Seoses eileĂ”htuse burgerite nautimisega tuli meelde, kuidas nĂ€dal tagasi Tallinnas Liisiga arutasime, mida Ă”htul sĂŒĂŒa ning meie pere burksisöömise harjumustest rÀÀkimine pani meid mĂ”lemaid sĂŒdamest naerma. Liisi soovil kirjutan nĂŒĂŒd sellest ka blogis, sest Ă€kki tĂ”esti on jÀÀnud mulje, et ma olen lĂ€binisti öko.
Vaadake, ma usun siiralt mahetoidu kasulikkusesse ja vĂ”imalusel ka tarbin seda, reaalsuses see paraku nii lihtne ei ole. Ăle poole meie toidulauast on tĂ€iesti “tavaline”, me lihtsalt sööme nii palju vĂ€rsket kraami, mida mahedalt osta ei jĂ”ua (vĂ”i siis mahedalt ei mĂŒĂŒdagi). Igasugu kuivained ja pastad jne, neid on muidugi lihtne mahedalt osta – kui vĂ€hegi vĂ”imalus, ma alati valin maheda. Tihti aga ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel pole.
Ja kui ma pole tööle midagi sĂŒĂŒa kaasa vĂ”tnud, mida juhtub tihti, siis on mu lĂ”unasöök vĂ€ike pakk juustu-sibulaleibu, mille koostisosadeks on muuseas ka naatriumglutamaat. Lihtsalt sellepĂ€rast, et ma ei viitsi kĂ€ia pĂ€evasuppi söömas (sellest on kĂ”rini ka), muud variandid on igapĂ€evaseks töölĂ”unaks eelarvele liig ja ma lihtsalt EI OSKA Rimist midagi normaalset osta. Seega – kui on nĂ€lg, ostan kiirelt paki leibu ja tulen tulema. Ei raiska eriti aega ega raha, peletab suurema nĂ€lja ja aitab Ă”htusöögini vastu pidada. Lisaks on mul töö juurde varutud hunnik kuivatatud ploome, need on vĂ€hemalt mahedad. Neid söön ka đ
Aga jĂ”udes tagasi burgerite juurde, siis MULLE KOHUTAVALT MAITSEB HAMBURGER. Andke andeks, aga maitseb. Ănneks ei ole meil nii palju raha, et pidevalt burksi sĂŒĂŒa. Eelarve on piiratud, seega pigem kulutame mahetoidule ja vĂ€rskele kraamile, eks. Aga nĂ€iteks eelmisel aastal sĂ”ime burgerit keskmiselt kaks korda kuus ja Stefi pitsat korra kuus. Sel aastal oleme olnud tublimad – pitsast on vĂ”rdlemisi kĂ”rini, nii et seda olemegi vist söönud vaid korra… Ja burgerit korra kuus vĂ”i harvemini.
Reeglina sööme me burgerit siis, kui lapsed pole lĂ€heduses. Ei taha ju oma jĂ€relkasvule seda jama sisse sööta, kulukas lĂ”bu nagunii. Aga paar korda aastas ikka juhtub, et sööme kĂ”ik koos burgerit – sel juhul ostame neile kĂ”ige vĂ€iksemad ja endale kĂ”ige suuremad đ
Eriliselt pani Liisi naerust vÀÀnlema mu meenutus, kuidas me ĂŒkskord Tallinna sĂ”ites McDonaldsist endale Big Tastyd ostsime, samal ajal, kui lapsed said endale mĂ”lemad paki kamapalle ja pudeli vett. Ja olid sealjuures ise ĂŒlirÔÔmsad. Pakk kamapalle, pakk neljaviljakrĂ”buskeid ja kaks “lutiga” veepudelit on meie standardvarustus lastele pikemate autosĂ”itude ajaks đ
Limonaadi ja friikartulite fĂ€nn pole ma kunagi olnud. Samas on meil teema Hahni pubi friikartulitega – sealt saab suure karbitĂ€ie kĂŒĂŒslaugukastmega ca âŹ2 eest. Eelmisel aastal oli harilik see, et Ă”htul nĂ€ljasena, kui lapsed juba magasid, sai toodud Hesburgerist burgerid ja Hahni pubist friikad. Sel aastal pole seal kĂ€inud… Ja Hesist oleme kaks viimast korda vĂ”tnud eined, sest need sooduskupongid on seekord eriti lollakad, suuri burgereid eraldi soodsamalt ei saa.
ĂhesĂ”naga jah. Pole mus ontlikku midagi ja söön burksi suht iga kuu. Nii harva pole sel Ă”nneks tervisele mingit olulist mĂ”ju. Ilmselt ka korra nĂ€dalas oleks veel suht vastuvĂ”etav. Aga pigem ikka harvemini. Kasulikumaid maitsvaid toite on ju ka đ
2-4 pakki juustu-sibulaleibu igal nÀdalal hÀirib mind natuke rohkem. Aga nii see paraku on, et ma olen vÀga laisk kokkaja ja rÀmpstoit hiilib lauale eelkÔige siis, kui on kiire ja nÀlg. Nii et see 45 senti maitsva, ehkki mitte eriti kasuliku suutÀie eest, mis kiirelt nÀlja kustutab, on siiani mu jaoks optimaalseim variant.
Mis kĂ”ige olulisem – kui ma juba rĂ€mpsu söön, siis ka naudin seda tĂ€iega. Muidu poleks ju mĂ”tet đ Lastele olen ka tĂ€iesti ausalt öelnud, et teatud toidud on krĂ€pp, aga kuna need on maitsvad, siis vahel harva ju vĂ”ib.