaatasin läbi ja korrastasin esiteks kogu oma retseptikausta bookmarkides (kus vanemad lingid võivad vabalt olla ligi 10a vanad) ning seejärel lugesin korralikult läbi ka kõik teie kommentaarid. Retseptikausta lisandus palju uusi linke ja Excelis on nüüd 24 uut toitu, mida tahaks vähemalt korra proovida – see on ikka täiesti ulmeliselt hea tulemus! :D Ma olen suht kindel, et paljude puhul jääbki esimene kord ainsaks, aga sama kindlalt leian sealt ka uusi lemmikuid. Igal juhul, inspiratsiooni küllaga, suur aitäh teile kõigile!

Kui korraks õhtusöögiideede juurest kõrvale liikuda, siis mul on sel aastal plaan igasuguseid valmistoite ja poolfabrikaate maksimaalselt vältida – vaatame, kaua jaksan :) Muuhulgas on näiteks kavatsus teha ise martsipani, sest mulle hullult maitsevad martsipaniga küpsetised ja mul on salvestatud mitu ülimaitsvana tunduvat koogiretsepti, mida tahaks proovida. Milleks osta martsipani, kui saab ise teha – tundub väga lihtne, samuti soodsam ja puhtama koostisega.

Samuti tahan jälle hakata ise majoneesi tegema – seda kulub meil ohtralt, ise tehes saaks parema koostisega ning säästaks raha. Ideeliselt oleks ka maitsvam. Reaalsuses on nii, et kui ma kunagi tegin, jäi maitse õline. Kui toona probleemile lahendust otsisin, leidsin näiteks sellise huvitava arutelu. Ma vispeldada ei viitsi, toona tegin saumikseriga selle retsepti järgi ja sealseid kommentaare lugedes oleks pidanud ju nii küll hästi ära segama, seega ei tea, miks mul õlimaitse oli… Saumikser muidugi läks ka vahepeal katki, aga täitsa mõtlen, et peaks uue soetama, sellega on teatud asju mugavam teha. Ja kui saumikseri majonees mul ikkagi liiga õline jääb, siis plaan B on soetada endale abiline (blender?) sellise vidinaga, mille pilt oli varasemalt lingitud arutelu all. Samuti on mul varasemast salvestatud üks munata majoneesi retsept, mida võiks ka äkki proovida. Samas kui põhjuseks on toodud, et muna kõige kiiremini rikneb, siis ega selle asemele pandud piim suurt kauem vastu ei pea, nii et selles mõttes nagu pole väga vahet… Ja piima mul kodus kunagi pole, vastupidiselt munale :D

Tuli meelde ka ammune unistus – köögikombaini ost. Toona jäi asi peamiselt rahapuuduse taha – ega ma poleks valida ka osanud, täna korra vaatasin, endiselt võtab silme eest kirjuks. Mõtlen praegu, et KUI ma suudan menüü tegemise lainele jääda, siis aasta lõpus võiksin ennast näiteks premeerida köögikombainiga. No et jõulukingitus iseendale või nii. Aga sinna on veel aega :)

Aga hea küll, tagasi õhtusöökide lainele – tegin allpool teie retseptisoovitustest põhjaliku kokkuvõtte omapoolsete kommentaaridega. Vabandan ette, et ei viitsi ühtki linki panna, aga kellele siit miski silma jääb, siis eelmiste toiduteemaliste postituste kommentaaridest võite soovi korral otsida. Kõiki seal ka muidugi ei lingitud, sel puhul tuleb appi sõber Google. Kunagi tulevikus on mul plaan teha ka mõni selline postitus, kus on kõik meie pere lemmiktoidud, siis panen lingid ka.

Alustada mõtlesin aga hoopis nimekirjaga nendest asjadest, mis mulle ei maitse, selle listi põhjal võib paljud asjad mulle lihtsalt soovitamata jätta :D

  • ükskõik mis “magus” asi soolases toidus ehk kõrvale jäävad kõik soolaste toitude retseptid, mis sisaldavad nt õuna, virsikut, ananassi, rosinaid, ploome, mis iganes muid puuvilju
  • magusad köögiviljad soolases toidus, kui magus maitse on tuntavalt tunda – ehk siis porgand, peet, kõrvits, maguskartul ja muud taolised tulevad kõne alla ainult sellistes retseptides ja kogustes, kus ei jää oma magusa maitsega domineerima, lihtsalt ahjus küpsetatuna pigem mitte
  • mulle ei maitse kookos, nii et absoluutselt kõik kookost sisaldavad retseptid jäävad minust tegemata. Kookospiima saab enamikes retseptides ilmselt asendada toidukoore või hapukoorega – ehkki kookospiimaga suppi ei tundu kumbki sobivat. Või on võimalik, et mõnes kookospiimaga tehtud toidus pole ÜLDSE kookose maitset tunda? Aga hoiatan, et olen väga tundlik :D No tõesti mulle ei maitse, eriti mitte soolastes toitudes, mõni magus veel võib kuidagi sobida. Kookospähkel ise mulle muideks maitseb küll :D
  • india köök üleüldiselt tundub problemaatiline, sest nagu eelmises punktis mainitud, ei maitse mulle kookos, ei meeldi mulle eriti ka vürtsköömen, kolmandaks on seal tihti vürtsid, mis minu jaoks “magusate” alla kuuluvad ehk kaneel, kardemon ja nelk on imemaitsvad magusates küpsetistes, aga soolase toidu sisse ma neid ei soovi

Kõigepealt kommentaarid nendele soovitatud laste poolt heaks kiidetud toitudele, mis muude kategooriate alla ei sobitu:

  • makarone hakklihaga ma ükspäev kogemata tegin (oli plaanis punane kaste, aga panin hajameelselt hakkliha praadima ning avastasin siis, et sibul-küüslauk oleks pidanud enne minema) – 20-ndates sõin seda kogu aeg, enam ei meeldi. Kui on lisaks sibul-küüslauk-tomatipasta, siis jah, palun, aitäh :)
  • pasta carbonara oli üks neist toitudest, mis me peres kõigile väga maitseb, aga mille olemasolu oli täiesti ununenud – suur aitäh meenutamise eest, sel nädalal juba tegime ja jääb kindlasti püsimenüüsse
  • kotletid maitsevad meile küll, aga mul on harjumus teha neid ainult koduste burgerite vahele. Niisama õhtusöögiks kasutan hakkliha pigem arvututes muudes toitudes. Kotlettide miinus on see, et praadimine võtab aega – ja kuna mu eesmärk on liha vähendamine, siis pigem keskendun taimsetele pihvidele.
  • hakklihakaste maitseb lastele hästi ja kui kuskil pakutakse, võin ise ka vabalt süüa, aga käsi südamel – ma pole elu sees ühtki jahukastet teinud ja ei kavatse ka :D Jahuga on mul sarnaselt piimatoodetele selline suhe, et otseselt ei väldi, aga kui on võimalik mitte kasutada, siis ei kasuta, sest miskit kasulikku selles ju pole. Kui järele mõelda, siis ma ei olegi vist terve elu jooksul ühtki sooja kastet teinud – eelistan külmi kastmeid majoneesi või hapukoorega. Või noh, igasugused tomatipastast tehtud pläustid riisi- ja pastatoitudele klassifitseeruvad vist ka sooja kastme alla? Selliseid teen küll :)
  • riis wokiköögiviljade ja munaga on täitsa hea (mul on wokisegu alati mitu pakki sügavkülmas varuks) – kui tegemiseks läheb, siis sellist laadi toitudest on meil menüüs hetkel peamised hiina kana ja pad thai
  • praekartulit teeme, kui keedukartulit on eelmise päeva toidust üle jäänud – siis praeme sinna sisse suvalist liha, vahel peale muna jne

Kala:

  • Tuscan salmon kõlab päris ahvatlevalt, kuna lastele küpsetatud lõhe ei meeldi, läks sellesse listi, kus meie lemmikud
  • paneeritud kala (ehk isetehtud kalapulki) juba tegingi, oli väga hea ja jääb püsimenüüsse
  • kartuli-kalapirukas läheb kindlasti proovmisele
  • kala koorekastmes kavatsen samuti kindlasti ära proovida
  • jacket potatoes (kuidas neid eesti keeles nimetatakse, teab keegi?) on samuti selline toit, mida kõik meelsasti söövad, aga oli kuidagi me menüüst välja ununenud – sai nüüd nimekirja lisatud, teeme kindlasti jälle, me lemmik on tuunikala-majoneesi seguga
  • tatar tuunikalakonservi ja praetud sibulaga kõlab täitsa maitsvalt, proovin ära

Supid:

  • kana(-nuudli)supi peaks millalgi ära proovima, sest loogiline oleks, et maitseb – seni olen kana ohtralt muudes toitudes kasutanud, aga supini pole miskipärast jõudnud :D
  • tomati-läätsesupi mingit varianti olen kunagi teinud ja võiks midagi taolist küll veel proovida
  • frikadellisupp pole lastele eriti peale läinud, aga mul on mingi retsept juba salvestatud, mida proovida, teen frikadellid seekord ka ise
  • klassikaline köögiviljasupp kõlab ka umbes nii, et süüa ju kõlbab, aga meie pere lemmikuks ilmselt ei saaks, pigem katsetan köögivilja püreesuppe – tundub kuidagi, et püreestatuna meeldiks rohkem :D
  • kõrvitsa püreesuppi kavatsen ikkagi korra proovida, ehkki kõrvits meil kellelegi ei maitse – aga kinnitatakse ju, et hea supp ei maitse nagu kõrvits :D
  • minestrone oli väga tuttav nimi, aga peale selle, et punane supp, ei osanudki rohkem oma peas välja mõelda – googeldasin retsepte, koostisosade poolest tundub meile hästi sobivat, nii et kindlasti proovime
  • tomatine kikerhernesupp läheb ka millalgi proovimisele, vürtsköömeni küll ilmselt jätan ära
  • seljanka tegemiseni pole veel jõudnud, aga on endiselt millalgi plaanis
  • tomati-sibulasupp on meie pere suur lemmik, mida ikka ja jälle teeme, parim mozzarellaga

Salatid

  • soe pasta-peekoni-paprika-brokolisalat küüslaugu ja veiniäädika-oliiviõli kastmega kõlab täitsa ahvatlevalt, ehkki pastasalati söömise harjumust mul üldse pole – samas võiks ükskord täitsa proovida nädalaseks pastaõhtusöögiks

Taimetoidud

  • igasuguseid karrisid (nt mainiti läätsekarrit) peaks katsetama
  • seenekotletid tahaks ära proovida
  • kikerhernekotletid fetaga tunduvad samuti põnevad
  • suvikõrvitsalasanje retsepti salvestasin bookmarkidesse, ilmselt katsetan siis, kui hooaeg käes ja kohalikku saab
  • koorene tatra-seenepada kõlab hästi ja tahaks mingi hetk katsetada, kui lapsi kodus pole – kookospiima asemel siis kas toidukoor või hapukoor, ei teagi, kumb paremini sobiks
  • kaalikakotletid võiks hooajal ära katsetada
  • läätse-riisi pikkpoiss tundub ka olevat selline asi, mida võiks proovida
  • sinepi-lillkapsa-juustuvorm läheb kindlasti proovimisele
  • juustune makaroni-suvikõrvitsavorm tundub ka päris mõnus, kookospiima võin vast asendada toidukoorega

Võileivakatted

  • hummuseid olen igasugu erinevaid maitsta saanud, aga pole olnud nii erutavad, et tekiks tahtmine ise katsetada – mul on see siiski plaanis, sest variante on ju igasuguseid ja äkki mõni on selline, mis ka minu püsimenüüsse jääks
  • oa, herne jm määretega on sama lugu – olen saanud, kõlbavad süüa, pole vaimustust tekitanud, peaks edasi katsetama

Ja need kõik jäävad erinevatel põhjustel mu kodusest menüüst välja:

  • puuvilja-juustusalat, sest ma ei pane kunagi ühte toitu magusat ja soolast
  • maguskartuli-porgandisupp, sest sisaldab liiga palju magusaid asju :D
  • Mulligatawny supp, sest õuna ma soolases toidus ei armasta ja India vürtsidega eriline sõber pole – põhimõtteliselt võiks need välja jätta ja teha midagi sarnast ülejäänud koostisosadega, aga siis poleks enam see supp nagunii :D
  • porgandikotletid mannaga, sest porgand on magus ja mannat mul pole ega kavatse osta – sama mingid Sandra Vungi porgandikotletid mul siiski retseptide listis on ja katsetan kunagi ära, ehkki kahtlustan, et see katsetus jääb ainsaks korraks :P
  • forell paprikakastmes, sest täpset retsepti ei tea, postituse põhjal tundus, et pole päris mitu teetassike ja lapsed nagunii punast kala küpsetatult ei söö
  • borši ma võin küll süüa, kui kuskil pakutakse, aga ma pole suurem peedisõber (magus :D) ja see ei maitse mulle piisavalt, et ise tegema hakata
  • läätsesupp kookospiimaga kõlab sedamoodi, et seal kookospiima hapukoore ega toidukoorega ei asenda, seega pigem otsin mõne muu läätsesupi retsepti, kus ei ole kookospiima :D
  • spagetid krevettide ja tšilliga – kui keegi mulle seda pakuks, ma sööks küll, sest tundub potentsiaalselt põnev. Kuna mulle aga tomat üldiselt küpsetatud kujul ei maitse (armastan kas värskelt salatina või pastana/purustatuna suppides-kastmetes) ja krevetid maitsevad pigem muudes kooslustes, siis katsetama vist ise ei hakka.
  • pasta tuunikala ja röstitud tomatiga – vt eelmist kommentaari
  • tapenade – ma isegi ei teadnud, mis see on, pidin googeldama, et kappari-oliivipasta. Mulle üldse ei maitse oliivid – kui need on tükeldatult toidu sees, söön küll ära, sest siis pole maitse nii pealetükkiv, aga terved oliivid tõstan alati Kaaslase taldrikusse ja ise ma oliive toidutegemises ei kasuta. Kapparit olen kindlasti väljas käies söönud, aga isegi mitte ei meenu, mis maitsega. Seega vist pole väga lootust, et tapenade mulle maitseda võiks? Kui kuskil proovida saaks, siis prooviks hea meelega, aga selleks koju kappareid ostma just ei hakka…
  • hernesupp on sarnaselt boršile selline toit, mida kõik sööme, aga mis ei eruta mind piisavalt, et ise kokata – külas võin vabalt süüa ja lapsed saavad koolis ka
  • koorene lõhesupp lastele ei meeldi, ainult endale ei viitsi teha – söön siis, kui kuskil pakutakse

Lõpetuseks üks üldisem list aedviljade/taimsete lisanditega, mida tahaksin tulevikus kokkamisel rohkem kasutada – ülalpool on mitmeid toite juba mainitud, aga kui kellelgi on veel varuks mõni maitsev retsept, siis jagage aga lahkesti :)

  • tatar – tegin seda pikka aega regulaarselt, aga jätsin laste suure vingumise peale lõpuks menüüst välja. Kuna ikkagi vaheldus ja kasulik, siis otsustasin nüüd jälle tegema hakata ja katsun leida mõne variandi, mis ka lastele vastuvõetav on
  • oad – regulaarselt teen chili con carnet ja taimseid pihve, lasanjesse lisan neid ka alati, aga saab ju teha veel salateid ja määrdeid ja… oad ühesõnaga on head, kõikvõimalikes asendites võiks proovida
  • lillkapsas ja brokoli – põhimõtteliselt mõlemad maitsevad kõigile, aga miskipärast eriti tihti ei osta ega tee. Tuleb viga parandada :)
  • porru, kapsas ja seller on ka kõik sellised, mida pea üldse ei osta, aga millel on kõvasti potentsiaali ja võiks rohkem kasutada – sellerit on neist vast vaja kõige rohkem “peita”, aga see on nii kasulik, et võiks proovida
  • suvikõrvits – lapsed on selle suhtes pirtsakad, aga kuna see on nii neutraalse maitsega, siis hooajal ma alati otsin uusi retsepte, mida proovida, sest olen kindel, et mingite toitude sees nad sööksid
  • seened – jällegi selline asi, mis mulle meeldib ja lastele pigem mitte, AGA mingites toitudes ilmselt läheks kaubaks, tuleb lihtsalt erinevaid asju katsetada
  • läätsed – olen neid minevikus ikka katsetanud erinevates toitudes, aga pole leidnud ühtki nii rabavat retsepti, mis oleks püsimenüüsse jäänud – kuna maitse on üsna neutraalne ja pole kellelegi vastukarva, katsetan ja otsin edasi, vast leian ka mõne sellise retsepti, mis tõesti väga-väga meeldib
  • kinoa – nagu mainitud, on kodus kapis ootamas, ehk pärast pikka pausi on lapsed ära unustanud, et ei maitse ja nüüd maitseb :D
  • bulgur – selle kohta tahaksin küsida, mis on sel vahet nt kuskussiga? Kuskuss on mul kodus kiireks lisandiks olemas, bulgurit olen poes vaadanud, aga pole seni ostnud, sest tundub nii sarnane, üks nisu ju kõik. Kui keegi kinnitab, et on mingi maitseerinevus või kuidagi kasulikum, siis võiks vabalt seda ka katsetada.

Heleni lemmikretseptidega blogi on plaanis millalgi põhjalikumalt läbi kammida, sealt leian kindlasti veel häid ideid :)

Kõige viimaseks suure ringi küsimus: mis on teie lemmikud maitseained? Nendega on muidugi puhtalt katsetamise asi, maitsed on erinevad… Aga siiski oleks tore kuulda :) Maitseainetele kavatsen ka nüüdsest väga plaanipäraselt läheneda ja hakata uusi asju katsetama, sest enamiku puhul pole mul aimu ka, kas maitsevad või ei :D