SĂŒtevakas on iga perioodi lĂ”pus arvestuste nĂ€dal, mille jooksul on (vist alati?) kaks arvestust (ma tĂ€pselt enam ei mĂ€leta, kas Ă€kki vĂ”is ka kolm olla mingil puhul, aga pigem vist mitte) ja ĂŒlejÀÀnud aeg on siis vaba, et nendeks Ă”ppida.
Plikal pidi olema teisipĂ€eval muusikaajaloo arvestus, mis seisnes erinevate kuulsate klassikaliste palade kuulamises ja Ă€ra tundmises. TĂ”e huvides tuleb Ă€ra mainida, et minul on sellesama Ă”nnetu arvestuse pĂ€rast muusikaajalugu lĂ”putunnistuse ainus kolm đ Aga no ajad olid ka teistsugused, ei olnud toona Spotify listi, kust neid kĂ”iki mugavalt kuulata sai… Minu mĂ€letamist mööda pidin kĂ€ima raamatukogu muusikaosakonnas CD-sid laenutamas đ Igal juhul, plaan oli, et pĂ€rast viimast pingelist koolinĂ€dalat kolme kontrolltöö, kooriprojekti ja soomlase vÔÔrustamisega Plika nĂ€dalavahetuse puhkab ja esmaspĂ€eval kuulab ogaruseni muusikat. Juhtus aga hoopis nii, et keha pidas vastu tĂ€pselt nii kaua, kui tingimata pidi ja andis siis lihtsalt alla – ehk kui nĂ€dalavahetusel oli Plikal lihtsalt pisut kehv olla, siis esmaspĂ€eval ligi 38 palavik ja nii kehv enesetunne, et ei jaksanud voodistki tĂ”usta. Ăpetaja oli muidugi mĂ”istev, arusaadavalt – seesama Ă”petaja, kes kooriprojekti vedas… Nii et arvestuse saab Plika pĂ€rast vaheaega jĂ€rele teha… Aga irooniline see muidugi on, et esimese arvestusega kohe nii lĂ€ks đ Mis seal ikka – rÔÔmustasime selle ĂŒle, et ta niigi kaua vastu pidas ja et teisipĂ€eval oli juba inimese tunne (ehkki palavik oli isegi veel kolmapĂ€eval) – ja et reedese keemia arvestuse hindeks tuli B.

Esimene periood on niisiis edukalt seljatatud – eesti keele hinnet kĂŒll veel ei tea, sest kirjandile pole tagasisidet tulnud ja muusikaajaloo oma selgub pĂ€rast arvestust, ĂŒlejÀÀnud kokkuvĂ”tvad hinded on kĂ”ik B-d (B on 5 ja A on 5+). Aga need hinded, ĂŒtlen ausalt, ei tulnud kerge vaevaga. Plikal pole kunagi varem nii palju Ă”ppida tulnud. Ma enda kooliajast ei mĂ€leta absoluutselt, et koormus oleks olnud nii hull – kas olen lihtsalt unustanud? MĂ”nevĂ”rra aitas kindlasti kaasa see, et mina kĂ€isin seal juba alates viiendast ja olin seega ilmselt nĂ”udmiste ning tempoga harjunud… SĂŒte on ĂŒlimalt Ă€ge, aga jah – kes sinna minna tahab, siis peab arvestama, et Ă”ppima peab palju ja et vĂ€hemalt alguses on see pĂ€ris raske. Ma usun, et kindlasti aja jooksul harjub Ă€ra – kas ka kergemaks lĂ€heb, selles on mul omad kahtlused. Olen korduvalt rĂ”hutanud, et kui on liiga palju, on alati vĂ”imalus kooli vahetada, seda Plika muidugi ka ei soovi, sest kĂ”ik on nii Ă€ge. VĂ€lja arvatud see, et nii palju Ă”ppima peab đ đ đ
Ehkki arvan, et SĂŒtes oleks lihtsam hakkama saada, kui seal juba viiendas alustada, siis leian, et suures plaanis oli ĂŒheksa klassi waldorfkoolis Plikale arengu mĂ”ttes rahulikum ja kasulikum. Kas ta oleks viiendas ĂŒldse SĂŒtesse saanud? Arvan, et pigem mitte. PĂ”hikooli lĂ”puks aga oli temast waldorfkooli toetavas ja inimlikus keskkonnas kasvanud enesekindel tark noor neiu, kes teab, mida tahab. Nii et meie jaoks lĂ€ks kĂ”ik suurepĂ€raselt.
Maximas jĂ€id ette nunnud kassitassid. Kas mul oli vaja veel rohkem tasse? Ei. Kas peab Ă€ra ostma nunnud kassitassid, kui neid mĂŒĂŒgil nĂ€ed? Jaa đ

JĂ€tkates pealkirjas mainituga – me oleme Kaaslasega mugavad ja kodused inimesed, aga nĂ€e, tuli restoranide nĂ€dal ja oli pĂ”hjust deidile minna, suisa kahel pĂ€eval jĂ€rjest.
Reedel kĂ€isime Kurgos, laupĂ€eval Mumis – ja viimane oli meie kindel lemmik. Kurgo pakett oli kusjuures kallim – 40âŹ, Mum oli 30âŹ.
Kurgo valisime peamiselt eelroa pĂ€rast – ma olen suur trĂŒhvlifĂ€nn. TrĂŒhvlit muidugi oli paljudes menĂŒĂŒdes, aga ju teistes tundusid mingid muud asjad kahtlased, igal juhul sai kĂ”igist trĂŒhvlitest vĂ€lja valitud just Kurgo.
Eelroog:
PÔdrafilee tataki
KrĂ”bedad kartuliniidid, trĂŒhvliga ponzu, vĂ€rske trĂŒhvel, pĂ”drasambliku krĂ”psud, lehterkukeseened
Pearoog:
Iberico secreto ballotin
Kastani- ja ribilihafarsiga tÀidis, juurselleri fondant, juursellerikreem, Iberico jus ƥerri ja roosa pipraga
Dessert:
Kukeseene-karamelli tartlett
TĂŒĂŒmiani-hapukoorejÀÀtis
Eelroog oli absoluutselt jumalik. Kartuliniite oli kĂŒll tsipa tĂŒĂŒtu sĂŒĂŒa, aga see pĂ”draliha trĂŒhvliga… Mmmmmmm…

Pearoog maitses ka vĂ€ga hĂ€sti, aga pildistamisvÀÀrsus jĂ€ttis pisut soovida đ

Magustoit oli, khm, huvitav. No ma ei ole nagunii suurem asi magustoiduinimene. Aga selle puhul unustasime isegi pildistamise Àra.
Ma kĂ€isin Kurgos esimest korda – ei tea, kas suvel on seal Ă€kki mĂ”nusam, aga praegusel perioodil see mulle mingit muljet ei jĂ€tnud. Mulle meeldivad Ă”dusad ja vaiksemad kohad, see oli lihtsalt… Söögikoht… Ja minu jaoks liiga lĂ€rmakas. Teenindaja oli vĂ€ga armas, aga ilmselt meist suuremat ei arva, kuna kaks tarka tulid kodust vĂ€lja ilma sularahata ja nii ei jĂ€tnudki jotsi. Kaaslane arvas, et kui kaardiga saab jĂ€tta, oleks pidanud see vĂ”imalus enne pĂ”hiarve maksmist terminalis ilmuma, mina arvan, et Ă€kki, kui oleks kĂŒsinud, oleks saanud teenindaja selle vĂ”imaluse kaardimaksele kuidagi lisada… Aga ta ei kĂŒsinud… Ja nii siis jĂ€i. Piinlik on đ
Mumis olen varem korduvalt kĂ€inud ja teadsin nagunii, et seal on mĂ”nus ja Ă”dus. Nii suur kontrast vĂ”rreldes Kurgoga! Muidugi natuke vĂ”is Ă€kki asi olla ka selles, et Kurgos kĂ€isime kell kaheksa, Mumis seitsmest – Mumis lĂ€ks ka kaheksa paiku muusika kĂ”vemaks, nĂ€dalavahetuse vĂ€rk. Mulle endale lihtsalt meeldib, kui on vaiksem, nii et saab normaalselt rÀÀkida. Seega pigem varem pihta hakata đ
Mumi toolid oli ÀÀrmiselt lahedad, vaatamise ja pildistamise mĂ”ttes… Seal ligi 2h istuda… Taha toetada oli nagu liiga kaugel, sirge seljaga seal ÀÀre peal vĂ€sis selg lĂ”puks tĂ€itsa Ă€ra. Aga sellest ei lasknud ennast hĂ€irida, sest nii mĂ”nus oli.


Mumi menĂŒĂŒ oli minu valik nr 1 ja hĂ€sti valisin đ
Eelroog:
LÔhe ja Kammkarp
lÔhetataki / forellimari / maapirnikrÔps / marineeritud nuikapsas
Pearoog:
Veis ja Krevett
veise sisefilee / grillitud hiidkrevetid / kuningservik / kartuliröst / rohelised köögiviljad
Dessert:
Semifreddo ja Passion
krÔbe kataifi / besee / passionikreem
Eelroog oli seal Kaaslase meelest parem kui Kurgos – minu meelest olid vĂ”rdselt head. Ehk siis absoluutselt jumalik.


Pearoog oli ka absoluutselt jumalik.

Magustoit… No mis teha, kui ei ole magustoiduinimene đ Oli parem kui Kurgos, aga jĂ€ttis mind siiski ĂŒsna kĂŒlmaks. MĂ”lemal puhul oleks ma suurima heameelega magustoidu asemel veel ĂŒhe eelroa vĂ”tnud đ

LaupĂ€eva Ă”htul saime koju jĂ”udes mĂ”nusa restoranikĂŒlastuse jĂ€tkuks vaadata Ă€ra vĂ€gagi teemakohase Masterchefi vĂ€rske osa đ
Sain juuli lĂ”pus lĂ€bi Robert Bryndza Erika Fosteri sarja ja laenutasin kohe otsa neli raamatut sama kirjaniku Kate Marshalli sarjast. Siis lugesin mitu kuud muid raamatuid ja neid muudkui pikendasin đ Kuni lĂ”puks enam ise netis pikendada ei saanud, nii et pidin seda e-maili teel tegema. Kuna seda rohkem kui korra teha ei taha, pidin lĂ”puks sarja pĂ€riselt ette vĂ”tma. Kaasa ei aidanud teadmine, et Liisile Foster meeldis, Marshall mitte. Ătleme nii, et kaks esimest raamatut meeldisid mulle ka vĂ€hem kui tavaliselt… Liiga sĂŒnged. Aga kolmas lĂ€ks tĂ€itsa mĂ”nusalt kĂ€ima ja neljas on mul pooleli – eks nĂ€is, mis sellest lĂ”puks arvan. Esimese osa lĂ”petasin eelmisel reedel, teise osa sel neljapĂ€eval, kolmanda laupĂ€eval – sain hoo sisse.

Puslet panin ka, see on alati tore. Temaatiline sĂŒgisene pusle, mille ostsin juba ligi kolm aastat tagasi. Reede Ă”htul panin paar tunnikest pĂ€rast tööpĂ€eva lĂ”ppu, kuni deidile minemiseni… Eile tegelesin muude asjadega (loe: pesin pesu ja lugesin raamatut). TĂ€nane pĂ€ev mööduski suuremalt jaolt puslet pannes – Ă”eke tuli ka ja lĂ”petasime kella viie paiku. MĂ”nus! Armastan laisku koduseid pĂŒhapĂ€evi!



TĂ”si, oleks tahtnud tĂ€na minna loodusesse jalutama, kuniks vĂ€rvilisi lehti veel on… Aga Plika jĂ”udis alles enne kolme Tallinnast koju ja selle aja peale oli pĂ€ike juba lĂ€inud, pusle ka pooleli… Nii see lĂ€ks đ Ehk ei ole nĂ€dala pĂ€rast veel kĂ”ik lehed maha varisenud ja ehk on siis ka kena ilm? Ilmateadet vaadates mitte, aga see vĂ”ib veel muutuda. Oh jah. Oleks ikka pidanud tĂ€na minema, varem ja kahekesi. Aga no mis seal enam… Aasta pĂ€rast on uued vĂ€rvilised lehed đ VĂ”i Ă€kki ikkagi kannatab nĂ€dala pĂ€rast ka đ
TĂ€na Ă”htul vĂ”tsin blogimise varem ette ja nĂ€e, jaksasin kohe sellevĂ”rra pikemalt kirjutada. Aga see tĂ€hendab, et poole nĂ€dala ostud on kirja panemata, Ă”ige pea on vaja aga Ă”htust sĂŒĂŒa ja siis nĂ€osaadet vaadata… See on nĂŒĂŒd kĂŒll natuke pahasti. Aga noh, ega need tĆĄekid eest Ă€ra ei jookse… Natuke ma ehk ikka jĂ”uan enne sööki ja Ă€kki viitsin lĂ”petada pĂ€rast nĂ€osaadet? Kahtlane muidugi, kell on siis nii palju… Samas magasin tĂ€na kaua ja jĂ”in Ă”htul pool kuus kohvi… Lootust on đ