Sep 232006
Ma ei suuda enam nutta.
Ma nutsin sellest hetkest alates, kui ma uksest välja sain, nutsin terve tee trammis ja teel Regaliasse. Nüüd olen ma mõneks ajaks tühjaks nutetud. Aga ärge hetkekski arvake, et mul on vähem valus, kuna ma ei nuta, vaid keskendun vihale.
Ma olen nii katki, et ma ei mäletagi, millal ma viimati nii katki olin.
Kunagi hiljem seletan pikemalt.
One Response to “KATKI”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
[…] päris lõpp tuli siiski järsult. Selles postituses polnud ühtki smailit ja sealt edasi minimaalselt, loetavalt, selliselt, nagu ma neid […]