Jul 272015
 

Mitte et mul oleks teile miskit asjalikku öelda, aga kuna ma unustasin äratuse maha võtta ja tänu sellele läks kell pool kaheksa uni ära, ülejäänud perekond alles magab, raamat sai eile läbi ja uut pole alustanud… Siis vaatasin oma fotokausta läbi ja mõtlesin, et kirjutan natuke.

Nädal tagasi käisin Humanas. Juba tükk aega isutas, aga tööl oli kogu aeg nii kiire, et üldse ei jõudnud. Siis ka lõpuks siunasin ennast, et oli mul vaja uue kauba ajal minna, raha vähe ja hinnad kallid. Tahtsin osta nelja asja, panin lõpuks kaks tagasi. Oskan endaga väidelda küll :) Teised kaks olid oma olemuselt pigem sarnased olemasolevatele, seega polnud nii vajalikud. Kui peaks veel viimasel nädalal alles olema, siis ostan ilmselt ära, aga kummagi eest ca €5 maksta ei olnud mõtet.

Teised kaks pluusi seevastu on superluks. Täpselt minu maitse :) Maksin nende eest kokku veidi alla €9. Taolist lillat värvi mul on üks pluus, mida olen palju kandnud ja kogu aeg mõelnud, et liiga lahtise kaelusega, tahaks midagi muud. Nüüd siis sain.

2015-07-26 18.24.47

2015-07-26 18.28.09

Pean tunnistama, et seljas näevad mõlemad tunduvalt paremad välja kui puu peal, aga OOTD postitusi te siit ilmselt leidma ei hakka. Iseenesest oleks täitsa fun teha moepostitusi stiilis “pluus ja seelik Humana, €1.50, kingad Walking, €10.50”. Mingi edevus minus ju on, olen alati suurima heameelega valmis propageerima taaskasutust ja oma välimusele vähem raha kulutamist. Kui mul oleks pidevalt läheduses mõni sõbranna, kellele meeldiks mind pildistada, siis ma iseenesest võiks seda ka teha, kuna ma olen aga vilets poseerija ja samas endast tehtud fotode suhtes väga nõudlik, st sobiva foto saamine võtaks ilmselt aega, siis Abikaasat ma küll igal hommikul selle sooviga tüütama ei hakka ja selfie stiilis ei suudaks ma samuti sellist asja never ever teha. Ma tean küll, et ära kunagi ütle iial, aga MIKS ma peaks ennast ISE pildistama :D St ma võin pildistada neid kehaosi, mida ma paindun pildistama tavalise kaameraga, aga selfiekaamera või enda peeglist pildistamise juurest jookseb minu jaoks piir – olen mõlemat korra blogi jaoks teinud ja tundsin ennast idioodina. Korrata võimalusel ei kavatse :D

Mul oli aus kavatsus siinkohal “moeteema” lõpetada ja liikuda edasi igapäevaelu juurde, aga kuna järgmised pildid on reede õhtust ja tuli meelde, et reedel tähistasin tööpäeva lõppu (loe: puhkuse algust) ning puhkuseraha laekumist väikese poodlemisega, siis tundus kohane ka see siia vahele susata. Mul polnud isegi plaanis niivõrd midagi osta, kuivõrd lihtsalt ringi vaadata, aga ostudeta muidugi ei pääsenud.

Jyskist ostsin voodipesu. Meil on veebruari lõpust (loe: tulumaksutagastusest) saati tervel perel bambusest tekid-padjad ja padjad on jaburas mõõdus 50×70. Eks pressib tavalise 50×60 padjapüüri sisse ka, aga tahaks ju ikka, et mahuks lahedamalt. Pigem eelistan UK voodipesu, kus padjapüüri laius on 50×80, aga neist on praeguseks alles vaid üks komplekt, mis on ka üsna oma aja ära elanud. Jysk on ainus, mis müüb mulle täpselt vajalikus mõõdus voodipesu (tekk on 200×200), aga siiani ei olnud ma sealt mingil põhjusel midagi ostnud. Ma olen oma voodipesu välimuse suhtes väga pirtsakas ja ei olnud ühtki nii ilusat, mille eest oleksin olnud nõus €30 välja käima. Nüüd leidsin ühe neutraalse ja piisavalt kena komplekti €19.99 eest, selle summa olin nõus maksma. Hiljem tuli meelde, et kangapoodides on ju praegu meeletud allahindlused, pidin ju hoopis sealt vaatama, Annika lubas õmblemisega aidata… Noh, kuna see ainus UK komplekt on nagunii juba kergelt topiline, siis võin kangaid vaadata ikka :P

Riidepoodidesse ma reedel ei jõudnudki. Kuna enamiku vajalikest riietest leian Humanast, siis pole riided uuena lihtsalt väga ahvatlevad – vahel ikka ostan, aga siis pigem selliseid asju, mida Humanast ei saa. Seekord tegin tiiru vaid kingapoodides, need on mu nõrkuseks. Leidsin mitu paari värvilisi balerinasid, mida oleks osta tahtnud (st olid parajad ja ilusad ja minu numbrit oli ka), aga ei raatsinud, sest mul on põhimõte värvilistele/kirjudele kingadele, mida ma igapäevaselt kandma ei hakka, pigem vähem kulutada. €10-15 on ok, €20-25 (praegused hinnad) põlgasin kalliks. Oleneb muidugi ka värvist ja materjalist, aga nood kaks paari olid just sellised vahelduse mõttes ja mitte eriti tihti kandmiseks. Kui kunagi veel alla hinnatakse ja mu numbrit siis alles on (mis on enam kui kahtlane), võin uuesti ostmist kaaluda :)

Aga tegelikult ma ikkagi ostsin jalatseid ja suisa kaks paari, nii et pidin nüüd hommikul enne kella üheksat neid õue pildistama minema :P Jyskist €3.99 eest mustad plätud, mida on hea aeda minemiseks jalga lükata. Selleks puhuks on vaja midagi võimalikult mugavat ja mustust mitte kartvat. Crocsid on jubeda välimusega, aga need plätud näevad üsna neutraalsed välja. Muidugi avastasin kodus, et universaalsuurus 40/41, mis poes jalga proovides paras tundus, on ikkagi tsipa lühike. Noh, aias vist keegi väga ei vaata :D Ja teiseks leidsin NS kingast ühed imenunnud kirjud balerinad täpselt nois toonides, mida ma kannan. Kui teised tolle firma 41-d olid mulle väikesed, siis need olid nii pehmest tekstiilist, et olid lihtsalt väga ümber, aga ei pigistanud. Käisin nendega samal õhtul pikal jalutuskäigul – hõõruma ei hakanud, aga oluliselt laiemaks ka ei veninud. No vaatab, ehk ajaga ikka venivad, oleks mõnusam. Maksid €10.77. See on ok :)

2015-07-27 08.38.46

Ülalmainitud jalutuskäik toimus täiesti plaanimatult. Kell oli pool kaheksa,  mõtlesime, mis teha… Läksime jalutama :D Oli külmem, kui arvasin – läksin tänavanurgalt koju tagasi, et retuusid teksade vastu vahetada ja jaki alla kampsun panna. Jõudsin lõpuks ometi terviserajale, mis on juba mitu aastat vana – panin hiljuti üles ema tehtud fotosid lastest sealsetel mänguväljakutel. Nüüd siis sain ise teha.

2015-07-24 21.01.54

2015-07-24 21.03.46

“Lapsed, ärge ronige katusele!”
“Miks?”
“Sest katus pole ronimiseks mõeldud!”
“Aga miks vanaema siis lubas?”
“…”

2015-07-24 21.16.20

2015-07-24 21.16.33

Jalutuskäik lõppeski ema juures, kus me ta paljaks sõime, telekat vaatasime ja lõpuks ta auto ära ajasime, sest kell pool üksteist õhtul ei viitsinud keegi enam jalutada :D

Laupäev oli sihuke päev, kus kõik läks nihu ja kõigil olid närvid krussis. Asi lõppes sellega, et saatsin lapsed õhtul ema poole ööseks. Pühapäevaks olime õnneks rahunenud.

Eile käisime Abikaasa õe pool teise õe lapse sünnipäeva pidamas. Veetsime lõbusa päeva, ühtki pilti teha ei viitsinud – kui hästi läheb, skoorin kunagi ämmalt. Esimene autotäis rahvast, kes kaarte mängida ei soovinud, lahkus varem – Poiss jäi Abikaasaga sinna, meie tulime Plikaga koju ja toimetasime kahekesi.

Kuna mul oli juba varasemast idee paluda Plikal oma mänguköök korda teha, kuna seal oli kõik ajaga tolmuseks ja kohati suisa kleepuvaks muutunud, siis pakkusin talle selle nüüd välja. Plika kihutas oma tuppa, pani põlle ette, tassis kõik nõud kööki, pesi ja kuivatas, terve Ikea köögi puhastas niiske lapiga korralikult seest ja väljast ära. Mina ainult vaatasin pealt ja rõõmustasin :D No ok, ja koristasin samal ajal nende mänguasjakasti.

2015-07-26 20.58.14

2015-07-26 20.58.42

Sel nädalal on meil ühine puhkus, mille plaanime veeta lastekeskselt – teha eelkõige seda, mida nemad soovivad (näiteks rohkelt erinevaid mänguväljakuid külastada), teha koduseid toimetusi minimaalselt ja võimalusel koos nendega (näiteks süüa) – eesmärgiga nad õhtuks nii korralikult ära väsitada, et saaks siis rahulikult kahekesi aega veeta. No ja ema juurde saadame nad millalgi ka veel.

Täna on plaanis minna Maximast lastele uusi suvemütse valima, Plikale H&M-ist Elsa ja Annaga juukseharja ostma, raamatukokku ja kangapoodi… No ja äkki õnnestub mul mõnda teise ringi poodi ka sisse kiigata, kui ülejäänud perekond on nõus seni mõnel läheduses asuval mänguväljakul hängima.

Lapsed ärkasid vahepeal üles ja ei tulnudki tavapäraselt multikaid nõudma, vaid käisid köögis präänikut söömas ning läksid siis oma tuppa mängima. Oleme lasknud neil puhkuse ajal kõik hommikud paar tundi multikaid passida, et isu täis saaks – nädalaga sai vist piisavalt, vähemalt korrakski. Ja mängud on muidugi kõik värskelt kraamitud mänguköögis. Nunnu.

Jul 232015
 

Eks siin blogis on neid pikemaid tegevusetuse perioode igal ajal, aga suvel on see kohe reegel. Ei ole miskit parata, muid tegemisi on nii palju, et nendest kirjutamiseni tihti lihtsalt ei jõua. Õhtuti pole ma viimasel ajal arvutit lahtigi teinud, päeval teen tööd, hommikuti olen küll mitu korda mõelnud, et võiks ja peaks, aga ikka kulub aeg käest ja nii see läheb.

Mis ma siis vahepeal teinud olen? Eelmisel nädalavahetusel, täpsemalt küll reedel-laupäeval, olin Tallinnas. Tegemisi oli erinevaid, seekord vahelduseks kõik täiesti töövabad, suuremas osas seltskondlikud. Sellest nädalavahetusest on mul ette näidata tervelt kaks pilti :D Üks laupäevahommikusest hommikusöögilauast Pipsi juures ja teine suvisest joogist Krissu vanemate suvilas. Ma pikemalt kirjutada ei viitsigi, aga need kaks fotot jäävad minu jaoks kenasti seda nädalavahetust meenutama ja toovad meelde detailid, mis ehk muidu ajaga ununeks.

2015-07-18 10.06.56

2015-07-18 14.58.48

Pühapäeval mõtlesin kodus veidike magamistuba koristada ja nagu minu puhul täiesti harilik, lõpetasin terve päeva kestnud koristusmaratoniga. Õhtuks olin jube väsinud, kõigest oli kopp ees ja magamistoa enda koristamine toimus väga üle jala. No oli ju vaja ka neli masinatäit pesu pesta ning terve elamise põrandaid küürida, mis eeldas teistest tubadest asjade ära panemist. Täiesti tüüpiline ahelreaktsioon.

Maasikaid ostsime kaheksa kasti, kokku 40 kg. Sügavkülma jõudis neist küll… Noh üle poole kindlasti, aga mitte oluliselt rohkem :D 22-25 kg äkki. Panime seekord marjadena, sest neid on hea smuuti sisse panna, blender purustab kenasti ära. Tavapärase maasikamoosi peaks smuuti jaoks päev varem sulama võtma, aga meil on ju need isud ikka “nüüd ja kohe!”.

Abikaasa on sel nädalal lastega kodus puhkusel olnud, mina töötan viimast nädalat ja tööd on palju. Pingutan, et ühe asjaga ühele poole saaks – tundub, et saan ka. Aga õhtuti kodus olen täiesti väsinud, nii et ei jõua enam miskit asjalikku teha. Lisaks sattusin üle mitme kuu lugema – tänu sellele, et Tallinna bussi e-lugeri kaasa võtsin. No ja raamat on nii huvitav, et õhtuti ma pigem roningi voodisse ja loen, kui  teen midagi arvutis.

Nii see blogi kirjutamine kannatabki. Grey anatoomiat pole juba nädalaid vaadanud, ehkki pooleli on kaheksas hooaeg, mille lõpus tuleb hull kräu ja mitu peategelast saab surma, nii et võiks ju ometi põnevil olla ja kannatamatult vaadata. Bones’i viimased osad on endiselt vaatamata ja kuna see sari lõppes täitsa ära, võiks ju ometi ka huvitatud olla… No selle võtame ühel õhtul ette, kui meil mõlemal puhkus on. Palle mängin korra hommikuti, aga tavaliselt ei viitsi rohkem, kui paar korda päeva taset proovida. Blogisid loen hommikusöögi kõrvale ja tööl lõunapausi ajal. Meilivahetus on peamiselt töine, muid vestlusi pean vajadusel igal ajal, aga neidki pole palju ja telefon annab märku – hädavajalik saab sealtkaudu vastatud, pikalt toksida ei viitsi.

Külaliste koha pealt on olnud väga vaikne suvi, mitte keegi peale Krissu pole siia vist jõudnudki. Nojah, Kaidi käib ikka, kui Pärnus on, aga kaugemaid külalisi pole olnud. Eks ilm mõjutab… Ja vaatasin just ilmateatest, et terveks järgmiseks nädalaks, kui meil Abikaasaga ühine puhkus on, lubab ka peamiselt vihma. Ja siis ongi Abikaasa puhkus läbi, minul veel nädal augusti alguses. No teate, mina nii ei mängi. Olen nüüd ka üks neist tööinimestest, kes tahab, et puhkuse ajal oleks ilus ilm :)

Hea küll, aeg hommikusöök teha ja siis tööle minna. Võib ju loota, et järgmine postitus tuleb väiksema vahega. Seniks nautige suve – nii palju, kui seda on.

Jul 142015
 

Nädalavahetuse suutsin nii efektiivselt maha molutada, et peale pesu pesemise vist mitte midagi asjalikku ei teinud – Abikaasa toimetas küll rohkem. Eile oli see-eest eriliselt produktiivne päev – just võttes arvesse seda, et oli ju ikkagi tööpäev.

Mina tegin kusjuures tööl väga pika päeva, jõudsin koju alles pool kaheksa. Abikaasa oli selleks ajaks jõudnud aias muru ära niita ja toimetas seal hilisõhtuni, kuni hämaraks läks – meil on aias hunnik koli, millest tuleb lahti saada, sorteeris seda usinalt.

Kuna ma olin söönud tööl üsna hilja, polnud tavapärast nälga. Lapsed mängisid väljas, seega oli kodus hea rahulik. Sain kööki koristada, viisin pakendi- ja paberiprügi konteineritesse, panin restitäie kuiva pesu kappidesse ära, õmblesin lõpuks ette ühe nööbi, mis juba nädal või kaks ootas, et ma viitsiks – sain lõpuks ometi selle pluusi kappi ära panna. Ja ühe kaks nädalat tagasi puhtaks pestud seeliku, mida suvel ei kanna, viitsisin ka lõpuks teisele poole riidekappi ära viia (no seal on esimeses ruumis tolmune remondiläga ja tuleb pugeda kile vahelt tagumisse ruumi, kus hoiame asju ja ma varem lihtsalt ei viiiiiitsinud :D).

Ühesõnaga toimetasin kaks tundi, kuni enam ei kannatanud ja tuli lapsed tuppa kutsuda. Õhtusöögiks oli nende endi soovil kama, õunad ja nektariinid. Kümne paiku sain nad lõpuks magama. Siis sai ise süüa ja natuke arvuti taga mõnuleda. Magama sai muidugi kaugelt liiga hilja ja täna oli ärgata raske. Juhtub parimateski peredes.

Lastel on kaks viimast lasteaiapäeva ja alates neljapäevast kuu aega suvepuhkust. Abikaasa puhkab juuli viimased nädalad, mina juuli viimase ja augusti esimese. Kaks nädalat puhkuseni, mille jooksul ma pean jõudma väga aktiivselt tööd teha, üks projekt oleks vaja selle ajaga valmis saada.

Pean turvatoolide katted ära pesema, et toolid müüki panna, raha kuluks väga ära… Aga ma kogu aeg unustan!

Kui nüüd seda suvist ilma ka oleks :) Sellist, kus kuumus ei pane tuppa põgenema, aga saaks paljajalu ja lühikeste riietega aias toimetada… Seda pole õieti olnudki. Õnneks on pool suve alles ees ja september on nagunii enamasti suvisem kui juuni, nii et kõik ilus jõuab veel tulla.

Aga nüüd on hommikusöök söödud ja pesumasin vist ka just lõpetas – saan pesu kuivama panna ja tööle minna. Kuulmiseni!

Jul 092015
 

Läksin keset tööpäeva lähedal asuvasse kontoritarvete kauplusse, et tööle vajalikku kraami osta. See pood on täpselt Humana kõrval. Humana akna peal oli silt €1.50. Tööle tagasi jõudsin tund aega hiljem :D Küsisin müüjalt, kas ta juba muretsema ei hakanud, kuhu ma jäin. Ta ainult naeris ja ütles, et teadis täpselt, kuhu :D Tunneb mind hästi :D See ei ole sugugi esimene kord :D

Ei suutnud otsustada, kumba pruuni seelikut osta… Ostsin mõlemad.

2015-07-09 19.37.35

Aga tööpäev, jah, jäi selle arvelt muidugi seitsmetunniseks :D Millest ei ole õnneks erilist häda, sest 9-10h päevi tuleb aeg-ajalt ikka ette.

Ei tea, kas peaks Ülejõe Humanasse ka ühe treti tegema?

Jul 072015
 

Mõtlesin, et võtan ennast lõpuks kätte ja panen üles kõik pildid teise ringi kraamist, mis pole mingil põhjusel siiani blogisse jõudnud.

Kõigepealt mõned ostud eelmisest aastast – vaatasin, et blogis neid nagu polnud. Pole õrna aimugi, palju maksid.

See pluus on polüester ja veidi hakkab juba topiliseks minema, samas on lõige väga mõnus ja olen seda ikka kandnud… Ja mäletan ähmaselt, et oli odav ka. St ostetud vist pigem lõpupoole, mitte uue kauba ajal.

2015-06-27 19.23.08

See pluus on üks mu lemmikuid. Imemõnusast pehmest riidest, huvitava välimusega, kõik need krooked ja muu on täpselt minu maitsele.

2015-07-07 20.22.16

See on üks mu paljudest hallidest seelikutest, mis paistab pildil vist rohkem mustana ja üleüldse ei ole see just ülearu õnnestunud pilt.

2015-06-27 19.27.42

Need kaks kampsikut pildistasin kaugemalt üles juba ostmise ajal, novembris, maksid mõlemad €1.50. Kuna mõlemad on tõesti mõnusad ja armsad, siis leidsin, et väärivad uusi eraldi pilte.

2015-06-27 19.22.01

2015-06-27 19.15.19

Jaanuaris rõõmustasin, et sain väikese raha eest palju head kraami. Kaks päeva tollest postitusest hiljem käisin teises Humanas ja ostsin VEEL kaks seelikut, ilmselt veel odavamalt. Toonase saagi märksõnad olid hall ja roosa, aga ei suutnud ühtki asja ka ostmata jätta… Ja olen kõiki kandnud ka. Must mantel ja lilla sall kokku €2 eest on muidugi parim leid, aga ei, kõik ülejäänud kraam on ka mõnus. Continue reading »

Jul 052015
 

Lahkusin kodust neljapäeva hommikul ja naasin täna õhtul. Selja taga on intensiivsed neli päeva, täis tööd ja sotsialiseerumist.

Neljapäeval sõitsin Tallinna, et sõita sealt edasi Rakverre, et sõita sealt õhtul tagasi Tallinna :P Oli sihuke pooltöine, poolsuvine kokkusaamine ja asjade arutamine.

Kuna reedel oli plaanis komandeering Järvel, läksin ööseks tavapärasel kombel Liisi ja Paavo poole, et järgmisel hommikul koos tööle minna. Nood hullud vedasid mu öösel kell kaksteist geopeituse aardeid otsima. Ei võetud kuulda mu viginat, et öösel on külm ja ma olen väsinud ja tahan magada. Külm õnneks ei olnud ja nalja sai nabani, sest mina sain kasutada Liisi ratta ja temale jäi 20-tolline lastekas. Mõned aarded leidsime ka :P Nüüd ma siis tean, mis on geopeitus. Päris vahva, peab vaatama, mis meie kandis leida on.

Reede oli täielik juhe. Üritasin kõigest väest tööd teha, aga seda, mida teha plaanisin, ikka valmis ei jõudnud, sest mingid muud asjad sõitsid kogu aeg täiega sisse. Olin küll üsna pikalt maganud, aga eelmine päev ja palavus nõudsid oma.

Õhtul käisin läbi kõik Kristiine keskuse kingapoed, eesmärgiks leida heledad plätud, mida otsin juba vähemalt kolm aastat – esimene otsing sai kajastatud siin postituses. Vahepealsete aastatega tuvastasin, et tõepoolest on enamik plätusid lumivalgeid, mida ma ei taha, aga enamik naturaalvalgeid ei olnud jalas üldse kenad, sest olid kuidagi liiga kahvatud, kõik beežid olid valet värvi – liiga kollakad, mis mulle jällegi ei meeldi… Ja enamik plätusid on endiselt hirmõhukesed ja mittepainduvad ja lihtsalt EBAMUGAVAD. Selliseid, mis oleks mõnusad, parajad, istuks hästi jalas ja sobiks ka… Otsi terviseks.

Sel aastal ma ühed leidsin, aga kuradi kallid olid. Lootsin, et ÄKKI on Tallinnas laiem valik, tutkit. Lõpetuseks läksin ikkagi tagasi ABC kinga, kus mu väljavalitut enam õiges suuruses polnud ja palusin vaadata, kus veel on (teadsin, et mu kodupoest oli ka juba minu suurus ära ostetud). Teenindaja vaatas arvutist ja ütles, et kaks paari veel on. Ühed peaks olema nende poes, teised Pärnus Port Arturis. Otsisime küll igalt poolt, aga ei leidnud, seega alarmeerisin Abikaasa, kes järgmisel hommikul need mulle Pärnust ära ostis. Põhimõtteliselt siis viimase paari Eestis, kui need teised seal Kristiines just välja ei tule :P Ja mis kõige parem – kätte on jõudnud suviste soodukate aeg, mis tähendas, et ei pidanud maksma mitte €60, vaid €44 – ühes Partner kaardi soodustusega oli lõpphind €42.80. Mis on ikkagi üks kuradima kallis hind plätude kohta, kui te minult küsite, aga ikkagi kolmandiku võrra odavam. Ja pärast kolme aastat otsinguid enam ei oota…

Nüüd ma siis käin ja rõõmustan. On täpselt selline neutraalne pruun, mis pole liiga hele ega liiga tume ega liiga kollane, on mu soovitud naturaalvalget, aga ei ole jalas kahvatud… Pehme tallaga on ka. Ühesõnaga win.

2015-07-05 19.56.21

Jõudes pika kingajutu juurest tagasi reede õhtusse, siis Kristiine keskusest lahkusin ma kingatult ning maandusin Pipsi pool (kes muuseas andis mulle ühed kingad :D), kus me veetsime õhtu mõnusalt hiinakat süües ja juteldes ning kust me startisime laupäeva hommikul Peipsi poole, kus me korraldasime väikese kokkutuleku inimestega, kellega ülikooli ajal korterit jagasime. Neid oli muidugi kolme aasta jooksul kokku rohkem, aga Külli ja Evelyniga elasin koos kokku kaks aastat, alguses korteris, lõpuks ühikas, Pipsiga aasta korteris. Pips on siiani üks mu parimaid sõpru ja Külliga olen ka läbi aegade püsivalt suhelnud, sealhulgas koos peredega tiiru Norras elamas käinud. Evelyni olen pärast ülikooli lõpetamist näinud vaid mõned korrad, tema jälle on Külliga olnud eluaeg väga hea sõber… Nii et tore oli nüüd jälle üle pika aja kõigiga kokku saada.

Reis oli meeleolukas. Alustasime hommikusöögiga Pagaripoiste kohvikus, jätkasime suure toidushoppinguga Prismas, kus meie kassapidajaks sattus pensionärist õpilane ehk VÄGA aeglane kuju. Seejärel kulgesime mõnusalt konditsioneeritud autos Peipsi poole, hävitasime tee peal ära õige mitu siidrit/õlut/Bacardit… Pidime poetama Krissu ühe meie endise kursakaaslase juurde, aga sealt ei saanud me kohe hea mitu tundi tulema, sest vene külalislahkus on teadagi legendaarne. Nii me siis ujusime Peipsis ja mõnulesime päikese käes, hiljem aeti samovaris vesi keema, saime teed ja präänikut ja imelist šokolaadikooki… Kõigele lisaks jätsime oma telefonid autosse, nii et kui me siis lõpuks liikuma saime, ootas mõlemaid õige mitu vastamata kõnet :D

Aga õhtul kell viis me kohale jõudsime ja keegi meie hilinemise peale õnneks väga kuri ei olnud. Evelyn oli tulnud juba lõunal ja Abikaasa jõudis lastega paar tunnikest enne meid. Sai jutustada ja süüa ja juua ja sauna ja ujuda ja… Oli tore :) Pilti ma praktiliselt ei teinud, Pipsilt ehk õnnestub mõned kunagi skoorida. Mõned üksikud siiski:

2015-07-04 19.28.16

2015-07-04 19.28.33

2015-07-04 19.30.48

2015-07-05 10.55.55

Öö oli jabur, sest Poiss, kes oli ilmselt päevastest sündmustest üleväsinud ja palavusest kurnatud, hakkas keset ööd kõva häälega läbi une nutma – mingit arusaadavat seletust me talt välja ei pressinud ja vait jääda ta ka ei tahtnud. Selle peale hakkasid ka Külli lapsed järgemööda nutma. Kui Poiss siis lõpuks vait jäi, jauras Külli plika edasi, lõpuks jäi tema vait ja siis mingi hetk hiljem jauras jälle Poiss… Ainsad, kes häält ei teinud, olid vapper aastane, kes olevat niisama rahulikult tšillinud, ja Plika, kes magas kogu vahejuhtumi ajal nagu mauk. Igal juhul jah, ma ei mäletagi, millal mõni me laps viimati keset ööd sellist viisi jauras… Ammu pole olnud. Beebiiga tuli meelde.

Hommikul sõime kõik koos, muuhulgas maiustasime Iivo küpsetatud ahjusooja kringliga (pohmakaga, aga südamest – kui see ei ole armastus, siis mis veel on :D), lubasime varsti jälle kokku saada ja läksime igaüks oma teed.

Tegime vahepeatuse Herzi juures, vaatasime üle nende kadestamisväärse kiirusega toimunud remondi- ja ehitusalased edusammud (sealhulgas nende vastavatud üliägeda suvemajutuse) ning viie kuuga poole suuremaks kasvanud Mesilase. Ühtlasi õnnestus mul keskpäevase päikesega nende tagaaias külitades oma õlad ja selja ülaosa täiesti punaseks päevitada. No mitte kordagi isegi ei mõelnud, et kõige intentsiivsem aeg, kataks kinni või oleks varjus, ega mõistust ikka pole :D Lisaks korraldasid lapsed paraja kräu… Elu õied, ma ütlen. Aga noh, mis seal ikka. Palavus teeb teadagi pööraseks.

Tagasisõit meie konditsioneerita autos oli kõike muud kui meeldiv. Lastega polnudki suuremat häda, sest ehkki tulema saime suure jonniga, siis ostsime tee äärest kasti maasikaid, nosisime neid terve hulga sealsamas põõsa vilus ära, misjärel nad autos magusasti magama vajusid ja Pärnuni oli õnnis rahu, mida me Abikaasaga kasutasime elust rääkimiseks ja asjade arutamiseks. Aga kuradi palav oli ikkagi, nii et minul ei olnud kohe üldse mõnus.

Nii ta paraku suvel ongi, et kuni on liiga jahe, pole mul hea, aga kui läheb liiga palavaks, pole ka hea. Suvi on muidugi sellegipoolest imeline – tuleb lihtsalt jahedamal ajal jakk ligi hoida ja kuumal ajal varju hoida ning vältida reise ilma konditsioneerita autos, siis on elu lill.

Pärnus saime ema juures süüa, tulime siis koju, sõime ennast maasikaks, vannitasime lapsi, määrisime punetavaid õlgu aaloegeeliga ja oleme nüüd mõlemad parajad laibad. Ees ootab töönädal konditsioneeritud kaubanduskeskuses, tundub üsna hea diil :D

Jul 012015
 

Enne tööleminekut pesin masinatäie pesu ja panin aeda kuivama ning koristasin kärmelt ära kõik toad ja köögi – see tähendab siis muidugi vaid asjade ära panemist, neid oli liiga palju laokil.

Tööl oli nii kiire päev, milletaolist enam ammu pole olnud. Kuna mind homme pole, saime kauba tavapärasest päeva varem. Kuna jaaninädalal kaupa ei tulnud, aga suvel on müük hea, tuli kaupa tavapärasest rohkem. Lisaks tuli palju uusi tooteid, millega oli üksjagu jändamist. Lisaks oli uue kuu algus, mis tähendab igasugu aruannete saatmist. Lisaks oli vaja üks tellimus teha. Ühesõnaga üheksa tundi järjest rabasin – õhtuks oli juhe nii koos, et ei suutnud enam ühtki arukat mõtet mõelda.

Koju jõudsin peale seitset – täpselt õigeks ajaks, et ühineda perega õhtusöögilaua taga. Abikaasa oli kokanud absoluutselt imelise lasanje, mis oli nii hea, et kõik võtsid juurde ja terve suur vorm sai tühjaks söödud.

Pärast seda heitsin korra pikali ja oli nii mõnusalt väsinud tunne, et mitte midagi ei viitsinud teha. Aga oli teada, et on vaja pesu väljast ära tuua, kappidesse panna, pakkida kokku laste riided nädalavahetuse reisi jaoks, pakkida kokku enda asjad, sest mina ise lähen juba homme hommikul…

Ühesõnaga ajasin ennast püsti ja läksin aeda. Seal avastasin täiesti juhuslikult, et lõpuks ometi hakkavad õitsema need ägedad kollased lilled, mida pikisilmi ootasin. Oli nagu meeles, et need õitsesid juunis – kartsin vahepeal, et äkki tõmbasin need kõigi teistega välja, ehkki teadsin täpselt, kus need olid ja seda kohta ei puutunud. Vaatasin nüüd järele, neli aastat tagasi õitsesid need täies ilus 17. juunil. Ju olid siis soojemad ilmad. Praegu on lahti vaid üks õis:

2015-07-01 20.04.33

Kuna aga terve see peenar, kus oli vanasti kiviktaimla, oli umbrohtu täis kasvanud, sest ma juunikuus unustasin aia olemasolu suht ära :D Siis tõmbasin paar taime üles ja tekkis vastupandamatu iha terve peenar ära rohida. Kell kaheksa õhtul, pärast üheksatunnist tööpäeva tuleb mul isu rohida. Normaalne :D

2015-07-01 20.04.46

No ja puhtaks ta sai. Mõtlen, et kuna ma ei tea, mida tarka sinna panna ja kui ma tahaks näiteks seemneid külvata, mitte valmis lilli istutada, siis kas nad läbi selle meeletu umbrohu üldse suudavad kasvama hakata, nii et neil oleks ruumi hingata ja ma neid kogemata ära ei rohiks… Äkki peaks üldse selle peenra kilega kinni katma, et umbrohi ei saaks rohkem kasvada? Ja järgmisel kevadel uut mulda peale tooma ja sinna miskit istutama? Läbi kaevata ei saa, seal on all kohati vana vundament ja üleüldse kivine lugu. Aastaga peaks igasugu umbrohud seal kile all täielikult sigimisvõimetuks muutuma… Või mis?

2015-07-01 20.54.20

Ma ausõna ei tea aiandusest mitte midagi. Minu unistus on, et keegi oskaja tuleks ja teeks mulle valmis paar ilusat lillepeenart, kus oleks just õiges vahekorras erinevatel aegadel õitsevaid võimalikult lollikindlaid püsililli, nii et mina ei peaks edaspidi peale lillede imetlemise eriti midagi tegema :P

Kell pool kümme tulin tuppa, panin pesu ära, lapsed magama, asjad kokku… Ja ongi kesköö kohe-kohe käes. Seega vaatan kiirelt lõpuni Grey anatoomia osa, mis eile pooleli jäi ja siis kähku magama.