May 2015

Blogiauhinnad?

Kuna mul on siin pigem selline nurgatagune blogi, mitte popp ja noortepĂ€rane, siis ma pole viitsinud blogiauhindade jagamise teemat tĂ”statada. Olin ka tĂ€iesti kindel, et sellele ĂŒritusele ma ei lĂ€he.

Nojah, aga nĂŒĂŒd ma loen siit ja sealt, kuidas inimesed kahtlevad, kas minna vĂ”i mitte. Ja hakkasin mĂ”tlema, et Ă€kki ikkagi peaks. Auhindu saavad kĂŒll popid blogijad, mitte minusugused vanad peerud, aga noh, tasuta pidu ju 😀

ÜhesĂ”naga ma nĂŒĂŒd mĂ”tlen. Kui mĂ”ni mu blogrollist peaks teada andma, et ta lĂ€heb ka, siis oleks palju suurem tĂ”enĂ€osus, et ma tahaks osaleda. Sest ma pĂ€ris ĂŒksi ei viitsi tervet Ă”htut vÔÔras seltskonnas olla ja mul ei ole erilist soovi hullunult uusi blogituttavaid skoorida. St ma suurima heameelega kohtuks nendega, keda nagunii loen, see on alati Ă€ge, aga ei tunne olulist vajadust sĂ”lmida tutvusi blogijatega vĂ€ljaspool mu blogrolli.

Kolm tuttavat nime on praegu kutse vastu vĂ”tnud – ĂŒks neist korraldab, teine pildistab, kolmandaga oleks kĂŒll tore IRL tutvuda, aga tervet Ă”htut ilmselt ninapidi koos ei veeda…

LÀheb veel keegi?

Blogiauhinnad? Read More »

Rulluisud?

Kunagi keskkooli ajal ma armastasin rulluisutamist. Mul olid head uisud ning suviti kĂ€isime tihti Kaidiga sĂ”itmas – mina rullidega, tema rattaga.

NĂŒĂŒdseks pole ma rulluiske ĂŒle kĂŒmne aasta jalga saanud ja minu kallid uisud on selle aja jooksul kaduma lĂ€inud. MĂ€letan, et pidur oli neil ka ĂŒsna lĂ€bi, see oleks tulnud nagunii vĂ€lja vahetada. Mul olid kĂŒll korraliku firma uisud, aga ega ei tea, kas sobivat pidurit praegu ĂŒldse saada oleks – nii et pole vast mĂ”tet neid kadunud uiske taga nutta.

TĂ€na teatas Plika, et tema tahaks jĂ”uludeks vĂ”i sĂŒnnipĂ€evaks rulluiske. Ma naersin ja ĂŒtlesin, et kui ta saaks sĂŒnnipĂ€evaks parajad rulluisud, oleks need talle uisuhooajaks juba tĂ”enĂ€oliselt vĂ€ikesed. Igal juhul soovib Plika rulluiske ja mina vĂ”tsin endale sĂŒdameasjaks need talle vĂ”imalikult kiiresti muretseda. Ja seoses sellega ka endale, sest esiteks ma armasta(si)n rulluisutamist, teiseks tuleb mulle ainult kasuks ennast rohkem liigutada, kolmandaks on lihtsam Ă”petada, kui ise ka uiskudel olla.

Ainult et… Raha on VÄGA vĂ€he, mis vĂ€listab igasuguse vĂ”imaluse minna spordipoodi ja valida sealt sobivad uisud 🙂 Pean skoorima kasutatud variandid ja see on juba tunduvalt keerulisem. Et oleks ikka kvaliteetsed ja parajad. Pluss kaks kompekti pĂ”lve- ja randmekaitsmeid ka veel.

Kammisin osta.ee-d. Seal oli igasugu variante. Plikale tĂ”enĂ€oliselt sobivas suuruses ja pealtnĂ€ha ĂŒsna korraliku vĂ€limusega oli ĂŒks paar kĂ”igest €5, teine vĂ€limuselt veel korralikum €30 – seal olid komplektis ka kaitsmed. Esimesed olid suuruses 30, teistel oli mĂ€rgitud vaid sisetalla suurus 25cm. Plika on praegu Abikaasaga vĂ€ljas, kui koju tuleb, mÔÔdan jala Ă€ra. Kingad ostsime talle hiljuti just 30, aga need numbrid ju sĂ”ltuvad tootjast… Kas ilma jalga proovimata ÜLDSE julgeb rulluisku osta? Oeh.

Vaatasin, et pĂ€ris levinud olid reguleeritava suurusega rulluisud. On keegi kasutanud, oskab öelda, kas need on ka mugavad? Kas sĂ”idu mugavus ei kannata selle arvelt, et hetkel 30 jalanumbriga laps sĂ”idab rullikatega, mida annab reguleerida suuruseni 33? No et Ă€kki on suured ja kohmakad? Samas reguleeritavus tundub vĂ€ga praktiline omadus… Kui oleks vĂ€hegi normaalsed, eelistaks just neid, et ĂŒhe paariga kauem lĂ€bi saada.

Mulle endale oleks vaja ilmselt suurust 42. Et oleks varvaste liigutamise ruumi 🙂 Mu jalanumber on 41-42, aga rulluisu puhul jÀÀks 41 suure tĂ”enĂ€osusega vĂ€ikseks. JĂ€llegi – osta.ee-s oli mitu varianti, aga ausalt öeldes on ka €45 rulluiskude eest meie eelarvele hetkel liig. Selle raha eest tahaks kogu krempli kĂ€tte saada – nii uisud kui kaitsmed mĂ”lemale.

TĂ€iskasvanute rulluisud on spordipoes ligi €100. Mis kaitsmed maksavad, seda ei oska isegi ette kujutada…

Ma usun, et vĂ€ikese raha eest ON vĂ”imalik saada normaalsed uisud, aga see eeldab Ă”nne, Ă”igel ajal Ă”ige asja peale sattumist ja muidugi hoolikust valimisel, et mingit jama ei ostaks. Olen lugenud, et Soomes saab kirbukatelt odava raha eest sellist kraami, aga krt, ma ei ole ju Soomes 🙁

Kas kellelgi ei ole rulluiske seismas, mida tahaks maha mĂŒĂŒa? VĂ”i on kellelgi ehk mĂ”ni nĂ”uanne? See on siililegi selge, et suurus peab Ă”ige olema, pidur on vast kĂ”igil, kummist rattad on ainus asi, mida ma oskan nĂ”uda – mĂ€letan, milline piin oli sĂ”ita kĂ”risevate plastikratastega, neid ei ostaks isegi lapsele.

ÜhesĂ”naga kĂ”ik kommentaarid on teretulnud. Mul on nĂŒĂŒd kihk sees ja tahaks kangesti rattaid alla saada 🙂

Rulluisud? Read More »

Kuidas ma ontlik ökoema ei ole

Seoses eileĂ”htuse burgerite nautimisega tuli meelde, kuidas nĂ€dal tagasi Tallinnas Liisiga arutasime, mida Ă”htul sĂŒĂŒa ning meie pere burksisöömise harjumustest rÀÀkimine pani meid mĂ”lemaid sĂŒdamest naerma. Liisi soovil kirjutan nĂŒĂŒd sellest ka blogis, sest Ă€kki tĂ”esti on jÀÀnud mulje, et ma olen lĂ€binisti öko.

Vaadake, ma usun siiralt mahetoidu kasulikkusesse ja vĂ”imalusel ka tarbin seda, reaalsuses see paraku nii lihtne ei ole. Üle poole meie toidulauast on tĂ€iesti “tavaline”, me lihtsalt sööme nii palju vĂ€rsket kraami, mida mahedalt osta ei jĂ”ua (vĂ”i siis mahedalt ei mĂŒĂŒdagi). Igasugu kuivained ja pastad jne, neid on muidugi lihtne mahedalt osta – kui vĂ€hegi vĂ”imalus, ma alati valin maheda. Tihti aga ĂŒhel vĂ”i teisel pĂ”hjusel pole.

Ja kui ma pole tööle midagi sĂŒĂŒa kaasa vĂ”tnud, mida juhtub tihti, siis on mu lĂ”unasöök vĂ€ike pakk juustu-sibulaleibu, mille koostisosadeks on muuseas ka naatriumglutamaat. Lihtsalt sellepĂ€rast, et ma ei viitsi kĂ€ia pĂ€evasuppi söömas (sellest on kĂ”rini ka), muud variandid on igapĂ€evaseks töölĂ”unaks eelarvele liig ja ma lihtsalt EI OSKA Rimist midagi normaalset osta. Seega – kui on nĂ€lg, ostan kiirelt paki leibu ja tulen tulema. Ei raiska eriti aega ega raha, peletab suurema nĂ€lja ja aitab Ă”htusöögini vastu pidada. Lisaks on mul töö juurde varutud hunnik kuivatatud ploome, need on vĂ€hemalt mahedad. Neid söön ka 🙂

Aga jĂ”udes tagasi burgerite juurde, siis MULLE KOHUTAVALT MAITSEB HAMBURGER. Andke andeks, aga maitseb. Õnneks ei ole meil nii palju raha, et pidevalt burksi sĂŒĂŒa. Eelarve on piiratud, seega pigem kulutame mahetoidule ja vĂ€rskele kraamile, eks. Aga nĂ€iteks eelmisel aastal sĂ”ime burgerit keskmiselt kaks korda kuus ja Stefi pitsat korra kuus. Sel aastal oleme olnud tublimad – pitsast on vĂ”rdlemisi kĂ”rini, nii et seda olemegi vist söönud vaid korra… Ja burgerit korra kuus vĂ”i harvemini.

Reeglina sööme me burgerit siis, kui lapsed pole lĂ€heduses. Ei taha ju oma jĂ€relkasvule seda jama sisse sööta, kulukas lĂ”bu nagunii. Aga paar korda aastas ikka juhtub, et sööme kĂ”ik koos burgerit – sel juhul ostame neile kĂ”ige vĂ€iksemad ja endale kĂ”ige suuremad 😀

Eriliselt pani Liisi naerust vÀÀnlema mu meenutus, kuidas me ĂŒkskord Tallinna sĂ”ites McDonaldsist endale Big Tastyd ostsime, samal ajal, kui lapsed said endale mĂ”lemad paki kamapalle ja pudeli vett. Ja olid sealjuures ise ĂŒlirÔÔmsad. Pakk kamapalle, pakk neljaviljakrĂ”buskeid ja kaks “lutiga” veepudelit on meie standardvarustus lastele pikemate autosĂ”itude ajaks 😛

Limonaadi ja friikartulite fĂ€nn pole ma kunagi olnud. Samas on meil teema Hahni pubi friikartulitega – sealt saab suure karbitĂ€ie kĂŒĂŒslaugukastmega ca €2 eest. Eelmisel aastal oli harilik see, et Ă”htul nĂ€ljasena, kui lapsed juba magasid, sai toodud Hesburgerist burgerid ja Hahni pubist friikad. Sel aastal pole seal kĂ€inud… Ja Hesist oleme kaks viimast korda vĂ”tnud eined, sest need sooduskupongid on seekord eriti lollakad, suuri burgereid eraldi soodsamalt ei saa.

ÜhesĂ”naga jah. Pole mus ontlikku midagi ja söön burksi suht iga kuu. Nii harva pole sel Ă”nneks tervisele mingit olulist mĂ”ju. Ilmselt ka korra nĂ€dalas oleks veel suht vastuvĂ”etav. Aga pigem ikka harvemini. Kasulikumaid maitsvaid toite on ju ka 🙂

2-4 pakki juustu-sibulaleibu igal nÀdalal hÀirib mind natuke rohkem. Aga nii see paraku on, et ma olen vÀga laisk kokkaja ja rÀmpstoit hiilib lauale eelkÔige siis, kui on kiire ja nÀlg. Nii et see 45 senti maitsva, ehkki mitte eriti kasuliku suutÀie eest, mis kiirelt nÀlja kustutab, on siiani mu jaoks optimaalseim variant.

Mis kĂ”ige olulisem – kui ma juba rĂ€mpsu söön, siis ka naudin seda tĂ€iega. Muidu poleks ju mĂ”tet 😀 Lastele olen ka tĂ€iesti ausalt öelnud, et teatud toidud on krĂ€pp, aga kuna need on maitsvad, siis vahel harva ju vĂ”ib.

Kuidas ma ontlik ökoema ei ole Read More »

Uus avastus siidrimaailmas

Noil pĂ€evil ei tarbi ma alkoholi praktiliselt ĂŒldse. Seltsielu on vaikne, enamasti on kĂŒlaskĂ€igud perekesksed ning alkohol ei tule meeldegi. SĂŒgisest saadik olen ilmselt alkoholi joonud harvemini kui korra kuus.

Aga niipea, kui ligi hiilib suvi, tekib isu vĂ€ikese siidri jĂ€rele 🙂

Ma olen alati siidrilemb olnud. Enne lapsi jĂ”in Fizzi. Siis oli neli aastat  rasedust ja imetamist ehk suhtelist karsklust. Samal ajal muutus jĂ€rjest teadlikumaks mu eluviis ja toitumine ning ĂŒhes sellega vÔÔrdusin jĂ€rjest enam suhkrust ja valmistoitudest. Fizzi ma enam juua ei suuda, liiga magus ja keemiline mu jaoks.

Kolm aastat tagasi tutvustas Tage mind Somersby siidriga, mis sai mu uueks lemmikuks – just Ă”una oma. Seda on nood viimased suved omajagu joodud. Aga mida edasi, seda enam tundus ka see liialt magus.

Kunagi varem Sherwoodi ja Somersbyt vĂ”rreldes meeldis Sherwood mulle vĂ€hem. NĂŒĂŒd paar kuud tagasi Piial kĂŒlas kĂ€ies maitses aga vĂ€ga. Oli vĂ€hem magus ja… Pudeli pealt vaatasin, et suhkrut seal sees pole. MĂ”tlesin, et suurepĂ€rane, vahetan Somersby vĂ€lja. Kasulikum ja puha.

Hiljuti jĂ€i poes kĂ€ies ette soodushinnaga maasika Sherwood. Kuna maasika Fizz oli kunagi mu suur lemmik, siis vĂ”tsin prooviks ĂŒhe pudeli. Samamoodi kunagi soodushinnaga proovimiseks ostetud ploomi Sherwood oli nii halb, et ei suutnud ĂŒht pisikest pudelitki Ă€ra juua, sestap rohkem ei julgenud.

Mitu pĂ€eva seisis siider kĂŒlmkapis ja ootas isu. TĂ€na Ă”htul tuli isu. Oli tĂ€itsa maitsev, aga imestasin, kuidas saab nii magus siider olla ilma lisatud suhkruta. Googeldasin tsipake ja leidsin ĂŒhelt teiselt lehelt tunduvalt pikema koostisosade nimekirja, kui pudelil kirjas. Pudelit lĂ€hemalt uurides avastasin, et tĂ”epoolest – lausele “Valmistatud naturaalsest Ă”unaveinist, Ă”unamahla kontsentraadist ning maasika lĂ”hna- ja maitseainest” jĂ€rgneb koostisainete nimekiri, kus oli suhkur ja kĂ”ik muu kenasti vĂ€lja toodud. TĂ€itsa naljakas, kuidas mina, aastate pikkuse kogemusega sildilugeja, niiviisi sellise reklaamlause haneks lĂ€ksin ning silti edasi ei lugenud. Igal juhul ei kisu enam ka Sherwoodi ostma.

Minu suureks rÔÔmuks on olemas asendus. Ma olen noid kuivi ja naturaalseid siidreid proovinud igasugu variante, nii kodu- kui vĂ€lismaiseid… Aga ĂŒkski pole ĂŒlearu erutanud. Ja nĂŒĂŒd hiljuti tĂ”i Abikaasa mulle tĂ€iesti omaalgatuslikult poes kĂ€ies ĂŒhe siidri. Ütles, et oli teine nii ilus vĂ€lja nĂ€inud.

Lubage esitleda: Saku “Pilvine Õun” ja “Mesine Pirn”. Imeilusa pudeliga, kodumaised JA EI MINGIT LISATUD SUHKRUT.

sakusiidrid

Kuna Abikaasa teab mu lembust just Ă”unasiidrite vastu, siis seda ta mulle tĂ”igi ja maitses hÀÀ. Pirni oma tahtsin ka proovida, aga Rimist ei leidnud, nii too maasika Sherwood ostetud saigi. Abikaasa kĂ€is just tĂ€na Maximas, aga ei tulnud meelde paluda tal mulle “Mesist Pirni” tuua… Eks mĂ”ni teine kord.

ÜhesĂ”naga – uus lemmik selleks suveks. Tegelikult sattusin just hiljuti Tori JĂ”esuu Siidri- ja Veinitalu FB lehele, vaat nende toodangut ootan erilise huviga, mahesiider PĂ€rnumaalt, enam paremini ei saakski. Aga seda on lootust maitsta alles jĂ€rgmisel aastal, nii et sel suvel siis “Pilvine Ă”un” 🙂

Uus avastus siidrimaailmas Read More »

Tahaks, aga ei jÔua

Ma peaaegu iga pÀev mÔtlen, et tahaks blogi kirjutada, aga mitte ei jÔua tegudeni.

NĂ€iteks kĂ€isin ma nĂ€dalavahetusel Tallinnas. Kaks aastat ja seitse kuud pĂ€rast lubade saamist tegin oma esimese maanteesĂ”idu pĂ€rast ARKi eksamit. SĂ”itsin terve tee PĂ€rnust Tallinna ja seal JĂ€rve keskusesse. VĂ€ga lihtne teekond, aga siiski – ma sĂ”itsin PĂ€rnust Tallinna, ma sĂ”itsin Tallinnas 😀 Suur asi minu jaoks.

Tallinnasse lĂ€ksime sellepĂ€rast, et Ă”eke oli perega pĂ€evaks Eestis. Taas kord Miia Milla Manda, lastel endiselt lĂ”bu laialt. Ei mĂ€leta, kas ma eelmisel suvel jĂ”udsin sellest ĂŒldse eraldi postituse kirjutada – pigem arvan, et mitte.

Kuna ma siia nii harva kirjutama jĂ”uan, tundub kuidagi kohatu lihtsalt ĂŒhe lausega Ă€ra mainida see, et lastel oli elu esimene jalgpallivĂ”istlus… VĂ”i et pĂŒhapĂ€evaks lubas terveks pĂ€evaks vihma ja mul oli vaja neli masinatĂ€it pesu pesta, nii et olukord tundus sĂŒnge… Aga ma ikkagi pesin ja jĂ”udsin kaks esimest ehk tekid-voodipesud Ă”ues ĂŒsna Ă€ra kuivatada, enne kui vihm pĂ€rale jĂ”udis ning kolmanda tuppa kuivama panna… Ja et neljanda pesin tĂ€na hommikul taimeriga, nii et tĂ”ustes oli vaja see vaid kuivama panna. VĂ”i et ma kĂ€isin eile hambaarsti juures ja oli suur rÔÔm, kui arve oli planeeritust pea poole vĂ€iksem. VĂ”i et ma tulin eile Ă”htul kell kaheksa töölt ja olin hoolimata pika pĂ€eva vĂ€simusest ikka nii tubli, et hakkasin esimese asjana hunnikut nĂ”usid pesema…

Ja mis siis, eks 🙂 Kui ma suudaks kirjutada noist igapĂ€evastest asjadest igapĂ€evaselt, siis oleks sellel mingi mĂ”te. Need igapĂ€evased emotsioonid on vĂ€rskelt toredad, tagantjĂ€rele igavad. Kahju on, et igapĂ€evaeluga seotu lihtsalt kaobki meelest, kuna pole aega ĂŒles tĂ€hendada.

SĂŒĂŒdistage kĂ”iges Grey Anatoomiat 😛 See meeldib meile. No ja kui on Ă”htul mĂ”nusalt vĂ€sinult valik, kas kirjutada blogi vĂ”i vaadata huvitavat sarja, siis… Njah. Meil on praegu kolmanda hooaja algus kĂ€sil. Kokku on hooaegu vist 11 – loodan, et see blogile vĂ€ga hĂ€vitavalt ei mĂ”ju.

Neid teemasid, millest olen tahtnud siia kirjutada, on kindlasti mitu korda rohkem, kui hetkel meelde tuli, kuna ma nĂŒĂŒd aga tööd teha tahan, jÀÀb asi sinnapaika. Lihtsalt pisuke elumĂ€rk, ehkki ĂŒsna igav ja tuleviku suhtes mitte eriti lootustandev. Noh, kui mul on ĂŒkskord jĂ€lle aega aias midagi Ă€ra teha, kĂŒll ma siis kirjutan.

Aga peamiselt jÔuan noil pÀevil vaid teiste blogisid lugeda. Need, kes mu blogrolli kasutavad, on sealt kindlasti juba mitu tÀiendust avastanud.

Tahaks, aga ei jÔua Read More »

Scroll to Top