Naomi Novik “Välja juuritud”

 elu koos kassi(de)ga, raamatud, rõõm  3 Responses »
Apr 162021
 

LV13. Tuntud muinasjutu uusversioon.

Naomi Novik “Välja juuritud” (Tänapäev 2016, 458lk)

Fantaasia ei ole reeglina üldse minu teetassike ja vabatahtlikult ma ühtki selle žanri raamatut kätte ei võta ? Antud juhul aga soovitas seda mulle üksteisest sõltumatult mitu sõpra ning lisaks sobis väljakutse teema alla – seega tundus täitsa kohane teha erand.

Ja ma olen meeldivalt üllatunud – see lugu tõesti köitis mind! Mitte et see oleks mu nüüd fantasy-usku pööranud, seda mitte – ei tunne kihku haarata järgmise sama žanri või kirjaniku raamatu järele, aga eraldiseisva lugemiselamusena igati nauditav.

Ma ei osanud mitte midagi oodata, aga üsna algusest peale läks väga põnevaks – ja nii tore oli jälgida peategelaste arengut. Põnevust ja kaasaelamist jagus küllaga kuni raamatu lõpuni – lõpp ise oli nunnu ja jättis sisse hea tunde.

Tõlge ja toimetamine tundusid ka üle prahi. Ma pole küll kaugeltki ekspert, pigem lihtsalt alateadlik keelepede. Mitte midagi ei häirinud, see on minu suust juba suurim kiitus ?

Jana Maasik “Enne lõppu”

 raamatud  3 Responses »
Apr 142021
 

LV19. Eesti autori noorsooromaan, mis ilmus 2020-2021.

Jana Maasik “Enne lõppu” (Tänapäev 2020, 256lk)

Ohh… Mul olid sellele raamatule kõrged ootused ? Mulle üldiselt väga meeldivad noortekad, nii kergemad kui raskemad, ma kaotan ennast nende sisse kergesti ära. No ja kõik arvustused, mida ma olin lugenud, nii Goodreadsis kui siin grupis, olid samuti kiitvad.

Aga ma ei tea, kas polnud siis õige kuu seis või mis, aga… Esimest korda hakkasin lugema märtsi keskel, olin tol õhtul väsinud ja ei suutnud tegelastel järge pidada – liiga palju nimesid korraga. Midagi põnevat ei toimunud, et oleks kiskunud edasi lugema. Nii jäigi ootele ja ligi kuu hiljem üritasin uuesti, seekord lõpetasin edukalt kahe päevaga ära.

Esimene pool raamatust oli minu jaoks pigem meh. Tegelasi oli palju, meelde jätta keeruline, tegevust see-eest kuidagi vähe, vahel lehekülgede kaupa filosofeerimist, millega ma ei suhestunud.

Teine pool läks põnevamaks. Ju olid tegelased lõpuks meelde jäänud ja iseloomud nii palju lahti kirjutatud, et oskasin neist midagi arvata. No ja tegevusliin arenes ka suti hoogsamalt.

Lõppkokkuvõttes ikkagi pettusin. Just nimelt sellepärast, et ootused olid liiga kõrged ? Aga kuna kõik muidu kiidavad, siis ärge mind kuulake, lugege ikka ise ? Ei olnud halb raamat, mulle meeldis küll. Aga ei saa öelda, et VÄGA meeldis. Nii ma siis paningi GR 3 kõigi nende viite kõrvale…

Jørn Lier Horst “Jahipenid”

 raamatud  No Responses »
Apr 142021
 

Lugemise väljakutse grupi postitus 11. aprillist.

Ma olen Wistingu raamatuid lugenud paar tükki enne ka. Esimene oli “Salauks” – meeldis piisavalt, et otsida netist sarja järjekord ja avastada, et eesti keeles neid kõiki polegi. Seega võtsin ette kronoloogiliselt esimese, mis olemas – “Talveks suletud”. Too raamat mind ülearu ei kõnetanud, sest olin parasjagu järjest lugenud õige mitu krimkat, kus kõigis oli läbiv narkoäri ja sellest teemast oli kerge kopp ees.

Seejärel jäi pikem paus ja nüüd mõtlesin, et võtaks veel mõne Wistingu. “Jahipenid” oligi äkki eesti keeles ilmunutest järgmine? Ma ei tea, mul on kõik sassis :D

Aga pean tunnistama, et see raamat minus ka ülearu suurt vaimustust ei tekitanud. Kuidagi igavavõitu oli alguses, ei saanud tükk aega vedama. Lõpupoole läks küll põnevamaks, aga miskipärast mul lugemine ei edenenud, pidevalt panin raamatut käest, et vahepeale midagi muud teha… Siis haarasin uuesti, sest oli ju ikka põnev ka ja tahtsin läbi saada.

Lõppkokkuvõttes ma ei saagi aru, kas ma peaksin Wistinguga jätkama või mitte. Ühest küljest nagu tahaks, teisest küljest – kui kaks raamatut kolmest olid pigem “meh” – kas siis on mõtet jätkata? Kas ülejäänud raamatud on põnevamad? Mul on ikka see kinnisidee, et kui sari, tuleb lugeda kronoloogiliselt (ehkki olen selle vastu juba eksinud ja nagunii neid kõiki eesti keeles polegi).

Eks ma nüüd istun natuke selle mõtte otsas. Karta on, et toon ikka millalgi raamatukogust veel mõne koju… Sest sari on ju pooleli :D

Selle nädala menüü

 kööginurk, nädala menüü, rõõm  4 Responses »
Apr 122021
 

Eelmise nädala teine pool läks pisut lappama, sest üks õhtu pakkus Plika ennast pannkooki tegema, nädalavahetusel jagus sööki kauemaks, kui eeldasin, sest lapsed olid laupäeval Eksabikaasa juures. Ühesõnaga osad asjad jäid tegemata ja lõplik menüü sai selline:

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulivorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr pannkoogid singi ja juustuga
R 09.apr pad thai
L 10.apr
P 11.apr kapsapirukas

Kuna enamik neist on vanad äraproovitud lemmikud, siis ei vaja uuesti kommenteerimist. Pannkoogid ei vaja vist ka eraldi kommenteerimist :D Küll aga kommenteeriks ainsat uut retsepti – kapsapirukat. NII HEA!!! Meil olid külalised, viiekesi sõime ära peaaegu kogu suure plaaditäie. Mõned tükid jäid mulle õnneks tänaseks lõunaks ikka ka :P Tegin kodujuustuga ja täpselt retsepti järgi, ainult till jäi ära, sest ma pole suurem asi tillisõber. Ja teen raudselt veel. Ja KAPSAS, ma armastan kapsast! Peab rohkem kapsatoite välja mõtlema. Odav ja maitsev.

Selle nädala esialgne plaan:

E 12.apr praetud koha sinepikastmega
T 13.apr maisikotletid
K 14.apr pasta carbonara
N 15.apr tomatine kikerhernesupp
R 16.apr idamaised riisinuudlid
L 17.apr ahjukana
P 18.apr chili con carne

Ei välista, et siin ka miskit muutub, aga eks elu näita. Koha sinepikastmega maitses mulle ja Kaaslasele väga, lapsed ei arvanud kastmest miskit, nii et kordamisele ilmselt ei lähe :)

Nädalavahetusel olen pikad päevad kodust ära, nii et panin sellised toidud, mida Kaaslane on varem teinud, kokkab siis ise. Ma muidu küll üritan juurutada traditsiooni, et igal nädalavahetusel üks (uus) soolane pirukas, aga seekord jääb siis vahele… Ma tegelikult pole lõpuni välistanud, ehk teen reede õhtul piruka, retsept on juba välja valitud :D Vaatan õunte pealt. Kui jaksu ja viitsimist on :)

Phil Knight “Shoe Dog”

 raamatud, rõõm  No Responses »
Apr 102021
 

LV18. Raamat, mille pealkiri algab sinu eesnime viimase tähega.

Phil Knight “Shoe Dog” (Scribner 2016, 400lk)
Eesti keeles “Jala jälg” (Helios Kirjastus 2016)

Oh, kuidas ma armastan inspireerivaid elulugusid! Ja oh kui PÕNEV oli lugeda Nike ajaloost!

Ma olen ise sellist tüüpi inimene, kes brändiihalusest suuremat ei pea ja tuntud logod riietel on minu jaoks pigem asi, mida vältida :) Spordipoode külastan harva, sest minu jaoks on mõistlikumaid viise oma raha kulutada ja riiete osas olen nagunii teise ringi fänn. Mitte et ma oleksin enne Nikest kuidagi halvasti arvanud, seda mitte, täiesti sümpaatne firma… Aga pärast selle raamatu lugemist sümpaatia kasvas hüppeliselt ning lisandus tohutu austus.

Niiviisi kenasti ühtede kaante vahele kokku panduna oli see ikka täitsa ulmeline teekond. Oli lihtsalt üks noor mees – loomu poolest pigem arg ja introvert – kes armastas jooksmist. Ja oli tema IDEE importida Ameerikasse soodsaid kvaliteetseid Jaapanis toodetud jooksujalatseid. Nii läks ta pärast ülikooli lõpetamist ümbermaailmareisile ja külastas selle ajal muuseas ka üht Jaapani tootjat, et kaubelda välja nende toodangu Ameerikas müümise õigus – ostes esimesed paarid isalt laenatud rahaga :) Ja siis see uskumatu kasv, sellega seoses ettevõtte pidev rahahäda, reetmised (ilma milleta poleks Nike brändi ilmselt üldse sündinudki), probleemid pangaga, kohtukeissid… Ulme, noh, ma ütlen!

Ja kogu see seltskond seal raamatus – uskumatud tüübid olid koos. Nende kõigi ühine näitaja oli usk sellesse, mida nad teevad… No ja meeletult targad olid nad muidugi ka. Ja parasjagu hullud. Muidu poleks nad sellega ilmselgelt hakkama saanud :)

Ühesõnaga ääretult sümpaatne lugemine ka spordikaugetele inimestele. Väga hästi kirjutatud raamat! Ma vaikselt mõtlesin seda lugedes, et oleks ehk isegi võinud eesti keeles ette võtta – kõik need raamatupidamise ja jalatsitootmise terminid loost üldist arusaamist ei seganud, aga nii täpselt ma neid inglise keeles ju tegelikult ei tea. No ma lihtsalt reeglina ingliskeelseid raamatuid eesti keeles ei loe, sest kardan halba tõlget, ehkki kõik tõlked ei ole ilmtingimata halvad :D

Pildikesi elust

 igapäevaelu, rõõm  3 Responses »
Apr 082021
 

Ma ei tea, mis usinushoog mul järsku täna õhtul peale tuli, aga kuidagi väga märkamatult sorteerisin ja töötlesin ära kõik ootel olevad pildid… Ja oh imede imet, jõudsin isegi blogimiseni. See postitus ongi nüüd koera saba… Noh, meie pere eelistuste puhul võib ehk öelda, et kassi saba? :D Ehk kõik suvalised pildid, mis ülejäänud postitustest üle jäid, tehtud vahemikus jaanuar-aprill.

Mul on täiega reede tunne. Ilmselt sellepärast, et plaanitud menüü asemel pakkus Plika ennast pannkooke tegema… Nojah, kahjuks peab homme siiski vara ärkama ja tööd tegema. Aga ilmselt see alateadlik reede tunne on põhjus, miks ma nii usinalt pilte töötlen ja blogin :P

See oleks pidanud tegelikult jaanuari menüüpostituse illustratsiooniks minema, aga noh… :D Mu esimene praekala :D

Plika koolitöö:

Kui kassid võiks magamistoas käia, oleks täpselt nii :D

Huvitav-huvitav, mis raamat see olla võis, ma isegi ei mäleta – oot, saan ju kuupäeva järgi lugemise excelist või Goodreadsist järele vaadata… Tegelikult arvasin ikkagi kujunduse järgi ära, et üks Hendrik Groeni raamatutest – GR ütles, et esimene salapäevik :)

Üksvahe küpsetas Plika peaaegu igal õhtul küpsiseid:

Siis, kui ma sain Jaanikalt üllatuspaki üliägedate villaste sokkidega:

Poisi maskeering :D

Tahaks öelda, et distantsõpe, aga veebruari alguses seda vist veel polnud :P

Mingil täiesti suvalisel tööpäeva õhtul tabas mind koristushoog ja sorteerisin maitseaineriiuli ära. Järelikult oleks ka see pilt pidanud minema hoopis toonase postituse illustratsiooniks… Aga ilmselt tegin selle chatti ja blogisin enne ära, messengeri vestluse pilte tõmban telefonist arvutisse väga suvaliselt.

Tegin mingit nimekirja :D

Kui Maximas tööstuskaubad -40% olid, ostsin sealt Poisile mängurikomplekti. Täielik emotsiooniost – lihtsalt jäi silma, Poiss on kuid rääkinud oma unistusest saada vikerkaarevärviline hiir :D Noh, kvaliteet on nagu on… Hinnale vastav :D Kõrvaklapid jukerdavad, hiire kvaliteet võiks parem olla, klaver on täitsa ok. No maksis ka ainult 18€, selle raha eest küll :D Ja tol esimesel õhtul oli Poiss NII ÕNNELIK. Sellest ostust sai alguse sündmuste jada, mille tulemiks on see, et Poisil on nüüd minu vana läägava läpaka asemel mänguriarvuti, mille ta sai laenuks Eksabikaasa sõbralt, kes ise hetkel välismaal töötab ja seega ei kasuta – ning kavatseb talt selle oma sünnipäevaks saadud raha eest välja osta.

Vastlapäeval käisin taluturul ja ostsin LIIGA PALJU KUKLEID. No ja siis panin need õhtuni külmkappi, kust välja võttes nad enam väga fotogeenilised polnud… :D Aga MAITSESID hästi :D

Üks mõnus laupäevane hommikusöök:

Pidasin siin üksvahe plaani teha sellest pimedast ebapraktilisest kapist sahtlid. Alguses mõtlesin, et olemasoleva ukse taha lihtsad väljatõmmatavad sahtlid…

…siis mõtlesime, et äkki peaks praegusest kapiuksest sahtlite esipaneelid tegema…

… no ja siis on veel variant lasta teha sarnased sahtlid, nagu teisel pool praegu juba on.

Ühesõnaga mõte jäi pooleli ja siis tulid muud asjad peale, aga kapp on jubedalt asju täis tuubitud ja tagant on VÄGA ebamugav midagi leida. Seega peaks edasi mõtlema. Mida saaks võimalikult lihtsalt ja soodsalt?

Millalgi oli mul heureka moment, et laua logisevad jalad on võimalik lihtsalt mõne poldi või mutri või kruvi kinni keeramisega korda saada… Sain ka :D

Koristasin köögisahtli ära. Ütleme nii, et see kord seal väga kaua ei püsinud, aga vähemalt korraks oli ilus vaadata :D

Plika tegi vabariigi aastapäeval kaneelirulle:

Need said suht kõvad ja magedad, aga noh… Järgmine kord siis paremini… Rohkema jahuga… Ja soolaga :D

25. veebruari FB postitus:

Täna turul:
“Tere, palun rohelist sibulat”
“Natuke, jah? Ilma kotita, jah?”
Ehk ligi pool aastat vähemalt 2x nädalas turul käimist on lõpuks ometi nii palju vilja kandnud, et mu (maskiga) nägu on püsikliendina meelde jäänud ? Tõe huvides – neid hulgimüüjaid, kelle käest rohelist sibulat saab, on turul vähemalt kolm ja ma ostan sealt, kus parasjagu saba pole. Tolle müüja käest, kes mu ära tundus, kõige tihemini – tema lett on kõige esimene ? Kodukontori võlud. Saab pausi ajal sipsti turul ära käia. Pisike pakendivaba rõõm.

Milleks legod, nõudest saab ka torni ehitada :D

See ainus päev märtsis, mil ma oma 10 000 sammu täis sain… Käisime lastega jalutamas ja leidsime muuhulgas näiteks sellised vahvad… Põõsad? Puud? Heki? :D

Õhtu jooksul sai 10k ka ette, pildi tegin varem :P See siis 1. märts. Vaatasin järele, et tegelikult 10. märtsil sain 11k sammu – pole aimu ka, mis tegin :D Aga viimase kuu keskmine on näiteks 4600 sammu, nii et you get the point… :P

Plika järjekordsed küpsised :P

See ainus kord sel aastal, kui ma korraks kontoris käisin. Aeg oleks nagu seisma jäänud – kalendris eelmise aasta oktoober, laual tarnija poolt jõuludeks saadetud seinakalender :D

Kassid tegid pahandust :P

Sünnipäeva hilisõhtu. Olin jõuludeks saatnud Kaaslasele pudeli ja ta saatis mulle selle sünnipäevaks tagasi. Minu instruktsioonid olid üks sedel päevas, temal seda piirangut polnud. Kui te arvasite, et midagi järgmiseks päevaks jäi, siis eksite… Aga noh, te vast ei arvanud ka :D

Sain sünnipäevaks ülimalt fancy käsitööšokolaadi, mis nägi nii hea välja, et kahju oli ära süüa :D

Lõpuks leidsin aiast mõned üksikud lumikellukesed, aga neid on nii vähe, et ei hakka sellele postitusele aia kategooriat üldse külge panemagi :D

Vot SEE on distantsõpe :P

Kaaslase “kasutusjuhend” järgnevateks kuudeks. Ma päris täpselt ei tea, kaua see jant kestab, eks sõltub paranemiskiirusest. Öeldi, et esialgu peab iga nädal Tartus kontrollis käima, samas esimene kontroll pandi 12 päeva pärast ja ma loodan vaikselt, et ehk need vahed jäävad siiski pigem kahenädalased. Iga nädal Tartu vahet uhada oleks pisut tüütu :D

Maitseaineplahvatus

 kööginurk, rõõm  1 Response »
Apr 062021
 

See oli vist nii umbes paar aastat tagasi, kui ma esimest korda ühel suvisel laadal põneva maitseainete leti avastasin… Laias valikus nii puhtaid maitseid kui erinevaid segusid – kõik lahtiste purkidega vaatamiseks-nuusutamiseks väljas ja hinnad meeldivalt mõistlikud. Siis rändasidki koju esimesed sellise disainiga topsikud. Aasta hiljem veel nii mõnedki.

Sama kaua on mul peas vaikselt tiksunud mõte, et kui paljudes kodudes on väga levinud nähtus Santa Maria maitseainepurkide rivi, siis mina võiks samamoodi neid totsikuid kollektsioneerida. Mulle kuidagi sümpatiseerivad need laiema põhjaga plekktopsid – mahutavad rohkem, ei lähe nii kergesti ümber ega katki, soovi korral saab aukudega osa pealt eemaldada ja mahub kenasti teelusikaga suuremaid koguseid võtma. Ma laadal juba uurisin välja, et neil on kodulehelt võimalik aastaringselt tellida ja täitepakid on ka olemas. Mis sa hing veel oskad tahta?

Olen sel aastal usinalt maitseainetega eksperimenteerinud, et uusi lemmikuid avastada – koriandrit oli mul imepisike pakike tollest ajast, kui ökopoes töötasin, ehk siis ostetud vahemikus 2014-2017 ilmselt mingi ühe konkreetse retsepti jaoks ja seejärel unustatud. Pärast soja-koriandri-kurkumi kombo avastamist sai see üsna kiirelt otsa, mis omakorda ajendaski lõpuks vürtsid.ee e-poe esimest tellimust tegema.

No ja kui ma ikka ette võtan, siis põhjalikult – terve poe lugesin mitu korda edasi-tagasi läbi, tegin Excelisse nimekirju… Lõpuks valisin välja 12 – koos postikuluga maksin kokku 18.63€

Täna sain oma paki kätte ja olin lapsikus vaimustuses :P

Kui kedagi segude täpsem koostis huvitab, siis selle pildifaili jätsin suuremaks – klõpsige lahti, näete paremini lugeda. Või vaadake kodukalt.

Neil on mitmeid põnevaid segusid veel, mida tahaks katsetada, aga osad tahaks enne “üle nuusutada” – kui vürtsköömnete või nelgi-kardemoni jms minu jaoks magusate küpsetiste lõhnad ei domineeri, siis lähevad loosi, isegi kui mõni mainitutest on koostises väikeses osas olemas.

Puhtaid maitseaineid tellisin topsis ainult selliseid, mille kohta tean, et meile kindlalt meeldivad ja piisavalt regulaarselt kasutame. Uusi puhtaid maitseid ostan kõigepealt katsetuseks väikestes ca 10g pakkides – kui läbivad testi, tuleb hiljem purk ka :) Eile vedasin poest rosmariini koju, aga põld-lambaläätse ja salveid me väikesest Rimist ei leidnud – peab parema valikuga poest otsima.

Segudest olin varem proovinud ainult supi rõõmu – see sai hiljuti otsa ja on kahjuks üks väheseid, mille pakend plastikust ja täitepakend puudub. Ülejäänusid saan siis nüüd järjest avastada.

Nii põnev on katsetada!

 Older Entries