Noil pĂ€evil ei tarbi ma alkoholi praktiliselt ĂŒldse. Seltsielu on vaikne, enamasti on kĂŒlaskĂ€igud perekesksed ning alkohol ei tule meeldegi. SĂŒgisest saadik olen ilmselt alkoholi joonud harvemini kui korra kuus.
Aga niipea, kui ligi hiilib suvi, tekib isu vĂ€ikese siidri jĂ€rele đ
Ma olen alati siidrilemb olnud. Enne lapsi jĂ”in Fizzi. Siis oli neli aastat  rasedust ja imetamist ehk suhtelist karsklust. Samal ajal muutus jĂ€rjest teadlikumaks mu eluviis ja toitumine ning ĂŒhes sellega vÔÔrdusin jĂ€rjest enam suhkrust ja valmistoitudest. Fizzi ma enam juua ei suuda, liiga magus ja keemiline mu jaoks.
Kolm aastat tagasi tutvustas Tage mind Somersby siidriga, mis sai mu uueks lemmikuks – just Ă”una oma. Seda on nood viimased suved omajagu joodud. Aga mida edasi, seda enam tundus ka see liialt magus.
Kunagi varem Sherwoodi ja Somersbyt vĂ”rreldes meeldis Sherwood mulle vĂ€hem. NĂŒĂŒd paar kuud tagasi Piial kĂŒlas kĂ€ies maitses aga vĂ€ga. Oli vĂ€hem magus ja… Pudeli pealt vaatasin, et suhkrut seal sees pole. MĂ”tlesin, et suurepĂ€rane, vahetan Somersby vĂ€lja. Kasulikum ja puha.
Hiljuti jĂ€i poes kĂ€ies ette soodushinnaga maasika Sherwood. Kuna maasika Fizz oli kunagi mu suur lemmik, siis vĂ”tsin prooviks ĂŒhe pudeli. Samamoodi kunagi soodushinnaga proovimiseks ostetud ploomi Sherwood oli nii halb, et ei suutnud ĂŒht pisikest pudelitki Ă€ra juua, sestap rohkem ei julgenud.
Mitu pĂ€eva seisis siider kĂŒlmkapis ja ootas isu. TĂ€na Ă”htul tuli isu. Oli tĂ€itsa maitsev, aga imestasin, kuidas saab nii magus siider olla ilma lisatud suhkruta. Googeldasin tsipake ja leidsin ĂŒhelt teiselt lehelt tunduvalt pikema koostisosade nimekirja, kui pudelil kirjas. Pudelit lĂ€hemalt uurides avastasin, et tĂ”epoolest – lausele “Valmistatud naturaalsest Ă”unaveinist, Ă”unamahla kontsentraadist ning maasika lĂ”hna- ja maitseainest” jĂ€rgneb koostisainete nimekiri, kus oli suhkur ja kĂ”ik muu kenasti vĂ€lja toodud. TĂ€itsa naljakas, kuidas mina, aastate pikkuse kogemusega sildilugeja, niiviisi sellise reklaamlause haneks lĂ€ksin ning silti edasi ei lugenud. Igal juhul ei kisu enam ka Sherwoodi ostma.
Minu suureks rÔÔmuks on olemas asendus. Ma olen noid kuivi ja naturaalseid siidreid proovinud igasugu variante, nii kodu- kui vĂ€lismaiseid… Aga ĂŒkski pole ĂŒlearu erutanud. Ja nĂŒĂŒd hiljuti tĂ”i Abikaasa mulle tĂ€iesti omaalgatuslikult poes kĂ€ies ĂŒhe siidri. Ătles, et oli teine nii ilus vĂ€lja nĂ€inud.
Lubage esitleda: Saku “Pilvine Ăun” ja “Mesine Pirn”. Imeilusa pudeliga, kodumaised JA EI MINGIT LISATUD SUHKRUT.
Kuna Abikaasa teab mu lembust just Ă”unasiidrite vastu, siis seda ta mulle tĂ”igi ja maitses hÀÀ. Pirni oma tahtsin ka proovida, aga Rimist ei leidnud, nii too maasika Sherwood ostetud saigi. Abikaasa kĂ€is just tĂ€na Maximas, aga ei tulnud meelde paluda tal mulle “Mesist Pirni” tuua… Eks mĂ”ni teine kord.
ĂhesĂ”naga – uus lemmik selleks suveks. Tegelikult sattusin just hiljuti Tori JĂ”esuu Siidri- ja Veinitalu FB lehele, vaat nende toodangut ootan erilise huviga, mahesiider PĂ€rnumaalt, enam paremini ei saakski. Aga seda on lootust maitsta alles jĂ€rgmisel aastal, nii et sel suvel siis “Pilvine Ă”un” đ
Oioi, minu suur lemmik ka! Ma pole kunagi magusate purgisiidrite ja asjade fĂ€nn olnud, lihtsalt ei kannata juua. Nii vastu hakkab. Ometi ma jumaldan pirnisiidrit ja kui selle mesimagusa Ă€ra proovisin siis enam muud ei tahagi đ
Teadsa, ma ise olen olnud kogu aja rohkem Ă”llejooja. Kas nĂŒĂŒd siis seetĂ”ttu, et rokiseltskond ja peaks jooma Ă”lut, mitte “eit” olema vĂ”i ongi siis meeldind, aga praegu pole mingit alkot juba iseensesest mĂ”istetavatel pĂ”hjustel juba ligi 9 kuud hinge alla saand. Ja puudust ka ei tunne. Viimastel aastatel muutusin ĂŒha enam karsklaseks, kuigi neid vĂ”tukaid ikka aeg-ajalt oli ka. AGA ainus, mille jĂ€rgi mul nĂŒĂŒd vahepeal isutanud on, ongi siider. Et vaatan poes ka seda maasika Sherwoodi ja neel kĂ€ib ja neid Saku omasid tahaks ka proovida đ Aga Ă”nneks on alkoholivabu siidreid ka, nii et olen saand oma neelusid rahuldada. KĂŒll ma neid alkoholivariante proovin ka, imetamise vahele Ă€kki suudan kuidagi sĂ€ttida ja… noh, ega ma siis igavesti ka karske pole.
Muide, mulle meeldivad need Ecussoni siidrid ka. Ja ĂŒldse need kuivad “pĂ€rissiidrid”, mis ongi punniga pudelites ja suuremad ja vĂ€idetavalt naturaalsed. Kallimad ka muidugi kohe. Nii et kui Sa ei taha magusat ja keemilist, siis neid vĂ”id proovida kĂŒll.
Mul ei ole alkoholiga eriti soojad suhted olnud, aga raseduste ajal on alati Ă”lu eriti isuĂ€ratav tundnud. Varem jĂ€lestasin seda. đ PĂ€rast seitsmeaastast “rase ja/vĂ”i imetav ema” perioodi olen hakanud proovima erinevaid lahjasid alkohole. Ma seda suhkrusisalduse asja pole kunagi vaadanud, aga ĂŒldiselt neid jooke, mis on keemiatundi meenutanud, pole teist korda ostnud. Tegelikult vist ongi nii olnud, et ma pole peale apelsini Breezeri ĂŒhtegi jooki korduvalt tarbinud. KĂ”iki Breezeri maitseid proovinud ei ole ning ma isegi ei tea, mis jook see on (siider, kokteil, midagi muud?), aga kui apelsini oma kuskil soodushinnaga nĂ€en, siis ostan kĂŒll. đ
Proovin Ă€ra ka need, mida siin kiitsid. Ăkki ma ĂŒldse ei teagi, milise maitsega ĂŒks hea jook on, joon oma limonaadimaitselist Breezerit ja arvan, et kĂŒll on hea. đ
Breezer on rummikokteil, ĂŒpriski salakaval jook. No kui rohkem juua muidugi. PĂ€ris siidrid on head. Kuidas vanasti sai Kissi ja Fizzi juua, seda ei kujuta ma ka ette.
Ma soovitaks Henry Westonsi vana head klassikalist Ôunasiidrit:
http://www.alcostock.ee/et/siider/henry-westons-vintage-8-2-50cl/
Imehea! đ
Ohoo, ostan ja proovin! Mingit head jooki just otsin, olen viimasel ajal kimpus – siider magus,Ă”lu kibe, vein teeb pirju.. đ
Pingback: Uus lemmiksiider » Tikri Päevaraamat
Tori JĂ”esuu Ăko siider on valmis. siidritalu.ee lehel vĂ”ib leida mĂŒĂŒgi koha kust seda saab.