Dec 312006
 

Krissu otsustas tähistada oma vananemist väärikalt – nimelt absindipeoga.

Soojenduseks sai joodud ilusat sinist värvi kokteili (sisaldas sellist toredat likööri (?) nagu curacao).

Külalised lõbustasid ennast muuhulgas pudelitest torni ladumisega – allpool näha oleval fotosüüdistusel on Märt oma kätetööst ilmselges eufoorias.

Tahtsime Pipsiga luuserdada ja viimase ühistranspordiga koju minna, aga avastasime, et Krissu sisemine uks, mis täidab üldiselt vaid mürasummutusfunktsiooni, on kellegi lahke käe poolt sneprisse pandud. Võtit, eks, polnud kellelgi, sest see uks pole mõeldud lukku käimiseks. Niisiis jäime viimasest trammist maha ja ei olnud teha midagi muud, kui segada endale jook, mille retsept on absindipudeli tagumisel sildil – death in afternoon, koostisosadeks absint ja šampus…

Saatuse vastu ei saa!

Muide, ukse saime lõpuks lahti tänu kuumale Itaalia mehele peitli ja haamriga :P

Dec 302006
 

Olen viimastel päevadel lugenud üle oma vanu sissekandeid ja neid natuke modifitseerinud. Mitte sisu, oh ei. See peab samaks jääma. Aga need pidevad smailid ja lõputud kolme punkti read, täiesti kole! Need koristasin küll kõik ära.

Mida aeg edasi, seda vähem redigeerimist mul oli.

Aga päris lõpp tuli siiski järsult. Selles postituses polnud ühtki smailit ja sealt edasi minimaalselt, loetavalt, selliselt, nagu ma neid praegu kasutan. Sellest hetkest muutus mu blogi täpselt selliseks, nagu ta seda praegu on.

Miskit kasu sellest Lepast siis ka oli. Pani mu normaalselt kirjutama ;)

Dec 302006
 

Arvutasin just välja, et lisaks täiskohaga tööl käimisele tegin 41 lisapäeva – päris kole! Tõe huvides tasub mainida, et neljandik neist sai tehtud jaanuaris, kus tööl käimine oli pärast lahkuminekut ainus asi, mis närvid korras hoidis ning ei olnud seega piin, vaid… Kas just nauding, aga siiski väga positiivne kogemus. Märtsis-aprillis Muraka asendamine, kui ta puhkusel oli, ajas natuke juhtme kokku, kuid oli siiski käkitegu. Koledaks läks asi alles aasta lõpus, kus lisapäevad polnud enam meeldiv rahateenimise võimalus, vaid paratamatus (okei, keegi mul püstolit meelekohal ei hoidnud, aga siiski). Enivei, halada pole mõtet – tänu sellele sain käia Egiptuses (ütleme nii, et sellele kulunud summa oli viiekohaline), hambad korda teha (üle kolme aasta hambaarsti juures ja pea 4000 kr võrra vaesem) ning fotoka osta. Ja jaanuaris peaks koledalt palka saama (et korteri tagatisraha ära maksta. Võeh). Nii palju siis overworked osast.

Mis puutub underfucked osasse, siis esimesed pool aastat oli täielik tsölibaat, millele järgnes veidi üle kahe kuu regulaarset seksi ja aasta lõpupoole erinevaid üheöösuhteid ja muid taolisi loomi, mis olid kõik iseenesest väga toredad ja nauditavad (ei kahetse tõesti mitte ühtki), aga ilmselgelt liiga harva aset leidvad. Oeh. Lühidalt – kvaliteeti küllaga, kvantiteeti paraku nappis.

Kõige metsikum, heitlikum, muutusterohkem ja ägedam aasta minu elus.

Mõtlen, mida siia kirjutada, kuidas kogu see hullumeelsus kokku võtta… Paljust olen varemgi kokkuvõtvalt rääkinud. Aga noh, topelt ei kärise ;)

  • Esiteks kindlasti rahaline sõltumatus – ei mingit rahalist toetust emalt ega A-lt. Minu päris enda raha ja võimalus kulutada seda täpselt nii, nagu pähe tuleb. Näiteks kõigest nädalase etteteatamisega otsustada, et oleks äge kaheks nädalaks Egiptusesse minna. Vastutustundetu alkoholi tarbimine. Suuremal hulgal riideid. Jne jne jne.
  • Teiseks Murakaga kokku kolimine – unustamatu aasta ses mõttes. Paremat korterikaaslast ei oska ette kujutadagi – kõik need jutuajamised ja peedi joomised ja muud lollused. I really miss you!
  • Kolmandaks Lepp! Kaks kõige hullumeelsemat kuud minu elus, kõige hullumeelsem suvi mu elus. Aeg, mille jooksul ma meeletult palju muutusin… Pool minust on nüüd täiesti teistsugune. Ja ma olen sellega üpris rahul :)

Emotsionaalselt kole heitlik aasta. Olen mitu korda päris katki olnud, aga sellest õnneks suhteliselt kiiresti üle saanud… Tänu toredatele inimestele, eriti pikkadele pandavatele poistele :P Üks ravib teist, teadagi värk.

Mis tegemata jäi? Välismaale tööle jäi minemata – plaan hajus Lepa ajal ja ei tulnudki enam väga tagasi. Nüüd on natuke tulnud jälle, aga ei tea… Näis.

Töökoht jäi vahetamata – ise oleks võinud aktiivsem olla otse loomulikult. Üks koht siiski paistis paljutõotav ja lihtsalt vajus ära. Nojah, ma ei oska kurb olla. Arvan siiralt, et nende kaotus. Ja siinkohal peaks jälle ära mainima, et kui mu praegune töö oleks nii kohutavalt kole, nagu ma vahel hädaldada armastan, oleks ma sealt ammu uttu tõmmanud. Tegelikult ma armastan oma tööd ja oma kolleege. See on hindamatu kogemus ja ma ei kahetse midagi. Lihtsalt… Viimasel ajal ei ole töölkäimine enam see lõbu, mis vanasti. Kõik käib alla, kõik on nii pingeline… Firma kasvab, reeglid kasvavad, aga inimlikkus kahaneb. Ja ma ei arene seal enam… Ehk siis – uuel aastal uue hooga uut tööd otsima.

Midagi enamat ei oskagi nagu nimetada.

Üldiselt – ma olen endaga rahul. Ma olen eluga rahul. Ma olen selle aastaga rahul. Ja mul on palju unistusi, need kõik vajavad realiseerimist.

Ja ma mõtlesin kirja panna palju toredaid uue aasta soove ja lubadusi, aga pole vist mõtet. Koondagem kõik sellele: ma tahan, et ma oleksin õnnelik. Ja et mu lähedased oleksid õnnelikud. Sest kui olla õnnelik, on kõik muu tähtsusetu :)

Traditsiooni hoides luban siiski, et olen järgmisel aastal ilusam, targem ja tublim, kui ma olin see aasta. Soovin uut ägedat tööd ja palju head seksi… Ja et kõigil ikka hästi läheks!

Ilusat vana aasta lõppu teile, kallid sõbrad!

PS. Murakas, sinu kaart sai juba eile posti ja õekese-Iirise-Liina omad täna. Be prepared!!!

PPS. Muuseas jõuti minu blogini Google’i otsinguga: pärnu hull rajoon

Dec 292006
 

Ma olen 250 krooniga plussis!

(Ja videomakki enam pole. Tõe huvides peab mainima, et sain selle eest ikka rohkem – 600 krooni – lihtsalt mõned olulised ja mitte nii olulised väljaminekud…)

Dec 282006
 

Kui keegi veel ei tea, siis ma lihtsalt jumaldan küünlaid! Igasuguseid, igast asendist. Okei, mitte päris igasuguseid, ilusad peavad olema :P Nagu näiteks see, mis pildil. Pildilt ei paista tegelikult väga hästi välja, aga see on lumepalli kujuline. Hästi ilus. Küünlajalg on ka ilus. See on mul üldse esimene korter, kus on nii palju vaba ruumi, et suured küünlajalad piisava efektsusega mõjule pääseks.

Nii ma siis põletan igal õhtul tonnide kaupa küünlaid. Päris kulukas lõbu… Aga seda väärt!

Küünlavalgus ja muu taoline on muide ka hea viis, kuidas Tikrit ära sebida (muig, mõni mees vist juba teab seda). Sellega seoses tuli meelde ka üks igiammune vestluskatkend A-ga jaanuarist 2003, kui me olime veel täiesti anonüümsed sõbrad MSNis, mul oli isegi see chat log alles:

Tikker: mul on totaalne nõrkus küünlavalguse vastu
Tikker: kõige kindlam viis mind ära sebida
A: ehhh..kui sa näed mind küünal taskus, sis tead

Olid ajad, ilusad ajad :D

Dec 272006
 

Marta ja Potsataja blogi siis. Väga hea lugemine, mitmekesine ja intelligentne, soovitan soojalt ja panen linkidesse ka, et te kaugelt otsima ei peaks. Kes järgmiseks?

Täna on suht toimekas päev olnud. Mitmed vajalikud (pisi)asjad said korda aetud – viisin Starmanile modemi tagasi ja lõpetasin lepingu ära, viisin taara ära, pesin pesu… Eh, ainult kolm asja siis tegelikult, pole ma miskit nii übertubli, nagu tundub :D

Taaraga seoses tuleb meelde mingi suht hiljutine uudis, mida lugesin ilmselt Delfist (sest mujalt ma uudiseid eriti ei loe, sealtki harva): tavaline taara äraviija on keskealine keskmisest loodusteadlikum pereisa (väikeste?) lastega. Või midagi taolist. Pugistasin natuke naerda. Lubage teavitada, et täiesti tüüpiline taara äraviija on ka Tikker – eriti siis, kui tal on raha otsas. Seekord sain ainult 30 kr, ilmselgelt on rahvas mu juures liiga vähe (klaaspudelitesse villitud alkoholi) joomas käinud. Vähemalt on köögikapp jälle tühi. Aastalõpu suurpuhastus ja nii ;)

See on muidugi omaette teema, et taarapunktid on, nagu nad on ja meie Siili Maxima nurga taga asuv küll eriti külastama ei meelita. Lahtiolekuaegu ka päris puhta kullana võtta ei saa, sestap vaatan alati enne minemist järele, kas putka on lahti, et ilmaasjata pudelikottidega ringi ei laseks, nagu ükskord juhtus :(

Rahaasjade hetkeseis selline, et olen kõigest 31 krooniga miinuses (ja kui poleks olnud müstilist jõuluvana ega ema toredat meest, kes mulle näiteks täna Pärnu-Tallinn bussipileti ostis, oleks see summa kole palju suurem). Üritab videomakki müüa ja üks huviline vist isegi on. Saaks Tartu piletite raha ja piskut söögi jaoks, peaks isegi palgapäevani ehk vastu. No peaasi, et aasta lõpus nullis oleks, 1. jaanuaril ma ju VÕIN krediitkaardi appi võtta.

Muide, tegin endale ise ka ühe jõulukingituse – [digi] otsekorralduse. Juba tükimat aega olen mõelnud, et hea ajakiri on, aga suurem asi poest ostja ei ole ja sõprade juures ka piisavalt tihti näppu ei satu. Igati hästi kulutatud 25 kr kuus, ma kinnitan teile. Ekspressi tellimine ilmselt mõjub, vaatame, mis järgmiseks ;)

Traditsiooniline kingipilt siis ka siia, ladusin kõik kingid kuuse alla, kus on teatavasti nende õige koht. Kole palju alkoholi. Lihtsalt südantsoojendav!

PS. Osa kinke on otse loomulikult juba ära söödud/joodud/tarbitud (kommid, šampus, kinopiletid).

PPS. Muuseas jõuti minu blogini, googeldades sellist väljendit: “mõtle positiivselt! ütlen endale igal hommikul: olen optimist”

PPPS. Olen aru saanud, et vältimaks regulaarsete blogide pidevat kontroll-läbiplõksimist uute sissekannete leidmiseks, on võimalik kasutada RSS-lugejat, mis annab mulle ilusti teada, millal keegi miskit kirjutanud on. Kuluks väga ära. Kuna endal pole selliste asjadega absoluutselt kokkupuudet olnud, ootan soovitusi, millist kasutada, sest ei oska kohe mitte valida.

Dec 272006
 

Sain just kõne kolleegilt, kes pidi ehk aasta lõpus veel paar päeva meil asendama. Ta uuris, kas teda siis pandi graafikusse või ei. Ütlesin, et ta helistaks poodi, sest mul pole hetkel graafikut käepärast. Reaktsioon: “Sa ei olegi tööl???”

Heh, mul ei tulnud pähegi, et ma peaks seal olema (alles 30. lähen), aga kui järele mõelda, siis tõesti – novembri algusest alates olengi praktiliselt iga päev tööl olnud.

Brr. Selline asendamatuse tunne tekib jälle. Ei taha olla asendamatu, ausalt ei taha. Mitte mingisugune raha ei morjenda mind enam lisapäevi tegema. Ja arvake, mis? Kolmandat töötajat pole ikka veel leitud…

Just fun.

Dec 262006
 

Oimaivõi :D Istun siin vaikselt läpaka taga ja loen veini kõrvale Marta ja Potsataja blogi, kui jõuan sissekandeni, kus Potsataja räägib naiste tagumikest. Kõva häälega naersin ja paratamatult mõtlesin, mida arvaks lugupeetud härra Potsataja minu tagumikust.

Tõe huvides olgu mainitud, et ma ise olen oma kehaga täitsa rahul, aga vat seda va sporti küll ei tee – pole piisavalt motivatsiooni, sest ainevahetus on kuradi hea ja mina olen laisk.

Et siis vist pole siiski lootust eriti kiitvat hinnangut saada. Deem :P

*Tikker naerab kõva häälega*

Ja nii vähe oligi hea tuju tagasi tulemiseks vaja!

Dec 262006
 

See pidi ju varem või hiljem juhtuma, eks? Tikril tuli masendus.

Miks täpselt, ei hakka parem rääkima. Natuke üht, natuke teist, veidi kolmandatki. Aga võttes arvesse kõike ilusat, mis (temaga) jõulude ajal juhtunud on, tunneb Tikker ennast lihtsalt egoistliku idioodina.

Oh, mis ikka. Ennast tundes – veel õhtuks läheb üle. Juba praegu on kõige hullem möödas. Homseks on kõik jälle kõige paremas korras ja elu taas lill.

Mulle meeldib ETV aastalõputemaatika.

Tegelikult oli see aasta ka ilus. Heitlik aasta, suurte muutuste aasta, kuradi ilus aasta. Kokkuvõtteid teeb millalgi hiljem, heas tujus.

*Tikker läheb veinipudelit avama*

Dec 262006
 

Pildil on peeretav Krõll ehk Marise kassi jõulukink ehk mingi mänguloom-elukas, kelle saba saab pikaks tirida ning see tõmbub siis suure surina ja värinaga kokku tagasi (minu rikutud mõtlemine leidis sellele ka hulganisti muid kasutusviise). Video oleks palju asjakohasem, aga ma ei tea, kuidas seda siia organiseerida (olemas on küll) – YouTube? Ma ei tea, ei viitsi uurida…

Jõuluvana on see aasta eriti helde veiniga, täna kingiti veel kaks pudelit. Kust on tulnud selline eksiarvamus, et Tikker joob? :D

Emajõuluvana tõi mulle kommi (sellega oli nii, et nägin seda kommipakki mingi hetk Prismas ja kuna Tikril on teatavasti teema rottide ja lammastega, siis helistasin kohe emale, teatasin, et olen sel aastal eriti hea laps olnud ja kirjeldasin üksikasjalikult, mis kommi jõuluvana mulle tooma peab)

…ja palutud ühe raamatu asemel kolm: tahtsin seda (eellugu: Tikker otsib tervisesektsioonist raamatut, kus räägitaks lihtsalt sellest, mida üks või teine toit teeb ja kuidas mitmekülgselt toituda, aga leiab vaid tuhat ja üks erinevat dieeti ning peksab pead vastu seina; lõpuks kroonis pingutusi edu), sain lisaks veel selle (Tikri kontseptsioon sellest, et võiks olla raamat, mis räägiks, kuidas ilusamalt elada ja Tikri ema on igasuguste selliste raamatute ja teooriate fänn) ja naistelehe retseptikonkursi põhjal valminud “101 argirooga”, mille kohta ei suutnud netist ühtki linki leida. Peaks igatahes sisaldama lihtsaid ja odavaid retsepte, hullult teretulnud nähtus Tikri köögis, äkki hakkan isegi midagi peale makaronide tegema!

Tikker on endaga üliväga rahul ja tervitab veelkord kõiki jõuluvanasid ja päkapikke, kes tema jõulud ilusaks tegid.

Ja jõuluimest kui sellisest veel nii palju, et Daki ja Rüblik abielluvad! Ja see on minu arust hästi nunnu. Ja äge. Ja ehkki ma olin alguses hästi üllatunud, siis natukene järele mõeldes enam ei olnud.

Vot nii. Kõik tänaseks. Ilusat pühade jätku – minu omad on küll ilusad.