Esimene kord oli mäletatavasti 2019 juunis, kui õeke laevapiletit ei saanud – läksin enda teada tema särki ära tooma ja jooksin selle asemel kogemata poolmaratoni 😀
Vahepeal on oi kui palju vett merre voolanud ja olen leidnud endale jooksmise asemele ägedamad trennid. Jooksuvõistlustel osalesin aastatel 2019-2021 – sealt edasi vist tööandja enam ei maksnud ja ma ei olnud nii suur jooksmise fänn, et jätkata. Kolm aastat ei jooksnud üldse, käisin ainult kiigujoogas ja periooditi jõusaalis. 2024 läksin Vertical Fitnessi trennidesse – sama aasta mais tekkis mõte, et äkki peaks lühikesi distantse jooksma, on ikka kasulik ja pole nii tüütu. Mul oli toona reegel, et kui ma ei läinud rattaga tööle, pidin see päev 2km jooksma 😀 Tegin seda tervelt viis kuud! Aga siis sai hooaeg läbi ja järgneval kahel aastal ei olnud mul mitte mõttepoegagi, et võiks lühijooksudega jätkata. Muu trennikoormus oli piisav ja ka see 2km oli tüütu.
Õeke on omal ajal ka maratone jooksnud ja ehkki tal oli jooksmises pikem paus, siis nüüd on ta viimased kuud jälle jooksmas käinud, treenib järgmiseks maratoniks, mis ta kavatseb paari aasta pärast ette võtta. Õhtujooksule oli ta registreerinud ennast oma 14-aastase pojaga. Tollel oli aga täna paha tuju ja teatas, et ei kavatse osaleda. Ütlesin, et no ma tulen siis tema asemel – ei saa ometigi numbrit raisku lasta, pimedas ma polegi jooksnud ja see distants on nii lühike, et võib ilma ettevalmistuseta ka joosta. Ümber registreerida nii viimasel minutil muidugi ei saanud, nii et mu tulemus ongi nüüd 14-aastaste poiste vanusegrupis, ärge palun jooksupolitseid kaela saatke 😀
Olen alati öelnud, et mulle ei meeldi eriti jooksmine, aga armastan jooksuvõistluste melu. 10km distants on aga piisavalt tüütu ja pisut kurnav. Meluga on seda muidugi toredam joosta, aga siiski.
3km – no ma ausalt olin üllatunud, KUI lihtne see oli – arvestades, et viimati jooksin kaks aastat tagasi. Kas mu vorm on lihtsalt parem tänu sellele, et ma muud trenni teen? Olen nii lühikest distantsi jooksnud võistlusel varem ainult ühe korra – 2019 sinilillejooks oli kõige esimene jooksuvõistlus üldse, kuhu Kaaslane mu vedas 😀 Toona olin kindlasti tunduvalt kehvemas vormis – aga otsisin üles, et aeg oli 00:16:16. Tänane ametlik aeg oli 00:18:38 – aga no ma ausalt ütlen, et ega ma üldse ei pingutanud ka. Läksin ju õekesele seltsi pakkuma ja olin tema jänes, aga ta ei jaksanud väga kiiresti joosta ja nii ma siis tšillisin koos temaga. Pulss muidugi oli üsna kõrge, aga no mis te tahate, ma pole nii ammu jooksnud 😀 Ma muidugi ei tea ka üldse, mis normaalne pulss joostes oleks, ma ei ole kunagi sellistele detailidele tähelepanu pööranud, vaid lihtsalt jooksnud nii, nagu torust tuleb 😛
Kui need 2km ringid, mida kaks aastat tagasi jooksin, olid ikkagi pigem tüütud ja väsitavad, siis see 3km melu saatel oli absoluutselt nauditav. Kordagi polnud tunne, et oleks jube raske või tüütu. Võistluse jaoks mõnusalt lühike distants! Ma olin meeldivalt üllatunud, see jooksukogemus tõesti OLI nauditav!
Olin jooksmisele täielikult käega löönud, aga tänane oli jällegi täiesti uus kogemus. Ei pea üldse eelnevalt trenni tegema, saab lihtsalt jooksuvõistluse melu nautida, ilma et liigselt väsiks või tüütuks muutuks… Kes oleks osanud arvata 😀 Järgmisel aastal panen ennast ise kirja ja Plika ütles, et tema võib ka tulla. Siis jätan tema õekesele seltsiks ja pingutan pisut parema aja nimel ka 😀