poiss
Imeline jõululaupäev
Viimane töönädal oli mul väga pingeline, nii et mul oli siiralt hea meel, kui see lõpuks läbi sai. Võtsin selle nädala algusest puhkuse – no puhata ma enne tänast ei saanud üldse, esimesed kolm päeva konkreetselt toimetasin hommikust õhtuni. Iga päev oli siiski vaja ka pisut tööd teha (tüüpiline, et kliendid saadavad tellimusi viimastel päevadel enne jõule, oli vaja need kohe sisse saada) – lisaks kodu koristada, väljas oli ka mitu vajalikku käimist, mis oma aja ära võtsid… Lisaks sattusin kohe puhkuse alguses täitsa kogemata öisesse unerütmi – no ikka nii, et kell kaks magama ja 11 paiku üles. Aga kui alles 11 tõusta, siis on vaja tunnike-paar tööd teha, hommikusööki nautida, väljaspool kodu asjatoimetused ära teha… Siis ongi nii, et järgmisel hetkel on juba pime ja tunne, et õhtu käes ja midagi pole teha jõudnud 😀 Ehkki pimedaks läheb vara ja tegelikult sai suht palju tehtud… Lihtsalt palju oligi teha 😀
AGA! Ma sain KÕIK 23. detsembri õhtuks tehtud!!! Kõik koristatud, poes käidud… Nii et tänane päev sai täiesti plaanitult mõnusalt kodune ja ideaalne. Isegi VEEL mõnusam, kui ma oleks julgenud loota.
Ärkasin kell 11.11 🙂 Kassid istusid kõik ukse taga ja teatasid kõvahäälselt, et nad pole mitte kunagi elus süüa saanud. Nii et esimesena nende jõuluhommikusöök 😛
Inimestele oli plaanis inglise hommikusöök. Kuna Kaaslase vend pidi nagunii täna siit mingi hetk läbi sõitma (sest mul oli vaja talle kingitus anda :D), siis küsisin uitmõtte ajel, kas nad sooviks äkki ka ühineda. Olin üsna kindel, et kuna on jõululaupäev, on neil raudselt kiire ning omad plaanid, aga läks õnneks ja tulidki. Nii et täitsa plaanimatu ja ootamatu jõululõuna koos perega… Ainult üks pereliige oli puudu… 🙂
Need oksad, mis mitu nädalat tagasi kuusest üle jäid, ootasid terrassil oma aega, et keegi viitsiks nad vaasi panna. Täna palusin Plikat, et ta seda teeks 😀
Kui jõul hiilis ligi
Ma olen suur jõulufänn ja minu jaoks on jõulutunde jaoks väga oluline korras mõnus kodu. Viimased aastad on selle jõulutundega pisut kehvasti olnud – kui vanas kodus midagi ikka tegin, st kuusk ja pisut kaunistusi oli ja piparkooke sai ka küpsetatud, siis eelmisel aastal olime ju oma uues kodus, kus remont nii pooleli, et ei saanud mitte midagi teha. Ei toonud kuuske, ei teinud piparkooke. Polnud lihtsalt ruumi. Läksin suurima rõõmuga jõuludeks Rootsi õekese juurde (kas tõesti vaid aasta tagasi oli elu normaalne ja sai reisida – tundub praegu nii imelik…).
Sel aastal on vaja kõik tasa teha 🙂 Nii novembris kui detsembris ma veel koristasin ja sorteerisin – kui enda asjadel ring peal, tuuseldasin Kaaslase kappides ja garaažis… Veel üleeile viisin ära viimase hunniku ära andmist ootavaid asju, nii et sain tagumise esiku kastidest tühjaks… Mul oli päris palju fotosid garaaži koristamisest, aga… Kui tavaliselt panen blogisse enam-vähem kõik fotod, siis praegu tunnen, et las need jääda. Las olla need pildid kappidest ja garaažist – tegin küll ära tohutu töö ja sain asja palju paremaks, aga see on ikka täitsa poolik, sest ega mina neid Kaaslase asju nii hästi paigutada ei osanud… See jääb ikkagi tema teha, kui ta tagasi jõuab, mina lihtsalt aitasin pisut… No ok, kõik oli enne lihtsalt LIIGA sassis, mul oli aeg-ajalt vaja midagi leida ja see oli võimatu – see oli peapõhjus, miks üldse tegema hakkasin. Nüüd on mul mingigi ülevaade 🙂
Aga siia postitusse panen hoopis jõulusemaid pilte. Detsembris olid viimased koristustööd küll alles pooleli, aga jõul hiilis ligi sellegipoolest. Kuusk, jõulutuled, piparkoogid… Mõnus 🙂
Esimene advent oli 29.11… 30.11 saatis Kaaslane mulle sellise pildi. Ma viimati, kui Tallinnas käisin, viisin talle selle pildiraami ja tädi viis talle advendi puhul kuusekese… Ja lumi tuli ka korraks maha… Ja no nii mõnusalt õdus jõulune pilt oli, tekitas endal ka sooja tunde sisse.
Esimene lumi Pärnus – 30.11. Sulas päevaga ära 😀
Esimene selle aasta piparkoogitegu:
Pildikesi igapäevaelust, vol 1
Palusin teha lastel pingerea oma koolitundidest – Poisi oma vasakul, Plika oma paremal. Ennetavalt ütlen, et vanade ametite kohta saate lugeda siit ja süüdi oli kevadine distantsõpe, mis tähendas, et koolis käimise ja õpetaja huvitava jutu kuulamise asemel pidi Poiss lihtsalt väga palju kirjutama. Ta ei ole just suur kirjutamise fänn 😀
Kevadel mul riidest maski polnudki – kasutasin ühekordseid noil harvadel juhtudel, kui oli kohustuslik, üldiselt püsisin kodus ja ei roninud toidupoes inimestele külje alla. Nüüd on poed lahti ja maskid kohustuslikud… Kaaslane tellis siis meile ka mingi valiku, see on mu lemmik 😀 Kõrvarõngastega on ainult jube tüütu – vanasti valisin neid riietuse järgi, nüüd sobita veel maskiga kah 😀 Selles mõttes oleks ühevärviline must mõistlikum… Aga noh, vahet pole, ma eriti väljas nagunii ei käi 😀
Üritasin üksvahe õhtuti väga kohusetundlik olla ja kui peale kümmet veel arvutis, siis sinist valgust blokeerivate prillidega. Noh, praegu on kell veerand kolm öösel ja mis te arvate, kas mul on need prillid ees või ei… 😀 😀 😀
Saadan ikka Kaaslasele vahel taolisi pilte, mille peale ta kommenteerib, et teen ilma temata romantikat. Nojah, absoluutselt iga päev teen. Pime aeg ju, küünlad on must be 😀
Annika avastas ükskord, et meil on ukseavas selline ämblikuvõrk. See võrk on seal muuseas siiani… Maitea, puhas kunst, mis ma lõhun – ees ei ole 😀
Mõtlesin millalgi, et köögis võiks olla kriiditahvel, kuhu kirjutada… No isegi mitte menüüd, pigem just kõik toidud, mis tervele perele maitsevad – muidu on ikka nii, et pooled pole meeles ja siis teeme kogu aeg ühtesid ja samu asju. Mõeldud – tehtud. Oli täpselt üks koht seinal, kuhu see tahvel sobis, leidsin sobivas mõõdus ja väga soodsa hinnaga Charloti e-poest, tellisin nende Pärnu poodi, puurisin ise kruvid seina ja panin tahvli üles. Ja olin enda üle uhke, sest mu esimene mõte oli küll “ah, ma ei viitsi, palun Eksabikaasat” – aga no ma olen siiski iseseisev naine, eks, ja saan kõigega ise hakkama, kuni mees kodunt eemal 😛
Kirjutasime siis kõik üles, mis pähe tuli, panin selle pildi FB-sse ja küsisin sõpradelt-tuttavatelt, mis on nende laste poolt heaks kiidetud toidud. Arenes VÄGA aktiivne diskussioon, lõpuks oli pildil üle 100 kommentaari.
FB küsitluse abiga sai tahvlile palju asju juurde kirjutatud – osad neist sellised, mida nagunii oleme ise ka teinud, aga ei tulnud alguses meelde, osad aga meie jaoks täitsa uued, nagu näiteks pad thai:
Too nimekiri sai tehtud 07.12 ja tänaseks oleme jõudnud ära teha kõik punase tärniga märgitud, kusjuures ükski toit ei ole seni kordamisele läinud. Detsembri lõpuks saab ehk ringi peale? Aastavahetuseks võiks ju sushit teha isegi… Ehkki sushi tegelikult on minu jaoks rohkem selline… Snäkk. Seal tahvlil peaks olema sooja õhtusöögi ideed. Nii et mingi hetk, kui selle menüü ümber kirjutame, jätan selle seal ilmselt hoopis välja. Igatahes on mul väga hea meel nii tahvli ostmise idee kui FB-st saadud soovituste üle 🙂
Samal teemal jätkates pildike meie külmkapi uksest. Mõlemad on üsna hilise aja lisandused ja sobivad külmkapile ideaalselt 😀 Meil on siin pidevalt mõni iginälgur, kes näpuga suu poole näitab ja mina olen näljasena väga pahur, nii et see vabandus on ka igati adekvaatne nii mineviku kui tuleviku teravate ütlemiste eest 😀
Mõtlesin alguses küll ahju kõrvale mingi kena korvi soetada puude jaoks, aga jõudsin siis järelduseni, et on siiski vaja rohkem puid ära mahutada (eelkõige pliidipuid, mida meil tunduvalt rohkem kulub, sest ahju kütame harva) – nii sai kõige optimaalsema mõõduga puudehoidik välja valitud ja ära tellitud. Ja siis sai 3D puslet kokku panna 😛
Käisime ühel nädalavahetusel Birgitil külas, Plika sai puidupõletiga kunsti teha:
Juhtumisi märkisin oma selle aasta 100. raamatu Goodreadsis loetuks just äpis – ma arvan, et arvutis poleks sellist konfetisadu tulnud 🙂
Järjekordne romantiline hommikusöök, sedapuhku Mihkel Raua seltsis 😀
Kui pad thai puhul õigustas ennast kalakastme ja tamarindipasta ostmise risk, sest lastele see toit maitses ja seega hakkame edaspidi regulaarselt tegema, siis misopastat ma ei leidnud Maximast üldse ja Delice’is oli ainult 400g pakk, mis maksis üle 4€. Ostsin selle siis ohkega ära ja mõtlesin, et loodetavasti lastele meeldib… Pildil on ramen nuudlisupp, kuhu seda miso läheb 2spl… Ja ütleme nii, et lapsed ei arvanud sellest midagi… Mulle täitsa maitses, aga vaevalt et ma seda niipea uuesti teha viitsin – ehk siis, kui Kaaslane on kodus. Nii et mul on nüüd see miso… Googeldasin enne ostu, et kui seda õhukindlalt külmkapis hoida, peaks üsna hästi säilima. Ja sügavkülmutada võivat ka, ehkki ma väga ei viitsi, seega pigem hoiaks külmikus ja loodan, et ei lähe halvaks… 😀
Pildikesi elust
Kui ma Kaaslasele septembris esimest korda haiglasse asju viisin, tühjendasin ära tema seljakoti ja pidin puruks irvitama kõige selle peale, mis sealt välja tuli. Pildi tegemise hetkeks olin kohvitermose ja sheikeri juba kööki ära viinud 😀
Annika värvis Plika juuksejuured blondiks, et lilla värv paremini peale hakkaks 😛
Kaaslasele saadan vahel (kassi)selfisid 😀
Oli üks septembrikuine pärastlõuna, kus oli täielik suvi: